Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32013R1304

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013 , mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006

OJ L 347, 20.12.2013, p. 470–486 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1304/oj

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/470


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1304/2013,

17. detsembri 2013,

mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 164,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013 (3) on kehtestatud Euroopa Sotsiaalfondi („sotsiaalfond”), Euroopa Regionaalarengu Fondi („regionaalarengu fond”), Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi tegevusraamistik ning ühtlasi on selles konkreetsemalt sätestatud programmitöö, seire ja hindamise ning juhtimise ja kontrollimise valdkondlikud eesmärgid, põhimõtted ja eeskirjad. Seepärast vajavad täpsustamist sotsiaalfondi ülesanded ja tegevusulatus ning valdkondlike eesmärkide saavutamisega seotud asjaomased investeerimisprioriteedid; samuti on vaja kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib sotsiaalfondist rahastada.

(2)

Sotsiaalfond peaks parandama tööhõivevõimalusi, suurendama sotsiaalset kaasatust, võitlema vaesuse vastu, edendama haridust, oskusi ja elukestvat õpet ning arendama aktiivse, ulatusliku ja püsiva kaasamise poliitikat kooskõlas nende ülesannetega, mis on sotsiaalfondile pandud Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artikliga 162, et seeläbi aidata kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 174. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 9 peaks sotsiaalfond võtma arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.

(3)

17. juuni 2010. aasta Euroopa Ülemkogul tehti ettepanek, et kõik ühised poliitikasuunad, sealhulgas ka ühtekuuluvuspoliitika, peaksid toetama Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat (Euroopa 2020. aasta strateegia). Et tagada sotsiaalfondi täielik kooskõla nimetatud strateegia eesmärkidega, eelkõige tööhõive, hariduse ja koolituse osas ning võitluses sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja diskrimineerimisega, peaks sotsiaalfond toetama liikmesriike, võttes arvesse asjakohaseid koondsuuniseid ja asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 alusel, ning vajaduse korral riiklikul tasandil riiklikku reformikava, mida toetavad riiklikud tööhõivestrateegiad, riiklikke sotsiaalaruandeid, romasid käsitlevaid riiklikke integratsioonistrateegiaid ja puudega inimesi käsitlevaid riiklikke strateegiaid. Samuti peaks sotsiaalfond kaasa aitama juhtalgatuste rakendamise asjakohaste aspektidele, pöörates erilist tähelepanu juhtalgatustele „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”, „Noorte liikuvus” ja „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm”. Lisaks peaks ta toetama ka „Euroopa digitaalne tegevuskava” ja „Innovaatiline liit” kirjeldatud asjakohaseid tegevusi.

(4)

Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, tehnoloogilistest muutustest ja tööjõu vananemisest ning üha suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest mõnedes sektorites ja piirkondades. Nende nähtuste mõju on veelgi süvendanud hiljutine majandus- ja finantskriis, mille tulemusena on suurenenud tööpuudus eriti noorte ja muude ebasoodsas olukorras olevate inimeste, nagu sisserännanud ja vähemused, seas.

(5)

Sotsiaalfond peaks püüdma parandada tööhõivet, parandama juurdepääsu tööturule, pöörates erilist tähelepanu tööturult kõige enam eemale jäänud inimestele ning toetama tööjõu vabatahtlikku liikuvust. Sotsiaalfond peaks toetama ka aktiivse ja tervena vananemist, sealhulgas innovaatiliste töökorraldusvormide abil, edendades töötervishoidu ja tööohutust ning suurendades tööalast konkurentsivõimet. Edendades tööturgude paremat toimimist töötajate riikidevahelise liikuvuse kaudu, peaks sotsiaalfond toetama eelkõige Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURESe tegevus) seoses töölevõtmise ja sellega seotud teabe, nõustamis- ja juhendamisteenustega nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil. Sotsiaalfondi rahastatavad tegevused peaksid vastama Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 5 lõikele 2, milles on sätestatud, et kelleltki ei tohi nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist.

(6)

Sotsiaalfond peaks edendama ka sotsiaalset kaasatust ning ära hoidma ja vähendama vaesust, et põlvkondadeüleselt välja murda ebasoodsate olude ringist, milleks on tarvis kasutusele võtta mitmeid poliitikameetmeid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele, olenemata nende vanusest (sealhulgas lapsed, palgavaesed ja eakad naised). Tähelepanu tuleks pöörata varjupaigataotlejate ja põgenike osalemisele. Sotsiaalfondi võib kasutada selleks, et parandada juurdepääsu taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele üldhuviteenustele, eelkõige tervishoiuteenustele, tööhõive- ja koolitusteenustele, kodututele mõeldud teenustele, lapse koolipäeva järgsetele, lastehoiu ja pikaajalise hoolduse teenustele. Toetatavad teenused võivad olla avaliku, erasektori ja/või kogukonna pakutavad ning neid võivad osutada erinevad teenuseosutajad, nimelt avalik haldus, eraettevõtted, sotsiaalsed ettevõtted, valitsusvälised organisatsioonid.

(7)

Sotsiaalfond peaks kohustuma tegelema varajase koolist väljalangemisega ning edendama kvaliteetse hariduse kõigile võrdset kättesaadavust, investeerima kutseharidusse, parandama hariduse ja kutseõppe vastavust tööturu nõudmistele ning tõhustama elukestvat õpet, sealhulgas formaalseid, mitteformaalseid ja informaalseid õppevorme.

(8)

Lisaks neile prioriteetidele tuleks majanduskasvu suurendamise ja tööhõivevõimaluste lisamise huvides muuta vähem arenenud piirkondades ja liikmesriikides riikliku ja piirkondliku tasandi avalik haldus tõhusamaks ning suurendada avaliku halduse suutlikkust kaasavaks toimimiseks. Tuleks suurendada nende sidusrühmade, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide institutsionaalset suutlikkust, kes tegelevad tööhõive-, haridus-, koolitus- ja sotsiaalpoliitikaga, sealhulgas mittediskrimineerimise valdkonnaga.

(9)

Toetus, mida antakse kogukonna juhitud kohaliku arengu investeerimisprioriteedi raames, võib kaasa aidata kõigile valdkondlikele eesmärkidele, mis on sätestatud käesolevas määruses. Sotsiaalfondist toetatavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad peaksid kaasama kohalikke ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, seda nii kohalike algatusrühmade juhtimist kui ka strateegia sisu silmas pidades.

(10)

Samas on oluline toetada liidu mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut ja konkurentsivõimet ning tagada, et inimesed suudaksid asjaomaste oskuste omandamise ja elukestva õppe võimaluste toel kohaneda selliste uute nähtustega nagu nihe teadmistepõhise majanduse suunas, digitaalarengu tegevuskava, üleminek vähese CO2-heitega ja energiatõhusale majandusele. Oma esmatähtsate valdkondlike eesmärkide saavutamise kaudu saaks sotsiaalfond aidata kaasa nende ülesannetega toimetulemisele. Seoses sellega peaks sotsiaalfond toetama tööjõu siirdumist õpingutelt tööle ja liikumist rohelisemate oskuste ja töökohtade suunas ning peaks tegelema oskuste nappusega, sealhulgas energiatõhususe, taastuvenergia ja säästva transpordi sektorites. Sotsiaalfond peaks edendama ka kultuurilisi ja loomingulisi oskusi. Kaudselt aitavad sotsiaalfondi eesmärkidele kaasa sotsiaal-kultuuriline, loome- ja kultuurisektor, nende potentsiaali tuleks seepärast paremini kasutada sotsiaalfondi projektides ja programmitöös.

(11)

Võttes arvesse jätkuvat vajadust teha jõupingutusi noorte töötuse vähendamiseks liidus tervikuna, tuleks probleemsemate piirkondade jaoks luua noorte tööhõive algatus. Selle raames tuleks toetada nimetatud piirkondade töötuid või mitteaktiivseid noori, kes on kõrvale jäänud tööturust, haridusest ja koolitusest, tugevdades ja kiirendades seeläbi sotsiaalfondist rahastatavate meetmete võtmist. Täiendavaid vahendeid tuleks suunata konkreetselt noorte tööhõive algatusse ja nendega peaks kõige enam mõjutatud piirkondades kaasnema rahastamine sotsiaalfondist. Olles suunatud pigem üksikisikutele kui struktuuridele, tuleks noorte tööhõive algatuse raames võtta eesmärgiks täiendada teisi sotsiaalfondist rahastatavaid tegevusi ja riiklikke meetmeid, mis on suunatud noortele, kes on kõrvale jäänud tööturust, haridusest ja koolitusest, rakendades selleks ka noortele antavat garantiid kooskõlas nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitusega (4), milles nähakse ette, et noored peaksid saama hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Noorte tööhõive algatusega võib samuti toetada varajase koolist väljalangemise vastase võitluse meetmeid. Sotsiaaltoetuste kättesaadavus noore, tema perekonna või ülalpeetavate jaoks ei tohiks sõltuda noore osalusest noorte tööhõive algatuses.

