3.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 136/4

(1)

17. veebruaril 2005 vaatas nõukogu läbi Taani ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004–2010. Programm vastab täielikult andmenõuetele, mis on esitatud tegevusjuhendis stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta.

(2)

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis nähakse ette SKT reaalkasv 2004. aastal 2,2 % ja 2005. aastal 2,5 % ning aastatel 2006–2010 keskmiselt 1,7 %. Praegu olemasolevate andmete kohaselt kajastab see stsenaarium suhteliselt ettevaatlikku kasvuprognoosi. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik.

(3)

Keskpika perioodi eelarveraamistikus on seatud järgmised eesmärgid: valitsemissektori eelarve ülejääk 1,5–2,5 % SKTst aastani 2010 ja avaliku sektori tarbimise reaalkasvu piiramine 0,5 %le aastas alates 2005. aastast; kulude piiramisega kaasneb nn maksude külmutamine. Nii keskvalitsuse alamsektor kui pensionifondid on programmiperioodi jooksul prognoosi kohaselt ülejäägis. Kohalikud omavalitsused viivad prognoosi kohaselt oma eelarved tasakaalu, nagu seadusega nõutakse. Ajakohastatud programmis on kavandatud järgmised eelarveülejäägid: 2004. aastal 1,2 %, 2005. aastal 2,0 % ja 2006. aastal 1,6 % SKTst. 2010. aastal on ülejääk 2,0 % SKTst. Nii kulu- kui tulusuhe väheneb vaatlusalusel perioodil järkjärguliselt. Korrigeerides ühist metoodikat kasutades tsükli eeldatavat mõju, on tsükliliselt kohandatud eelarve piisavas ülejäägis kogu vaatlusalusel perioodil. Kavandatud valitsemissektori ülejäägieesmärgid on peaaegu samad, mis olid 2003. aasta ajakohastatud programmis. Lähiaja erinevused tulenevad SKT kasvuprognoosi muutmisest ning hiljuti võetud meetmetest, sealhulgas 2004. aasta märtsi fiskaalmeetmete paketist, millega toodi ettepoole 2003. aastal vastuvõetud maksureform. Alates 2007. aastast on kavandatud ülejäägid eelmises ajakohastatud programmis esitatud ülejääkidest väiksemad seoses muudetud demograafiliste prognoosidega, mis on võimaldanud alandada pikaajalisi fiskaalnõudeid. Uus ajakohastatud programm vastab üldiselt eelmise programmi strateegiale ja põhineb samal makromajanduslikul stsenaariumil.

(4)

Eelarveprognoosi riskid on enam-vähem tasakaalus, kuigi mõnel määral kaldutakse programmi algusaastate tulemusi üle hindama. Valitsemissektori eelarve on juba palju aastaid olnud Taanis ülejäägis. Nii ka 2003. aastal, kui ülejääk oli 1,0 % SKTst, vaatamata sellele, et SKT kasv oli vaid 0,5 %. Riigi rahandusseisundit peaks parandama ka kõrgem naftahind, kui on prognoositud ajakohastatud programmis, sest Taani on nafta netoeksportija. SKT kasv lähiaastatel, mis põhineb suures osas sisenõudlusel, on samuti ilmselt piisav riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ja soodustab selle arengut. Keskpikal perioodil on prognoosi ohustavateks teguriteks riiklike kulutuste väljumine kavandatud kasvu raamest, seda eelkõige kohalike omavalitsuste tasandil, ja suurema tööhõive keskpika perioodi eesmärkide täitmata jätmine.

(5)

Seda riskianalüüsi arvestades on programmi eelarvealased põhimõtted piisavad, et säilitada kogu programmiperioodi jooksul stabiilsuse ja kasvu paktiga nõutav keskpika perioodi eelarveseisund, mis on tasakaalulähedane või ülejäägis. See annab piisava varu tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral, et ei ületataks 3 % puudujäägiläve.

(6)

Ajakohastatud programmi kohaselt oli 2003. aasta võla suhe SKTsse 44,7 % ja prognoositakse, et see on 2010. aastaks 28,75 % SKTsse. Võlasuhte languse põhjustavad positiivne esmane tasakaal ja SKT nominaalkasvu mõju.

(7)

Taani tundub olevat soodsas olukorras seoses riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega, vaatamata vananeva elanikkonnaga seotud suurele eelarvekulude prognoosile. Programmis kirjeldatud eelarvestrateegia, mis põhineb peamiselt edasisel võla stabiliseerimisel jätkuva eelarveülejäägiga, peaks aja jooksul andma soodsaid tulemusi. Väljakutseks võib siiski osutuda tugeva kontrolli saavutamine kulutuste üle ja märkimisväärne tööhõive kasv, millele strateegia on samuti rajatud.

(8)

Üldiselt vastab ajakohastatud programmis esitatud majanduspoliitika enam-vähem riigi majanduspoliitika üldsuunistele riigi rahanduse valdkonnas.