This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52024DC0254
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS The ex post evaluation of the European Union Programme for Employment and Social Innovation (EaSI) including the final evaluation of the European Progress Microfinance Facility (EPMF)
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) järelhindamine, mis sisaldab Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (EPMF) lõplikku hindamist.
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) järelhindamine, mis sisaldab Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (EPMF) lõplikku hindamist.
COM/2024/254 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,1.7.2024
COM(2024) 254 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) järelhindamine, mis sisaldab Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (EPMF) lõplikku hindamist.
{SEC(2024) 184 final} - {SWD(2024) 146 final}
Sisukord
1. Sissejuhatus
2. Peamised hindamistulemused
2.1 Tulemuslikkus
2.2 Tõhusus
2.3 ELi lisaväärtus
2.4 Ühtsus ja vastastikune täiendavus
2.5 Asjakohasus
3. Järeldused
3.1 Juba arvesse võetud õppetunnid
3.2 Õppetunnid tulevase poliitika kujundamiseks
1.Sissejuhatus
Käesolevas aruandes tehakse kokkuvõte peamistest järeldustest ja õppetundidest, mis olid esitatud komisjoni talituste töödokumendis, milles kirjeldati komisjoni järelhindamist Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi 2014–2020 (EaSI) kohta, mis sisaldas ka Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ 2010–2016 (EPMF) lõplikku hindamist. Komisjon algatas kõnealuse kahe programmi hindamise 2021. aastal 1 . Kooskõlas parema õigusloome suunistega vaadeldi hindamisel nende tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust/täiendavust ja ELi lisaväärtust.
Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm 2014–2020 (EaSI) 2 loodi selleks, et aidata kaasa tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ajakohastamisele (PROGRESSi tegevussuund); hõlbustada juurdepääsu tööturgudele ja tööalast liikuvust (EURESe tegevussuund); ning suurendada juurdepääsu mikrorahastamisele ja sotsiaalset ettevõtlust (mikrorahastamise /sotsiaalse ettevõtluse tegevussuund). EaSI rakendas komisjon liikmesriikides ja teistes osalevates riikides (EFTA/EMP, ELi kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid).
Komisjon algatas Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ aastateks 2010–2016, 3 et laiendada mikrorahastamise ulatust konkreetsetele riskirühmadele ja mikroettevõtetele. Euroopa mikrokrediidirahastule, mida rakendas Euroopa Investeerimisfond ELi liikmesriikides, järgnesid EaSI mikrorahastamise / sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna raames uued rahastamisvahendid.
Komisjoni talituste töödokument põhineb andmetel, mis on kogutud toetava välisuuringu ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tehtud hindamise abil. Euroopa Investeerimisfondi esindajad osalesid aktiivselt hindamises, pakkudes andmeid, teavet ja eksperditeadmisi 4 . Samuti tehakse selles kokkuvõte varasematest EaSI eel- ja järelhindamistest, lähtudes samal ajal ka EaSI (2017) ja Euroopa mikrokrediidirahastu (2014) vahehindamistest. Samuti võetakse nõuetekohaselt arvesse EURESe määruse järelhindamist (2021), 5 et toetada EURESe tegevussuuna järeldusi, ning INOVA+ uuringut (2022) 6 sotsiaalsete katseprojektide kohta, et toetada PROGRESSi tegevussuuna järeldusi.
Konsulteeriti paljude sidusrühmadega, sealhulgas riiklike ametiasutuste, programmide toetusesaajate, eraorganisatsioonide, sotsiaalsete ettevõtete, finantsvahendajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kodanikega. Kokku andis kogu konsultatsiooniprotsessi jooksul tagasisidet üle 400 sidusrühma 7 .
Käesolevas aruandes tehakse kokkuvõte hindamise peamistest järeldustest ja määratakse kindlaks puudused / parandamist vajavad valdkonnad, millele komisjon võiks käesoleval programmitöö perioodil erilist tähelepanu pöörata. Samuti antakse selles ülevaade Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) EaSI haru raames juba tehtud parandustest 8 .
2.Peamised hindamistulemused
EaSI ning Euroopa mikrokrediidirahastu andsid mitmekordistavat mõju, rahastades mitmesuguseid täiendavaid tegevusi (uuringud, sotsiaalne eksperimenteerimine, suutlikkuse suurendamine ja vastastikuse õppimise platvormid) ning katsetades algatusi tööhõive, tööjõu liikuvuse ning haavatavate rühmade ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamisele juurdepääsu valdkondades. Allpool esitatud peamised järeldused on struktureeritud vastavalt viiele hindamiskriteeriumile.