(12)

Noorte tööhõive algatus tuleks täielikult integreerida sotsiaalfondi programmitöösse, kuid vajaduse korral tuleks selle algatuse tarvis kavandada erisätted, et saavutada selle eesmärgid. On vaja lihtsustada ja hõlbustada noorte tööhõive algatuse rakendamist, eelkõige mis puudutab finantsjuhtimise sätteid ja valdkondlikku keskendumist Selleks et tagada noorte tööhõive algatuse tulemuste selge väljatoomine ja nende tutvustamine, tuleks kavandada vastav seire ja hindamine, aga ka teavitamis- ja reklaamimeetmed. Noorteorganisatsioonid tuleks kaasata seirekomisjoni aruteludesse noorte tööhõive algatuse ettevalmistamise ja rakendamise, kaasa arvatud hindamise üle.

(13)

Sotsiaalfond peaks andma oma panuse Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisse ja tagama, et abi suunatakse suures osas liidu esmatähtsatesse valdkondadesse. Ühtekuuluvuspoliitika raames sotsiaalfondilt saadav minimaalne osa kehtestatakse vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 92 lõikele 4. Eelkõige peaks sotsiaalfond suurendama toetust sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele spetsiaalselt selleks ettenähtud miinimumeraldistega, mis moodustaksid iga liikmesriigi puhul 20 % kõigist sotsiaalfondi vahenditest. Sotsiaalfondist antava toetuse puhul kasutatavate investeerimisprioriteetide valik ja arv peaks olema piiratud vastavalt toetatavate piirkondade arengutasemele.

(14)

Sotsiaalfondist toetust saanud tegevustega liidu tasandil saavutatud tulemuste hoolika seire ja parema hindamise tagamiseks tuleks käesoleva määrusega kehtestada läbipaistvate ja objektiivsete väljund- ja tulemusnäitajate ühine kogum. Need näitajad peaksid vastama investeerimisprioriteedile ja tegevuse liigile, mida on toetatud kooskõlas käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 1303/2013 asjakohaste sätetega. Neid näitajaid tuleks vajaduse korral täiendada programmispetsiifiliste tulemus- ja/või väljundnäitajatega.

(15)

Liikmesriike julgustatakse andma aru sotsiaalfondi investeeringute mõjust võrdsetele võimalustele, võrdsele kättesaadavusele ja marginaliseeritud rühmade integreerimisele kõikide rakenduskavade lõikes.

(16)

Võttes arvesse andmekaitse nõudeid seoses osalejaid puudutavate tundlike andmete kogumise ja säilitamisega, peaksid liikmesriigid ja komisjon korrapäraselt hindama nende sotsiaalfondi toetuste tulemuslikkust, tõhusust ja mõju, mida antakse eelkõige ebasoodsas olukorras olevate inimeste, nagu romade sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ning vaesuse vastu võitlemiseks. Liikmesriike ergutatakse sotsiaalfondi rahastatud algatustest aru andma riiklikele reformikavadele lisatud riiklikes sotsiaalaruannetes, eelkõige mis puudutab marginaliseeritud kogukondi, nagu romad ja sisserändajad.

(17)

Sotsiaalfondist toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ning kõikide asjaomaste territoriaalsete ja sotsiaalmajanduslike osalejate vahelisele partnerlusele, võttes arvesse piirkondlikul ja kohalikul tasandil tegutsejaid, eriti kohalikke ja piirkondlikke asutusi esindavaid katusorganisatsioone, organiseerunud kodanikuühiskonda, majandus- ja eriti sotsiaalpartnereid ning valitsusväliseid organisatsioone. Liikmesriigid peaksid seepärast tagama sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide osaluse sotsiaalfondi strateegilises juhtimises alates rakenduskavade prioriteetide määramisest kuni sotsiaalfondi rakendamise ja tulemuste hindamiseni.

(18)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et sotsiaalfondi rahastatavate prioriteetide elluviimine aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8. Hindamine on näidanud, kui oluline on võtta õigeaegselt ja järjekindlalt arvesse soolise võrdõiguslikkuse eesmärke rakenduskavade kõigi mõõtmete juures ning rakenduskavade ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades samas, et võetakse kasutusele konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja naiste majandusliku sõltumatuse edendamiseks, hariduse ja oskuste parandamiseks ning vägivalla ohvriks langenud naiste reintegreerimiseks tööturule ja ühiskonda.

(19)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 10 peaks sotsiaalfondist rahastatavate prioriteetide rakendamine toetama võitlust diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, pöörates erilist tähelepanu isikutele, keda diskrimineeritakse mitmekordselt. Diskrimineerimist seksuaalse sättumuse alusel tuleks tõlgendada laiemalt, nii et see hõlmaks muid soolisi aspekte kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Sotsiaalfondist rahastatavate prioriteetide rakendamine peaks samuti toetama võrdsete võimaluste edendamist. Sotsiaalfond peaks toetama liidu selliste kohustuste täitmist, mis tulenevad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist, muu hulgas seoses hariduse, töö ja tööhõive ning juurdepääsetavusega. Samuti peaks sotsiaalfond aitama kaasa teenuste viimisele hooldusasutustest kogukondlikule tasandile. Sotsiaalfondist ei tuleks toetada ühtegi tegevust, mis aitab kaasa segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele.

(20)

Sotsiaalse innovatsiooni toetamine aitab kohandada poliitikat vastavalt sotsiaalsetele muutustele. Sotsiaalfond peaks innustama ja toetama innovaatilisi sotsiaalseid ettevõtteid ja ettevõtjaid ning valitsusväliste organisatsioonide ja muude sotsiaalmajanduses osalejate innovaatilisi projekte. Poliitika tulemuslikkuse parandamiseks on väga oluline, et innovaatilisi lahendusi katsetataks ja hinnataks enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu, ja seetõttu on sel puhul õigustatud eritoetuste andmine sotsiaalfondist. Innovaatilised lahendused võiksid hõlmata sotsiaalsete parameetrite väljatöötamist, nagu sotsiaalne märgistamine, tingimusel et need osutuvad tulemuslikuks.

(21)

Riikidevahelisel koostööl on märkimisväärne lisaväärtus, mistõttu kõik liikmesriigid peaksid seda toetama, välja arvatud asjakohaselt põhjendatud juhtudel, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Samuti on vaja tugevdada komisjoni kui kogemuste vahetusele kaasaaitaja ja asjaomaste algatuste elluviimise koordineerija rolli.

(22)

Selleks et edendada ühtset ja terviklikku lähenemisviisi tööhõivele ja sotsiaalse kaasatusele, tuleks sotsiaalfondist toetada valdkonnaüleseid ja territoriaalsetel alustel toimivaid partnerlusi.

(23)

Piirkondlike ja kohalike sidusrühmade kaasamine peaks aitama ellu viia Euroopa 2020. aasta strateegiat ja selle peamisi eesmärke. Piirkondlike ja kohalike ametivõimude, linnade, sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide aktiivsemaks kaasamiseks rakenduskavade ettevalmistamisse ja rakendamisse võib kasutada ja toetada piirkondlikke pakte, tööhõive ja sotsiaalse kaasamise kohalikke algatusi, kogukondlikult juhitud kohaliku säästva ja kaasava arengu strateegiaid linna- ja maapiirkondades ning säästva linnaarengu strateegiaid.

(24)

Määruses (EL) nr 1303/2013 on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse reeglid tuleb kindlaks määrata liikmesriigi tasandil teatavate eranditega, milleks on vaja kehtestada sotsiaalfondi käsitlevad erisätted.

