EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.11.2022

COM(2022) 677 final

2022/0396(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2022) 425 final} - {SWD(2022) 384 final} - {SWD(2022) 385 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nõukogu 2020. aasta detsembri järeldustes 4 tervitati komisjoni kavatsust tagada, et kõik pakendid oleksid 2030. aastaks majanduslikult teostataval viisil korduskasutatavad või ringlussevõetavad, ning vähendada pakendeid, liigset pakendamist ja seeläbi pakendijäätmeid. Parlamendi 10. veebruari 2021. aasta resolutsioonis uue ringmajanduse tegevuskava kohta 5 kinnitati seda eesmärki veel kord ja kutsuti komisjoni üles esitama seadusandlik ettepanek, mis sisaldaks jäätmete vähendamise meetmeid ja sihtmäärasid, ambitsioonikaid nõudeid ülemäärase pakendamise vähendamiseks ning meetmeid pakendite ringlussevõetavuse parandamiseks ja pakendamise keerukuse vähendamiseks, ringlussevõetud materjali sisalduse suurendamiseks, ohtlike ja kahjulike ainete järkjärguliseks kaotamiseks ning korduskasutamise edendamiseks ilma toiduohutuse ja hügieeninõuete asjus järeleandmisi tegemata.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikkel 114.

Kooskõlas Euroopa rohelises kokkuleppes1 ja ringmajanduse tegevuskavas teatavaks tehtud uue lähenemisviisiga toodetele hõlmab ettepanek pakendi kogu olelusringi. See järgib n-ö tavapäraste siseturgu käsitlevate õigusaktide lähenemisviisi, luues pakendite turule laskmiseks ühtlustatud tingimused. Ent pakendi kogu olelusringi arvessevõtmisega laiendatakse selle siseturupõhise lähenemisviisi ulatust olelusringi lõpuni, luues nii tõelise pakendite siseturu, kus ei takistata vaba liikumist ning kus valitsevad võrdsed tootmis-, turustamis- ja jäätmekäitlustingimused kogu ELis.

Praeguse direktiivi 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta) õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114. See artikkel võimaldab ELil õigusnormid ja haldusmeetmed liikmesriigiti ühtlustada. Nimetatud õiguslik alus võimaldab käsitleda mitut olulist siseturu küsimust, mis takistavad pakendamisalaste õigusnormide ühtlustatud kohaldamist, sealhulgas: i) kestlikkusnõuded, ii) ühtlustatud kriteeriumid keskkonnahoidlikkust arvestavaks tasude kohandamiseks (ökomodulatsioon) laiendatud tootjavastutuse süsteemide raames, iii) ühtlustatud märgistamisnõuded ning iv) selle olelusringipõhise mõtteviisi täiustamiseks olelusringi lõppu käsitlevad nõuded.

Jättes üksikasjalikud haldusnõuded liikmesriikide kehtestada, reguleeritakse ettepanekuga neid aspekte, mille ühtlustamine hoiab ära turumoonutused ja vaba liikumise takistused. Üks selline aspekt on laiendatud tootjavastutus, mille puhul ühtlustatud õigusnormid, sealhulgas aruandlust käsitlevad õigusnormid, aitavad kõrvaldada mitmes liikmesriigis või kogu ELis pakendeid müüvate ettevõtjate teelt takistused, mis tulenevad liikmesriigiti erinevatest õigusnormidest. Pakendite kogumise, tagatisrahasüsteemide ja korduskasutussüsteemide ühtse raamistiku loomine on vajalik ka selleks, et saavutada nii keskkonnaeesmärgid kui ka luua asjaomastel turgudel tegutsevatele ettevõtjatele võrdsed tingimused. Sellel ühtsel raamistikul on suur mõju pakendite ringlussevõetavusele ja teisese tooraine kättesaadavusele.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) 

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

Hoolimata konkreetsetest meetmetest ei ole kehtivad õigusaktid saavutanud oma keskkonna- ja siseturuga seotud eesmärke. Liikmesriikide erinevad ülevõtmismeetodid ja teatavate liikmesriikide ühepoolsed pakendipoliitika meetmed on toonud kaasa ebaühtlased liikmesriikide õigusraamistikud. See suundumus jätkub, võttes arvesse mõjuhinnangus loetletud pakendite kestlikkusega seotud probleeme, eelkõige pakendijäätmete hulga suurenemist, pakendiringlust piiravaid takistusi ja ringlussevõetud materjali vähest kasutamist plastpakendites. Liikmesriikide õigusnormide erinevused vähendavad poliitika tõhusust ja seavad ohtu ringmajanduse tulemusliku väljakujunemise.

Kehtiva direktiivi regulatiivsed puudused (nt kehvasti välja töötatud olulised nõuded pakenditele ja liikmesriikide raskused nende täitmise tagamisel) on näidanud, et ühtlustamine on vajalik ja et ühtlustatud õigusnormid tuleks kehtestada pigem määrusena kui kehtiva direktiivi muudatusena. Et edendada veelgi üleminekut vähese CO2 heitega ja ringmajandusele ning kõrvaldada siseturu takistused, on vaja uusi kõikehõlmavaid regulatiivseid lahendusi, sealhulgas konkreetseid nõudeid ettevõtjatele. Üleminekut määrusele, millega kehtestatakse ühtlustatud õigusnormid, toetavad igati kõik ettevõtjate sidusrühmad.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

2014. aastal korraldatud toimivuskontrolli 17 käigus tuvastati puudusi pakenditega seotud olulistes nõuetes ja soovitati muuta need „konkreetsemaks ja hõlpsamini kohaldatavaks“, märkides, et oluliste nõuete karmistamine oleks „üks peamisi pakendite parema keskkonnatoime saavutamise viise“. 2018. aastal direktiivi 94/62/EÜ muutmisel neid puudusi siiski otseselt ei käsitletud, vaid lisati kolm läbivaatamisklauslit: (1) uurida oluliste nõuete karmistamise teostatavust, pidades muu hulgas silmas korduskasutamise paremat kavandamist ning kvaliteetse ringlussevõtu edendamist, samuti nende nõuete paremat täitmise tagamist; (2) kaaluda võimalust kehtestada pakendite korduskasutamise kvantitatiivsed sihtmäärad ning mis tahes pakendite korduskasutamist edendavad lisameetmed ning (3) hinnata õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamise meetmete tõhusust ja uurida muid võimalusi selle eesmärgi saavutamiseks. Läbivaatamisklauslitega anti komisjonile ka volitused esitada nende küsimuste kohta vajaduse korral seadusandlik ettepanek.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

(1)Üha suurenev pakendijäätmete kogus: 24 direktiiv 94/62/EÜ ei ole hoolimata konkreetsetest pakendite vähendamist käsitlevatest sätetest suutnud seda suundumust muuta. Suurenemise suundumust on hoogustanud uued tarbimisharjumused (nt toidu kaasaostmine, suurenenud veebimüük ja kojukanded).

(2)Pakendite ringlussevõtu ja korduskasutamise takistused: need hõlmavad selliseid tegureid nagu ringlussevõttu takistavate pakendi disainielementide suurem kasutamine, kompostitavate ringlussevõtuvoogude suurem ristsaastumine, võimalike ohtlike ainete sisaldus pakendites ja pakendite märgistuse ebaselgus sortimise seisukohast. Seetõttu ei eelistata korduskasutamist ja ringlussevõttu taaskasutamisele ja prügilasse ladestamisele veel täielikult.

(3)Plastpakendite ringlussevõtu kehv kvaliteet ja vähene teisese tooraine kasutamine: see piirab ELi suutlikkust vähendada esmamaterjali kasutamist uutes pakendites. Turutõrked ja praegu kehtiva õigusraamistiku puudused vähendavad ringlussevõtu kasumlikkust ning pärsivad investeeringuid tehnoloogiasse ja tarnelogistikasse, mida on vaja pakendite kvaliteetse kogumise, sortimise ja ringlussevõtu tagamiseks.

Mõju hindamisel koondati analüüsiks kõik võimalikud meetmed, lähtudes kolmest väliskonsultandi korraldatud uuringust, sidusrühmade õpikodadest, veebipõhisest avalikust konsultatsioonist ja sihtküsitlustest. Mitmekesised, komplekssed ja sageli omavahel seotud meetmed koondati kolmeks poliitikavariandiks, mida võrreldakse senise olukorra jätkumise stsenaariumiga. 1–3. poliitikavariandiga suureneks keskkonnatõhusus, kuid ka rakenduskoormus ja sekkumine.

·1. poliitikavariandiga määratakse kindlaks standardimise suurendamise meetmed ja kehtestatakse selgemad olulised nõuded, mis on teiste rühmade meetmete eeltingimuseks.

·2. poliitikavariandiga kehtestatakse kohustuslikud sihtmäärad seoses jäätmete vähendamisega, korduskasutamisega teatavates sektorites ja ringlussevõetud materjali miinimumsisaldusega plastpakendites, nõuded täieliku ringlussevõetavuse tagamiseks 2030. aastaks ja tooteid reguleerivad ühtlustatud õigusnormid.

·3. poliitikavariandiga kehtestatakse suuremad kohustuslikud sihtmäärad kui 2. poliitikavariandiga ja täiendavad tootenõuded.

27 ELi liikmesriigi poliitikakujundajate peamised poliitilised tegutsemisvõimalused kolmes sekkumisvaldkonnas on kehtestada riigisisesed jäätmete vähendamise sihtmäärad, korduskasutamise sihtmäärad teatavate sektorite ettevõtjatele, ringlussevõetavuse suurendamise meetmed ja plastpakendite ringlussevõetud materjali sisaldusega seotud sihtmäärad. Toetavatest meetmetest on kõige tähtsamad kohustuslike tagatisrahasüsteemide loomine ja selliste märgistamiseeskirjade kehtestamine, mis hõlbustavad tarbijatel sortimist.