2.1Tulemuslikkus
Tõenduspõhine poliitikakujundamine ja sotsiaalse innovatsiooni nähtavus. EaSI on osutunud tõenduspõhise poliitikakujundamise toetamisel tulemuslikuks. Programm pakkus võrdlevaid analüütilisi teadmisi ja vastastikuse õppimise võimalusi, mis põhinesid laial temaatilisel lähenemisviisil ja geograafilisel katvusel. Sotsiaalne eksperimenteerimine osutus üheks kõige nähtavamaks ja edukamaks tegevuseks, mille puhul kasutati väga erinevaid sotsiaalseid sekkumisi, mis olid suunatud kõige enam abi vajavatele inimestele. Sotsiaalse eksperimenteerimise tulemuste süvalaiendamist / kaasamist poliitika kujundamisse piiras siiski asjakohaste levitamiskanalite ja stiimulite puudumine, mis ühendaksid EaSI ja ESFi ning riiklikke sidusrühmi/poliitikakujundajaid. Kokkuvõttes näitab hindamine, et EaSI rahastamisvõimaluste, tulemuste ja parimate tavade levitamine on ebapiisav.
Sidusrühmade suurem omalus ja suutlikkus mõjutada poliitikakujundamist. EaSI oli tõhus sidusrühmade suutlikkuse suurendamisel 9 poliitikakujundamises osalemiseks ja selle mõjutamiseks. Loodud ja vahetatud teadmised võimaldasid osalevate riikide ja ELi tasandi poliitikakujundajatel teha poliitikavalikuid kindlate tõendite alusel. Samuti suurendas programm üldsuse teadlikkust ELi sotsiaalpoliitikast ja selle omalust. ELi tasandi valitsusväliste organisatsioonide toetamine võimaldas neil tagada pikaajalise kestlikkust ning muutuda riiklike poliitikakujundajate ja ELi institutsioonide jaoks eksperditeadmiste allikaks. Vajadus, et ELi tasandi valitsusväliste organisatsioonide võrgustikud osaleksid igal aastal uuesti korduvatel projektikonkurssidel, on tekitanud nende võrgustike jaoks ebakindlust ja põhjustanud halduskoormust (nii taotlejate kui ka komisjoni talituste poolel).
Stabiilse kommunikatsiooni loomine ELi ja rohujuure tasandi organisatsioonide vahel. ELi tasandi valitsusväliste organisatsioonide võrgustikele antud tegevustoetused tagasid nende pikaajalise kestlikkuse ja võimaldasid neil saada professionaalsemaks, võttes tööle koosseisulisi töötajaid. Toetades suutlikkuse suurendamist ja kogemuste jagamist, on see võimaldanud suurendada liikmesriikide osalemist ja lähendada liikmesorganisatsioone, luues kogukonnatunde. Selle tulemusena muutus ELi poliitika nende organisatsioonide jaoks nähtavamaks ja asjakohasemaks.
Tööjõu suurem liikuvus, mis lihtsustab tööjõupuuduse kõrvaldamist. EaSI hõlbustas tõhusalt vabade töökohtade ja tööotsijate vajaduste kokkuviimist, sest aidati kaasa tööturu läbipaistvusele ja anti asjakohast teavet töö- ja elutingimuste kohta ELis. Hindamine näitas nii EURESe tööalase liikuvuse portaali kui ka piiriüleste partnerluste ja sihipäraste liikuvuskavade kasvavat kasulikkust, mis tõi kaasa suurema arvu töökohtade leidmise ELi tasandil. Need teenused parandasid ka arusaama piiriülesest tööhõivest ja hõlbustasid töötajate geograafilist/ametialast liikuvust. Hindamine näitab, et neid positiivseid tulemusi kahjustas siiski riiklike vabade töökohtade puudulik avaldamine 2020. aasta lõpuks ja EURESe töövahendusteenuste ebapiisav nähtavus tööandjate jaoks.