(25)

Sotsiaalfondi kasutamise lihtsamaks muutmise ja vigade esinemise ohu vähendamise huvides ning arvestades fondist toetatavate tegevuste eripära, on otstarbekas kehtestada sätted, mis täiendavad määrust (EL) nr 1303/2013 kulude rahastamiskõlblikkuse osas.

(26)

Ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete maksete kasutamine ning kindlamääraline rahastamine peaks muutma toetusesaajale protsessi lihtsamaks ning vähendama kõigi sotsiaalfondi projektipartnerite halduskoormust.

(27)

Oluline on tagada iga rakenduskava usaldusväärne finantsjuhtimine ning selle võimalikult tulemuslik ja kasutajasõbralik rakendamine. Liikmesriigid peaksid hoiduma sellest, et kehtestada lisaeeskirju, mis muudavad raha kasutamise toetusesaajate jaoks keerulisemaks.

(28)

Liikmesriike ja piirkondi tuleks julgustada kasutama sotsiaalfondi rahastamisvahendite kaudu, et toetada näiteks tudengeid, töökohtade loomist, tööjõu liikuvust, sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset ettevõtlust.

(29)

Sotsiaalfond peaks täiendama liidu muid programme ning arendada tuleks sotsiaalfondi tihedat koostoimet liidu muude rahastamisvahenditega.

(30)

Investeerimine inimkapitali on peamine hoob, mis aitab liidul kindlustada rahvusvahelise konkurentsivõime ja majanduse jätkusuutliku elavdamise. Mitte ühegi investeeringuga ei suudeta saavutada struktuurireforme, kui investeeringuga ei kaasne majanduskasvule orienteeritud ja sidus inimkapitali arendamise strateegia. Seetõttu tuleb tagada, et programmiperioodil 2014-2020 oskuste parandamiseks ja tööhõive suurendamiseks ette nähtud vahendid võimaldavad võtta asjakohase ulatusega meetmeid.

(31)

Komisjonile tuleks anda vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada ühikuhindade standardiseeritud astmiku ja ühekordsete maksete määratlused ja nendega seotud maksimumsummad vastavalt erinevatele tegevuste liikidele. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(32)

Komisjoni peaks sotsiaalfondi haldamisel abistama ELi toimimise lepingu artiklis 163 ette nähtud sotsiaalfondi komitee.

(33)

Kuna käesolev määrus asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1081/2006, (5) tuleks kõnealune määrus kehtetuks tunnistada. Käesolev määrus ei peaks siiski mõjutama selliste toetuste maksmise jätkamist või muutmist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EÜ) nr 1081/2006 alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse selliste toetuste suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga. Nimetatud määrust ja muid kohaldatavaid õigusakte tuleks seega kohaldada selliste toetuste või asjaomaste tegevuste suhtes jätkuvalt ka pärast 31. detsembrit 2013 kuni nende lõpetamiseni. Määruse (EÜ) nr 1081/2006 alusel esitatud või heaks kiidetud toetustaotlused peaksid jõusse jääma,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolev määrus kehtestab Euroopa Sotsiaalfondi („sotsiaalfond”), sealhulgas noorte tööhõive algatuse ülesanded, sotsiaalfondist antava toetuse ulatuse, erisätted ja rahastamiskõlblike kulude liigid.

Artikkel 2

Ülesanded

1.   Sotsiaalfond edendab tööhõive ja töökvaliteedi kõrget taset, parandab juurdepääsu tööturule, toetab töötajate geograafilist ja tööalast liikuvust ning aitab neil kohaneda tööstuslike muudatustega ja jätkusuutlikuks arenguks vajalike tootmissüsteemide muudatustega, julgustab kõrgetasemelise hariduse ja koolituse andmist kõigile ning toetab noorte siirdumist õpingutelt tööle, võitleb vaesusega ja suurendab sotsiaalset kaasatust, edendab soolist võrdõiguslikkust, mittediskrimineerimist ja võrdseid võimalusi, aidates seeläbi kaasa liidu prioriteetide saavutamisele majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse süvendamise vallas.

2.   Sotsiaalfond täidab lõikes 1 sätestatud ülesandeid, toetades liikmesriike liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia („Euroopa 2020. aasta strateegia”) prioriteetide ja peamiste eesmärkide saavutamisel ning võimaldab liikmesriikidel üle saada konkreetsetest raskustest Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel. Sotsiaalfond toetab oma ülesannetega seotud poliitika ja meetmete kavandamist ja rakendamist, võttes arvesse asjakohaseid koondsuuniseid ja asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 alusel ning vajaduse korral riiklikul tasandil riiklikke reformikavu ning muid asjakohaseid riiklikke strateegiaid ja aruandeid.

3.   Sotsiaalfond teenib rahvast, aidates muu hulgas selliseid ebasoodsas olukorras olevaid inimesi nagu pikaajalised töötud, puudega inimesed, sisserändajad, rahvusvähemused, marginaliseeritud kogukonnad ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvad igas vanuses inimesed. Samuti toetab sotsiaalfond töötajaid, ettevõtteid, sealhulgas sotsiaalmajanduses osalejad, ja ettevõtjaid, aga ka süsteeme ja struktuure, et aidata neil kohaneda uute ülesannetega, sealhulgas vähendada oskuste nõudlusele mittevastavust, ning edendada häid valitsemistavasid, sotsiaalset arengut ja reformide elluviimist eelkõige tööhõive, hariduse, koolituse ja sotsiaalpoliitika vallas.

Artikkel 3

Toetuse kasutusala

1.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktides 8, 9, 10 ja 11 esitatud valdkondlike eesmärkide raames, mis vastavad käesoleva lõike punktidele a, b, c, ja d, ning kooskõlas sotsiaalfondi ülesannetega, toetatakse sotsiaalfondist järgmisi investeerimisprioriteete:

a)

Püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamise ning tööjõu liikuvuse parandamise valdkondliku eesmärgi raames toetatakse järgmist:

i)

tööotsijate ja mitteaktiivsete inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturult eemale jäävate inimeste töövõimalustele juurdepääs, sealhulgas ka kohaliku tähtsusega tööhõivealgatuste ning tööalase liikuvuse toetamise kaudu;

ii)

eelkõige noorte, kes on kõrvale jäänud tööturult, haridusest ja koolitusest, sealhulgas sotsiaalselt tõrjutute riskirühma ja marginaliseeritud kogukondadesse kuuluvate noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule, sealhulgas noortegarantii rakendamise kaudu;

iii)

töö füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtlus ja ettevõtete, sealhulgas innovatiivsete mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete loomine;

iv)

naiste ja meeste võrdõiguslikkus kõigis valdkondades, kaasa arvatud töö saamisel ja karjääri edendamisel, töö- ja eraelu ühitamine ning võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise edendamine;

v)

töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muudatusega;

vi)

aktiivse ja tervena vananemine;

vii)

tööturuasutuste, nagu avaliku ja erasektori tööhõivetalituste moderniseerimine ning tööjõu ja tööturu vajaduste vastavuse parandamine, sealhulgas selliste meetmete kaudu, mis parandavad tööjõu riikidevahelist liikuvust, ning liikuvuskavade kaudu ja parema koostööga asutuste ja asjaomaste sidusrühmade vahel.

b)

Sotsiaalse kaasatuse edendamise, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemise valdkondliku eesmärgi raames toetatakse järgmist:

i)

aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet;

ii)

marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade, sotsiaal-majanduslik integreerimine;

iii)

igasuguse diskrimineerimise tõkestamine ja võrdsete võimaluste edendamine;

iv)

juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele;

v)

sotsiaalse ettevõtluse ja kutsealase integreerimise edendamine sotsiaalsetes ettevõtetes ning sotsiaalses ja solidaarses majanduses, et parandada tööleidmise võimalusi;

vi)

kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad.

c)

Oskuste omandamiseks ja elukestvaks õppeks haridusse, koolitusse ja kutseõppesse investeerimise valdkondliku eesmärgi raames toetatakse järgmist:

i)

koolist väljalangemise ennetamine ja vähendamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis sealhulgas formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed õpivõimalused reintegreerimiseks haridusse ja koolitusse;

ii)

kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja kättesaadavuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset, pidades eelkõige silmas ebasoodsas olukorras olevaid inimesi;

iii)

kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine, sealhulgas karjäärinõustamise ja omandatud oskuste hindamise kaudu;

iv)

haridus- ja koolitussüsteemide vastavuse parandamine tööturu vajadustele, hõlbustades siirdumist õpingutelt tööle, samuti kutseõppe ja -koolitussüsteemide ja nende kvaliteedi parandamine, kasutades selleks ka kutseoskuste prognoosimist, õppekavade kohandamist ning luues ja edasi arendades töökohal toimuva väljaõppe süsteeme, kaasa arvatud töökohapõhise õppe süsteemid ja praktikaskeemid.

d)

Riigiasutuste ja sidusrühmade institutsionaalse suutlikkuse parandamise ja avaliku halduse tõhustamise valdkondliku eesmärgi raames toetatakse järgmist:

i)

investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava.

