Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62011CN0416

Kohtuasi C-416/11 P: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi 8. augustil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 24. mai 2011 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-115/10: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik versus Euroopa Komisjon

ELT C 298, 8.10.2011, p. 17–18 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

8.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 298/17

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi 8. augustil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 24. mai 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-115/10: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-416/11 P)

2011/C 298/31

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: S. Ossowski, QC D. Wyatt, barrister V. Wakefield)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul:

—

tühistada Üldkohtu otsus;

—

tunnistada Ühendkuningriigi tühistamishagi vastuvõetavaks ning saata kohtuasi sisuliseks läbivaatamiseks Üldkohtule tagasi;

—

mõista komisjonilt välja Ühendkuningriigi kohtukulud käesolevas menetluses ja esimese astme menetluses osas, mis puudutab vastuvõetamatuse vastuväidet; ning

—

ülejäänud osas otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

1.

Ühendkuningriik esitab apellatsioonkaebuse Üldkohtu (seitsmes koda) otsuse peale kohtuasjas T-115/10: Ühendkuningriik vs. komisjon, milles Üldkohus leidis, et Ühendkuningriigi tühistamishagi, mille ta esitas Hispaania ala ES6120032 („Estrecho Oriental”) ühenduse tähtsusega alana komisjoni otsusesse 2010/45/EL (1) kandmise suhtes, on vastuvõetamatu.

2.

Kuna Üldkohus leidis, et ala ES6120032 kandmine komisjoni otsusesse 2010/45/EL kinnitab üksnes eelnevat selle ala kohta tehtud kannet komisjoni otsuses 2009/95/EÜ (2), siis sellega on Üldkohus eksinud, kuna ala ES6120032 kandmine otsusesse 2010/45/EL otsustati sisuliselt täiesti uute asjaolude põhjal, milleks on, et ES6120032:

a)

hõlmab osaliselt ja kavatseb oma piiridesse hõlmata suure osa Gibraltari briti territoriaalvetest ning

b)

hõlmab ja kavatseb oma piiridesse hõlmata kogu olemasoleva Ühendkuningriigi ühenduse tähtsusega ala koodiga UKGIB0002 ja nimetusega „Southern Waters of Gibraltar” (Gibraltari lõunaveed).

3.

Ala ES6120032 esmakordselt otsusesse 2009/95/EÜ kandmise hetkel näis, et üksnes Hispaania teadis tegelikult asjaolust, et see ala hõlmab ala UKGIB0002 ning Gibraltari briti territoriaalveed. Ühendkuningriik ei olnud kindlasti sellest asjaolust teadlik ning miski ei viita, et komisjonil või „elupaikade” komiteel (kes võtsid vastu otsuse 2009/95/EÜ) oleks sellekohane teave olnud.

4.

Ala ES6120032 teistkordsel otsusesse 2010/45/EL kandmise hetkel oli Ühendkuningriigil, komisjonil ja „elupaikade” komiteel see äärmiselt asjakohane teave olemas, seda tõendavad ka enne selle õigusakti vastuvõtmist toimunud vaidlused.

5.

Kuna ajal, mil otsus 2009/95/EÜ vastu võeti, ei olnud kattumise asjaolu veel tegelikult teada, siis keskendus Üldkohus eeldatavale teadmisele, st kas sel momendil oleks sellisest kattumisest võidud teada. Ta leidis, et ei Ühendkuningriik ega komisjon ei oleks saanud sellist asjaolu sel momendil mitteteadlik olla ning seetõttu (vastavalt arutluskäigule) oli otsus 2010/45/EL varasemat kannet „üksnes kinnitav”.

6.

Üldkohus rikkus eeldatava teadmise hindamise käigus oluliselt õigusnorme. Täpsemalt:

a)

Ta eksis poolte suhtes, kelle eeldatav teadmine oli õiguslikult asjakohane (käesoleva apellatsioonkaebuse esimene väide). Täpsemalt tõlgendas Üldkohus õiguspõhimõtteid vääralt, kui ta kontrollis komisjoni eeldatavat teadmist. Ühendkuningriik väidab, et üksnes Ühendkuningriigi eeldatav teadmine oli asjakohane. Teiseks, kui mõne teise poole kui Ühendkuningriigi eeldatav teadmine on asjakohane, siis peaks see olema otsuse autori oma („elupaikade” komitee) ja mitte üksnes komisjoni oma; ning

b)

Ta eksis kriteeriumit kohaldades, et määrata kindlaks seda „mis oleks võinud” olla teada (apellatsioonkaebuse teine väide). Täpsemalt ei tuginenud Üldkohus õigesti või üldse mitte adekvaatsele kriteeriumile, st vastavale poolele omistatav teadmine saab olla üksnes selline, mida mõistlik isik oleks pidanud teadma. Lisaks tegi Üldkohus ilmselge hindamisvea leides, et sellest piisab eeldatava teadmise kriteeriumi täitmiseks.

(1)  Komisjoni 22. detsembri 2009. aasta otsus 2010/45/EL, millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu Vahemere biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade kolmas ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2009) 10406 all) (ELT L 30, p. 322).

(2)  Komisjoni 12. detsembri 2008. aasta otsus 2009/95/EÜ, millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu Vahemere biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade teine ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2008) 8049 all) (ELT L 43, lk 393).

Top