Parem juurdepääs rahastamisele haavatavate rühmade, mikroettevõtjate ja sotsiaalsetele ettevõtete jaoks. EaSI ja EPMF olid mõlemad väga tõhusad finantsvahendajate toetamisel, et jõuda isikuteni, kellel on ettevõtte loomisel või arendamisel raskusi juurdepääsul rahastamisele, ning pakkuda rahastamist sotsiaalsetele ettevõtetele. Finantsvahendajatega sõlmitud lepingud võimaldasid anda lõplikele sihtrühmadele rohkem laene ja pakkusid oodatust suuremat likviidsust nii EPMFi kui ka EaSI raames 10 . Täiendavaks mõjuks oli nii geograafilise kui ka sihtrühmade hõlmatuse pidev suurenemine 11 . Hindamine näitab, et mõnede kategooriate (peamiselt naiste ja töötute) toetused vähenesid aja jooksul, samas kui eakate ja kolmandatest riikidest pärit inimeste toetused suurenesid märgatavalt.
Tõhustatud mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse ökosüsteemid. Selleks et suurendada finantsvahendajate suutlikkust rakendada mikrorahastamise / sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna raames pakutavaid finantstooteid, pakkus EaSI mikrokrediidi pakkujatele koolitus- ja nõustamisteenuseid. Kvantitatiivsest seisukohast ületas antud toetus algset eesmärki, samas kui mikrokrediidi pakkujate suurenenud suutlikkus osutus EaSI peamiseks saavutuseks, tõhustades osalevate riikide mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse ökosüsteeme.
Riikide ebavõrdne osalemine EaSIs. Kuigi EaSI projektikonkursid olid avatud kõigile toetuskõlblikele riikidele, esitasid taotlejad riikidest, kellel on rohkem kogemusi/teadmisi ELi rahaliste vahendite taotlemisel (ELi institutsioonidele läheduse tõttu ja/või ELi rahastamisvõimalusi käsitleva teabe intensiivsema/proaktiivsema levitamise tõttu), proportsionaalselt kvaliteetsemaid taotlusi kui teised riigid (eelkõige väikesed riigid, uuemad liikmesriigid ja kandidaatriigid / potentsiaalsed kandidaatriigid). Seetõttu oli neil rohkem võimalusi otsese eelarve täitmise raames (tuginedes konkursikutsete kvaliteedikriteeriumidele).
Horisontaalsete põhimõtete integreerimine mõlemasse programmi. Hindamine näitas, et sidusrühmade – eelkõige ELi tasandi valitsusväliste organisatsioonide võrgustike, aga ka EaSI toetusesaajatele ning EaSI/EPMFi finantsvahendajatele – on programmide rakendamisel juhtpõhimõtteks olnud mõlemas õiguslikus aluses 12 sätestatud horisontaalsed põhimõtted.
2.2Tõhusus
Meetmete kulutõhus rakendamine. Kulutõhususe analüüs näitas, et tegevustele jaotati piisavalt ressursse ja eesmärgid saavutati tõhusalt. Sidusrühmad leidsid, 13 et tegevuste rakendamisega seotud jõupingutused on proportsionaalsed kasuga ning eraldatud eelarve on kavandatud tulemuste saavutamiseks piisav. Seda tõhusust vähendas siiski halduskoormus projektide taotlemise, toetuse andmise ja rakendamise etappides, eelkõige väikeste struktuuride ja ELi tasandi valitsusväliste organisatsioonide võrgustike puhul, kuna nende rahalised ja inimressursid on piiratud.
Vahendite nõuetekohane eraldamine ja raiskamise üldine puudumine. Majandusliku tõhususe analüüs näitas, et sisendite muundamine tulemuseks toimus võimalikult kulutõhusal viisil. Nõudlus mikrorahastamise / sotsiaalse ettevõtluse järele oli oodatust suurem, kuid seda täiendati edukalt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tagatisega. Hindamine näitab ka, et halduskulud olid kogu perioodi jooksul püsivad ja hästi kavandatud. Juhtimisega seotud kulud olid oodatust oluliselt väiksemad, mis tähendab suurt tõhusust 14 .