Seda investeerimisprioriteeti saab kasutada ainult liikmesriikides, kes võivad saada toetust Ühtekuuluvusfondist, ja nendes liikmesriikides, kus on üks või enam määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 90 lõike 2 punktis a osutatud NUTS 2. taseme piirkonda;

ii)

haridus-, elukestva õppe, koolitus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika elluviimisega tegelevate sidusrühmade suutlikkuse suurendamine, kasutades selleks ka riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi reforme toetavaid sektoripõhiseid ja territoriaalseid pakte.

2.   Lõikes 1 loetletud investeerimisprioriteetide kaudu aitab sotsiaalfond saavutada ka teisi määruse (EL) nr 1303/2013artikli 9 esimeses lõigus nimetatud valdkondlikke eesmärke eelkõige:

a)

toetades üleminekut vähese CO2-heitega, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele, ressursitõhusale ja keskkonda säästvale majandusele, parandades haridus- ja koolitussüsteeme, mis on vajalik oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamiseks, tööjõu kutseoskuste parandamiseks ning uute töökohtade loomiseks keskkonna ja energeetikaga seotud sektorites;

b)

parandades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavust, kasutatavust ja kvaliteeti digitaalse kirjaoskuse ja e-õppe arendamise ning e-kaasatusse, e-oskustesse ja nendega seotud ettevõtlusoskustesse investeerimisega;

c)

tugevdades teadusuuringuid, tehnoloogia arengut ja innovatsiooni kraadiõppe ja ettevõtlusoskuste arendamise, teadlaste koolitamise ning kõrgkoolide, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ja ettevõtete vaheliste võrgustike ja partnerluste loomisega;

d)

parandades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust pikas perspektiivis, edendades ettevõtjate, juhtide ja töötajate kohanemisvõimet ja suurendades investeeringuid inimkapitali ning toetades asutusi, mis pakuvad praktilise suunitlusega kutseõpet või koolitust.

Artikkel 4

Järjepidevus ja valdkondlik keskendumine

1.   Liikmesriigid tagavad, et rakenduskavades kirjeldatud strateegia ja tegevus on järjepidevad ja lahendavad küsimusi, mis on kindlaks tehtud riiklikes reformikavades ja asjakohasel juhul ka muudes riiklikes strateegiates, mille eesmärk on võidelda töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, ning samuti ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes nõukogu soovitustes, et aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste eesmärkide saavutamisele tööhõive, hariduse ja vaesusega võitlemise valdkonnas.

2.   Vähemalt 20 % kõigist sotsiaalfondi vahenditest igas liikmesriigis eraldatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktis 9 sätestatud sotsiaalse kaasatuse edendamise, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemise valdkondliku eesmärgi saavutamiseks.

3.   Liikmesriigid püüavad saavutada vahendite valdkondliku keskendumise vastavalt järgmistele tingimustele:

a)

arenenumates piirkondades keskenduvad liikmesriigid vähemalt 80 % iga rakenduskava sotsiaalfondist pärit eraldistest kuni viiele artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile;

b)

üleminekupiirkondades keskenduvad liikmesriigid vähemalt 70 % iga rakenduskava sotsiaalfondist pärit eraldistest kuni viiele artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile;

c)

vähem arenenud piirkondades keskenduvad liikmesriigid vähemalt 60 % iga rakenduskava sotsiaalfondist pärit eraldistest kuni viiele artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile.

4.   Artikli 11 lõikes 1 osutatud prioriteetsed suunad jäetakse käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 kindlaks määratud protsendimäärade arvutusest välja.

Artikkel 5

Näitajad

1.   Käesoleva määruse I lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning vajaduse korral programmispetsiifilisi näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikega 4 ja artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktidega ii ja iv. Kõik ühised väljund- ja tulemusnäitajad tuleb esitada kõigi investeerimisprioriteetide kohta. Käesoleva määruse II lisas sätestatud tulemusnäitajad esitatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõikele 2. Kui see on kohaldatav, esitatakse andmed meeste ja naiste kohta eraldi.

Ühiste ja programmispetsiifiliste väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. Kui see on toetatud tegevuste laadist johtuvalt otstarbekas, kehtestatakse aastaks 2023 kõnealuste näitajate jaoks kumulatiivsed koguselised sihtväärtused. Väljundnäitajaid väljendatakse absoluutarvudes.

Ühiste ja programmispetsiifiliste tulemusnäitajate puhul, millele on aastaks 2023 kehtestatud kumulatiivne koguseline sihtväärtus, määratakse kindlaks baasväärtused, kasutades värskeimaid kättesaadavaid andmeid või muid asjakohaseid teabeallikaid. Programmispetsiifilisi tulemusnäitajaid ja seonduvaid eesmärke võib väljendada nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi seisukohast.

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatule kasutatakse käesoleva määruse II lisas sätestatud tulemusnäitajaid kõigi tegevuste puhul, mida toetatakse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud investeerimisprioriteedist noorte tööhõive algatuse elluviimiseks. Kõik käesoleva määruse II lisas sätestatud näitajad on seotud 2023. aastaks kehtestatud koguselise kumulatiivse sihtnäitajaga ja baastasemega.

3.   Koos rakendamise aastaaruandega esitab iga korraldusasutus elektrooniliselt struktureeritud andmed iga prioriteetse suuna kohta eraldi investeerimisprioriteetide kaupa. Andmed tuleb esitada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktis vi osutatud sekkumiskategooriate kohta ning väljund- ja tulemusnäitajate kohta. Erandina määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikest 2 on väljund- ja tulemusnäitajate jaoks edastatud andmed seotud osaliselt või täielikult läbi viidud tegevuste näitajate väärtustega.

II   PEATÜKK

KAVANDAMISE JA RAKENDAMISE ERISÄTTED

Artikkel 6

Partnerite kaasamine

1.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 5 osutatud partnerite osalemine rakenduskavade elluviimisel võib toimuda määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 123 lõikes 7 osutatud üldiste toetuste kaudu. Sellisel juhul määratakse rakenduskavas kindlaks see rakenduskava osa, mida üldine toetus puudutab, sealhulgas iga prioriteese suuna esialgne rahaline eraldis sellele.

2.   Et soodustada sotsiaalpartnerite piisavat osalemist sotsiaalfondi toetatavas tegevuses, tagavad rakenduskavade korraldusasutused määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 90 lõike 2 punktides a või b kindlaks määratud piirkonnas või liikmesriigis, kes võib saada toetust Ühtekuuluvusfondist, et sotsiaalfondi vahenditest eraldatakse vastavalt vajadustele asjakohane summa suutlikkuse suurendamiseks koolituse, võrgustikutöö, sotsiaalse dialoogi tugevdamise ja sotsiaalpartnerite ühistegevuse kaudu.

3.   Et soodustada valitsusväliste organisatsioonide piisavat osalemist sotsiaalfondi toetatavas tegevuses ja nende juurdepääsu sellele eelkõige sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonnas, tagavad rakenduskavade korraldusasutused määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 90 lõike 2 punktides a või b kindlaks määratud piirkonnas või liikmesriigis, kes võib saada toetust Ühtekuuluvusfondist, et sotsiaalfondi vahenditest eraldatakse asjakohane summa valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks.

