30.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 24/31

—

rahuldada käesolev apellatsioonkaebus ja tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu seitsmenda koja 16. septembri 2009. aasta kohtuotsus kohtuasjas T-162/07 selle ebaselguse ja puuduliku põhjenduse tõttu, apellatsioonkaebuses viidatud õiguslike mõistete väära tõlgendamise tõttu ja esimeses astmes esitatud tõenditele antud väära hinnangu tõttu;

—

tuvastada, et Euroopa Kohus võib teha kohtuasjas ise otsuse (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimene lõik) ja lahendada vaidlus lõplikult.

—

—

saata asi tagasi uueks arutamiseks Esimese Astme Kohtule, et see lahendaks 8. mail 2007 Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vastu esitatud hagi, milles nõuti nimetatud institutsioonide poolt selles hagis kirjeldatud õigusvastase tegevuse ja tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist;

—

mõista kohtukulud välja nõukogult ja komisjonilt.

I.

Esimese Astme Kohus leidis, et proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt on vajalikud ja sellega on kooskõlas määruse nr 2454/93 sätted, mille kohaselt on dokument T2M ainus lubatud viis tõendada rahvusvahelistes vetes püütud ja transiitkaubana kolmanda riigi territooriumit läbivate merekalapüügisaaduste ühenduse päritolu. Apellandi hinnangul ei vastanud Esimese Astme Kohus kõigile tema väidetele ja argumentidele, eriti võimaluse kohta, et ühenduse seadusandja kehtestaks alternatiivseid tõendamise viise, eriti arvestades meetme sobimatust kaubavahetuse tagamiseks. Lisaks ei põhjendanud Esimese Astme Kohus piisavalt oma järeldust, et ühenduse õigusnormid on vajalikud ja proportsionaalsed, ning tõlgendas dokumendi T2M laadi vääralt kui dokumenti, mis on tihedalt seotud kaupade vaba liikumisega.

II.

Apellandi hinnangul on Esimese Astme Kohus vääralt hinnanud talle esitatud tõendeid, kui ta järeldades, et Tuneesia tolli poolt äriühingule Pigasos esitatud dokumentidel ei olnud sama sisu, mis dokumendi T2M lahtril nr 13. Samas nähtub kogu toimikust, et kalapüügisaaduste üle teostas Tuneesia toll samasugust pidevat järelvalvet nagu seda nõuab dokument T2M. Nimelt kinnitavad Tuneesia ametiasutuste esitatud dokumendid, et kalapüügisaadused asusid Tuneesia territooriumil „transiitkaubana”, mis tähendab, et see oli tolli pideva järelevalve all, nagu siis, kui seda kinnitatakse dokumendi T2M lahtri nr 13 täitmisel.

III.

Leides ka, et äriühing Pigasos ei tõendanud, et tegutsemisel Tuneesias on ta rakendanud nõutud vajalikku hoolsust, on Esimese Astme Kohus apellandi hinnangul nimetatud mõistet vääralt tõlgendanud, viies ettevõtjalt nõutud tähelepanu ja hoolitsuse kohustuse üldise ettevaatlikkuse kohustuseni kolmandate riikide täitevvõimu kandjatega suhtlemisel ning seda vaid põhjusel, et viimastele ei ole ühenduse õigus siduv.