2.3ELi lisaväärtus
Sellise mõju saavutamine ja koostöö edendamine, mida muidu ei oleks toimunud. Hindamine näitas, et EaSI pakkus osalevatele riikidele konkreetset teadmiste jagamise ja vastastikuse õppimise platvormi, tugevdas ELi tasandi valitsusväliste organisatsioonide võrgustikke ja võimaldas neil oma liikmeskondi kogu ELis mitmekordistada. Samuti parandas programm koostööd EURESe süsteemi raames, et hõlbustada tööjõu liikuvust ELi tasandil. Nii EaSI kui ka EPMF suurendasid mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse toetamist ELi tasandil uuendusliku koostöö kaudu Euroopa Investeerimisfondiga. Samuti ergutasid programmid koostööd ja vastastikust õppimist avaliku, erasektori ja kodanikuühiskonna sektorite sidusrühmade vahel, kellel on muidu vähe stiimuleid koostööks, ning paremat vastavust sihtrühmade vajadustele.
ELi lisaväärtuse loomine võrreldes riikliku tasandiga. Hindamine näitas, et EaSI oli kõige sobivam vahend kogu ELi hõlmavate tulemuste saavutamiseks, nagu võrdlevad andmebaasid, uuringud ja vastastikune õppimine – teemad, mis ei ole alati teiste valitsemistasandite peamised prioriteedid. Samuti oleks ilma EaSI toetuseta ebatõenäoline, et riiklike kavadega toetataks sotsiaalset eksperimenteerimist osalevates riikides ja ELi tasandi valitsusväliste organisatsioonide võrgustikes. Lisaks ei olnud saadaval muid ELi vahendeid, mis oleksid spetsiaalselt kavandatud piiriüleste partnerluste, sihipäraste liikuvuskavade ja ELi tasandi vabade töökohtade portaali jaoks.
Mikro- ja sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu parandamine rahastamisele ELi tasandil. EaSI raames toetati konkreetseid sihtrühmi, mis muidu ei oleks olnud võimalik. Hindamine näitas, et riiklikul tasandil täitsid EaSI ja EPMF selge lünga, mis on tuvastatud vastavatel mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse turgudel. Programmid saavutasid selle tänu finantsvahendajate riskide vähendamisele, hõlbustades seeläbi töötute, ebasoodsas olukorras olevate inimeste, mikroettevõtete ja sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahastamisele ja selle kättesaadavust.
2.4Ühtsus ja vastastikune täiendavus
Dubleerimise vältimine ja tõhususe suurendamine. EaSI koondas killustatud, kuid üksteist täiendavad vahendid ühe katuse alla ja suurendas ELi lisaväärtust, vältides samas jõupingutuste dubleerimist. Vahendite, eeskirjade ja menetluste ratsionaliseerimine EaSI lipu all vähendas programmitööle ja rakendamisele kuluvat aega ning investeeritud rahalisi/mitterahalisi ressursse, suurendades seeläbi tõhusust. Hindamine kinnitas, et EaSI toetus oli sidusrühmade vajaduste seisukohast tulemuslikum ja tõhusam kui varasemate programmide raames eraldi antud killustatud toetus 15 .
EaSI ja ESFi vastastikune täiendavus. Kahe programmi eesmärgid olid sarnased, kuid nende saavutamiseks kasutati erinevaid lähenemisviise, st ühe programmi puhul kasutati eelarve otsest/kaudset täitmist ja teise puhul eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega. Hindamine näitas siiski, et nende vahel puudus sünergia, mis on peamiselt seotud EaSi raames katsetatud sotsiaalse innovatsiooni laiendamisega. Hindamine osutab EaSI tulemuste ebapiisavale levitamisele riiklikul tasandil, eelkõige ESFi korraldusasutuste seas, ning stiimulite/mehhanismide puudumisele, et hõlbustada üleminekut eelarve otsese täitmise korralt eelarve jagatud täitmise alla. Samuti tehti kindlaks mõningane vastastikune täiendavus EaSI kolmanda tegevussuuna ning ESFi vahel – kuigi see oli enne EaSI käivitamist haruldane 16 –, mis kujutab endast edasiminekut võrreldes varasemate perioodidega, mil EPMFi ja ESFi vahelist võimalikku vastastikust täiendavust ei kasutatud piisavalt ära.