Artikkel 7

Naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse edendamine

Liikmesriigid ja komisjon edendavad naiste ja meeste vahelist võrdõiguslikkust määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 7 osutatud süvalaiendamisega rakenduskavade ettevalmistamise ja rakendamise kõigis etappides nii seire, aruandluse kui hindamise puhul. Sotsiaalfondi kaudu toetavad liikmesriigid ja komisjon ka käesoleva määruse artiklis 3 ja eelkõige artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iv osutatud sihipäraseid meetmeid iga investeerimisprioriteedi raames, et seeläbi suurendada naiste püsivat osalust ja edu tööhõives ja võidelda nii vaesuse feminiseerumisega, vähendada soopõhist segregatsiooni ja võidelda sooliste stereotüüpidega tööturul, hariduses ja koolituses, toetada kõigi töö- ja eraelu ühitamist ning hoolduskohustuste võrdset jagamist meeste ja naiste vahel.

Artikkel 8

Võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise edendamine

Liikmesriigid ja komisjon edendavad kõikide inimeste võrdseid võimalusi, välistades diskrimineerimise soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, süvalaiendades mittediskrimineerimise põhimõtet, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 7. Sotsiaalfondi kaudu toetavad liikmesriigid ja komisjon ka konkreetset tegevust käesoleva määruse artiklis 3 ja eelkõige artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis iii osutatud investeerimisprioriteetide raames. Sellise tegevuse eesmärk on võidelda diskrimineerimise kõikide vormidega ja parandada juurdepääsuvõimalusi puudega inimestele, et parandada nende osalust tööhõives, hariduses ja koolituses ning seeläbi parandada sotsiaalset kaasatust, vähendada haridustaseme ja tervisliku seisundi ebavõrdsust ja hõlbustada pakutavate teenuste viimist hooldusasutustest kogukondlikule tasandile, pidades eelkõige silmas isikuid, keda diskrimineeritakse mitmekordselt.

Artikkel 9

Sotsiaalne innovatsioon

1.   Sotsiaalfond aitab kaasa sotsiaalsele innovatsioonile kõigis sotsiaalfondi pädevusse kuuluvates valdkondades vastavalt käesoleva määruse artiklile 3, eelkõige selleks, et koostöös asjakohaste partneritega, eelkõige sotsiaalpartneritega katsetada, hinnata ja ulatuslikumalt kasutusele võtta innovaatilisi lahendusi, sealhulgas kohalikul või piirkondlikul tasandil, et tulla toime sotsiaalsete vajadustega.

2.   Liikmesriigid määravad oma rakenduskavades või hilisemal etapil rakendamise ajal kindlaks liikmesriigi konkreetsetele vajadustele vastavad sotsiaalse innovatsiooni valdkonnad.

3.   Komisjon aitab kaasa sotsiaalse innovatsiooni alase suutlikkuse loomisele eelkõige sellega, et toetab vastastikust õppimist, võrgustike loomist ning heade tavade ja meetodite levitamist ja propageerimist.

Artikkel 10

Riikidevaheline koostöö

1.   Liikmesriigid toetavad riikidevahelist koostööd, et edendada üksteiselt õppimist ja seega suurendada sotsiaalfondi toetatava poliitika tõhusust. Riikidevahelises koostöös peab osalema koostööpartnereid vähemalt kahest liikmesriigist.

2.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid, kellel on sotsiaalfondist toetatav üks rakenduskava või mitut fondi hõlmav üks rakenduskava, asjakohaselt põhjendatud juhtudel ja võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet erandkorras teha valiku mitte toetada riikidevahelise koostöö meetmeid.

3.   Liikmesriigid võivad koostöös asjakohaste partneritega valida riikidevahelise koostöö valdkonnad ühiste valdkondade loetelust, mille esitab komisjon ja mida toetab artiklis 25 osutatud komitee, või muud valdkonnad, mis vastavad nende konkreetsetele vajadustele.

4.   Komisjon hõlbustab riikidevahelist koostööd lõikes 3 osutatud loetelu ühistes valdkondades ja kui see on asjakohane, liikmesriikide valitud valdkondades üksteiselt õppimise ning koordineeritud või ühistegevusega. Eelkõige võtab komisjon kasutusele ELi tasandil tegutseva platvormi, et hõlbustada riikidevaheliste partnerluste loomist, kogemuste vahetust, suutlikkuse suurendamist ja võrgustikutööd, aga ka sellise tegevuse tulemuste kasutuselevõtmist ja levitamist. Lisaks töötab komisjon riikidevahelise koostöö lihtsustamise huvides välja koordineeritud rakendusraamistiku, mis hõlmab ühiseid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, tegevuse liike ja ajastust ning ühist lähenemist seirele ja hindamisele.

Artikkel 11

Fondispetsiifilised sätted rakenduskavade jaoks

1.   Erandina määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõikest 1 võib rakenduskavades näha ette prioriteetsed suunad käesoleva määruse artiklites 9 ja 10 osutatud sotsiaalse innovatsiooni ja riikidevahelise koostöö elluviimiseks.

2.   Erandina määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 120 lõikest 3 suurendatakse prioriteetse suuna kaasrahastamise maksimummäära kümne protsendipunkt võrra, kuid mitte üle 100 %, kui kogu prioriteetne suund on pühendatud sotsiaalsele innovatsioonile või riikidevahelisele koostööle või nende kahe kombinatsioonile.

3.   Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõikes 3 sätestatule sisaldavad rakenduskavad ka seda, milline on kavandatud sotsiaalfondi toetatavate tegevuste panus:

a)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktides 1–7 loetletud valdkondlikesse eesmärkidesse prioriteetse suuna kaupa vastavalt vajadusele;

b)

käesoleva määruse artiklites 9 ja 10 osutatud sotsiaalsesse innovatsiooni ja riikidevahelisse koostöösse, kui neid valdkondi ei kata juba spetsiaalselt sellele pühendatud prioriteetne suund.

Artikkel 12

Territooriumide eripära käsitlemise erisätted

1.   Sotsiaalfond võib toetada määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 32, 33 ja 34 osutatud kogukondlikult juhitavaid kohaliku arengu strateegiaid linna- ja maapiirkondades, territoriaalseid pakte ning tööhõive, sealhulgas noorte tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasamise kohalikke algatusi, aga ka määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 36 osutatud integreeritud territoriaalseid investeeringuid.

2.   Täiendamaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 (6) artiklis 7 osutatud regionaalarengu fondi sekkumisi, võib sotsiaalfond toetada säästvat linnaarengut strateegiatega, millega nähakse ette integreeritud tegutsemine, et tulla toime majanduslike, keskkondlike ja sotsiaalsete ülesannetega, mis mõjutavad linnapiirkondi, mille liikmesriigid on teinud kindlaks partnerluslepingus sätestatud põhimõtete alusel.

III   PEATÜKK

FINANTSJUHTIMISE ERISÄTTED

Artikkel 13

Kulude rahastamiskõlblikkus

1.   Sotsiaalfondist toetatakse selliste rahastamiskõlblike kulude rahastamist, mis võivad hõlmata tööandjate ja töötajate ühiselt panustatud rahalisi ressursse, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 120 lõike 2 punktis b.

2.   Sotsiaalfond võib toetada selliste tegevuste kulusid, mis viiakse ellu väljaspool programmipiirkonda, kuid siiski Euroopa Liidus, kui täidetud on kaks järgmist tingimust:

a)

tegevus on programmipiirkonnale kasulik;

b)

rakenduskavaga tegelevate ametiasutuste kohustuste eest seoses tegevuse juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega vastutavad need rakenduskava eest vastutavad ametiasutused, kelle alluvuses kõnealust tegevust toetatakse, kuid samuti võivad nad sõlmida kokkuleppe selle liikmesriigi ametiasutustega, kus tegevus läbi viiakse, tingimusel et nimetatud liikmesriigis on täidetud tegevuse juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustused.

3.   Tegevuste raames väljaspool liitu tekkinud kulusid võib rahastada sotsiaalfondist, tingimusel et need on seotud artikli 3 lõike 1 punkti a või c kohaste valdkondlike eesmärkidega ning kui asjaomane seirekomisjon on nõustunud tegevuse või tegevuse liigiga, kuni 3 % ulatuses sotsiaalfondi rakenduskava eelarvest või mitut fondi hõlmava rakenduskava sotsiaalfondi eelarvest.

4.   Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõikes 3 osutatud kuludele ei või sotsiaalfondi toetusega rahastada taristu, maa ja kinnisvara ostmist.

5.   Toetuste ja töötasudena makstud mitterahalist osalust, mida tegevuses osalejatele maksab kolmas isik, võib rahastada sotsiaalfondist makstava toetusena, kui mitterahaline osalus on makstud siseriiklike õigusnormide, sealhulgas raamatupidamiseeskirjade kohaselt ning ei ületa kolmanda isiku kantud kulusid.