Iga poliitikavariandiga ette nähtud meetmed on esitatud järgmises tabelis. Nende omavahelise tiheda seotuse näitamiseks on alternatiivsed meetmed tähistatud sama numbriga, nt M2b ja M2c. Peamiste poliitiliste tegutsemisvõimalustega seotud meetmed on paksus kirjas.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Lisatud finantsselgituses on esitatud üksikasjalik mõju eelarvele ning käesoleva ettepaneku elluviimiseks vajalikud inim- ja haldusressursid.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 sätestatakse määruse reguleerimisese. Selles selgitatakse, et sellega kehtestatakse pakendi kogu olelusringi hõlmavad nõuded, mis on seotud pakendi keskkonnasäästlikkuse ja märgistamisega, et võimaldada pakend turule lasta, ning laiendatud tootjavastutuse ja pakendijäätmete kogumise, käitlemise ja ringlussevõtu nõuded. Selles selgitatakse, et määrus aitab kaasa siseturu tõhusale toimimisele, püüeldes samal ajal keskkonnaeesmärkide poole, milleks on vältida või vähendada pakendite ja pakendijäätmete negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Sel viisil aitab see kaasa ringmajandusele üleminekule kooskõlas jäätmehierarhiaga.

Artiklis 2 sätestatakse, et seda määrust kohaldatakse kõikidele pakenditele, olenemata kasutatud materjalist, ja kõikidele pakendijäätmetele.

Artiklis 3 sätestatakse määruse kohaldamiseks vajalikud mõisted. Paljud neist mõistetest on üle võetud uuest õigusraamistikust (määrus (EÜ) nr 765/2008 ja otsus 768/2008/EÜ), kehtetuks tunnistatavast pakendite ja pakendijäätmete direktiivist või kehtivatest liidu õigusaktidest (nagu jäätmete raamdirektiiv ja turujärelevalve määrus). Lisatakse uued mõisted, eelkõige selle algatuse põhimeetmete rakendamiseks, keskendudes ringlussevõetavatele pakenditele, ringlussevõetud materjali kasutamisele plastpakendites, korduskasutuspakenditele ja pakendijäätmete tekke vältimisele.

Artiklis 4 sätestatakse määrusega kehtestatavatele kestlikkus- ja märgistamisnõuetele vastavate pakendite ühtsel turul vaba liikumise põhimõte.

II peatükis esitatakse pakendite kestlikkusnõuded.

Artiklis 5 sätestatakse pakendites sisalduvatele ainetele esitatavad nõuded, eelkõige plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomi sisalduse piirnorm. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega seda piirnormi alandatakse ja sätestatakse sellest tehtavad erandid.

Artikli 6 kohaselt peavad pakendid olema ringlussevõetavad ja selles sätestatakse, millised nõuded tuleb kaheastmelise lähenemisviisi osana täita. Alates 1. jaanuarist 2030 peavad pakendid vastama ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumidele ja alates 1. jaanuarist 2035 kohandatakse nõudeid veelgi, et tagada ka ringlussevõetavate pakendite piisav ja tõhus kogumine, sortimine ja ringlussevõtt (mastaapne ringlussevõtt). Ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumid ja pakendite ringlussevõtu mastaapsuse hindamise metoodika kehtestatakse komisjoni vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega. Nende sätete kohaldamine eri aegadel on vajalik, et võtta vastu vajalikud õigusaktid, milles sätestatakse üksikasjalikult ringlussevõetavuse nõuded, ja anda tööstusharule piisavalt aega uute õigusnormidega kohaneda. Nimetatud sättega kehtestatakse lisaks nõue, mille kohaselt tuleb rahalisi tasusid, mida tootjad oma laiendatud tootjavastutuse alaste kohustuste täitmiseks maksavad, kohandada vastavalt ringlussevõetavuse klassidele, mis põhinevad ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumidel, mida ajakohastatakse, et need hõlmaksid mastaapse ringlussevõtu künniseid, mida kohaldatakse alates 2035. aastast. Lisaks sätestatakse erinormid innovaatiliste pakendite kohta, mille puhul tuleb ringlussevõetavuse nõuete täitmist dokumenteerida üksnes viie aasta jooksul pärast nende esmakordset turule laskmist. Lisaks vabastatakse määruse (EL) 2019/6 artikli 4 lõikes 25 sätestatud esmapakendi määratlusele vastavad esmapakendid ning määrusega (EL) 2017/745 hõlmatud meditsiiniseadmete ja määrusega (EL) 2017/746 hõlmatud in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kontaktitundlikud plastpakendid selle artikli kohastest ringlussevõetavuse nõuetest kuni 2034. aastani, et võtta arvesse inimeste ja loomade tervise ja ohutusega seotud kaalutlusi.

Artikli 7 kohaselt peab plastpakenditele olema alates 1. jaanuarist 2030 märgitud teatav minimaalne tarbimisjärgsetest plastijäätmetest saadud ringlussevõetud materjali sisaldus plastpakendi ühiku kohta; eripakendid on vajaduse korral sellest nõudest vabastatud. 1. jaanuariks 2040 need kogused suurenevad ja erandid tuleks läbi vaadata. Komisjon võtab vastu rakendusakti, et kehtestada tarbimisjärgsetest plastijäätmetest saadud ringlussevõetud materjalide protsendilise sisalduse arvutamise ja kontrollimise metoodika ja sellega seotud tehnilise dokumentatsiooni vorm. Selle sättega antakse komisjonile ka õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta tarbimisjärgsetest plastijäätmetest saadud ringlussevõetud materjalide protsentuaalset miinimumsisaldust.

Artiklis 8 määratakse koostoimes artiklis 3 sätestatava määratlusega kindlaks pakendite kompostitavana käsitamise tingimused ja nähakse ette, et kohvipadjad, puu- ja köögiviljakleebised ja eriti õhukesed plastkandekotid peavad olema kompostitavad 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. Muud pakendid, välja arvatud õhukesed plastkandekotid, mille puhul võimaldatakse liikmesriikidele paindlikkust, peavad sobima materjali ringlussevõtuks. Sellega antakse komisjonile ka õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta nende pakendite loetelu, mis peavad olema kompostitavad.

Artikli 9 kohaselt tuleb pakendi mass ja maht viia miinimumini, võttes nõuetekohaselt arvesse pakendi ohutust ja funktsionaalsust. Selle kohustuse täitmist tuleb tõendada tehnilise dokumentatsiooniga.

Artiklis 10 sätestatakse korduskasutuspakenditele esitatavad nõuded. Üks nõue on näiteks see, et pakend tuleb kavandada, disainida ja turule lasta nii, et seda saaks võimalikult palju kordi korduskasutada või taastäita. Korduskasutuspakendid peavad olema hõlmatud ka taaskasutussüsteemiga, mis vastab kõnealuse määruse VI lisas sätestatavatele miinimumtingimustele.

III peatükis sätestatakse märgistus- ja teabenõuded.

Artikli 11 kohaselt peab pakend kandma märgist, mis sisaldab teavet selle materjali koostise kohta, et hõlbustada tarbijatel sortimist. Sama märgis paigaldatakse jäätmemahutitele, et tarbija saaks hõlpsasti välja selgitada sobiva jäätmete kõrvaldamise viisi (artikkel 12). Ühtlustatud märgis disainitakse ka selleks, et valmistaja saaks soovi korral teavitada plastpakendi ringlussevõetud materjali sisaldusest. Korduskasutuspakenditel peab olema ruutkood või muud liiki andmekandja, mis annab juurdepääsu selle korduskasutamist hõlbustavale asjakohasele teabele. Komisjonile antakse õigus kehtestada rakendusaktidega ühtlustatud märgistusnõudeid ja -vorminguid pakendite ja jäätmemahutite jaoks ning pakendite materjali koostise kindlakstegemiseks digitaalsete märgistamistehnoloogiate abil.

IV peatükis sätestatakse ettevõtjate kohustused ja tegemist on peamiselt otsuse 768/2008/EÜ 27 standardsätetega. Tasub siiski mainida artiklit 14 ja artikleid 21–28.

Artikli 14 kohaselt peavad pakendite või pakendimaterjali tarnijad esitama valmistajale kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis on valmistajale vajalik, et tõendada pakendite nõuetele vastavust.

Artiklis 21 sätestatakse, et ettevõtjad, kes tarnivad tooteid lõppturustajatele või lõppkasutajatele rühma-, veo- või e-kaubanduse pakendis, peavad tagama, et tühja ruumi osa pakendis oleks pakendatud too(de)tega võrreldes kuni 40 %.

Artiklis 22 sätestatakse, et ettevõtjad ei tohiks turule lasta määruse V lisas loetletud kujul ja otstarbega pakendeid. Komisjonile antakse õigus seda loetelu uue delegeeritud õigusaktiga muuta.

Artiklite 23 ja 24 kohaselt peab ettevõtja, kes laseb turule korduskasutuspakendeid, tagama nende pakendite korduskasutussüsteemi olemasolu. Korduskasutuspakendeid kasutavad ettevõtjad peavad seega looma nende pakendite korduskasutussüsteemi või selles osalema. Korduskasutussüsteemi ja korduskasutuspakendite uuendamise süsteemi nõuded sätestatakse määruse VI lisas.

Artikli 25 kohaselt peavad ettevõtjad, kes pakuvad tooteid ostmiseks taastäitmise teel, esitama lõppkasutajatele teatava teabe ja tagama taastäitejaamade vastavuse VI lisa C osas sätestatud nõuetele.

Artiklis 26 sätestatakse mitu korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäära eri sektoritele ja pakendiliikidele. Sellega kehtestatakse ka erandid korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärade saavutamise kohustusest. Komisjon võib vastu võtta delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse konkreetsemad korduskasutuse sihtmäärad ja täiendavad erandid.

Artiklites 27 ja 28 sätestatakse artiklis 26 seatavate eri korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärade saavutamise arvutamise ja nende sihtmäärade kohta pädevale asutusele aruandmise kord. Komisjon võtab 31. detsembriks 2028 vastu rakendusakti, millega kehtestatakse üksikasjalik arvutamiskord ja metoodika seoses artiklis 26 sätestatud sihtmääradega.

V peatükis (artiklis 29) sätestatakse, et 31. detsembriks 2025 ei tohi õhukeste plastkandekottide aastane tarbimine ületada 40 sellist kotti inimese kohta. Liikmesriigid võivad teha sihtmäära saavutamise kohustusest erandi eriti õhukestele plastkandekottidele, mida on vaja hügieeni huvides või mida kasutatakse lahtise toidu müügipakendina, et vältida toidu raiskamist.