EaSI ja muude liidu programmide vastastikune täiendavus. Hoolimata sarnasustest eesmärkide ja sihtrühmade osas, oli EaSI fookus piisavalt erinev (eesmärkide, tegevuste, sihtrühmade, geograafilise ulatuse ja poliitiliste prioriteetide poolest) võrreldes teiste ELi tasandi fondidega (Erasmus+, „Horisont 2020“, EURAXESS, Interreg, COSME, InnovFin), mis välistas kattuvuse. Hindamine näitas üksmeelt, et oluline on säilitada ELi tasandil eri liiki toetus, tagades samal ajal suurema koordineerimise samadele rühmadele suunatud ELi programmide vahel.
2.5Asjakohasus
Selge ja pidev vajadus igat liiki meetmete järele Hindamine näitas, et on olemas selge ja pidev vajadus analüütiliste meetmete järele, et toetada poliitilisi tõendeid, sealhulgas sotsiaalset eksperimenteerimist, suutlikkuse suurendamist, et suurendada sidusrühmade osalemist / mõju poliitikale, geograafilise ja tööalase liikuvuse hõlbustamise vahendeid ning parandada eelkõige haavatavate rühmade juurdepääsu rahastamisele.
Edukas kohanemine uute prioriteetide ja väljakutsetega. Hindamine näitas, et EaSI oli edukas uute väljakutsete ja prioriteetidega (pagulaskriis, Brexit, COVID-19 pandeemia, rohe- ja digipööre) kohanemisel tänu oma tegevuste mitmekesisusele / vastastikusele täiendavusele ning suhteliselt lihtsale programmitööle / rakendamisele otsese/kaudse eelarve täitmise kaudu.
Panus sihtrühmade heaollu ja üldistesse poliitikaeesmärkidesse. Võttes arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja rahalist kasu sihtrühmadele, jõuti hindamise käigus järeldusele, et EPMF ja EaSI parandasid inimeste heaolu, keskkonda ja mõjuvõimu suurendamist kooskõlas ELi 2020. aasta strateegia, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. See kasu jätkub tõenäoliselt ka keskpikas ja pikas perspektiivis, võttes arvesse tegevuse jätkuvat asjakohasust ja kestlikkust.
Konsensus selles osas, kui oluline on seda liiki toetuse säilitamine ELi tasandil. Hindamine näitas, et praegune ESF+ ülesehitus koos eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise kombineeritud süsteemiga võib suurendada EaSI meetmete positiivset mõju ja laiendatavust, tagades samal ajal suurema koordineerimise samadele rühmadele suunatud ELi programmidega.
3.Järeldused
Hoolimata ühiskondlike probleemide lahendamisele kaasa aitamisest, ei mõjutanud need kaks programmi piiratud ulatuse ja rahastamisallikate tõttu sotsiaal-majanduslikke suundumusi üldiselt. Hindamise käigus tehti kindlaks ka konkreetsed võimalikud parandamist vajavad valdkonnad, kus komisjon võiks pöörata erilist tähelepanu järgneva ESF+ meetmete kavandamisel, samuti muud praegusesse rakendamisse kaasatud partnerid, nagu Euroopa Tööjõuamet (ELA) ja InvestEU 17 .
3.1Juba arvesse võetud õppetunnid
Allpool selgitatakse, kuidas ESF+ – tuginedes eelkõige EaSI vahehindamise järeldustele – integreeris oma ülesehitusse EaSI järelhindamise käigus saadud õppetunnid.
·Struktureeritud kommunikatsioon ja tulemuste levitamine. EaSI tegevussuuna rahastamisvõimalusi ja tulemusi edendatakse alates 2021. aastast rahastamis- ja hankeportaali kaudu. See portaal on ühtne kontaktpunkt mitte ainult võimaluste leidmiseks, vaid ka igapäevaseks suhtluseks ELiga 18 . Portaal pakub ainulaadset ligipääsu keskselt hallatavate toetuste ja hankelepingute täielikult elektrooniliseks haldamiseks. Hõlmatud on kõik keskselt hallatavad ELi programmid, mis võimaldab lihtsat juurdepääsu rahastamis- ja hankevõimalustele märksõnade ja täistekstiotsingu alusel. Hangete osa rakendatakse edasi, pidades silmas hanketeenuse täielikku integreerimist (paberivaba käsitlemine nagu toetuste puhul). Lisaks edendavad riiklikud kontaktpunktid EaSI tegevussuuna võimalusi ja tulemusi osalevate riikide keeltes. Enne EaSI tegevussuuna iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmist korraldatakse ka struktureeritud konsultatsioon sidusrühmadega 19 .