Artikkel 14

Lihtsustatud kuluvõimalused

1.   Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 67 osutatud valikutele võib komisjon hüvitada liikmesriikide tasutud kulud, lähtudes komisjoni määratletud ühikukulude astmestikest ja ühekordsetest maksetest. Selliselt arvutatud summasid käsitatakse toetusesaajatele makstava avaliku sektori toetusena ning seda käsitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamisel rahastamiskõlbliku kuluna.

Esimese lõigu kohaldamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad hõlmatud tegevuste liike, ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete maksete määratlusi ning nende maksimumsummasid, mida võib kohandada vastavalt kohaldatavatele ühiselt kokkulepitud meetoditele, võttes nõuetekohaselt arvesse eelneval programmiperioodil saadud kogemusi.

Finantsauditi ainueesmärk on kontrollida, kas ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete maksete alusel on komisjonipoolse hüvitamise tingimused täidetud.

Kui kooskõlas esimese lõiguga kasutatakse rahastamist ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete maksete alusel võib liikmesriik tegevuse toetamiseks kohaldada oma raamatupidamistavasid. Käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamisel ei auditeeri auditeeriv asutus ega komisjon selliseid raamatupidamistavasid ega nendele tuginedes saadud summasid.

2.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti d ja lõike 5 punkti d kohaselt võib rahastamiskõlblikest otsestest personalikuludest kuni 40 % suuruse kindla määrana kasutada tegevuse ülejäänud rahastamiskõlblike kulude katmiseks, ilma et liikmesriigilt nõutaks kohaldatava määra kindlaksmääramise arvutamist.

3.   Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõikes 5 ette nähtud meetoditele võib siis, kui toetuste ja tagastatava abi avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot, määrata määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud summad kindlaks iga üksikjuhtumi puhul eraldi, lähtudes korraldusasutusega eelnevalt kokkulepitud eelarveprojektist.

4.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 4 kohaldamist, antakse juhul, kui avaliku sektori toetus ei ole suurem kui 50 000 eurot, toetust ja tagasimakstavat toetust ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete maksete alusel vastavalt lõikele 1 või määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 67 või kindlamääralise rahastamisena vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 67, välja arvatud riigiabikava raames toetust saavate tegevuste puhul. Kindlamääralise rahastamise korral hüvitatakse määra arvutamiseks kasutatud kulukategooriad määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti a kohaselt.

Artikkel 15

Rahastamisvahendid

Vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 37 võib sotsiaalfond toetada tema pädevusse kuuluvaid tegevusi ja poliitikat rahastamisvahendite, sealhulgas mikrokrediidi ja tagatisfondide kaudu.

IV   PEATÜKK

NOORTE TÖÖHÕIVE ALGATUS

Artikkel 16

Noorte tööhõive algatus

Noorte tööhõive algatusega toetatakse võitlust noorte töötusega liidu rahastamiskõlblikes piirkondades, toetades käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaseid tegevusi. Algatus on suunatud kõigile alla 25-aastastele noortele, kes on kõrvale jäänud tööturult, haridusest ja koolitusest, ning kes elavad rahastamiskõlblikes piirkondades, sealhulgas pikaajalised töötud, olenemata selles, kas nad on tööotsijatena registreeritud. Liikmesriik võib vabatahtlikult laiendada sihtrühma, et hõlmata alla 30-aastaseid noori.

Noorte tööhõive algatuse rakendamiseks aastatel 2014–2015 on rahastamiskõlblikud piirkonnad need NUTS 2 piirkonnad, kus noorte tööpuuduse tase 15–24-aastaste noorte seas oli 2012. aastal üle 25 %, ning liikmesriikide puhul, kus noorte tööpuuduse tase on 2012. aastal tõusnud rohkem kui 30 % võrra, need NUTS 2. tasandi piirkonnad, kus noorte tööpuuduse tase oli 2012. aastal üle 20 %.

Noorte tööhõive algatuse vahendid võib nende suurendamise eesmärgil aastateks 2016–2020 läbi vaadata eelarvemenetluse raames vastavalt määruse (EL) 1311/2013 artiklile 14. Noorte tööhõive algatuse jaoks aastatel 2016–2020 rahastamiskõlblike piirkondade kindlaksmääramiseks tõlgendatakse viidet 2012. aasta andmetele eeltoodud määratluses viitena värskeimatele kättesaadavatele andmetele. Lisavahendite jaotamisel liikmesriikide vahel toimitakse samamoodi nagu esialgse sihtotstarbelise eraldise korral vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 VIII lisale.

Kokkuleppel komisjoniga võib liikmesriik otsustada eraldada piiratud summa, mis ei ületa 10 % noorte tööhõive algatuse vahenditest, noortele, kes elavad allpiirkondades, kus noorte tööpuuduse tase on kõrge ning mis ei kuulu rahastamiskõlblike NUTS 2. tasandi piirkondade hulka.

Artikkel 17

Valdkondlik keskendumine

Noorte tööhõive algatuse konkreetset eraldist ei võeta arvesse artikli 4 kohase valdkondliku keskendumise planeerimisel.

Artikkel 18

Programmitöö

Noorte tööhõive algatus lisatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 kohaselt sotsiaalfondi programmitöösse. Vajadusel sätestavad liikmesriigid noorte tööhõive algatuse programmitöö tingimused partnerluslepingus ja rakenduskavas.

Programmitöö korraldus võib olla esitatud ühel või mitmel järgneval kujul:

a)

spetsiaalne rakenduskava;

b)

spetsiaalne prioriteetne suund rakenduskava raames;

c)

ühe või mitme prioriteetse suuna osa.

Käesoleva määruse artikleid 9 ja 10 kohaldatakse ka noorte tööhõive algatuse suhtes.

Artikkel 19

Seire ja hindamine

1.   Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 110 sätestatud ülesannetele vaatab seirekomisjon vähemalt kord aastas rakenduskava raames läbi noorte tööhõive algatuse rakendamise ja tehtud edusammud selle eesmärkide saavutamisel.

2.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendamise aastaaruanne ja lõpparuanne hõlmavad täiendavat teavet noorte tööhõive algatuse rakendamise kohta. Komisjon edastab Euroopa Parlamendile nende aruannete kokkuvõtte, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 53 lõikes 1.

Komisjon osaleb Euroopa Parlamendi iga-aastasel arutelul nende aruannete üle.

3.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendamise aastaaruandega samal ajal esitab korraldusasutus 2015. aasta aprillist alates ja järgnevatel aastatel komisjonile elektrooniliselt struktureeritud andmed iga prioriteetse suuna või selle osa kohta, millega toetatakse noorte tööhõive algatust. Esitatud näitajate andmed seonduvad käesoleva määruse I ja II lisas sätestatud näitajate väärtustega ja asjakohasel juhul programmispetsiifiliste näitajatega. Näitajad osutavad osaliselt või täielikult läbi viidud tegevustele.

4.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikes 4 osutatud rakendamise aastaaruandes või kui see on kohaldatav, määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 111 lõikes 4 osutatud eduaruandes ja 31. maiks 2016 esitatavas rakendamisaruandes tuuakse ära käesoleva artikli lõikes 6 osutatud hindamiste peamised järeldused. Aruannetes selgitatakse ka tööpakkumisi, mille on saanud noorte tööhõive algatuses osalejad, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevad inimesed, marginaliseeritud kogukondadesse kuulujad ja haridussüsteemist kvalifikatsioonita lahkunud noored, ning hinnatakse nende tööpakkumiste kvaliteeti. Samuti käsitletakse aruannetes nende isikute edusamme haridustee jätkamisel, püsiva ja inimväärse töö leidmisel või suundumisel õpipoisiõppesse või kvaliteetsele praktikakohale, ning antakse sellele hinnang.

5.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 52 osutatud eduaruanded hõlmavad täiendavat teavet noorte tööhõive algatuse rakendamise kohta ja neis antakse sellele ka hinnang. Komisjon edastab Euroopa Parlamendile nende aruannete kokkuvõtte, nagu on sätestatud eelnimetatud määruse artikli 53 lõikes 1, ning osaleb Euroopa Parlamendi iga-aastasel arutelul nende aruannete üle.

