12.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 46/7

„1.

Kas liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte paneb siseriiklikule kohtule kohustuse kohaldada täiel määral ja viivitamatult neid liidu õigusnorme, millele on ette nähtud vahetu õigusmõju, ning jätta liidu õigusega vastuolus olevad siseriiklikud õigusnormid kohaldamata isegi juhul, kui need on vastu võetud liikmesriigi põhiseadusliku süsteemi aluspõhimõtteid rakendades?

2.

Kas juhul, kui siseriiklik õigusnorm on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (edaspidi „EIÕK”), paneb ELL-i artiklis 6 EIÕK-le tehtud viide siseriiklikule kohtule kohustuse kohaldada vahetult [EIÕK] artiklit 14 ja lisaprotokolli nr 12 artiklit 1 ning jätta nendega vastuolus olev siseriiklik õigusnorm kohaldamata, ilma et ta peaks eelnevalt esitama siseriiklikule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtule küsimuse põhiseadusele vastavuse kohta?

3.

Kas liidu õigusega ning konkreetsemalt ELL-i artiklitega 2 ja 6, [Euroopa Liidu põhiõiguste] harta artiklitega 21 ja 34 ning direktiividega 2000/43/EÜ ja 2003/109/EÜ on niisugune siseriiklik (täpsemalt: kohaliku omavalitsuse) normistik, nagu sisaldub Vabariigi Presidendi dekreedi nr 670/1972 artikli 15 lõigus 3° [täpsemalt: 2°], koosmõjus provintsi 1998. aasta seaduse nr 13 artiklitega 1 ja 5 ning Giunta provinciale 20. juuli 2009. aasta otsusega nr 1865, vastuolus osas, milles käsitletavate soodustuste ja eelkõige „kodutoetuse” puhul omistatakse tähtsust kodakondsusele, koheldes pikaajalistest elanikest Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid halvemini kui liidu kodanikke (nii itaallasi kui mitteitaallasi)?

4.

Kas selliste liidu õiguse üldpõhimõtete nagu diskrimineerimise keeld ja õiguskindluse nõue rikkumise korral tuleb — juhul, kui on olemas neid põhimõtteid rakendavad siseriiklikud õigusnormid, mis võimaldavad kohtul „anda korraldus kahjustava käitumise lõpetamiseks ja võtta asjaolusid ja diskrimineerimise tagajärgi arvestades mis tahes muu sobiv meede” ning panevad talle kohustuse „anda korraldus diskrimineeriva tegevuse või toimingu lõpetamiseks või diskrimineeriva akti täitmise peatamiseks, kui see veel eksisteerib, ning selle tagajärgede kõrvaldamiseks” — direktiivi 2000/43/EÜ artiklit 15 osas, milles see näeb ette, et sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, tõlgendada nii, et diskrimineerimise ja kõrvaldatavate tagajärgede alla tuleb — sealhulgas eesmärgiga vältida vastupidist diskrimineerimist — lugeda diskrimineerimise adressaate puudutavaid kõiki rikkumisi, isegi kui need adressaadid ei ole vaidluse poolteks?

5.

Kas liidu õigusega ning konkreetsemalt ELL-i artiklitega 2 ja 6, harta artiklitega 21 ja 34 ning direktiividega 2000/43/EÜ ja 2003/109/EÜ on vastuolus niisugune siseriiklik (täpsemalt: kohaliku omavalitsuse) normistik, mis nõuab vaid Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kodanikelt — mitte aga liidu kodanikelt (nii itaallastelt kui mitteitaallastelt), kelle suhtes kehtib samaväärselt vähemalt 5-aastane provintsi territooriumil elamise kohustus — lisaks veel 3-aastast töötamist selleks, et neil tekiks õigus kodutoetusele?

6.

Kas liidu õigusega ning konkreetsemalt ELL-i artiklitega 2 ja 6 ning ELTL-i artiklitega 18, 45 ja 49 koosmõjus harta artiklitega 1, 21 ja 34 ning direktiividega 2000/43/EÜ ja 2003/109/EÜ on vastuolus niisugune siseriiklik (täpsemalt: kohaliku omavalitsuse) normistik, mis näeb liidu kodanikele (nii itaallastele kui mitteitaallastele) ette kohustuse esitada kodulaenu saamise õiguse omandamiseks deklaratsioon etnilise kuuluvuse kohta ühte kolmest Alto Adige/Südtirolis esindatud keelerühmadest või sellega liitumise kohta?

7.

Kas liidu õigusega ning konkreetsemalt ELL-i artiklitega 2 ja 6, harta artiklitega 21 ja 34 ning direktiividega 2000/43/EÜ ja 2003/109/EÜ on vastuolus niisugune siseriiklik (täpsemalt: kohaliku omavalitsuse) normistik, mis näeb liidu kodanikele (nii itaallastele kui mitteitaallastele) selleks, et neil tekiks õigus kodutoetusele, ette tingimuse elada või töötada provintsi territooriumil vähemalt 5 aastat?”