·Paremad tingimused sotsiaalse innovatsiooni laiendamiseks. ESF+ määrus motiveerib liikmesriike kasutama sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks uut integreeritud lähenemisviisi. Seega jätkab EaSI tegevussuund uute poliitiliste lähenemisviiside väikesemahulist katsetamist sotsiaalse eksperimenteerimise kaudu ning on aluseks sotsiaalse innovatsiooni laiendamisele, süvalaiendamisele ja/või levitamisele ESF+ eelarve jagatud täitmise või muude fondide raames. Neid õigussätteid 20 täiendati siiski uute vahenditega sotsiaalse innovatsiooni toetamiseks, milleks on eelkõige riikidevaheline koostöö 21 , millega rahastati sotsiaalse innovatsiooni pädevuskeskusi ja riiklikke kontaktpunkte 22 . EaSI tegevussuuna meetmetes võetakse üha enam arvesse ka digi- ja rohepöörde eesmärke. Näiteks käivitati juba 2022. aastal projektikonkurss, millega sooviti katsetada sotsiaalse innovatsiooni lähenemisviise, et edendada rohe- ja digipööret koolides, koolituskeskustes, töökohal ja kohalikes kogukondades.
·Koostoime muude liidu programmidega ESF+ eesmärk on eelkõige tagada vastastikune täiendavus Euroopa Regionaalarengu Fondi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, programmi „Erasmus+“, Euroopa solidaarsuskorpuse, Varjupaiga- ja Rändefondi ning programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“. Üks näide ESF+ ja Erasmus+ vahelisest sünergiast on EUROPASSi süsteemi ühine rahastamine, mis on märkimisväärne näide ESF+ ja Erasmus+ vahelisest koostööst 23 .
·Lihtsustatud juhtimine. ESF+ toimib nii eelarve jagatud kui ka otsese täitmise raames ning tugineb uuele lihtsamale juhtimisstruktuurile. ESF+ komiteed toetavad kaks spetsialiseerunud tehnilist töörühma, millest üks tegeleb eelarve jagatud täitmise ja teine EaSI tegevussuunaga. Selline juhtimisstruktuur võimaldab suuremat koostoimet nii programmitöö kui ka rakendamise etapis, ühendades samal ajal paremini eri liiki tegevusi ja toetusesaajaid. Mis puudutab vahendite eraldamist, siis EaSI tegevussuund keskendub nüüd üha enam konkureerivate vajaduste ja prioriteetide tasakaalustamisele, samas kui varasemad piirid (soovituslikud vahendite jaotamine) telgede vahel on täielikult välja jäetud.
·Eelarve suurem paindlikkus. Järelhindamine kinnitas EaSiI vahehindamise järeldust, et kolme tegevussuuna rahastamise kohandamiseks ette nähtud paindlikkuse klausel ( EaSI määruse 24 artikkel 33) on praktikas ebatõhus säte, võttes arvesse olulist võimalikku halduskoormust, mis nende muudatuste tegemisel tekib. Tuginedes EaSI vahehindamise tulemustele, tehti koondmäärusega (2018) EaSI määrusesse muudatusi, et muuta eelarve paindlikumaks. Selle tagajärjel muutus artikkel 33 aegunuks ja jäeti seetõttu EaSI õiguslikust alusest välja. Aastatel 2021–2027 kaotati endise EaSI programmi kolm osa (PROGRESS, EURES ja mikrorahastamine / sotsiaalne ettevõtlus) ning rahastamist lihtsustati ja muudeti paindlikumaks.
·Lihtsustatud ja tugevdatud tulemuslikkuse mõõtmise süsteem. Hindamine näitab, et programmi järelevalve- ja hindamissüsteemi lihtsustamine ja ratsionaliseerimine on vajalik komisjoni talituste ja sidusrühmade halduskoormuse vähendamiseks 25 . ESF+ määruses (tuginedes EaSI programmi vahehindamise järeldustel, mida kinnitas järelhindamine) on kindlaks määratud viis peamist tulemusnäitajat, mis on kergesti mõistetavad, praktilised ja teostatavad, et anda aru EaSI tegevussuuna eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest. Uues järelevalve- ja hindamissüsteemis on ette nähtud andmete kogumine täiendavate meetoditega, näiteks intervjuude, fookusgruppide ja küsitluste abil, et saada hea ülevaade sidusrühmade arusaamadest ja suhtlusest. Poliitika ja programmi rakendamise vaheliste seoste tõhusaks läbivaatamiseks kasutatakse andmete triangulatsiooni meetodeid, et koondada erinevaid olemasolevaid andmeid, sealhulgas kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet.
