Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52023AE1315

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa tööstuse CO2 heite vähendamine ning innovatsiooni ja digiülemineku roll selle liikumapaneva jõuna“ (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Hispaania taotlusel)

    EESC 2023/01315

    ELT C 349, 29.9.2023, p. 36–40 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    29.9.2023   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 349/36

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa tööstuse CO2 heite vähendamine ning innovatsiooni ja digiülemineku roll selle liikumapaneva jõuna“

    (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Hispaania taotlusel)

    (2023/C 349/07)

    Raportöör:

    Andrés BARCELÓ DELGADO

    Kaasraportöör:

    Monika SITÁROVÁ

    Nõukogu eesistujariigi Hispaania konsulteerimistaotlus

    8. detsembri 2022. aasta kiri

    Õiguslik alus

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

    ettevalmistav arvamus

    Juhatuse otsus

    13.12.2022

    Vastutav sektsioon

    tööstuse muutuste nõuandekomisjon

    Vastuvõtmine sektsioonis

    22.6.2023

    Vastuvõtmine täiskogus

    12.7.2023

    Täiskogu istungjärk nr

    580

    Hääletuse tulemus

    (poolt/vastu/erapooletuid)

    185/3/7

    1.   Järeldused ja soovitused

    1.1.

    		 Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomitee on kindlalt veendunud, et ELi tööstuse CO2 heite vähendamisega peab kaasnema laiem digiüleminek.

    1.2.

    		 Innovatsioon on tööstuse CO2 heite täielikuks vähendamiseks hädavajalik, kuna paljud tehnoloogiad on alles väljatöötamisel.

    1.3.

    		 EL ei saa CO2 heidet vähendada ilma töötajate tugeva kaasamise ja sotsiaaldialoogita. Ümber- ja täiendõppe programmid peavad eesmärkide saavutamiseks olema esmatähtsad. Sotsiaaldialoogil ja töötajate esindajate kaasamisel peab olema oma osa ümber- ja täiendõppe programmides, mis on uute tehnoloogiate ja töömeetodite edukuse eeltingimus.

    1.4.

    		 EL peab tegema kindlaks tehnoloogiad, mis vajavad tootmistegevuse arendamiseks eritoetust, ning soovitama lisameetmeid.

    1.5.

    		 Välja tuleb töötada süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise meetodid, et vähendada heitkoguseid näiteks tsemenditööstuses ja rafineerimistehastes, kus see on keeruline; süsinikku ennast saab kasutada sünteetiliste kütuste toorainena.

    1.6.

    		 USA inflatsiooni vähendamise õigusakt (Inflation Reduction Act) on ELi ja selle tööstuse jaoks tõsine probleem. Euroopa Komisjoni nullnetotööstuse ettepanek võiks anda tõhusa vastuse ohule, et ELi tööstustegevus viiakse massiliselt üle kolmandatesse riikidesse. ELi ettepanekutes ei tohi tähelepanuta jätta inflatsiooni vähendamise õigusakti sotsiaalset tingimuslikkust.

    1.7.

    		 Tööstusettevõtted vajavad CO2 heite vähendamise protsessis avaliku sektori toetust (nt miinimumkünnise suurendamine, maksupoliitika läbivaatamine), kuid nad peavad järgima ka ühtse turu põhimõtteid.

    1.8.

    		 Nagu märgiti juba arvamuses CCMI/206, tõdeb komitee, et praegused näited digiteisikutest tööstuses on tööstuse tulemuslikkuse parandamise seisukohast julgustavad.

    1.9.

    		 Komitee kutsub Euroopa ametiasutusi ja liikmesriike üles kiirendama taastuvenergia ja tööstustegevuse loamenetlusi. Nii praegune pikk lubade saamise menetlus kui ka liigne bürokraatia ei soosi uusi investeeringuid.

    1.10.

    		 Komitee peab tervitatavaks vesinikupanga algatust ja loodab, et see aitab vesinikutehnoloogia kasutusele võtta eelkõige tööstusharudes, kus heite vähendamine on raske.

    1.11.

    		 Praegust taristut tuleb nõuetekohaselt hooldada, et arendada välja uued tööstusprotsessid. Tööstuse CO2 heite vähendamiseks tuleb välja töötada konkreetsed taristuprogrammid.

    2.   Üldised märkused

    2.1.

    		 Euroopa Liidu Nõukogu tulevane eesistujariik Hispaania on palunud komiteel koostada ettevalmistav arvamus Euroopa tööstuse CO2 heite vähendamise ning digiülemineku ja innovatsiooni rolli kohta selles protsessis.