6.   Vähemalt kahel korral programmiperioodi jooksul hinnatakse sotsiaalfondist ja noorte tööhõive algatusele suunatud konkreetse eraldise tulemuslikkust, tõhusust ja mõju, sealhulgas noorte tööhõive algatuse elluviimiseks.

Esimene hindamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2015 ja teine hindamine 31. detsembriks 2018.

Artikkel 20

Teavitamine

1.   Toetusesaajad tagavad, et tegevuses osalejaid teavitatakse noorte tööhõive algatuse toetusest, mida antakse sotsiaalfondi vahenditest ja noorte tööhõive algatusele suunatud konkreetsest eraldisest.

2.   Mis tahes dokument, mis on seotud tegevuse läbiviimisega ja mis antakse välja avalikkuse tarbeks või väljastatakse osalejatele, sealhulgas osalemise tõend või muu tõend, peab sisaldama viidet selle kohta, et tegevust toetati noorte tööhõive algatuse raames.

Artikkel 21

Tehniline abi

Liikmesriigi tehnilisele abile eraldatud vahendite kogusumma ülemmäära arvutamisel võivad kõik liikmesriigid arvesse võtta konkreetset eraldist noorte tööhõive algatusele.

Artikkel 22

Rahaline toetus

1.   Komisjoni otsuses, millega võetakse vastu rakenduskava, määratakse kindlaks noorte tööhõive algatuse konkreetsest eraldisest ning sotsiaalfondist makstava toetuse maksimumsumma nii kogusummana kui ka piirkondade kategooriate kaupa iga prioriteetse suuna jaoks. Sotsiaalfondist makstav asjaomane toetus igale prioriteetsele suunale on vähemalt sama suur kui noorte tööhõive algatuse konkreetsest eraldisest makstav toetus.

2.   Lõikes 1 osutatud summade alusel määratakse lõikes 1 osutatud komisjoni otsuses, millega võetakse vastu rakenduskava, kindlaks ka eri piirkondade kategooriate osakaal sotsiaalfondi iga prioriteetse suuna jaoks eraldatavas toetuses.

3.   Kui noorte tööhõive algatust viiakse ellu prioriteetse suuna raames, mis hõlmab rohkem kui üht rahastamiskõlblike piirkondade kategooriat, kohaldatakse sotsiaalfondi eraldisele kõrgeimat kaasrahastamismäära.

Tööhõive algatusele suunatud konkreetse eraldise puhul ei kohaldata riikliku kaasrahastamise nõuet.

Lõikes 1 viidatud komisjoni otsusega kinnitatud prioriteetse suuna üldine kaasrahastamismäär arvutatakse sotsiaalfondi eraldise kaasrahastamismäära ning noorte tööhõive algatuse konkreetset eraldist arvesse võttes.

Artikkel 23

Finantsjuhtimine

Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 130 jagab komisjon, kui ta hüvitab vahemaksed ja tasub noorte tööhõive algatuse lõppsaldo prioriteetsete suundade kaupa, liidu eelarve vastavad vahendid võrdselt sotsiaalfondi ja noorte tööhõive algatuse konkreetse eraldise vahel. Kui kõik vahendid tööhõive algatusele suunatud konkreetsest eraldisest on hüvitatud, eraldab komisjon liidu eelarvest tehtava ülejäänud hüvitised sotsiaalfondile.

Komisjon jagab sotsiaalfondi hüvitised piirkondade kategooriate vahel vastavalt artikli 22 lõikes 2 sätestatud suhtarvule.

V   PEATÜKK

VOLITUSTE DELEGEERIMINE JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 14 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates 21. detsembri 2013 kuni 31. detsembrini 2020.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 14 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 14 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 25

ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel moodustatud komitee

1.   Komisjoni abistab komitee („sotsiaalfondi komitee”), mis on moodustatud ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel.

2.   Sotsiaalfondi komitee juhatamise eest vastutav komisjoni liige võib selle vastutuse delegeerida mõnele komisjoni vanemametnikule. Sotsiaalfondi komitee sekretariaaditeenuste eest kannab hoolt komisjon.

3.   Iga liikmesriik nimetab maksimaalselt seitsmeks aastaks ühe valitsuse esindaja, ühe töötajate organisatsiooni esindaja, ühe tööandjate organisatsiooni esindaja ja iga liikme kohta ühe asendusliikme. Liikme puudumise korral saab asendusliige automaatselt õiguse komitee tööst osa võtta.

4.   Sotsiaalfondi komiteesse kuulub üks esindaja igast organisatsioonist, kes esindab töötajate organisatsioone ja tööandjate organisatsioone liidu tasandil.

5.   Sotsiaalfondi komitee võib kutsuda oma koosolekule hääleõiguseta esindaja Euroopa Investeerimispangast ja Euroopa Investeerimisfondist ning kodanikuühiskonna organisatsioonidest, kui nende osalemine on koosoleku päevakorrast tulenevalt vajalik.

6.   Sotsiaalfondi komitee ülesanded:

a)

toetuse andmisel sotsiaalfondist konsulteeritakse sotsiaalfondi komiteega rakenduskavasid ja programmitööd käsitlevate komisjoni otsuste eelnõude puhul;

b)

toetuse andmisel sotsiaalfondist konsulteeritakse sotsiaalfondi komiteega tehnilise abi kavandatud kasutamise osas ja muude sotsiaalfondi puudutavate küsimuste osas, mis mõjutavad strateegiate rakendamist liidu tasandil;

c)

sotsiaalfondi komitee kinnitab artikli 10 lõikes 3 sätestatud riikidevahelise koostöö ühiste valdkondade loetelu.

7.   Sotsiaalfondi komitee võib esitada arvamusi:

a)

küsimuste kohta, mis on seotud sotsiaalfondi panusega Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse;

b)

määruses (EL) nr 1303/2013 käsitletud küsimuste kohta, mis puudutavad sotsiaalfondi;

c)

sotsiaalfondiga seotud küsimuste kohta, mille komisjon on talle suunanud, välja arvatud lõikes 6 osutatud küsimused.

8.   Sotsiaalfondi komitee arvamused võetakse vastu antud kehtivate häälte absoluutse enamusega ning neist teavitatakse Euroopa Parlamenti. Komisjon teatab sotsiaalfondi komiteele, millisel viisil komitee arvamusi on arvesse võetud.

Artikkel 26

Üleminekusätted

1.   Käesolev määrus ei mõjuta selliste toetuste jätkamist või muutmist, sealhulgas täielikku või osalist tühistamist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EÜ) nr 1084/2006 alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse selliste toetuste suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga. Kõnealust määrust ja selliseid muid kehtivaid õigusakte kohaldatakse seetõttu selliste toetuste või asjaomaste tegevuste suhtes jätkuvalt pärast 31. detsembrit 2013.

2.   Määruse (EÜ) nr 1081/2006 alusel enne 1. jaanuari 2014 esitatud või heaks kiidetud toetustaotlused jäävad jõusse.

Artikkel 27

Kehtetuks tunnistamine

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 26 sätete kohaldamist, tunnistatakse määrus (EÜ) nr 1081/2006 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 28

Läbivaatamine

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2020 kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 164.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsembri 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

R. ŠADŽIUS


(1)  ELT C 143, 22.5.2012, lk 82 ja ELT C 271, 19.9.2013, lk 101.

(2)  ELT C 225, 27.7.2012, lk 127.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 320).

(4)  ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 289).


I LISA

Sotsiaalfondi investeeringute ühised väljundi- ja tulemusnäitajad

1)   Ühised väljundnäitajad osalejate kohta

„Osalejad” (1) tähendab isikuid, kes saavad sotsiaalfondi sekkumisest otseselt kasu, keda on võimalik kindlaks teha, kellelt saab küsida kirjeldavat enesekohast teavet, ja kelle puhul on ette nähtud konkreetsed kulud. Teisi isikuid ei käsitata osalejatena. Kõik andmed esitatakse meeste ja naiste kohta eraldi.

