Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62016CN0027

    Kohtuasi C-27/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad – Sofia-grad (Bulgaaria) 18. jaanuaril 2016 – Angel Marinkov versus Predsedatel na Darzhavna agentsia za balgarite v chuzhbina

    ELT C 111, 29.3.2016, p. 12–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    29.3.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 111/12

    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad – Sofia-grad (Bulgaaria) 18. jaanuaril 2016 – Angel Marinkov versus Predsedatel na Darzhavna agentsia za balgarite v chuzhbina

    (Kohtuasi C-27/16)

    (2016/C 111/15)

    Kohtumenetluse keel: bulgaaria

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Administrativen sad – Sofia-grad

    Põhikohtuasja pooled

    Kaebuse esitaja: Angel Marinkov

    Vastustaja: Predsedatel na Darzhavna agentsia za balgarite v chuzhbina

    Eelotsuse küsimused

    1.

    Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (1) artikli 1[4] lõike 1 punkti c ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (2), artikli 3 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et need on piisavalt täpsed ja selged ja seega kohaldatavad avalikust teenistusest vabastatud ametniku õiguslikule seisundile, kui:

    a)

    teenistusest vabastamise alus oli asjaolu, et samaväärseid (samaväärsete ülesannetega) ametikohti, kuhu oli määratud teenistusest vabastatud ametnik ja teised ametnikud, kelle hulgas oli nii mehi kui ka naisi, vähendati;

    b)

    teenistusest vabastamine tugines siseriikliku õiguse neutraalsele õigusnormile;

    c)

    kõnealuse teenistusest vabastamise suhtes ei näe siseriiklikud õigusnormid ette kriteeriume ega kohustust hinnata kõiki isikuid, keda võiks teenistusest vabastamine puudutada, ega ka kohustust teenistusest vabastamist konkreetse isiku puhul põhjendada?

    1.

    Kas direktiivi 2006/54 artikli 1[4] lõike 1 punkti c ja direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti c koosmõjus põhiõiguste harta artiklitega 30 ja 47 ning artikli 52 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus selline Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõikel 3 põhinev siseriiklik õigusnorm nagu diskrimineerimisvastase seaduse (Zakon za zashtita ot diskriminatsia) artikkel 21 koosmõjus avaliku teenistuse seaduse (Zakon za darzhavnia sluzhitel) artikli 106 lõike 1 punktiga 2, kui viimati nimetatud õigusnormid ei näe esimeses eelotsuse küsimuses nimetatud ametniku avalikust teenistusest vabastamisel (mille alus oli asjaolu, et samaväärseid ametikohti, kuhu oli määratud teenistusest vabastatud ametnik ja teised ametnikud, kelle hulgas oli nii mehi kui ka naisi, vähendati) teenistusest vabastamise õiguse osana sõnaselgelt ette valiku tegemise kohustust ega valikukriteeriume – kusjuures mõlemat tunnustatakse haldus- ja kohtupraktikas vaid siis, kui teenistusest vabastamise pädevusega asutus on menetluse ja kriteeriumid heaks kiitnud kaalutlusõiguse alusel – samas kui erinevalt sarnasest juhtumist, mil avalikust teenistusest vabastati töötaja, ei ole teenistusest vabastamise pädevuse osana valiku tegemise kohustust ja valikukriteeriume selle asutuse puhul õigusaktidega ette nähtud?

    2.

    Kas direktiivi 2006/54 artikli 1[4] lõike 1 punkti c ja direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti c koosmõjus põhiõiguste harta artiklitega 30 ja 47 ning artikli 52 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et ametniku vabastamine avalikust teenistusest on alusetu ja seega nimetatud sätetega vastuolus vaid seetõttu, et haldusasutus ei ole teinud valikut ja ei ole kohaldanud objektiivseid kriteeriume või ei ole ära näidanud, millistel kaalutlustel põhines tema otsus konkreetse isiku teenistusest vabastamise kohta, juhul kui isik oli samal ametikohal nagu teised isikud, kelle hulgas oli nii mehi kui ka naisi, ja teenistusest vabastamine tugines neutraalsele õigusnormile?

    3.

    Kas direktiivi 2006/54 artikleid 18 ja 25 koosmõjus põhiõiguste harta artikliga 30 tuleb tõlgendada nii, et järgitud on proportsionaalsuse põhimõtet ja viidatud sätetega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis näevad teenistusest õigusvastase vabastamise korral ette hüvitise, on kohaldatavad ka juhul, kui on rikutud liidu õiguses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet tööhõive ja elukutse küsimustes, piiravad hüvitise maksmise kuue kuuga ja määravad hüvitise suuruseks kõnealuse ametikoha põhipalga, kuid seda vaid juhul, kui isik on töötu või saab väiksemat tasu, eeldusel et isikul on eraldi nõue samale ametikohale ennistamiseks ja see ei ole hüvitisenõude osa vastavalt asjaomase liikmesriigi siseriiklikule õigusele?

    (1)  ELT L 204, lk 23.

    (2)  EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79.

    Top