3.2Õppetunnid tulevase poliitika kujundamiseks
Mitut parandamist vajavat valdkonda võiks käsitleda EaSI tegevussuuna raames, kuid vajaduse korral ka Euroopa Tööjõuameti (alates 2019. aastast EURESe portaali äriomanik) ja InvestEU raames (mis koondab palju varasemaid ELi rahastamisvahendeid, sealhulgas neid, mida rakendatakse EaSI kaudu).
·Parandada EaSI tegevussuuna nähtavust, suurendades rahastamisvõimalusi käsitleva teabe avaldamise sagedust ja kohandades selle ajastust; levitades rohkem tulemusi, riigipõhiseid näiteid ja häid tavasid; luues projektide veebipõhised andmebaasid; tagades, et teave jõuab geograafilise katvuse ja sidusrühmade tüüpide osas laiale sihtrühmale; muutes veebisaitide sisu kasutajasõbralikumaks ja üldsusele kättesaadavamaks, pakkudes sealhulgas mitmekeelset teavet.
·Tagada sotsiaalse eksperimenteerimise tulemuste suurem nähtavus (eelkõige ESF+ jagatud eelarve täitmise korraldusasutuste seas) ja ka EURESe portaali suurem nähtavus (eelkõige tööandjate seas).
·Uurida uusi viise/stiimuleid, et suurendada sotsiaalsete eksperimentide osakaalu, EURESe portaalis avaldatud riiklike vabade töökohtade osakaalu ning parandada naiste ja töötute juurdepääsu finantsinstrumentide turule.
·Parandada EURESe portaali ja Europassi portaali vahelist ühendust, tehes ettepaneku luua üks konto kõigile taotlustele juurdepääsuks nii EURESe kui ka Europassi jaoks ainulaadse EU Logini kaudu; hõlbustades EURESe ja Europassi vahelist navigeerimist ning kõrvaldades kattuvad funktsioonid 26 .
·Uurida võimalusi meetmetoetuste ja tegevustoetuste halduskoormuse vähendamiseks nii taotlejate kui ka komisjoni talituste poolel.
·Suurendada koostoimet ELi tasandi vahenditega, mis on suunatud sarnastele rühmadele, eelkõige nendega, mida rakendavad hariduse ja kultuuri peadirektoraat, siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat ning teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, ning täiendav koostoime muude fondidega, näiteks nendega, mis on suunatud maaelanikkonnale (EAFRD).
·Parandada horisontaalsete põhimõtete süvalaiendamist kogu EaSI tegevusvaldkonnas, eelkõige puuete ja juurdepääsetavusega seotud tegevuste puhul.
·Parandada digi- ja rohepöörde eesmärkide integreerimist EaSI tegevussuuna tegevustesse. Aidata parandada digitaalsete finantsteenuste kasutamist, eelkõige haavatavate inimeste poolt, kes saavad kõige vähem kasu finantsteenuste digitaliseerimisest (sealhulgas maapiirkondades).
·Eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid, et võimaldada tõendatud sotsiaalseid eksperimente laiendada ja/või üle kanda teistele osalejatele või kontekstidele, avaldades seeläbi laiemat mõju, toetada mikrokrediidi sektori arengut, 27 hõlbustada sotsiaalsete ettevõtete kasvu ning lahendada uusi sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja digitaalseid probleeme.
·Tagada asjakohane hindamise ajakava ja ulatus, eelkõige selliste tegevuste puhul, mis on seotud suutlikkuse suurendamise, sotsiaalse eksperimenteerimise ja tööturu läbipaistvusega, mille mõju avaldumiseks on vaja aega.
Tulevikku vaadates näib EaSI integreeritud tegevussuund ESF+ raames olevat peamine vahend tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks Euroopas, sünergia loomiseks ESF+ eelarve jagatud täitmisega, ELi ja liikmesriikide tööhõive-, sotsiaal- ja oskuste poliitika toetamiseks (eelkõige Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine), sidusrühmade suutlikkuse suurendamiseks ning rahastatud algatuste laiema kasutuselevõtu edendamiseks.