    2.2.

    		 Komitee on varem koostanud omaalgatusliku arvamuse CO2 heite vähendamise tehnoloogiate kohta, keskendudes heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvatele tööstussektoritele (1).

    2.3.

    		 Euroopa ühiskond on teinud vajaliku ja radikaalse otsuse saavutada 2050. aastaks CO2 heite täielik vähendamine. See mõjutab kõige rängemalt tööstust ja mõne tööstustegevuse jaoks saab kohanemine olema väga raske.

    2.4.

    		 Mõnes tööstusharus on viimastel aastatel tehtud suuri investeeringuid ja nad on sunnitud tegema veelgi radikaalsemaid muudatusi, et saavutada nullnetoeesmärk. Seepärast peab Euroopa ühiskond neid toetama liikumisel fossiilkütustelt kliimaneutraalsele tootmisele.

    2.5.

    		 Mõnede tööstustegevuste puhul, mille heidet on raske vähendada, tuleb kasutusele võtta süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiad. Tulevikus võiks CO2 heidet kasutada suure lisandväärtusega kaupade tootmiseks.

    2.6.

    		 Kuna mõne puhta tehnoloogia puhul sõltub EL kolmandate riikide tarnetest, on liidul äärmiselt keeruline saavutada 2030. aastaks 40 % taastuvenergia osakaal. Euroopa sõltub puhta tehnoloogia puhul suuresti impordist. Samal ajal tuleb puhta tehnoloogia kasutuselevõttu märkimisväärselt kiirendada, et saavutada paketi „Eesmärk 55“ eesmärgid. EL peab kindlaks tegema tehnoloogiad, mis vajavad tootmistegevuse arendamiseks eritoetust, ning esitama ettepanekuid lisameetmete kohta.

    2.7.

    		 Rahvusvaheline konkurents avaldab Euroopa tööstusele pidevat survet, mis nõuab kiiret reageerimist ning äritegevuse pidevat arendamist ja kohandamist, et ELis tootmine oleks jätkuvalt kasumlik. See on juba praeguses tootmises oluline tegur, kuid uute digitehnoloogiate abil saavad tootmisettevõtted tõhusust oluliselt parandada ning kasutada täiesti uusi võimalusi toodete, teenuste ja ärimudelite arendamiseks.

    2.8.

    		 ELi rohelises kokkuleppes kavandatud digiüleminek on CO2 heite vähendamise eesmärgi täitmise eeltingimus.

    2.9.

    		 Midagi ei ole võimalik saavutada ilma inimesteta. Euroopa tööjõud on praeguse tehnoloogia kasutamisel kõrge kvalifikatsiooniga. Et aga suuta kasutada võimalusi, mida pakuvad uued tehnoloogiad, mis arendatakse välja ja võetakse kasutusele lähitulevikus, on vaja ümberõpet.

    2.10.

    		 Lähtudes üldtunnustatud põhimõttest mitte kedagi kõrvale jätta, tuleb erilist tähelepanu pöörata neile kohalikele kogukondadele, kus paiknevad tööstusrajatised. Nimelt tuleb arvesse võtta lähiaastatel toimuvaid muutusi ja mõju, mida need muutused lühiajalises perspektiivis asjaomaste piirkondade tööhõivele avaldavad.

    3.   Uus olukord ELis ja mujal

    3.1.

    		 Ent Euroopa Liit seisab vastamisi uute probleemidega, mis tulenevad USA uue inflatsiooni vähendamise õigusakti (2) rakendamisest. See võib ergutada USAsse ümber paigutama suure osa Euroopa tööstuse väärtusahelast, eelkõige mis puudutab taastuvenergia- ja vähese CO2 heitega tehnoloogiaid. Inflatsiooni vähendamise õigusakt koosneb toetustest, maksusoodustustest ja laenutagatistest, millele lisanduvad mitmesugused sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused. Suurema osa õigusaktist moodustavad äriühingu tulumaksuvähendused, mille maht on ligikaudu 216 miljardit USA dollarit.

    3.2.

