Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62007CA0460

    Kohtuasi C-460/07: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 23. aprilli 2009 . aasta otsus (Verwaltungsgerichtshofi (Austria) eelotsusetaotlus) — Sandra Puffer versus Unabhängiger Finanzsenat, Außenstelle Linz (Kuues käibemaksudirektiiv — Artikli 17 lõiked 2 ja 6 — Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus — Maksukohustuslase ettevõtte vara hulka kuuluva hoone ehituskulud — Artikli 6 lõige 2 — Hoone osa kasutamine isiklikuks tarbeks — Rahaline eelis võrreldes mittemaksukohustuslastega — Võrdne kohtlemine — Riigiabi EÜ artikli 87 tähenduses — Mahaarvamise õigusest tehtav erand)

    ELT C 141, 20.6.2009, p. 13–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    20.6.2009   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 141/13


    Euroopa Kohtu (kolmas koda) 23. aprilli 2009. aasta otsus (Verwaltungsgerichtshofi (Austria) eelotsusetaotlus) — Sandra Puffer versus Unabhängiger Finanzsenat, Außenstelle Linz

    (Kohtuasi C-460/07) (1)

    (Kuues käibemaksudirektiiv - Artikli 17 lõiked 2 ja 6 - Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus - Maksukohustuslase ettevõtte vara hulka kuuluva hoone ehituskulud - Artikli 6 lõige 2 - Hoone osa kasutamine isiklikuks tarbeks - Rahaline eelis võrreldes mittemaksukohustuslastega - Võrdne kohtlemine - Riigiabi EÜ artikli 87 tähenduses - Mahaarvamise õigusest tehtav erand)

    2009/C 141/20

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Verwaltungsgerichtshof

    Põhikohtuasja pooled

    Hageja: Sandra Puffer

    Kostja: Unabhängiger Finanzsenat, Außenstelle Linz

    Kohtuasja ese

    Eelotsusetaotlus — Verwaltungsgerichtshof — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 87 ja artikli 17 lõike 6 tõlgendamine — Peamiselt isiklike eluruumidena kasutatava ja ülejäänud osas maksustatavale rendile antava hoone ehituskuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamine — Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt käsitatakse isiklikuks tarbeks kasutamist maksuvaba teenusena ja mis välistavad kõnesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval kohaldatavas versioonis õiguse sisendkäibemaksu hoone isiklikuks tarbeks kasutatavate osade puhul maha arvata — Direktiivi 77/388/EMÜ, eelkõige selle artikli 17 kehtivus osas, milles see annab rahalise eelise maksumaksjatele, kes kasutavad osa elamust, ka vähesel määral, majandustegevuseks, võrreldes teiste maksumaksjatega ja teiste liikmesriikide kodanikega.

    Resolutiivosa

    1.

    Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas artikli 17 lõike 2 punkt a ja artikli 6 lõike 2 punkt a ei riku ühenduse õiguses sätestatud võrdse kohtlemise üldpõhimõtet selles osas, millega nimetatud sätetest tulenev õiguslik mehhanism lubab arvata segakasutuses oleva hoone ehituskuludelt sisendkäibemaksu maha täielikult ja kohe ning seejärel isiklikuks tarbeks kasutatava hoone osa sisendkäibemaksuga maksustamise ajaliselt jaotada, mis võib anda maksukohustuslasele rahalise eelise võrreldes mittemaksukohustuslastega ja maksukohustuslastega, kes kasutavad hoonet üksnes isiklike eluruumidena.

    2.

    EÜ artikli 87 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kuuenda direktiivi 77/388 artikli 17 lõike 2 punkti a rakendav siseriiklik õigusakt, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on üksnes maksustatavaid tehinguid tegevatel maksukohustuslastel, välja arvatud need maksukohustuslased, kes teevad ainult maksust vabastatud tehinguid, ei ole selle sättega vastuolus selles osas, milles kõnealune siseriiklik õigusakt võib anda esimeses eelotsuse küsimuses viidatud rahalise eelise üksnes maksustatavaid tehinguid tegevatele maksukohustuslastele.

    3.

    Kuuenda direktiivi 77/388 artikli 17 lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et selles sätestatud erand ei ole kohaldatav siseriikliku õigusnormi suhtes, mis muudab nimetatud direktiivi jõustumise kuupäeval kehtinud õigusnormi, mis põhineb varsema õigusnormiga võrreldes uutel alustel ja mis kehtestab uue menetluse. Selles osas ei oma tähtsust see, kas liikmesriigi seadusandja tugines varasemat siseriiklikku õigusakti muutes ühenduse õiguse õigele või valele tõlgendusele. Küsimus, kas selline siseriikliku õigusnormi muudatus mõjutab kuuenda direktiivi 77/388 artikli 17 lõike 6 teise lõigu kohaldatavust teise siseriikliku õigusnormi suhtes, sõltub sellest, kas kõnealused siseriiklikud õigusnormid on üksteisest sõltuvad või iseseisvad, ning see tuleb kindlaks teha siseriiklikul kohtul.


    (1)  ELT C 315, 22.12.2007.


    Top