Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62021TN0223

Kohtuasi T-223/21: 27. aprillil 2021 esitatud hagi – SE versus komisjon

ELT C 278, 12.7.2021, p. 48–50 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

12.7.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 278/48

27. aprillil 2021 esitatud hagi – SE versus komisjon

(Kohtuasi T-223/21)

(2021/C 278/69)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: SE (esindajad: advokaadid L. Levi ja M. Vandenbussche)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada otsus, millega lükati tagasi tema avaldus ametikohale COM/2020/1474 ja millest ta sai hiljemalt teada 15. septembril 2020;

—

tühistada 28. oktoobri 2020. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel esitatud taotlus, mis puudutab tema edutamiskõlblikkust ning õigust uuele ametikohale määramiseks või uuele palgaastmele määramiseks;

—

vajaduse korral tühistada 18. jaanuari 2021. aasta ja 3. märtsi 2021. aasta otsused, millega vastavalt jäeti rahuldamata hageja 16. septembri 2020. aasta ja 2. novembri 2020. aasta kaebused;

—

mõista välja taotluses kindlaks määratud suuruses hüvitis talle tekitatud varalise kahju eest, mis seisneb võimaluse kaotuses olla nimetatud/määratud ametikohale COM/2020/1474 alates 1. septembrist 2020;

—

mõista välja taotluses kindlaks määratud suuruses hüvitis talle tekitatud varalise kahju eest, mis seisneb 16. maist 2020 alates edutamise võimaluse kaotusest;

—

mõista välja taotluses kindlaks määratud suuruses hüvitis temale tekitatud varalise kahju eest, mis seisneb võimaluse kaotuses olla nimetatud alaliseks ametnikuks tulenevalt sellisel sisekonkursil osalemisest, mis piirdus ajutiste teenistujatega tasemel 2(b) AD;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitab hageja kaks osa väiteid, mis kokku moodustavad kaheksa väidet.

Esimene osa väidetest viitab hageja hagile selles osas, milles see on esitatud selle peale, et tema avaldus ametikohale COM/2020/1474 lükati tagasi, samas kui teine osa väidetest puudutab tema hagi selles osas, milles see on esitatud otsuse peale, millega talle ei antud võimalust edutamiseks, uue palgaastme määramiseks, uue palgaastme ja –järgu määramiseks ja/või teisele ametikohale määramiseks.

1.

Esimene väide (esimene osa väidetest), et otsust ei tehtud teatavaks ja ei põhjendatud.

—

Hageja väidab, et talle ei tehtud kunagi ametlikult teatavaks, mis sai tema avaldusest vabale ametikohale COM/2020/1474, mis on vastuolus personalieeskirjade artikli 25 lõikes 2 sätestatud kohustusega ning hea halduse põhimõttega, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 41. Ta sai 15. septembril 2020 teada, teine isik alustas ajutise teenistujana 2(b) oma teenistust sellel ametikohal. Samuti ei põhjendatud seda otsust nõuetekohaselt.

2.

Teine väide (esimene osa väidetest), et avalduse ametikohale COM/2020/1474 tagasilükkamine on õigusvastane ning põhineb Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „muude teenistujate teenistustingimused“) artikli 8 lõike 2 ja artikli 10 lõike 3 nõuetevastasel tõlgendusel – rikutud on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 lõiget 2 ja artikli 10 lõiget 3, hageja lepingut ja teenistuse huve.

—

Mitme e-kirja vahetusest tuleneb, et administratsioonil on vale ettekujutus, et komisjoni ajutistel teenistujal ei ole võimalik saada teist lepingut komisjoni ajutise teenistujana oma teenistuskäigu jooksul ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 lõike 2 alusel saab ajutisel teenistujal (TA2(b)) olla ainult üks leping. Hageja väidab siiski, et muude teenistujate teenistustingimused ei sisalda midagi, mis sellist seisukohta toetaks.

3.

Kolmas väide (esimene osa väidetest), et ei ole järgitud väljakujunenud halduspraktikat ning tegemist on ebavõrdse kohtlemise ja vanuse alusel diskrimineerimisega.

—

Hageja väidab, et mitmel korral on ajutisi teenistujaid 2b määratud teisele ametikohale erinevate ülesannete ja kohustustega, ilma et oleks vaja olnud uut lepingut, näiteks noorspetsialistide programmi alusel.

4.

Neljas väide (esimene osa väidetest), et puudub läbipaistvus ning ei ole austatud õigust olla ära kuulatud ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.

—

Hageja väidab, et administratsioon ei ole selle menetluse jooksul järginud läbipaistvuse kohustust. Tema menetluspraktika oli kaheldav, mis tõi kaasa selle, et hageja õigust olla ära kuulatud ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ei ole austatud.

5.

Esimene väide (teine osa väidetest), et muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 lõiget 1 ja artikli 10 lõiget 3 on nõuetevastaselt tõlgendatud – rikutud on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 lõiget 2 ja artikli 10 lõiget 3, hageja lepingut ja teenistuse huve.

—

Hageja väidab, et administratsiooni seisukoht, millega keelduti hageja edutamisest, uue palgaastme määramisest, uue palgaastme ja –järgu määramisest ja teisele ametikohale määramisest, on ilmselgelt ekslik ning sellel puudub õiguslik alus põhjustel, mis on esitatud seoses esimese vaidlustatud otsusega.

6.

Teine väide (teine osa väidetest), et komisjonis on ajutisi teenistujaid 2(b) ebavõrdselt koheldud ja vanuse alusel diskrimineeritud.

—

Mis puudutab hageja õigust kandideerida ja olla määratud teistele ajutiste töötajate ametikohtadele ning eelkõige ajutiste töötajate vabadele ametikohtadele muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti b alusel, siis väidab hageja, et administratsiooni praktika on diskrimineeriv osas, mis puudutab hagejat, kes on samuti ajutine teenistuja 2(b), võrreldes noorspetsialistide programmi kandidaatidega, kes on samuti ajutised teenistujad 2(b).

7.

Kolmas väide (teine osa väidetest), et liidu eri üksuste ajutisi teenistujaid on koheldud ebavõrdselt.

—

Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused on sõnaselgelt kinnitanud võimalust edutada ajutisi teenistujaid 2(b). Kuna Euroopa Komisjon ei korraldanud edutamist ja ei andnud ajutistele teenistujatele 2(b) sama õigust, siis kohtleb komisjon selliseid ajutisi teenistujaid ebasoodsamalt kui teised institutsioonid ja asutused.

8.

Neljas väide (teine osa väidetest), et ajutisi teenistujaid 2(b) ja muid ajutisi teenistujaid komisjonis koheldi ebavõrdselt.

—

Mis puudutab edutamist või uue palgaastme ja –järgu määramist, siis see, et administratsioon ei korraldanud edutamist või ei lubanud individuaalseid edutamisi, tähendab ebavõrdset kohtlemist hageja suhtes, kes on ajutine teenistuja 2(b), võrreldes teiste ajutiste teenistujate kategooriatega, eelkõige ajutiste teenistujatega 2(a) ja 2(c).
Top