VI peatükk pakendite vastavuse kohta sisaldab peamiselt otsusest 768/2008/EÜ pärit standardsätteid pakendite vastavuse hindamise kohta. Selles käsitletakse järgmist:

–    usaldusväärsete, täpsete ja korratavate meetodite kasutamine katsete, mõõtmiste ja arvutuste tegemiseks (artikkel 30);

–     harmoneeritud standardid, mis võimaldavad eeldada vastavust (artikkel 31);

–    komisjoni võimalus võtta vastu ühtsed tehnilised kirjeldused, kui harmoneeritud standardid ei ole kättesaadavad (artikkel 32);

–    vastavushindamismenetlus (artikkel 33) ning

–    ELi vastavusdeklaratsioon (artikkel 34).

VII peatükis käsitletakse pakendite ja pakendijäätmete käitlust.

Artikli 35 kohaselt peavad liikmesriigid määrama artiklitest 26–29 ja VII peatükist tulenevate kohustuste rakendamise ja täitmise tagamise eest vastutava pädeva asutuse.

Artiklis 36 käsitletakse varajase hoiatuse aruannet, mille koostab komisjon koostöös Euroopa Keskkonnaametiga ja milles antakse ülevaade artiklites 38 ja 46 sätestatavate sihtmäärade saavutamisel tehtud edusammudest.

Artikli 37 kohaselt peavad liikmesriigid lisama oma direktiivi 2008/98/EÜ artikli 28 kohastesse jäätmekavadesse pakendite ja pakendijäätmete käitlust käsitleva peatüki.

Artikli 38 kohaselt peab iga liikmesriik järk-järgult vähendama tekitatavate pakendijäätmete kogust inimese kohta võrreldes 2018. aastal tekitatud pakendijäätmete kogusega inimese kohta 2030. aastaks 5 %, 2035. aastaks 10 % ja 2040. aastaks 15 %. Liikmesriigid rakendavad meetmeid, näiteks mitmesuguseid majandushoobasid ja muid meetmeid, et stimuleerida jäätmehierarhia kohaldamist eesmärgiga vältida pakendijäätmete teket ja vähendada pakendite keskkonnamõju.

Artikli 39 kohaselt peavad liikmesriigid looma registri, mille abil kontrollitakse, kas pakenditootjad täidavad VII peatüki nõudeid. Tootjad, tootjavastutusorganisatsioonid, kui tootja on sellise organisatsiooni määranud, või laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja registreeritakse selle liikmesriigi registris, kus tootja pakendi esimest korda kättesaadavaks teeb. Tootjad, kes ei ole registris registreeritud, ei tohi pakendit liikmesriigi turul kättesaadavaks teha.

Artiklis 40 sätestatakse, et tootjatel, kes teevad pakendi liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks, lasub laiendatud tootjavastus oma pakendite eest kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklitega 8 ja 8a.

Artiklis 41 käsitletakse tootjavastutusorganisatsioone. Kui on olemas mitu tootjavastutusorganisatsiooni, tuleb tagada, et nad täidavad oma kohustusi kogu liikmesriigi territooriumil.

Artikli 42 kohaselt peavad tootjad või määratud tootjavastutusorganisatsioon taotlema pädeva asutuse luba.

Artikli 43 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et luuakse süsteemid, mis võimaldavad kõigi pakendite või pakendijäätmete tagastamist ja/või tarbijalt, muult lõppkasutajalt või jäätmevoost kokku kogumist.

Artiklis 44 nõutakse tagatisrahasüsteemi kehtestamist ühekordselt kasutatavatele plastist joogipudelitele mahuga kuni kolm liitrit ning ühekordselt kasutatavatele metallist ja alumiiniumist joogipakenditele mahuga kuni kolm liitrit. Selles sätestatakse ka erandid nimetatud nõudest. Liikmesriigid peavad 1. jaanuariks 2029 tagama kõigi tagatisrahasüsteemide vastavuse X lisas sätestatud miinimumnõuetele. Liikmesriikidel on lubatud hõlmata tagatisrahasüsteemiga ka klaas ja nad peaksid tagama, et ühekorrapakendite, eelkõige ühekordselt kasutatavate klaasist joogipudelite tagatisrahasüsteem oleks kättesaadav ka korduskasutuspakenditele, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav.

Artikli 45 kohaselt peavad liikmesriigid võtma meetmeid, et soodustada korduskasutamist võimaldavate süsteemide juurdeloomist. Selliseks meetmeks võib näiteks olla tagatisrahasüsteemide kasutamine pakendite puhul, mis ei ole hõlmatud artikli 44 kohaste tagatisrahasüsteemidega.

Artiklis 46 sätestatakse pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärad, mille liikmesriigid peavad saavutama 31. detsembriks 2025 ja 31. detsembriks 2030 ning mis on samad mis direktiivis 94/62/EÜ. Kui liikmesriigid lükkavad 2025. aasta sihtmäärade saavutamise edasi, peavad nad esitama rakenduskava kooskõlas XI lisaga. Komisjon võib nõuda, et liikmesriik oma rakenduskava muudaks.

Artiklites 47 ja 48 sätestatakse artikli 46 lõikes 1 seatavate ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise arvutamise kord.

Artikli 49 kohaselt peavad tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid tegema nende poolt liikmesriigi territooriumil tarnitavate pakendite kohta kättesaadavaks teabe pakendijäätmete tekke vältimise ja pakendijäätmete käitluse kohta.

Artikli 50 kohaselt esitavad liikmesriigid komisjonile iga kalendriaasta kohta järgmised andmed:

–    ringlussevõtu sihtmäärade saavutamine,

–    eriti õhukeste, õhukeste ja paksude plastkandekottide tarbimine,

–    tagatisrahasüsteemi loomise kohustusega hõlmatud pakendite kogumise määr ning

–    turule lastud pakendid ja II lisa tabeli 3 3. osas osutatud pakendivormide/-liikide ringlussevõtu määrad.

Artikkel 51 sisaldab sätteid pakendiandmebaaside ja teabe kohta, mida need peavad sisaldama.

VIII peatükis käsitletakse kaitsemeetmete menetlusi ja see põhineb standardsätetel.

IX peatükis (artikkel 57) käsitletakse keskkonnahoidlikke riigihankeid, täpsemalt komisjoni võimalust võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada käesolevas määruses sätestatavate kestlikkusnõuete põhjal riigihankelepingute suhtes kohaldatavad nõuded (nt tehnilised kirjeldused, kvalifitseerimise tingimused, pakkumuste hindamise kriteeriumid jne).

X peatükk on standardpeatükk ja sisaldab artikleid, milles käsitletakse delegeeritud õigusakte (artikkel 58) ja rakendusakte (artikkel 59).

XI peatükis sätestatakse määruse (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 muudatused.

XII peatükk on lõppsätete standardpeatükk ja sisaldab artikleid karistuste kohta (artikkel 62), määruse hindamise kohta kaheksa aastat pärast selle vastuvõtmist (artikkel 63) ning kehtetuks tunnistamise ja üleminekusätteid (artikkel 64).

2022/0396 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 28 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 29 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Tooted vajavad kaitseks pakendit ja neid peab olema lihtne transportida kohast, kus neid toodetakse või kus neid kasutatakse või tarbitakse. Tõkete vältimine pakendite siseturul on toodete siseturu toimimise võti. Killustatud eeskirjad ja ebamäärased nõuded põhjustavad ettevõtjatele lisakulusid.

(2)Lisaks kasutatakse pakendites suures koguses esmaseid materjale (40 % plasti ja 50 % paberit kasutatakse liidus pakenditeks) ja pakendid moodustavad 36 % tahketest olmejäätmetest 30 . Toodetavate pakendite suur ja pidevalt kasvav hulk ning vähene korduskasutamine ja ringlussevõtt takistavad oluliselt vähese CO2 heitega ringmajanduse saavutamist. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada pakendite kogu olelusringi hõlmavad eeskirjad, mis riiklikke meetmeid ühtlustades aitavad kaasa siseturu tõhusale toimimisele, vältides ja vähendades samas pakendite ja pakendijäätmete kahjulikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Jäätmehierarhiale vastavate meetmete kehtestamisega peaks see ringmajandusele üleminekul kaasa aitama.

(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 94/62/EÜ 31 on sätestatud liikmesriikidele pakendite kohta esitatavad nõuded, näiteks pakendi koostist ning selle korduskasutatavust ja taaskasutatavust käsitlevad olulised nõuded, ning taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtmäärad.

(4)2014. aastal soovitati direktiiviga 94/62/EÜ 32 seotud toimivuskontrolli käigus kohandada olulisi nõudeid, et muuta need konkreetsemaks ja hõlpsamini jõustatavaks ning neid tugevdada, sest neid peeti peamiseks pakendite parema keskkonnatoime saavutamise vahendiks.

(5)Kooskõlas roheleppega 33 on uues ringmajanduse tegevuskavas 34 võetud kohustus karmistada pakenditele esitatavaid olulisi nõudeid, et muuta kõik pakendid 2030. aastaks korduskasutatavaks või ringlussevõetavaks, ning kaaluda muid meetmeid, et vähendada (üle)pakendamist ja pakendijäätmeid, edendada pakendite korduskasutamist ja ringlussevõttu toetavat disaini, vähendada pakendimaterjalide keerukust ja kehtestada nõuded ringlussevõetud materjali sisalduse kohta plastpakendites. Sellega kohustatakse komisjoni hindama võimalust võtta kasutusele kogu ELi hõlmav märgistus, mis hõlbustab pakendijäätmete nõuetekohast sortimist nende tekkekohas.

(6)Plastpakendid on kõige CO2-mahukamad materjalid ja plastijäätmete ringlussevõtt on fossiilkütuste kasutamise seisukohast ligikaudu viis korda parem kui põletamine koos energiakasutusega 35 . Nagu on märgitud Euroopa plastistrateegias, 36 kohustutakse ringmajanduse tegevuskavas võtma rohkem kasutusele ringlussevõetud plasti ja aitama kaasa plasti säästvamale kasutusele. Liidu eelarve ja omavahendite süsteem aitavad vähendada plastpakendijäätmetest tekkivat reostust 37 . Alates 1. jaanuarist 2021 võeti nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsusega (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi, kasutusele riiklik osamakse, mis on proportsionaalne igas liikmesriigis ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusega. Need omavahendid annavad stiimuli ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks ning ringlussevõtu ja ringmajanduse edendamiseks.