    		 Maksuvähendused on kättesaadavad ka tuule- ja päikeseenergia tootmise projektidele. Ettevõtted, kes soovivad tootmisel maksuvähendustele juurdepääsu, peavad täitma omamaise tootmissisendi nõudeid: energiatootmisrajatiste raud-, teras- ja tööstustooted peavad olema toodetud USAs. Kõik raua ja terase tootmisprotsessid peavad leidma aset Ameerika Ühendriikides ning valmistatud tooteid käsitatakse omamaiselt toodetud toodetena, kui USAs asuvate kaevandamis-, tootmis- või tööstusprotsesside kulud moodustavad künnisprotsendi selliste toodete kogutootmiskuludest. See künnis on 40 % ja suureneb 2026. aastal 55 %-ni.

    3.3.

    		 Komisjon on esitanud uue õigusakti ettepaneku, et Euroopa Liit saaks hakkama Ameerika ja Hiina konkurentsiga. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostab sel teemal arvamuse.

    3.4.

    		 Komitee tunnistab, et ettepanek on samm õiges suunas; siiski ei pruugi sellest piisata ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks ja parandada on vaja ka õigusloomeprotsessi.

    3.5.

    		 Gaasihindade erinevus Euroopas ja USAs on tohutu, isegi pärast hindade hiljutist langust Euroopas. Mõned ühtmoodi meelestatud tarnijad kasutavad maagaasi tarnimise ja hindade puhul alternatiivkulul põhinevat lähenemisviisi ning EL, kes enam ei sõltu peaaegu üldse Venemaa gaasist, on sattunud veelgi kallimasse gaasi- ja elektrihindade raamistikku. See kahjustab nii ELi tööstuse konkurentsivõimet kui ka elektrifitseerimist.

    3.6.

    		 CO2 heite vähendamise protsess suurendab elektrinõudlust. Komitee kutsub üles looma kliimaneutraalse tehnoloogia, mis seaks esikohale taskukohase CO2 vaba energiavarustuse ja energiajulgeoleku.

    3.7.

    		 Euroopa ettevõtted peavad heitkogustega kauplemise süsteemi raames ostma süsinikdioksiidisertifikaate. Nende sertifikaatide hinnad on üle 80 euro ja elektri hetkehindade hinnalisa süsinikdioksiidisertifikaatide kasvavate kulude tõttu on umbes 40 eurot. Kui mõned erandid välja arvata, puudub ELi teistel peamistel kaubanduspartneritel selline CO2 hind, mistõttu on ELi tööstusel tulevikus raske rahvusvahelistel turgudel konkureerida, isegi kui ühtset turgu kaitseb süsiniku piirimeede.

    3.8.

    		 Taskukohase vähese CO2 heitega energiaga varustamine on Euroopas uute tööstustegevuste arendamise võti. Nullnetotööstuse määruse mõju energiahindadele on lühikeses perspektiivis piiratud ja selle pikaajaline mõju ei ole endiselt teada. Eesmärk muuta Euroopa vähem sõltuvaks imporditavast energiast ja vähem mõjutatuks üleilmse turu volatiilsusest ei realiseeru üleöö. Tööstus vajab siiski kohe lahendusi, et tulla toime energiahindadega, mis on Euroopas ikka veel kõrgemad kui paljudes teistes maailma piirkondades. ELi rohelise kokkuleppe tööstuskava on edukas ainult siis, kui EL reformib ka oma energiapoliitikat, eelkõige läbivaadatud elektrituru korralduse direktiivi abil. Direktiiviga tuleb tagada viivitusteta taskukohase ja vähese CO2 heitega elektrienergia tarne, vastates kasvavale elektrifitseerimise vajadusele.

    3.9.

    		 EL näib olevat kahe lähenemisviisi vahel lõksus: ühelt poolt üritab liit läheneda USA-le ja säilitada Euroopas tugeva tööstuse ning teiselt poolt püüab ta järgida ka WTO eeskirju, mis on mõnikord USA lähenemisviisiga täielikus vastuolus.

    3.10.

    		 ELi ühtse turu elushoidmine on järjekordne katsumus, millega EL silmitsi seisab. Nagu komisjon on märkinud, on riigiabiga seotud paindlikkus koondunud kahte liikmesriiki, kelle arvele langeb üle 70 % komisjoni poolt üleminekuerandi alusel antud kogu heakskiidust (COVID-19 ja Venemaa Ukraina-vastase sõja kontekstis).

    3.11.

    		 Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid peavad vältima ettevõtjatele ülemäärase riigiabi andmist, et kaitsta ühtset turgu, mis on Euroopa Liidu nurgakivi. Selleks et võimaldada VKEde digiüleminekut ja edendada innovatsiooni, võiks vähese tähtsusega abi künnist siiski tõsta, kuna konkurentsi see vaevalt halvab. Digitaalse innovatsiooni keskuse (3) kogemusi tuleb levitada kogu ELis.