EaSI eelarvet haldas peamiselt otse tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, tuginedes konkursikutsetele ja hankemenetlustele. EaSI kolmanda tegevussuuna (mikrokrediidi / sotsiaalse ettevõtluse tegevussuund) alla koondatud kolmest rahastamisvahendist rakendati tagatisvahendit ja suutlikkust suurendavat investeerimisvahendit kaudse eelarve täitmise abil (komisjon usaldas nende juhtimise Euroopa Investeerimisfondile), samas kui rahastamisvahendit rakendas komisjon otse. Mõlemat Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ raames loodud vahendit (tagatisvahend ja rahastamisvahend) rakendas Euroopa Investeerimisfond samuti kaudse eelarve täitmise kaudu.
Sõltuvalt sidusrühmadest kasutati spetsiaalseid meetodeid ja vahendeid: küsimustikuga veebipõhine avalik konsultatsioon, poolstruktureeritud intervjuud, fookusrühmad ja sihtuuringud peamiste sidusrühmadega. Need konsultatsioonid täiendasid andmeid ja teavet, mis oli kogutud muude meetodite, näiteks dokumentide analüüsi ja juhtumiuuringute abil.
Tänu suuremale eelarvele ja laiendatud geograafilisele kohaldamisalale (sh kandidaatriigid, potentsiaalsed kandidaatriigid ja EMP-EFTA riigid) suutis Euroopa Investeerimisfond jõuda EaSI raames palju rohkemate riikideni. EaSI raames antud toetus hõlmas ligikaudu 30 riiki, EPMFi toetus aga ligikaudu 20 riiki.
EaSI tugines kolmele varem eksisteerinud vahendile ja nägi ette nende tegevuse jätkamise: tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm ( PROGRESS ),Euroopa tööturuasutuste võrgustik ( EURES ) ja Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ ( EPMF ).
Aastatel 2021–2027 sai EaSIst ühtse konsolideeritud fondi – Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) lahutamatu osa. Paljud endise eraldiseisva programmi EaSI sätted säilitati, tagades selle eesmärkide järjepidevuse ning rõhutades samas nende sotsiaalset mõõdet Euroopa sotsiaalõiguste samba toetamise kontekstis. Endise EaSI raames rakendatud mikrorahastamise ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamisvahendid võeti kasutusele InvestEU fondi raames, samal ajal kui EURESe võrgustiku koordineerimisbüroo ülesanne anti üle 2019. aastal loodud Euroopa Tööjõuametile .
Projekte edendatakse osas „Projektid ja tulemused“ , samas kui sama portaali kaudu juurdepääsetavast e-toetuste süsteemist sai ühtne kanal kogu taotlejate ja komisjoni vaheliseks teabevahetuseks (esitamine, hindamine, rakendamine ja aruandlus). Portaalis on kättesaadav ka lisateave ja statistika ettepanekute, edukuse määra, rahastatud projektide ja osalejate kohta. Lisaks on portaalis ka rubriik „Uudised ja sündmused“, mis sisaldab uudiseid EaSi tegevussuuna kohta. Selles rubriigis teavitab komisjon EaSI üritustest, sealhulgas liikmesriikides ja osalevates riikides korraldatavatest üritustest, ning avaldab tegevussuuna kohta artikleid.
Kui ESFi määrus sisaldas sätet (artikkel 9) sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks, siis ESF+ määruses nõutakse, et liikmesriigid pühendaksid vähemalt ühe prioriteedi sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse eksperimenteerimise toetamiseks ja/või EaSI tegevussuuna ja muude liidu programmide raames väikesemahuliselt katsetatud innovatsioonide laiendamiseks. Selliste prioriteetide maksimaalset kaasrahastamismäära võib suurendada kuni 95 %ni, maksimaalselt kuni 5 % riiklikest eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ tegevussuuna vahenditest.
Tuginedes EaSI tulemuslikkuse mõõtmise süsteemiga saadud kogemustele (kokku 42 põhinäitajat ja täiendavat näitajat), loodi lihtsustatud süsteem koos piiratud arvu kvantitatiivsete näitajatega, et mõõta EaSI tegevussuuna tulemuslikkust aastatel 2021–2027.