(7)Nõukogu rõhutas oma 2020. aasta detsembri järeldustes, 38 et direktiivi 94/62/EÜ läbivaatamisega tuleks ajakohastada ja kehtestada konkreetsemad, tõhusamad ja hõlpsamini rakendatavad sätted, et soodustada kestlikku pakendamist siseturul ja vähendada ülemäärast pakendamist, et edendada majanduslikult teostatavaid lahendusi, parandada korduskasutatavust ja ringlussevõetavust ning minimeerida probleemseid aineid pakendimaterjalides, eeskätt toidu pakendimaterjalide puhul, ning näha ette pakendite märgistamine hõlpsalt mõistetaval viisil, et teavitada tarbijaid pakendi ringlussevõetavusest ja sellest, kuhu tuleb pakendijäätmed panna, et lihtsustada sortimist ja ringlussevõttu.

(8)Euroopa Parlamendi 10. veebruari 2021. aasta resolutsioonis uue ringmajanduse tegevuskava kohta 39 kinnitati veel kord, et eesmärk on teha kõik pakendid 2030. aastaks majanduslikult elujõulisel viisil taaskasutatavaks või ringlussevõetavaks, ning kutsuti komisjoni esitama seadusandlikku ettepanekut, sealhulgas meetmeid ja sihtmäärasid pakendijäätmete vähendamiseks, ning seadma pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevas direktiivis ambitsioonikaid põhinõudeid, et vähendada ülemäärast pakendamist, sh e-kaubanduses, parandada pakendite ringlussevõetavust, vähendada pakendamise keerukust, suurendada ringlussevõetud materjali sisaldust, kaotada järk-järgult ohtlikud ja kahjulikud ained ning edendada korduskasutust.

(9)Käesoleva määrusega täiendatakse [kestlike toodete ökodisaini] määrust, 40 milles ei ole pakendeid käsitletud konkreetse tootekategooriana. Siiski tuleks meelde tuletada, et konkreetsete toodete puhul võib [kestlike toodete ökodisaini] määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kehtestada täiendavad või üksikasjalikumad nõuded nende toodete pakenditele, eelkõige seoses pakendite minimeerimisega, kui toodete disainimine või ümberdisainimine võib tuua kaasa väiksema keskkonnamõjuga pakendid.

(10)Käesolevat määrust tuleks kohaldada kõigi liidu turule lastavate pakendite ja kõigi pakendijäätmete suhtes, olenemata pakendi liigist või kasutatavast materjalist. Õigusselguse huvides tuleks eelmise direktiivi 94/62/EÜ kohast pakendi määratlust sisu muutmata uuendada. Müügipakendid, rühmapakendid ja veopakendid tuleks määratleda eraldi, et vältida terminite dubleerimist. Seega vastab müügipakend esmasele pakendile, rühmapakend teisesele pakendile ja veopakend kolmandasele pakendile.

(11)Eset, mis on toote lahutamatu osa ja mis on vajalik toote mahutamiseks, toetamiseks või säilitamiseks kogu selle kasutusea jooksul ning mille kasutamine, tarbimine või kõrvaldamine on ette nähtud koos tootega, ei tohiks käsitada pakendina, kuna selle funktsionaalsus on lahutamatult seotud toote osaks olemisega. Võttes aga arvesse seda, kuidas tarbijad teekotikesi või kohvipatju ning kohvi- või teemasinast ühe korra serveerimise ühikuid kõrvaldavad, st et praktikas visatakse need ära koos tootejääkidega, mis põhjustab kompostitavate ja ringlussevõetavate voogude saastumist, tuleks neid konkreetseid esemeid käsitada pakendina. See on kooskõlas eesmärgiga suurendada biojäätmete liigiti kogumist, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ 41 artikliga 22. Lisaks tuleks olelusringi lõpu finants- ja tegevuskohustuste sidususe tagamiseks käsitada pakendina ka kõiki kohvi- või teemasinast ühe korra serveerimise ühikuid, mis on vajalikud tee- või kohvitoote hoidmiseks.

(12)Kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 4 lõikes 2 sätestatud jäätmehierarhiaga ning olelusringipõhise mõtteviisi kohaselt on käesoleva määrusega ette nähtud meetmete eesmärk vähendada turule lastavate pakendite koguseid, pidades silmas nende mahtu ja massi, vältida jäätmeteket, eeskätt sellega, et minimeeritakse pakendeid, välditakse ebavajalikku pakendamist ning suurendatakse pakendite korduskasutamist. Lisaks on meetmete eesmärk kasutada pakendite valmistamisel rohkem ringlussevõetud materjali, eelkõige plastpakendites, kus ringlussevõetud materjali sisaldus on väga väike, samuti tuleks suurendada kõigi pakendite ringlussevõtu määra ning nende muutmist kvaliteetseks teiseseks tooraineks, vähendades samas muid taaskasutamise vorme ja lõplikku kõrvaldamist.

(13)Pakend peaks olema disainitud, valmistatud ja turustatud nii, et seda oleks võimalik korduskasutada või tagada kvaliteetne ringlussevõtt ning minimeerida selle mõju keskkonnale kogu selle olelusringi ja nende toodete olelusringi jooksul, mille jaoks see on kavandatud.

(14)Kooskõlas ringmajanduse tegevuskava 42 ja kestlikkust toetava kemikaalistrateegia 43 eesmärkidega ning selleks, et tagada kemikaalide ohutu käitlemine kogu nende olelusringi jooksul ning üleminek mürgivabale ringmajandusele, ning võttes arvesse pakendite olulisust igapäevaelus, on vaja, et käesolevas määruses käsitletaks mõju, mida inimeste tervisele ja keskkonnale ning laiemalt kestlikkusele ja ringlusele avaldavad probleemsed ained pakendi kogu olelusringi vältel alates valmistamisest kuni kasutamise ja olelusringi lõpuni, jäätmekäitlus kaasa arvatud. 

(15)Võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut, tuleks pakend disainida ja valmistada viisil, mis piirab teatavate raskmetallide ja muude probleemsete ainete sisaldust pakendi koostises. Nagu on sätestatud kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias, tuleb probleemseid aineid minimeerida ja asendada nii palju kui võimalik, loobudes järk-järgult ühiskonna jaoks vähem oluliste kõige kahjulikumate kemikaalide kasutamisest, eelkõige tarbekaupades. Seega tuleks minimeerida probleemsete ainete sisaldust pakendimaterjalis või pakendiosades, et pakendid ja pakenditest ringlusse võetud materjalid ei mõjuks kogu oma olelusringi jooksul halvasti inimeste tervisele ega keskkonnale.

(16)Nullsaaste tegevuskava 44 kohaselt peaks liidu poliitika tuginema põhimõttele, et saastega tuleks tegeleda selle tekkekohas. Komisjon toonitab kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1907/2006 45 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008 46 tuleks tugevdada kui liidu kemikaalide kasutamise reguleerimise alustalasid ning et neid tuleb täiendada olemasolevates valdkondlikes õigusaktides kajastuva sidusa lähenemisviisiga kemikaalide hindamise ja kasutamise suhtes. Seetõttu on pakendis ja pakendiosades sisalduvad ained piiratud tekkekohas ja neid käsitletakse peamiselt määruse (EÜ) nr 1907/2006 VIII jaotises sätestatud eeskirjade ja menetluste kohaselt, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda aine olelusringi kõigis etappides, sealhulgas jäätmeetapis. Seega tuleks meelde tuletada, et kõnealuse määruse sätteid kohaldatakse piirangute seadmiseks või muutmiseks selliste ainete suhtes, mis on toodetud kasutamiseks pakendite või pakendiosade valmistamisel, ning pakendites või pakendiosades sisalduvate ainete turulelaskmise suhtes. Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 47  kohaldamisalasse kuuluvate pakenditega tuleks meelde tuletada, et kõnealuse määruse eesmärk on tagada pakendatud toidu tarbijate kõrgetasemeline kaitse. 

(17)Lisaks määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas sätestatud piirangutele ja toiduga kokkupuutuvate pakendite suhtes kohaldatava määruse (EÜ) nr 1935/2004 sätetele on järjepidevuse huvides asjakohane säilitada olemasolevad piirangud seoses pakendites või pakendiosades sisalduva plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomiga.

(18)Erandid seoses pakendites või pakendiosades sisalduva plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomi kontsentratsiooniga on kehtestatud komisjoni otsusega 2001/171/EÜ 48 ja komisjoni otsusega 2009/292/EÜ, 49 mis on vastu võetud direktiivi 94/62/EÜ alusel, ning need tuleks säilitada ka käesoleva määruse alusel. Nende muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks ning vajaduse korral täiendavate erandite kehtestamiseks pakendites või pakendiosades sisalduva plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomi kontsentratsiooni suhtes või selliste metallide sisalduse piirnormi muutmiseks käesolevas määruses, et kohandada seda tehnika ja teaduse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte.

(19)Käesolev määrus ei peaks võimaldama piirata ainete kasutamist kemikaaliohutuse kaalutlustel või toiduohutusega seotud põhjustel, välja arvatud plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomiga seotud piirangud, mis on juba kehtestatud direktiiviga 94/62/EÜ ja mida tuleks jätkuvalt käsitleda käesoleva määruse alusel, arvestades et selliseid piiranguid käsitletakse ka muudes liidu õigusaktides. See peaks siiski võimaldama piirata, peamiselt muudel põhjustel kui kemikaali- või toiduohutus, selliste pakendites ja pakendiosades sisalduvate või tootmisprotsessides kasutatavate ainete kasutamist, mis mõjutavad negatiivselt pakendite kestlikkust seoses nende ringlusega, eelkõige nende korduskasutuse või ringlussevõtuga.

