9.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 274/4

a)

Kas nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ (1) lisas ära toodud tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klausli 5 lõike 1 mõtte ja eesmärgiga on kooskõlas see, kui üksikjuhul raamkokkuleppe klausli 5 lõike 1 punkti a tähenduses objektiivsetel alustel tähtajalise lepingu uuendamise õigustatuse õiguslikul kontrollimisel lähtutakse üksnes lepingu uuendamise ajahetke suhetest, jättes arvesse võtmata selle, mitu tähtajalist lepingut juba eelnes sellele lepingule, või

b)

kas raamkokkuleppe klausli 5 lõike 1 punkti a mõttele ja eesmärgile, mis seisneb kuritarvitusliku järjestikuste töölepingute sõlmimise vältimises, vastab see, kui sätestada seda rangemad nõuded „objektiivsele alusele”, mida rohkem järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid käesolevalt läbivaadatavale on eelnenud või mida pikem on olnud ajavahemik, mille jooksul asjaomane töötaja juba varem on tööle võetud järjestikuste tähtajaliste lepingute alusel?

a)

Kas küsimuses 2 kirjeldatud õigusnorm (siin TzBfG § 14 lõike 1 teise lause punkt 7) on raamlepinguga kooskõlas sel juhul, kui TzBfG § 14 lõike 1 teise lause punktis 7 viidatud eelarvet käsitlev norm sisaldab piisavalt konkreetset tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavat eesmärki, mis on seotud eelkõige asjassepuutuva tegevuse ja selle läbiviimise tingimustega (vt Euroopa Kohtu 4. juuli 2006. aasta otsus kohtuasjas C-212/04: Adeneler jt, kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2)?

b)

kas on tegemist sellise piisavalt konkreetse eesmärgiga, kui eelarvet käsitlev seadus, antud juhul HG NRW 2004/05 § 7 lõige 3, sätestab üksnes, et eelarvevahendid peavad olema määratud „ajutise töötaja” tähtajalise tegevuse jaoks?

c)

kas see kehtib ka juhul, kui „ajutise töötaja” tegevuse all nimetatud tähenduses ei mõisteta mitte ainult sellist tegevust, mille eesmärgiks on ajutiselt suurenenud töömahu katmine või ajutiselt äraoleva põhikohaga töötaja asendamine, vaid kui loetakse, et „ajutise töötajaga” on tegemist juba ka siis, kui töötajale tasutakse vahenditest, mis vabanevad sama ametikohta täitva töötaja ajutise äraoleku tõttu, kuigi „ajutine töötaja” täidab ülesandeid, mis kuuluvad tööandjale pidevalt vajalike tegevuste hulka ja millel puudub sisuline seos äraoleva töötaja ülesannetega, või

d)

kas mõiste „ajutine töötaja” tõlgendamine kolmanda küsimuses punktis c kirjeldatud viisil on vastuolus tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe mõtte ja eesmärgiga — vältida järjestikuste töölepingute kuritarvituslikku kasutamist ja Angelidaki kohtuasjas (vt Euroopa Kohtu 23. aprilli 2009. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-378/07–C-380/07: Angelidaki jt, kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2) sõnastatud põhimõttega, et tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klausli 5 lõike 1 punktiga a on vastuolus siseriikliku õigusnormi kohaldamine, „nii et järjestikuste tähtajaliste töölepingute uuendamist avalikus sektoris loetakse põhjendatuks „objektiivsete alustega” mainitud klausli tähenduses juba ainuüksi seetõttu, et nende lepingute sõlmimisel on aluseks võetud õigusnormid, mis võimaldavad niisuguste lepingute uuendamist, et katta teatud ajutist vajadust, samas kui tegelikult on see vajadus muutumatu ja kestev”?