    4.   Innovatsiooni roll

    4.1.

    		 Innovatsioon on vahend, mis võimaldab ELil saavutada netonullheite eesmärgid. Turule tuleb lasta rohkem kaubanduslikult kättesaadavaid tehnoloogiaid. Innovatsioonil on ettevõtetes kandev roll uute ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõtul, mis on nii tehniliselt kui ka majanduslikult elujõulised.

    4.2.

    		 Teisest küljest peab tõeliste ja usaldusväärsete keskkonnahoidlike kaupade õiglase turu soodustamine, eelkõige riigihangete abil, aitama kaasa uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutamise levikule.

    4.3.

    		 Euroopas on puudus toorainetest, kuid kavandatud määrus kriitilise tähtsusega toorainete kohta aitab edendada ELis toodetud ringlusse võetud toorainete kasutamist tööstuses. ELi tööstuse peamine konkurentsieelis on tehnoloogiline võimekus ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud, tänu millele on ta juhtpositsioonil ülemaailmsetel turgudel.

    4.4.

    		 Kuid kolmandad riigid ohustavad nüüd seda konkurentsieelist, sest ainus juhirolli säilitamise vahend on innovatsiooni tähtsustamine. Seejuures tuleb leida õige tasakaal keskkonna, inimeste ja innovatsiooni kaitsmise ning regulatiivsete lubade andmise kiirendamise vahel ning mitte ainult erivaldkondades, nagu komisjoni ettepanekus kirjas, vaid ka mujal. On kahetsusväärseid näiteid põhjendamatutest viivitustest loa andmisel uute tööstusrajatiste arendamiseks.

    4.5.

    		 VKEd on Euroopa tootmise tugisammas ning CO2 heite vähendamiseks tuleb neile erilist tähelepanu pöörata ning pakkuda neile konkreetseid programme tõhusa innovatsiooni ja digiülemineku edendamiseks.

    4.6.

    		 Kuna CO2 heite vähendamine nõuab tohutuid investeeringuid, soovitab komitee ELi institutsioonidel kasutada nii õiglase ülemineku kui ka taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendeid, et CO2 heite vähendamise protsessi asjakohaselt toetada.

    4.7.

    		 Praegune taristu ei ole tööstuses ja ühiskonnas vajalike muutuste jaoks piisav ning komitee kutsub ametiasutusi tungivalt üles käivitama programmi uute tehnoloogiate sujuvaks kasutuselevõtuks, et vajalikku taristut hooldada ja täiustada.

    4.8.

    		 Vesinik näib olevat parim valik, et vähendada CO2 heidet tööstusharudes, kus heidet on raske vähendada ja täielik elektrifitseerimine on võimatu. ELi hiljutine vesinikupanga algatus aitaks selle tehnoloogia nõuetekohaselt kasutusele võtta nii mahu kui ka hinna poolest. Mõne piirkonna kogemused vesinikuga seotud innovatsiooni alal on väga kasulikud, kuna kokku on toodud suurettevõtted, teaduskeskused, ülikoolid ja VKEd.

    5.   Digiülemineku roll

    5.1.

    		 Digiüleminek ja innovatsioon aitavad Euroopa tööstuse CO2 heite vähendamisele märkimisväärselt kaasa. Tegelikult võib tööstust, kus digitehnoloogia kohtub kaupade füüsilise tootmisega, pidada digiüleminekul ja tööstuse CO2 heite vähendamisel oluliseks osalejaks, kuna see soodustab tööstusprotsesside, toodete ja ärimudelite ajakohastamist, millel on positiivne mõju tootlikkusele.

    5.2.

    		 Sensor-, masinatevahelise side, andmeanalüüsi ja robootikatehnoloogiad loovad tootmisettevõtetele võimalusi. Tootmise optimeerimise ja automatiseerimise kaudu võimaldavad uued tehnoloogiad Euroopa ettevõtetel konkureerida riikidega, kus tootmiskulud on tavapäraselt madalamad.

    5.3.

    		 Paljud sektorid on juba väga automatiseeritud ja peale selle mõjutab neid nüüd digitehnoloogia, näiteks arukas robootika montaažiks, protsessijuhtimisarvutid keemiatööstuses ning 3D-printimine komponentide ja varuosade tootmiseks. Tehisintellektist, tööstuse esemevõrgust ja suurandmetest johtuv teine digiülemineku laine on tõenäoliselt murrangulisem ning võib põhjustada ebavõrdsust ettevõtete ja ELi piirkondade vahel.