(20)Pakendite disainimine selliselt, et neid saaks hiljem jäätmeteks muutumisel ringlusse võtta, on üks tõhusamaid meetmeid parandada pakendiringlust ning suurendada pakendite ringlussevõtu määra ja ringlussevõetud materjali kasutamist pakendites. Mitme pakendivormi jaoks on tööstusharude vabatahtlike kavade raames või mõne liikmesriigi poolt kehtestatud ringlussevõttu toetava pakendidisaini kriteeriumid, et kohandada laiendatud tootjavastutuse tasusid. Selleks et vältida tõkkeid siseturul ja tagada tööstusele võrdsed võimalused ning eesmärgiga edendada pakendite kestlikkust, on oluline kehtestada liidu tasandil kohustuslikud nõuded pakendite ringlussevõetavuse kohta ja ühtlustada kriteeriume ja metoodikat pakendite ringlussevõetavuse hindamiseks, mis lähtuks ringlussevõttu toetava disaini metoodikast. Selleks et saavutada ringmajanduse tegevuskavas sätestatud eesmärk, et 2030. aastaks oleksid kõik pakendid ELi turul majanduslikult mõistlikul viisil korduskasutatavad või ringlussevõetavad, tuleks II lisas loetletud pakendikategooriate ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumide alusel kehtestada ringlussevõtu tulemusklassid. Siiski peaksid pakendid neid kriteeriume täitma alles alates 1. jaanuarist 2030, et anda ettevõtjatele kohanemiseks piisavalt aega.

(21)Kuna ringlussevõttu toetava disaini hindamine iseenesest ei taga pakendite tegelikku ringlussevõttu, on vaja kehtestada pakendite tegeliku ringlussevõtu hindamise ühtne metoodika ja kriteeriumid, mis põhinevad liidus tegelikult kättesaadavatel nüüdisaegsetel liigiti kogumise, sortimise ja ringlussevõtu protsessidel ja taristul. Liikmesriikide ja vajaduse korral ettevõtjate vastav aruandlus peaks toetama mastaapse ringlussevõtu piirmäärade kehtestamist ja selle alusel tuleks ajakohastada ringlussevõtu tulemusklasse seoses konkreetsete pakendimaterjalide ja -kategooriatega.

(22)Selleks et kehtestada ühtlustatud eeskirjad seoses ringlussevõttu toetava pakendidisainiga, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada üksikasjalikud ringlussevõttu toetava pakendidisaini kriteeriumid pakendimaterjalide ja -kategooriate kaupa ning pakendite mastaapse ringlussevõetavuse hindamiseks, sealhulgas käesolevas määruses loetlemata pakendikategooriate puhul. Et ettevõtjatel ja liikmesriikidel oleks piisavalt aega mastaapse ringlussevõtu metoodika kehtestamiseks vajalikke andmeid koguda ja esitada, peaksid valmistajad tagama pakendite mastaapse ringlussevõtu alates 2035. aastast. See peaks tagama, et pakend vastab ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumidele ning et pakend võetakse liigiti kogumise, sortimise ja ringlussevõtu nüüdisaegsete protsesside alusel ka tegelikult ringlusse.

(23)Innovatsiooni stimuleerimiseks pakendilahenduste valdkonnas on asjakohane lubada, et pakenditele, millel on innovaatilised omadused, mis parandavad pakendite põhifunktsiooni oluliselt ja millel on tõendatav keskkonnakasu, antakse ringlussevõtu nõuete täitmiseks piiratud viieaastane lisaaeg. Innovaatilisi omadusi tuleks selgitada pakendile lisatud tehnilises dokumentatsioonis.

(24)Selleks et kaitsta inimeste ja loomade tervist ning tagada ohutus, on asjakohane, et ringlussevõtu nõudeid tulenevalt pakendatud toote laadist ja sellega seotud nõuetest ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ 50 artiklis 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 51 artikli 4 punktis 25 määratletud esmapakendite suhtes, mis puutuvad otseselt kokku ravimiga, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/745 52 hõlmatud meditsiiniseadmete kontaktitundlike plastpakendite ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/746 53 hõlmatud in vitro diagnostika meditsiiniseadmete suhtes. Neid erandeid tuleks kohaldada kuni 1. jaanuarini 2035.

(25)Mõned liikmesriigid võtavad meetmeid, et soodustada pakendite ringlussevõttu laiendatud tootjavastutuse tasude kohandamise kaudu; sellised riiklikul tasandil tehtud algatused võivad tekitada ettevõtjate jaoks õiguslikku ebakindlust, eelkõige juhul, kui nad tarnivad pakendeid mitmes liikmesriigis. Samal ajal on laiendatud tootjavastutuse tasude kohandamine tõhus majanduslik vahend kestlikuma pakendisaini stimuleerimiseks, et saada paremini ringlussevõetavaid pakendeid ja samas siseturu toimimist parandada. Seepärast on vaja ühtlustada laiendatud tootjavastutuse tasude kohandamise kriteeriume, mis põhinevad ringlussevõetavuse hindamise käigus määratud ringlussevõtu tulemusklassil, kehtestamata seejuures selliste tasude tegelikke summasid. Kuna need kriteeriumid peaksid olema seotud pakendite ringlussevõtu kriteeriumidega, on asjakohane anda komisjonile õigus võtta sellised ühtlustatud kriteeriumid vastu samal ajal, kui kehtestatakse üksikasjalikud ringlussevõttu toetava pakendidisaini kriteeriumid pakendikategooriate kaupa.

(26)Pakendite ringluse tagamiseks tuleks pakendeid disainida ja valmistada nii, et esmaseid materjale oleks üha enam võimalik asendada ringlussevõetud materjalidega. Ringlussevõetud materjalide suurem kasutamine ja hästitoimivad ringlussevõetud materjalide turud toetavad ringmajanduse arengut, vähenevad esmaste toorainete kasutamisega seotud kulud, sõltuvus ja negatiivne keskkonnamõju ning materjale on võimalik ressursitõhusamalt kasutada. Eri pakendimaterjalide arvestuses on kõige vähem võetud ringlusse plastpakendeid. Selle probleemi lahendamiseks oleks vaja suurendada ringlussevõetud plasti kasutuselevõttu, kehtestades kohustuslikud ringlussevõetud materjali sisalduse sihtmäärad plastpakendites eri tasanditel, sõltuvalt eri plastpakendite kontaktitundlikkusest, 54 ning tagades, et sihtmäärad muutuvad 2030. aastaks siduvaks. Pakendiringluse järkjärguliseks soodustamiseks tuleks alates 2040. aastast kohaldada suuremaid sihtmäärasid.

(27)Selguse huvides tuleb märkida, et puidumassi töötlemisel tekkivat pabermaterjali ei loeta artikli 3 punktis 43 esitatud plasti mõiste alla kuuluvaks.

(28)Selleks et tagada inimeste ja loomade tervise kõrgetasemeline kaitse kooskõlas liidu õigusaktide nõuetega ning vältida ohtu ravimite ja meditsiiniseadmete varustuskindlusele ning meditsiiniseadmete ohutusele, on asjakohane näha ette, et ringlussevõetud materjali miinimumsisalduse kohustus plastpakendis ei kehti direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 23 ja määruse (EL) 2019/6 artikli 4 punktis 25 määratletud esmapakendite puhul, samuti määrusega (EL) 2017/745 hõlmatud meditsiiniseadmete kontaktitundlike plastpakendite puhul ja määrusega (EL) 2017/746 hõlmatud in vitro diagnostika meditsiiniseadmete kontaktitundlike pakendite puhul. Kõnealune kohustus ei peaks kehtima ka direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 24 ja määruse (EL) 2019/6 artikli 4 punktis 26 määratletud inim- ja veterinaarravimite välispakendite suhtes, kui need peavad vastama erinõuetele, et säilitada ravimi kvaliteet.

(29)Siseturu tõkete vältimiseks ja kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks peaksid ettevõtjad tagama, et iga pakendiühiku plastosa sisaldab teatavat miinimumprotsenti ringlussevõetud materjali, mis on saadud tarbimisjärgsete plastijäätmete taaskasutusest.

(30)Ettevõtjatel peaks olema stiimul suurendada ringlussevõetud materjali sisaldust pakendite plastosades. Kõige asjakohasem viis selle saavutamiseks on tagada laiendatud tootjavastutuse tasude kohandamine vastavalt ringlussevõetud materjali sisalduse protsendile pakendites. Tasude kohandamine peaks põhinema sellistes pakendites sisalduva ringlussevõetud materjali sisalduse arvutamise ja kontrollimise ühistel eeskirjadel.

(31)Selleks et tagada ühetaolised tingimused eeskirjade rakendamiseks, millega arvutatakse ja kontrollitakse tarbimisjärgsete plastijäätmete taaskasutusest saadud ringlussevõetud materjali sisaldust protsentides pakendiühiku kohta ning kehtestatakse tehnilise dokumentatsiooni vorm, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 55 artikliga 5 vastu rakendussätted.

(32)Plastpakendite puhul, välja arvatud juhul, kui need on valmistatud polüetüleentereftalaadist (PET), on põhjendatud, et piisavalt aegsasti enne asjaomaste ringlussevõetud materjali sisaldusega seotud nõuete kohaldamise kuupäeva hinnatakse uuesti selliste plastpakendite jaoks sobivate ringlussevõtutehnoloogiate kättesaadavust, sealhulgas olukorda neile lubade andmisel kooskõlas asjakohaste liidu õigusnormidega, ning sellise tehnoloogia tegelikku kasutuselevõttu. Selle hinnangu põhjal võib tekkida vajadus näha konkreetsete kontaktitundlike plastpakendite puhul ette erandid ringlussevõetud materjali sisaldusega seotud nõuetest või vaadata erandid läbi. Selleks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte.

(33)Kuna konkreetsete plastijäätmete tarne nende ringlussevõtuks võib olla ebapiisav ja põhjustada ülemääraseid hindu või kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ja keskkonnale, peaks komisjonil selliste riskide arvestamiseks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et ajutiselt muuta kohustuslikke sihtmäärasid seoses ringlussevõetud materjali sisaldusega plastpakendites. Sellise delegeeritud õigusakti põhjendatuse hindamisel peaks komisjon hindama füüsiliste ja juriidiliste isikute korralikult põhjendatud taotlusi.

(34)Muude materjalide kui plast, näiteks klaasi või alumiiniumi puhul on ilmne, et esmane tooraine asendatakse ringlussevõetud materjalidega ning eeldatavasti see suundumus õigus- ja majanduskeskkonna arenedes ning tarbijate ootuste valguses jätkub. Sellest hoolimata peaks komisjon tähelepanelikult jälgima ringlussevõetud materjali kasutamist muudes pakendimaterjalides kui plast ning hindama, kas on asjakohane teha ettepanek kehtestada täiendavaid meetmeid, sealhulgas sihtmäärasid, et suurendada ringlussevõetud materjali kasutamist muudes pakendites kui plastpakendid.