Ühised väljundnäitajad osalejate kohta:

töötud, sealhulgas pikaajalised töötud*;

pikaajalised töötud**;

tööturult eemalejäänud*;

tööturult eemalejäänud isikud, kes ei saa haridust ega koolitust*;

töötavad isikud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad*;

nooremad kui 25-aastased*;

vanemad kui 54-aastased*;

vanemad kui 54-aastased, kes on töötud, sealhulgas pikaajalised töötud või tööturult eemalejäänud isikud, kes ei õpi ega osale koolitusel*;

algharidusega (ISCED 1) või põhiharidusega (ISCED 2)*;

keskhariduse (ISCED 3) või keskhariduse järgse teise taseme haridusega (ISCED 4)*;

kolmanda taseme haridusega (ISCED 5 või 8)*;

osalejad, kes elavad tööta leibkonnas*;

osalejad, kes elavad ülalpeetavate lastega tööta leibkonnas*;

osalejad, kes elavad ülalpeetavate lastega üksi elava täiskasvanu leibkonnas*;

sisserändajad, teise riigi taustaga osalejad, vähemused (sealhulgas marginaliseerunud kogukonnad, nt romad)**;

puudega inimesed**;

muud ebasoodsas olukorras olevad inimesed**.

Osalejate koguarv arvutatakse automaatselt väljundnäitajate põhjal.

Need andmed sotsiaalfondi toetatavas tegevuses osalejate kohta tuleb esitada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigetes 1 ja 2 ja artikli 111 lõikes 1 osutatud rakendamise aastaaruannetes.

kodutud või eluasemeturult tõrjutud inimesed*;

maapiirkondade inimesed* (2).

Ülalnimetatud väljundnäitajas osutatud osalejate kohta esitatakse andmed määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikes 4 osutatud rakendamise aastaaruannetes. Andmed kogutakse iga investeerimisprioriteedi representatiivsest osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada investeerimisprioriteedi tasemel.

2)   Ühised väljundnäitajad juriidiliste isikute kohta on:

projektide arv, mille on osaliselt või täielikult viinud ellu sotsiaalpartnerid või valitsusvälised organisatsioonid;

selliste projektide arv, mis suurendavad naiste jätkusuutlikku osalust ja edu tööhõives;

riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele suunatud projektide arv;

toetatavate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, sealhulgas ühistute ja sotsiaalmajanduse ettevõtete arv.

Need andmed esitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 111 lõikes 1 osutatud rakendamise aastaaruannetes.

3)   Ühised koheste tulemuste näitajad osalejate kohta on:

tööturult eemalejäänud osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist tööd otsima*;

osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist haridust/koolitust saama*;

osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist omandama kutsekvalifikatsiooni*;

osalejad, kes läksid pärast programmist lahkumist tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

ebasoodsas olukorras olevad osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist tööd otsima, haridust/koolitust saama, kutsekvalifikatsiooni omandama, läksid tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana**.

Need andmed esitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 111 lõikes 1 osutatud rakendamise aastaaruannetes. Kõik andmed esitatakse meeste ja naiste kohta eraldi.

4)   Ühised pikaajaliste tulemuste näitajad osalejate kohta on:

osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

osalejad, kelle olukord tööturul on kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist paranenud*;

vanemad kui 54-aastased osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

ebasoodsas olukorras olevad osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana**.

Need andmed esitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikes 5 osutatud rakendamise aastaaruannetes. Andmed kogutakse iga investeerimisprioriteedi representatiivsest osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada investeerimisprioriteedi tasemel. Kõik andmed esitatakse meeste ja naiste kohta eraldi.


(1)  Korraldusasutus loob süsteemi, millega kirjendatakse ja salvestatakse elektrooniliselt üksikute osalejate andmed, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis d. Liikmesriikide andmetöötluskord peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31), eelkõige selle direktiivi artiklitega 7 ja 8.

Tärniga (*) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed on isiklikud andmed nimetatud direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 tähenduses. Nende töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks (direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 punkt c). Vastutava töötleja mõiste on määratletud direktiivi 95/46/EÜ artiklis 2.

Kahe tärniga (**) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed kuuluvad erikategooriasse vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 8. Võttes arvesse sobivaid tagatisi, võivad liikmesriigid põhjustel, mis on seotud märkimisväärse avaliku huviga, siseriikliku õiguse või järelevalveasutuse otsusega kehtestada täiendavaid erandeid lisaks direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõikega 2 ettenähtud eranditele (direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõige 4).

(2)  Andmed kogutakse väiksemate haldusüksuste tasandil (kohalikud haldusüksused 2) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).


II LISA

Noorte tööhõive algatuse tulemusnäitajad

Need andmed esitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigetes 1 ja 2 sätestatud rakendamise aastaaruannetes ning aruandes, mis käesoleva määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt esitatakse 2015. aasta aprillis. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste kohta eraldi.

1)   Ühised koheste tulemuste näitajad osalejate kohta:

„Osalejad” (1) tähendab isikuid, kes saavad noorte tööhõive algatuse sekkumisest otseselt kasu, keda on võimalik kindlaks teha, kellelt saab küsida kirjeldavat enesekohast teavet ja kelle jaoks on ette nähtud sihtotstarbelised kulutused.

Koheste tulemuste näitajad on:

töötud osalejad, kes tegid täies ulatuses läbi noorte tööhõive algatuse toetatava sekkumise*;

töötud osalejad, kes saavad pärast algatusest lahkumist tööpakkumise või võimaluse õpingute jätkamiseks, õpipoisiõppeks või praktikaks*;

töötud osalejad, kes pärast algatusest lahkumist saavad haridust/koolitust, omandavad kutsekvalifikatsiooni või on läinud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

pikaajalistest töötutest osalejad, kes tegid täies ulatuses läbi noorte tööhõive algatuse toetatava sekkumise*;

pikaajalistest töötutest osalejad, kes saavad pärast algatusest lahkumist tööpakkumise või võimaluse õpingute jätkamiseks, õpipoisiõppeks või praktikaks*;

pikaajalistest töötutest osalejad, kes pärast algatusest lahkumist saavad haridust/koolitust, omandavad kutsekvalifikatsiooni või on leidnud töö, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes tegid täies ulatuses läbi noorte tööhõive algatuse toetatava sekkumise**;

tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes saavad pärast algatusest lahkumist tööpakkumise või võimaluse õpingute jätkamiseks, õpipoisiõppeks või praktikaks*;

tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes pärast algatusest lahkumist saavad haridust/koolitust, omandavad kutsekvalifikatsiooni või on leidnud töö, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*.

2)   Ühised pikaajaliste tulemuste näitajad osalejate kohta

Pikaajaliste tulemuste näitajad on:

osalejad, kes kuue jooksul pärast programmist lahkumist on omandamas täiendusharidust, osalevad kutset andvates koolitusprogrammides, õpipoisiõppes või praktikas*,

osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist on asunud tööle*,

osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist on asunud ise endale tööd andma*.

Andmed pikaajaliste tulemuste näitajajate kohta kogutakse iga investeerimisprioriteedi representatiivsest osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada investeerimisprioriteedi tasemel.


(1)  Korraldusasutus loob süsteemi, millega kirjendatakse ja salvestatakse elektrooniliselt üksikute osalejate andmed, nagu on sätestatud määruse 1303/2013. artikli 125 lõike 2 punktis d. Liikmesriikide andmetöötluskord peab olema kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ sätetega, eelkõige selle artiklitega 7 ja 8.

Tärniga (*) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed on isiklikud andmed direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 tähenduses. Nende töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks (artikli 7 punkt c). Vastutava töötleja mõiste on määratletud direktiivi 95/46/EÜ artiklis 2.

Kahe tärniga (**) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed kuuluvad erikategooriasse vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 8. Võttes arvesse sobivaid tagatisi, võivad liikmesriigid põhjustel, mis on seotud märkimisväärse avaliku huviga, siseriikliku õiguse või järelevalveasutuse otsusega kehtestada täiendavaid erandeid lisaks direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõikega 2 ettenähtud eranditele (direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõige 4).


III LISA

Vastavustabel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

 

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 7

 

Artikkel 8

Artikkel 7

Artikkel 9

Artikkel 8

Artikkel 10

Artikkel 9

Artikkel 10

 

Artikkel 11

 

Artikkel 12

Artikkel 11

Artikkel 13

 

Artikkel 14

 

Artikkel 15

 

Artiklid 16–23

 

Artikkel 24

 

Artikkel 25

Artikkel 12

Artikkel 26

Artikkel 13

Artikkel 27

Artikkel 14

Artikkel 28

Artikkel 15

Artikkel 29


Top