7.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 294/40

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (1), sealhulgas artikkel 32 takistab liikmesriiki kehtestamast õigusnorme, millega ei lubata ettevõtjal esitada nõuet liikmesriigi vastu selle direktiivi II peatüki kohaldamisalast välja jäävate kohustuslike lisateenuste osutamise netokulu eraldi katmiseks juhul, kui äriühingu kasum selle direktiivi II peatükis ette nähtud universaalteenuse kohustuse raames osutatud teiste teenuste eest on suurem kui kohustuslike lisateenuste osutamisega kaasnenud kulud?

2.

Kas universaalteenuse direktiiv takistab liikmesriiki kehtestamast õigusnorme, mis lubavad ettevõtjal esitada nõude liikmesriigi vastu selle direktiivi II peatüki kohaldamisalast välja jäävate kohustuslike lisateenuste osutamise netokulu eraldi katmiseks üksnes siis, kui netokulu on ettevõtja jaoks põhjendamatult koormav?

3.

Kui vastus küsimusele 2 on eitav, siis kas liikmesriik võib otsustada, et selle direktiivi II peatüki kohaldamisalast välja jäävate kohustuslike lisateenuste osutamine ei ole põhjendamatult koormav, juhul kui ettevõtja kui tervik on saanud kasumit kõigi nende teenuste osutamisest, mille puhul ettevõtjal on universaalteenuse kohustus, sh nende teenuste osutamisest, mida ettevõtja oleks osutanud ka ilma universaalteenuse kohustuseta?

4.

Kas universaalteenuse direktiiv takistab liikmesriiki kehtestamast õigusnorme, mille järgi tuleb määratud ettevõtjate netokulu, mis on seotud selle direktiivi II peatüki alusel osutatud universaalteenusega, arvutada lähtudes vahest kõnealuse teenuse osutamisega seotud kogutulu ja kogukulu vahel, sh selle tulu ja kulu vahel, mis ettevõtjal oleks tekkinud ka ilma universaalteenuse kohustuseta?

5.

Kui kõnealuseid siseriiklikke õigusnorme (vt küsimused 1–4) kohaldatakse kohustuslikule lisateenusele, mida tuleb osutada mitte üksnes Taanis, vaid nii Taanis kui ka Gröönimaal, mis ELTL II lisa alusel on ülemeremaa või -territoorium, siis kas küsimuste 1–4 vastused on asjakohased ka kohustuse selle osa suhtes, mis puudutab Gröönimaad, juhul kui Taani ametiasutused panevad Taanis asutatud ettevõtjale sellise kohustuse ja ettevõtjal ei ole Gröönimaal muid tegevusi?

6.

Kuidas mõjutavad küsimuste 1–5 vastuseid ELTL artikli 107 lõige 1, artikli 108 lõige 2 ja komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (2)?

7.

Kuidas mõjutab küsimuste 1–5 vastuseid konkurentsi vähima moonutamise põhimõte, mis sisaldub muu hulgas universaalteenuse direktiivi artikli 1 lõikes 2, artikli 3 lõikes 2, põhjendustes 4, 18, 23 ja 26 ning IV lisa B osas?

8.

Kas juhul, kui küsimustes 1, 2 ja 4 viidatud siseriiklik kord on vastuolus universaalteenuse direktiivi sätetega, siis kas neil sätetel või välistustel on vahetu õigusmõju?

9.

Milliste muude teguritega tuleb arvestada, hinnates, kas punktis [13] kirjeldatud siseriiklik taotluste esitamise tähtaeg ja selle kohaldamine on Euroopa liidu õiguse heauskse koostöö, võrdväärsuse ja tõhususe põhimõttega kooskõlas