(35)Biojäätmete voog on sageli saastunud tavaplastiga, materjalide ringlussevõtu vood aga kompostitava plastiga. Selline ristsaastumine põhjustab ressursside raiskamist, selle tulemuseks on madalama kvaliteediga teisesed toorained ning seda tuleks vältida tekkekohas. Kuna kompostitavate plastpakendite nõuetekohane kõrvaldamine on tarbijate jaoks järjest enam segadust tekitav, on põhjendatud ja vajalik kehtestada kompostitavate plastpakendite kasutamise selged ja ühtsed eeskirjad, millega antakse selleks luba üksnes siis, kui nende kasutamine toob selget kasu keskkonnale või inimeste tervisele. See kehtib eelkõige juhul, kui kompostitavate pakendite kasutamine aitab biojäätmeid koguda või kõrvaldada.

(36)Biolagunevatest plastpolümeeridest tehtud teatavate piiratud pakendivormide puhul on tõendatud selliste kompostitavate pakendite keskkonnakasu, mis viiakse kompostimisjaamadesse, sealhulgas anaeroobse kääritamise rajatistesse, kus lagunemine toimub kontrollitud tingimustes. Lisaks peaks juhul, kui liikmesriigis on olemas asjakohased jäätmekogumissüsteemid ja jäätmekäitlustaristud, olema piiratud paindlikkus otsustada, kas oma territooriumil lubada kompostitava plasti kasutamist õhukestes plastkandekottides. Selleks et vältida tarbijate segadusse ajamist nõuetekohase kõrvaldamise osas ja võttes arvesse süsinikuringlusest tulenevat keskkonnakasu, peaksid kõik muud plastpakendid minema materjaliringlusse ja selliste pakendite disain peaks tagama, et see ei mõjuta muude jäätmevoogude ringlussevõttu.

(37)Kui see on põhjendatud ja asjakohane kompostitava plasti kõrvaldamist mõjutavate tehnoloogiliste ja regulatiivsete arengute tõttu ning eritingimustel, millega tagatakse, et selliste materjalide kasutamine on kasulik keskkonna ja inimeste tervisele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kompostitavate pakendite loetelu muutmiseks või laiendamiseks.

(38)Selleks et hõlbustada vastavushindamist seoses kompostitavaid pakendeid käsitlevate nõuetega, on vaja sätestada vastavuseeldus kompostitavate pakendite puhul, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 56 kohaselt vastu võetud harmoneeritud standarditele, et esitada nende nõuete üksikasjalikke tehnilisi kirjeldusi, ning võtta teadus- ja tehnikavaldkonna hiljutisele arengule tuginedes arvesse parameetreid, sealhulgas kompostimise aega ja lubatavaid saastetasemeid, mis kajastavad biojäätmete töötlemisrajatiste tegelikke tingimusi, sealhulgas anaeroobseid kääritamisprotsesse.

(39)Tuleks meelde tuletada, et kõik kompostitavad pakendid, mis kujutavad endast toiduga kokkupuutuvat materjali, peavad vastama määruses (EÜ) nr 1935/2004 sätestatud nõuetele.

(40)Pakend peaks olema disainitud nii, et selle maht ja mass oleks võimalikult väikesed, kuid pakendifunktsioonid samas täidetud. Pakendi valmistaja peaks hindama pakendit käesoleva määruse IV lisas loetletud hindamiskriteeriumide alusel. Pidades silmas käesoleva määruse eesmärki vähendada pakendite ja pakendijäätmete teket ning parandada pakendiringlust kogu siseturul, on asjakohane täpsustada olemasolevaid kriteeriume ja muuta need rangemaks. Seetõttu tuleks muuta olemasolevas harmoneeritud standardis EN 13428:2000 57 esitatud pakendite hindamiskriteeriumide loetelu. Kuigi turustamine ja tarbijate heakskiit on pakendidisaini seisukohast endiselt asjakohased, ei tohiks need kuuluda hindamiskriteeriumide hulka, mis õigustavad pakendite täiendavat massi ja mahtu. See ei tohiks aga kahjustada selliste käsitööndus- ja tööstustoodete ning toiduainete ja põllumajandustoodete tootespetsifikaate, mis on registreeritud ja kaitstud ELi geograafiliste tähiste kaitse kava raames osana liidu eesmärgist kaitsta kultuuripärandit ja traditsioonilist oskusteavet. Teisest küljest võib ringlussevõetavus, ringlussevõetud materjali kasutamine ja korduskasutus õigustada pakendite täiendavat massi või mahtu ning need tuleks lisada hindamiskriteeriumidesse. Topeltseinte või põhjakõrgenduse ja muude omadustega pakendeid, mille ainus eesmärk on suurendada tajutavat tootemahtu, ei tohiks turule lasta, sest need ei vasta pakendite minimeerimisega seotud nõuetele. Sama reeglit tuleks kohaldada ülearuse pakendamise suhtes, mis ei ole vajalik pakendi funktsionaalsuse tagamiseks.

(41)Pakendite minimeerimise nõuete täitmiseks tuleks erilist tähelepanu pöörata tühja ruumi vähendamisele rühma- ja veopakendites, sealhulgas e-kaubanduse pakendites.

(42)Selleks et hõlbustada pakendite minimeerimise nõuetele vastavuse hindamist, on vaja ette näha vastavuseeldus määruse (EL) nr 1025/2012 kohaselt vastu võetud harmoneeritud standarditele vastavate pakendite puhul, et esitada kõnealuste nõuete üksikasjalikud tehnilised kirjeldused ja määrata kindlaks mõõdetavad disainikriteeriumid, sealhulgas vajaduse korral konkreetsete pakendivormide maksimaalne mass või tühja ruumi piirang ning vaikimisi standardsed pakendidisainid, mis vastavad pakendite minimeerimise nõudele.

(43)Tuleks luua stiimulid, et edendada pakendiringlust ja pakendite kestlikku kasutamist, korduskasutuspakendeid ja korduskasutussüsteeme. Selleks on vaja selgitada korduskasutuspakendi mõistet ja tagada, et see hõlmaks nii pakendidisaini, mis peaks võimaldama maksimaalse arvu teekondi või kasutuskordi ning säilitama ohutus-, kvaliteedi- ja hügieeninõuded pakendite tühjendamisel, tühjakslaadimisel, taastäitmisel või täislaadimisel, kui ka käesolevas määruses sätestatud miinimumnõuetele vastavate korduskasutussüsteemide loomist. Selleks et hõlbustada korduskasutuspakendite nõuetele vastavuse hindamist, on vaja ette näha vastavuseeldus määruse (EL) nr 1025/2012 kohaselt vastu võetud harmoneeritud standarditele vastavate pakendite puhul, et esitada kõnealuste nõuete üksikasjalikud tehnilised kirjeldused ning määratleda korduskasutuspakendite kriteeriumid ja vormid, sealhulgas minimaalne teekondade või kasutuskordade arv, standardne disain, samuti korduskasutussüsteemide nõuded, sealhulgas hügieeninõuded.

(44)Tarbijad peavad saama pakendijäätmeid, sealhulgas kompostitavaid õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte nõuetekohaselt kõrvaldada ning neid tuleb sellest teavitada. Kõige asjakohasem viis selleks on kehtestada jäätmete sortimiseks ühtlustatud märgistamissüsteem pakendite materjali koostise põhjal ja siduda see vastavate märgistega jäätmemahutitel.

(45)Selleks et tarbijatel oleks lihtsam pakendijäätmeid sortida ja kõrvaldada, tuleks kasutusele võtta ühtlustatud sümbolite süsteem, et märgistada nii pakendid kui ka jäätmemahutid selliselt, et tarbijad saaksid selgelt aru, millisesse mahutisse jäätmed panna. Sümbolid peaksid võimaldama asjakohast jäätmekäitlust, kuna need peaksid andma tarbijatele teavet selliste pakendite kompostimisomaduste kohta, eelkõige selle kohta, et kompostitavad pakendid ei ole kodukompostimiseks sobivad. See lähenemisviis peaks parandama pakendijäätmete liigiti kogumist, tagama pakendijäätmete parema ringlussevõtu ning ühtlustama pakendijäätmete kogumise süsteeme siseturul. Samuti on vaja ühtlustada kohustuslike tagatisrahasüsteemidega seotud sümbolid. Võttes arvesse, et veopakendeid ei koguta olmejäätmete kogumissüsteemide kaudu, ei tohiks selliste sümbolite kasutamine olla nende puhul kohustuslik, välja arvatud e-kaubanduse pakendid.

(46)Pakendis kasutatud ringlussevõetud materjali sisalduse märgistus ei tohiks olla kohustuslik, sest see teave ei ole hädavajalik, et tagada pakendite nõuetekohane käitlemine olelusringi lõpus. Valmistajad peavad siiski järgima käesoleva määruse kohaseid ringlussevõetud materjali sisalduse sihtmäärasid ja võivad soovida esitada seda teavet oma pakenditel, et tarbijaid sellest teavitada. Selleks et selline teave oleks kogu liidus esitatud ühetaoliselt, tuleks ühtlustada ringlussevõetud materjali sisaldust tähistav märgis.

(47)Sellisel pakendil peaks olema ruutkood või muu sellist teavet andev andmekandja, et teavitada lõppkasutajaid korduskasutatavusest, korduskasutussüsteemide kättesaadavusest ja korduskasutuspakendite kogumispunktide asukohast. Ruutkood peaks hõlbustama ka teekondade ja kasutuskordade jälgimist ja arvutamist. Lisaks peaksid korduskasutatavad müügipakendid olema müügikohas selgelt eristatavad.

(48)Pakenditel ei tohiks olla liiga palju märgistusi. Selle vältimiseks peaks käesoleva määrusega pakendi ja pakendatud toote kohta nõutav teave, mis muude liidu õigusaktide kohaselt peab pakendatud toote kohta olema digitaalselt kättesaadav andmekandja kaudu, olema kättesaadav sama andmekandja kaudu. Kõnealune andmekandja peaks vastama käesoleva määruse või muude kohaldatavate liidu õigusaktide nõuetele. Eelkõige juhul, kui pakendatud toode on hõlmatud [kestlike toodete ökodisaini] määrusega või muude liidu õigusaktidega, millega nõutakse digitaalset tootepassi, tuleks seda digitaalset tootepassi kasutada ka käesoleva määruse kohase asjakohase teabe esitamiseks.

