1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta A lisa punkti 20.15 teises lauses toodud mõistet „avalik sekkumine üldiste eeskirjade vormis, mis on kohaldatavad kõigi samas valdkonnas tegutsevate üksuste suhtes“, tuleb tõlgendada nii, et sellega on hõlmatud mis tahes avaliku sektori üksuse sekkumine, millega kehtestatakse või kohaldatakse eeskirju, mille eesmärk on allutada vahet tegemata ja ühtmoodi kõik asjasse puutuva tegevusvaldkonna üksused üldistele, ulatuslikele ja abstraktsetele reeglitele või üldistele suunistele, ilma et need eeskirjad läheksid eelkõige oma „liigse“ laadi tõttu määruse nr 549/2013 A lisa punkti 20 309 alapunkti h tähenduses nii kaugele, et tegelikult dikteerivad asjasse puutuva tegevusvaldkonna üksuste üldist poliitikat või programmi.

2.

Mõistet „võime otsustada [kasumitaotluseta institutsiooni] üldise poliitika või programmi üle“ määruse nr 549/2013 A lisa punkti 20.15 esimese lause tähenduses tuleb mõista kui valitsemissektori asutuse võimet avaldada jätkusuutlikult ja kestvalt reaalset ja olulist mõju kasumitaotluseta institutsiooni eesmärkide ning tema tegevuse ja tegevusega seotud aspektide kindlaksmääramisele ja elluviimisele ning ühtlasi nende strateegiliste suundade ja suuniste kindlaksmääramisele ja elluviimisele, millest kasumitaotluseta institutsioon nende tegevuste elluviimisel juhindub. Sellistes kohtuasjades nagu põhikohtuasjad tuleb liikmesriigi kohtul, arvestades määruse nr 549/2013 A lisa punkti 2.39 alapunktides a–e ja punkti 20.15 alapunktides a–e toodud kontrollinäitajaid ning samuti kasumitaotluseta institutsioonide suhtes kohaldatavaid vastavaid kontrollinäitajaid, mis on nimetatud sama määruse A lisa punktis 20 309, kontrollida, kas selline valitsemissektori asutus nagu põhikohtuasjades käsitletav riiklik olümpiakomitee teostab valitsemissektori kontrolli selliste kasumitaotluseta institutsiooni vormis tegutsevate riiklike spordialaliitude suhtes, nagu on kõne all põhikohtuasjades, viies selleks läbi kogumis hindamise, mis kõnealuse määruse A lisa punkti 2.39 viimase lause, punkti 20.15 viienda kuni kaheksanda lause ja punkti 20 310 kohaselt hõlmab oma laadilt hinnangulist otsust.

3.

Määruse nr 549/2013 A lisa punkti 2.39 alapunkti d, punkti 20.15 alapunkti d ja punkti 20 309 alapunkti i viimast lauset tuleb tõlgendada nii, et sellisele eraõiguslikule kasumitaotluseta institutsioonile, nagu on põhikohtuasjas käsitletavad riiklikud spordialaliidud, liikmete poolt makstud liikmemakse tuleb võtta arvesse valitsemissektori kontrolli olemasolu kontrollimisel. Niisugused liikmemaksud võivad hoolimata nende maksjate eraõiguslikust staatusest või nende õiguslikust kvalifitseerimisest riigisiseses õiguses olla rahastamise määra käsitleva kontrollinäitaja raames, mida on nimetatud selle määruse A lisa punkti 2.39 alapunktis d ja punkti 20.15 alapunktis d, avalik-õigusliku laadiga, kui tegemist on kohustuslike maksetega, mida, ilma et need tingimata kujutaks osutatud teenuste tegeliku kasutamise eest makstavat vastutasu, kogutakse avalikes huvides selliste riiklike spordialaliitude tarbeks, kellel on monopoolne seisund nende vastutusalas oleval spordialal, sest nende spordialadega tegelemise avalik mõõde on nende liitude ainupädevuses, välja arvatud kui need alaliidud säilitavad organisatsioonilise ja eelarvelise otsustusõiguse nende liikmemaksude üle, mida tuleb kontrollida liikmesriigi kohtul. Kui kõnealune liikmesriigi kohus jõuab järeldusele, et neid liikmemakse tuleb käsitada valitsemissektori maksetena, peab ta veel kontrollima, kas – kuigi asjasse puutuvaid riiklikke spordialaliite rahastab peaaegu täielikult avalik sektor – nende rahavoogude kontroll on piisavalt range, et mõjutada reaalselt ja oluliselt nende alaliitude üldist poliitikat või programmi, või saavad need alaliidud jätkuvalt otsustada selle poliitika või programmi üle.