    5.4.

    		 Sensortehnoloogia abil saab tootmist jälgida ja optimeerida, näiteks jälgides pidevalt tootmisseadmete kasutamist, energiasisendit, vajadust tooraine ja varuosade järele, toote kvaliteeti ja heidet. Kogutud andmete analüüs võib anda ettevõttele ülevaate sellest, millised protsessid on optimaalsed ja mida saab parandada, samuti teavet kliimajalajälje kohta.

    5.5.

    		 Digiteerimisel on suur potentsiaal tööstuse kliimamõju vähendamiseks, kuid digiüleminekul ja andmete käitlemisel tuleb meeles pidada ka kliimaperspektiivi.

    6.   Ümber- ja täiendõpe

    6.1.

    		 Rohe ja digipööret tuleb näha võimalusena luua ja edendada kvaliteetseid töökohti. Samal ajal tuleb püüda suurendada tööstuses mitmekesisust, otsides eelkõige andekaid naisi, edendades avatust kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud töötajatele ja tehes intensiivseid jõupingutusi, et muuta tööstus noortele köitvaks.

    6.2.

    		 Euroopa Komisjon on esitanud ulatusliku kataloogi Euroopa oskuste tegevuskava raames välja töötatud algatustest, sealhulgas Euroopa oskuste pakt ja Euroopa oskusteaasta 2023. Kavas on luua või laiendada oskuste partnerlusi. Luuakse nullnetotööstuse akadeemiad, et toetada täiend- ja ümberõppe programme rohepöörde jaoks strateegilistes tööstusharudes. Riigiabi ja üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid peaksid samuti tagama täiendavaid rahalisi vahendeid oskustega seotud eesmärkide toetamiseks. ELi eelarvest ja taasterahastust „NextGenerationEU“ eraldatakse juba ELi oskuste tegevuskava toetamiseks 64,8 miljardit eurot. Väga paljutõotavad on mõned käimasolevad projektid programmi „Erasmus+“ raames, näiteks Euroopa terasetööstuse oskuste tegevuskava (4).

    6.3.

    		 Et uued tehnoloogiad nõuetekohaselt kasutusele võtta ning hõlbustada ühiskonnalt ja töötajatelt heakskiidu saamist tööprotsesside tulevastele muutustele, on sotsiaaldialoog väga tähtis.

    6.4.

    		 Kuid digitehnoloogia täielikuks ärakasutamiseks tootmises on oluline keskenduda mitte ainult tehnoloogiale, vaid pigem äritegevusele ja organisatsioonile tervikuna. Digistrateegia ja -tegevuskavad on vajalikud, et muuta digiüleminek hallatavaks.

    6.5.

    		 Ülesanne on tagada, et digiüleminek tooks kaasa suurema sotsiaalse progressi ega jätaks kedagi kõrvale. Töötajatel peab olema võimalik prognoosida uute tehnoloogiliste arengute tagajärgi ja mõjutada tööandjate otsuseid parema osalemisõiguse abil. Digitehnoloogiate tagajärgi tuleb arutada ja need peavad viima läbiräägitud lahendusteni kõigil tasanditel: ettevõtte, sektori, riigi ja Euroopa tasandil.

    6.6.

    		 ELi töötajad peavad läbima nõuetekohase ümber- ja täiendõppe, et neil oleksid uued, uutele töövajadustele vastavad oskused. Praeguseid oskusi tuleb sotsiaaldialoogi raames hinnata – kas need on tulevase arengu jaoks väärtuslikud või mitte.

    6.7.

    		 Elava ja tõhusa sotsiaaldialoogi säilitamine aitab kindlasti kaasa uute tehnoloogiate paremale kasutuselevõtule ja omaksvõtmisele, minimeerides sotsiaalseid kulusid.

    Brüssel, 12. juuli 2023

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

    Oliver RÖPKE

    (1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Süsinikdioksiidi eemaldamise tehnoloogia tööstuse CO2 heite vähendamisel“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 486, 21.12.2022, lk 53).

    (2)  Inflatsiooni vähendamise õigusakt (Inflation Reduction Act), 2022.

    (3)  https://european-digital-innovation-hubs.ec.europa.eu/

    (4)  https://www.estep.eu/essa/

    Top