(49)Käesoleva määruse eesmärkide rakendamise toetamiseks tuleks tarbijaid kaitsta eksitava ja segadusse ajava teabe eest, mis esitatakse pakendi omaduste ja selle asjakohase käitlemise kohta olelusringi lõpus ja mille jaoks on käesoleva määruse alusel kehtestatud ühtlustatud märgised. Laiendatud tootjavastutuse süsteemiga hõlmatud pakendeid peaks olema võimalik identifitseerida akrediteeritud sümboli abil kõikjal, kus kõnealust süsteemi kasutatakse. See sümbol peaks pakendite ringlussevõetavuse osas olema tarbijatele või kasutajatele selgelt ja üheselt mõistetav. Sellega seoses tuleks arvestada, et rohelise punkti sümbol, mida kasutatakse mõnes liikmesriigis selle tähistamiseks, et tootja on andnud riiklikku pakendite taaskasutussüsteemi oma panuse, 58 võib panna tarbijaid uskuma, et sellist sümbolit kandvad pakendid on alati ringlussevõetavad.

(50)Selleks et tagada märgistamisnõuete ühetaolised rakendamistingimused, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291 vastu rakendusakte, et veelgi parandada jäätmete sorteerimist, kehtestada tingimused pakendite materjali koostise tuvastamiseks digitaalse märgistustehnoloogia abil ning kehtestada käesoleva määruse kohaste pakendite ja jäätmemahutite märgistamisnõuete üksikasjalikud ühtlustatud tehnilised kirjeldused. Kõnealuste tehniliste kirjelduste väljatöötamisel peaks komisjon võtma arvesse teaduslikku või muud kättesaadavat tehnilist teavet, sealhulgas asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid. Uut süsteemi silmas pidades tuleks komisjoni otsus 97/129/EÜ 59 tunnistada kehtetuks 42 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ja selle sisu inkorporeerida kõnealusesse rakendusakti.

(51)Ettevõtjad peaksid tagama, et pakendid vastavad käesoleva määruse nõuetele. Nad peaksid vastavalt oma rollile tarneahelas võtma asjakohaseid meetmeid, et pakendid vastaksid nõuetele, sest see tagab pakendite vaba liikumise siseturul ja parandab nende kestlikkust.

(52)Kõige sobivam käesolevas määruses sätestatud vastavushindamismenetluse teostaja on valmistaja, kellel on üksikasjalikud teadmised toote projekteerimis- ja tootmisprotsessist. Seega peaks selline vastavushindamine jääma ainult valmistaja kohustuseks.

(53)Tuleks tagada, et pakendite või pakendimaterjalide tarnijad esitavad valmistajale kogu teabe ja dokumentatsiooni, mida valmistajal on vaja pakendi ja pakendimaterjalide nõuetele vastavuse tõendamiseks. See teave ja dokumentatsioon tuleks esitada kas paberkandjal või elektrooniliselt.

(54)Siseturu toimimise kindlustamiseks on vaja tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad pakendid vastaksid käesolevale määrusele, olenemata sellest, kas neid imporditakse eraldi pakendina või pakendatud tootena. Eelkõige tuleb tagada, et valmistajad on kõnealuste pakendite suhtes läbi viinud asjakohased vastavushindamismenetlused. Seepärast peaksid importijad tagama, et nende poolt turule lastavad pakendid vastavad kõnealustele nõuetele ning et valmistajate koostatud dokumendid on liikmesriigi pädevatele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(55)Pakendi turule laskmisel peaks iga importija esitama pakendil oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja postiaadressi ning võimaluse korral elektroonilise sidevahendi, mille kaudu saab temaga ühendust võtta. Juhtudeks, kui pakend selle teabe esitamist ei võimalda, tuleks ette näha erandid.

(56)Kui turustaja teeb pakendi turul kättesaadavaks pärast seda, kui valmistaja või importija on toote turule lasknud, peaks ta hoolikalt järgima käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid. Turustaja peaks samuti tagama, et ta pakendit käsitsedes ei kahjustaks pakendi vastavust kõnealustele nõuetele.

(57)Kuna turustajad ja importijad tegutsevad kauplemiskohtade lähedal ja neil on oluline roll pakendite nõuetele vastavuse tagamisel, tuleks nad kaasata liikmesriigi pädevate asutuste teostatavasse turujärelevalvesse ning nad peaksid olema valmis aktiivselt osalema, et anda kõnealustele asutustele asjaomase pakendiga seotud kogu vajalik teave.

(58)Iga importijat või turustajat, kes laseb pakendi turule omaenda nime või kaubamärgi all või kes muudab seda pakendit viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale määrusele või asjakohasele delegeeritud õigusaktile, tuleks käsitada valmistajana ja talle peaksid laienema valmistaja kohustused.

(59)Pakendi jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas hõlbustab turujärelevalveasutuste ülesannet teha kindlaks ettevõtjad, kes on turule lasknud või turul kättesaadavaks teinud nõuetele mittevastavad pakendid. Seepärast tuleks ettevõtjaid kohustada säilitama teatava aja jooksul teavet oma tehingute kohta.

(60)Ülemääraste pakendijäätmete tekke probleemi ei saa täielikult lahendada pakendidisainiga seotud kohustuste kehtestamisega. Teatavate pakenditüüpide puhul tuleks ettevõtjatele kehtestada kohustus vähendada tühja ruumi, kui nad selliseid pakendeid kasutavad. Rühma- ja veopakendi ning e-kaubanduse pakendi puhul, mida kasutatakse toodete tarnimiseks lõppturustajatele või lõppkasutajatele, peaks tühja ruumi suhtarv olema kõige enam 40 %. Kooskõlas jäätmehierarhiaga peaks olema võimalik sellest kohustusest vabastada ettevõtjad, kes kasutavad müügipakendeid e-kaubanduse pakenditena.

(61)Selleks et tagada siseturul kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning toiduohutus ja -hügieen ning hõlbustada pakendijäätmete tekke vältimise sihtmäärade saavutamist, ei tohiks lubada tarbetuid või välditavaid pakendeid turule lasta. Selliste pakendivormide loetelu on esitatud käesoleva määruse V lisas. Selleks et loetelu teaduse ja tehnika arenguga kohandada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte loetelu muutmiseks.

(62)Selleks et edendada pakendiringlust ja pakendite kestlikku kasutamist, tuleb piirata riski, et korduskasutuspakenditena turustatavaid pakendeid praktikas ei korduskasutata, ning tagada, et tarbijad tagastavad korduskasutuspakendeid. Kõige asjakohasem viis selle saavutamiseks on kohustada korduskasutuspakendeid kasutavaid ettevõtjaid sisse seadma korduskasutussüsteemi, et sellised pakendid saaksid ringelda, läbida kasutuskordi ja olla korduvalt kasutatud. Sellistest süsteemidest maksimaalse kasu saamiseks tuleks kehtestada miinimumnõuded avatud ja suletud tsükli süsteemidele. Kinnitus selle kohta, et korduskasutuspakend on vastavuses olemasoleva korduskasutussüsteemiga, peaks samuti olema osa sellise pakendi tehnilisest dokumentatsioonist.

(63)Korduskasutuspakendid peavad olema kasutajatele ohutud. Seepärast peavad ettevõtjad, kes pakuvad oma tooteid korduskasutuspakendis, tagama, et enne korduskasutuspakendi uuesti kasutamist pakendit uuendatakse vastavalt protsessile, mille suhtes tuleks kehtestada nõuded.

(64)Korduskasutuspakendid muutuvad jäätmeteks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 1 tähenduses, kui nende valdaja viskab need ära, kavatseb need ära visata või on kohustatud need ära viskama. Korduskasutuspakendeid ei käsitata uuendamisprotsessis tavaliselt jäätmetena.

(65)Jäätmetekke vältimise stimuleerimiseks tuleks kasutusele võtta uus mõiste „taastäitmine“. Taastäitmist tuleks käsitada jäätmetekke vältimise erimeetmena, mida võetakse arvesse, et saavutada korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärad. Käesoleva määruse tähenduses ei käsitata pakendina siiski selliseid anumaid, mis kuuluvad tarbijale ja millel on taastäitmise seisukohast pakendifunktsioon, näiteks korduskasutatavad topsid, kruusid, pudelid või karbid.

(66)Kui ettevõtjad pakuvad võimalust osta tooteid taastäitmise kaudu, peaksid nad tagama, et nende taastäitejaamad vastavad teatavatele nõuetele, et tagada tarbijate tervis ja ohutus. Sellega seoses peaksid ettevõtjad juhul, kui tarbijad kasutavad oma anumaid, andma teavet nende anumate ohutu taastäitmise ja kasutamise tingimuste kohta. Selleks et soodustada taastäitmist, ei tohiks ettevõtjad pakkuda taastäitejaamades pakendeid, mis on tasuta või mis ei kuulu tagatisrahasüsteemi.

(67)Ühekordselt kasutatavate pakendite osakaalu suurenemise ja üha kasvava pakendijäätmete hulga vähendamiseks on vaja kehtestada pakendite korduskasutuse ja taastäitmise kvantitatiivsed sihtmäärad sektorites, millel on hinnangute kohaselt suurim potentsiaal pakendijäätmete vähendamiseks, nimelt toiduainete ja jookide kaasamüügipakendid, suurte kodumasinate pakendid ja veopakendid. Hinnangud anti selliste tegurite alusel nagu olemasolevad korduskasutussüsteemid, vajadus kasutada pakendeid ning võimalus täita isoleerimise, puhtuse, tervise, hügieeni ja ohutusega seotud funktsionaalsed nõuded. Arvesse võeti ka toodete ning nende tootmis- ja turustussüsteemide erinevusi. Sihtmäärade seadmine peaks toetama innovatsiooni ning suurendama korduskasutamise ja taastäitmise lahenduste osakaalu. HORECA sektori asutustes ei tohiks lubada toidu ja joogi tarbimiseks kohapeal täita ja kasutada ühekorrapakendeid.

(68)Selleks et suurendada sektori tõhusust ja tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine, tuleks neile kehtestada korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärad. Joogipakendite sihtmäärad tuleks lisada ka valmistajatele, sest nemad saavad kontrollida, milliseid pakendivorme nende pakutavate toodete puhul kasutatakse. Sihtmäärad tuleks arvutada protsendina korduskasutussüsteemis või taastäitmise kaudu toimunud korduskasutuspakendite müügist või, veopakendite puhul, protsendina kasutusest. Need ei tohiks sõltuda kasutatavast materjalist. Selleks et tagada korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärade rakendamiseks ühetaolised tingimused, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 291 vastu rakendusakt sihtmäärade arvutamise metoodika kohta.

(69)Ühekordselt kasutatavate veopakendite teatavad vormid ei ole vajalikud, sest olemas on palju hästitoimivaid korduskasutatavaid alternatiive. Selliste alternatiivide tõhusa kasutamise tagamiseks on asjakohane nõuda, et ettevõtjad kasutaksid toodete transportimisel sama ettevõtja eri asukohtade vahel või ettevõtja ja seotud või partnerettevõtjate vahel ainult korduvkasutatavaid veopakendeid selliste pakendivormide puhul nagu kaubaalused, kokkuvolditavad plastkastid, plastkastid, keskmise suurusega mahtlastikonteinerid, nii jäigad kui ka painduvad, või vaadid. Samadel põhjustel peaks samasugune kohustus kehtima ettevõtjatele, kes veavad tooteid ühe liikmesriigi sees.

(70)Korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärade saavutamine võib olla väiksemate ettevõtjate jaoks keeruline. Seepärast tuleks teatavad ettevõtjad vabastada kohustusest täita pakendite korduskasutuse sihtmäärasid, kui nad lasevad turule teatavast kogusest vähem pakendeid või vastavad komisjoni soovituses 2003/361 60 esitatud mikroettevõtte määratlusele või kui nende müügipind, sealhulgas kõik ladustamis- ja lähetusalad, on teatavast pindalast väiksem. Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada muude toodete korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärad, kehtestada täiendavad erandid teistele ettevõtjatele või teha erand korduskasutuse või taastäitmise sihtmääradega hõlmatud konkreetsetele pakendivormidele, kui nende puhul on tõsiseid hügieeni-, toiduohutus- või keskkonnaprobleeme, mis takistavad sihtmäärade saavutamist.

(71)Korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärade täitmise kontrollimiseks on vaja, et asjaomased ettevõtjad esitaksid vastavad aruanded pädevatele asutustele. Ettevõtjad peaksid esitama asjakohased andmed iga kalendriaasta kohta alates 1. jaanuarist 2030. Liikmesriigid peaksid need andmed avalikkusele kättesaadavaks tegema.

(72)Kuna plastkandekottide tarbimismäär on jätkuvalt kõrge, ressursside kasutamine ebatõhus ja prügistamise potentsiaal suur, on asjakohane säilitada sätted, mille eesmärk on saavutada plastkandekottide tarbimise püsiv vähenemine, nagu need on juba kehtestatud direktiiviga 94/62/EÜ, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/720 61 . Arvestades praegusi erinevaid lähenemisviise ja piiratud aruandlusnõudeid plastkandekottide kohta, on raske hinnata, kas liikmesriikide võetud meetmed tarbimise vähendamiseks on aidanud selliste kottide tarbimist pidevalt vähendada ega ole suurendanud muud liiki plastkandekottide tarbimist. Seepärast on vaja ühtlustada tarbimise järjekindla vähendamise määratlus ning kehtestada ühine eesmärk ja uued aruandlusnõuded.

(73)Arvestades plastkandekotte käsitleva hindamisuuringu 62 tulemusi, tuleb võtta täiendavaid meetmeid õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamiseks ning hinnata võimaliku asendamise mõju eriti õhukeste plastkandekottide ja paksemate, üle 50 mikroni paksuste plastkandekottide puhul.

(74)Õhukeste plastkandekottide tarbimise järjekindlaks vähendamiseks saavad liikmesriigid võtta meetmeid, et kehtestada oma territooriumil asjaomased vähendamiseesmärgid, säilitada või võtta kasutusele majanduslikud vahendid või kehtestada turustamispiiranguid, tingimusel et need piirangud on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Need meetmed võivad varieeruda sõltuvalt õhukeste plastkandekottide keskkonnamõjust nende taaskasutamisel ja kõrvaldamisel, nende omadustest kompostimisel, vastupidavusest või konkreetsest kasutusotstarbest.

(75)Selleks et tagada käesolevas määruse alusel kehtestatud kestlikkusnõuete tõhus ja ühtlustatud kohaldamine, tuleks nende nõuete täitmist mõõta usaldusväärsete, täpsete ja korratavate meetoditega, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatud nüüdisaegset metoodikat.

(76)Kaubandustõkete vältimiseks siseturul tuleks liidu tasandil ühtlustada nõudeid seoses pakendite kestlikkusega, sealhulgas seoses pakendimaterjalis leiduvate probleemsete ainetega, kompostitavate pakenditega, pakendite minimeerimisega, korduskasutuspakenditega ja korduskasutussüsteemidega. Kõnealustele nõuetele (sealhulgas katse-, mõõtmis- või arvutusmeetodid) vastavuse hindamise hõlbustamiseks on vaja ette näha vastavuseeldus pakendite ja pakendatud toodete puhul, mis vastavad määruse (EL) nr 1025/2012 kohaselt vastu võetud harmoneeritud standarditele, et esitada kõnealuste nõuete üksikasjalikke tehnilisi kirjeldusi, eelkõige selleks, et pakendite ja pakendatud toodete olelusring kajastaks keskmist kliendikäitumist ning oleks töökindel, et vältida tahtlikku ja tahtmatut kõrvalehoidmist.

(77)Harmoneeritud standardite puudumisel tuleks varulahendusena kasutada ühtseid tehnilisi kirjeldusi, et valmistajatel oleks lihtsam täita kohustust järgida kestlikkusnõudeid, näiteks kui harmoneeritud standardi kehtestamisel esineb põhjendamatuid viivitusi. Lisaks peaks olema võimalik kasutada seda lahendust juhul, kui komisjon on viiteid asjakohastele harmoneeritud standarditele määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 11 lõike 5 kohaselt piiranud või need viited kõrvaldanud. Vastavus komisjoni poolt rakendusaktidega vastu võetud ühtsetele tehnilistele kirjeldustele peaks samuti andma aluse vastavuseelduseks.

(78)Selleks et tagada ühtsete tehniliste kirjelduste rakendamise ühetaolised tingimused, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291 vastu rakendusakte, et kehtestada, muuta või tunnistada kehtetuks ühtsed tehnilised kirjeldused kestlikkuse, märgistamise ja korduskasutussüsteemide kohta ning võtta vastu katse-, mõõtmis- ja arvutusmeetodid.

(79)Selleks et tagada kooskõla muude liidu õigusaktidega, tuleks vastavushindamismenetlusena kasutada käesolevas määruses sisalduvat tootmise sisekontrolli moodulit, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 768/2008/EÜ 63 sisalduvatel moodulitel.

(80)CE-märgis pakendil ei peaks näitama pakendi vastavust käesoleva määruse nõuetele, vaid üksnes näitama pakendatud toote vastavust kohaldatavatele liidu tootealastele õigusaktidele, kui see on asjakohane. Tooteid käsitlevates liidu õigusaktides nõutakse tavaliselt toote CE-märgise kinnitamist kas tootele endale või selle pakendile. CE-märgise nõudmine pakendil, et näidata vastavust käesoleva määruse nõuetele, võib põhjustada segadust ja arusaamatusi küsimuses, kas märgis viitab pakendile endale või pakendatud tootele, ning lõppkokkuvõttes ebakindlust seoses asjaomaste pakendatud toodete tõhusa ohutuse ja nõuetele vastavusega.

(81)Pakendi enda vastavust käesoleva määruse nõuetele tuleks selle asemel näidata ELi vastavusdeklaratsioonis.

(82)Valmistajad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, et anda teavet pakendite vastavuse kohta käesolevale määrusele. Valmistajatelt võidakse ELi vastavusdeklaratsiooni koostamist nõuda ka muude liidu õigusaktidega. Selleks et tagada turujärelevalve eesmärgil tõhus juurdepääs teabele, tuleks kõigi vastavate liidu õigusaktide kohaselt koostada ühtne ELi vastavusdeklaratsioon. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks olema võimalik, et kõnealune ühtne ELi vastavusdeklaratsioon on üksikutest asjakohastest vastavusdeklaratsioonidest koosnev toimik.

(83)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008 64 on sätestatud raamistik toodete turujärelevalveks ja kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimiseks. Kõnealust määrust tuleks kohaldada käesoleva määrusega hõlmatud pakendite suhtes, sest pakendid, mille puhul kehtib kaupade vaba liikumine liidus, peaksid vastama nõuetele, mis tagavad avalike huvide, nagu inimeste tervise, ohutuse ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse.

(84)Jäätmekäitlust liidus tuleks parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimese tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik, tõhus ja mõistlik kasutamine, edendada ringmajanduse põhimõtteid, hoogustada taastuvenergia levikut, suurendada energiatõhusust ja vähendada liidu sõltuvust imporditud loodusvaradest uute majanduslike võimaluste ja pikaajalise konkurentsivõime tagamise kaudu. Ressursside tõhusam kasutamine annaks liidu äriühingutele, ametiasutustele ja tarbijatele ka märkimisväärset puhassäästu ning samas väheneks kasvuhoonegaaside iga-aastane koguheide.

(85)Hoolimata direktiivis 94/62/EÜ sätestatud pakendite minimeerimise nõuetest ja eesmärkidest on pakendijäätmete teke nii absoluutarvudes kui ka inimese kohta suurenenud ning suundumused näitavad, et pakendite korduskasutus ja taastäitmine väheneb ka edaspidi järsult, mida võimendab toidu ja joogi kaasamüügi ja e-kaubanduse kasv. Kuna tooted, materjalid ja tarbimisharjumused on muutunud, on märkimisväärselt suurenenud ühekorrapakendite, eelkõige ühekordselt kasutatava plasti kasutamine. See on seotud jaemüügimaastikuga, kus on suuremad turustusvõrgud, samuti toodete tootmise ja pakkimisega kiirtel pakendamisliinidel, mis omakorda avaldab kombineeritud survet korduskasutuse ja taastäitmise turule.

(86)Selleks et jälgida ja kontrollida, kas tootjad ja tootjavastutusorganisatsioonid täidavad laiendatud tootjavastutusest tulenevaid kohustusi seoses nende toodetest pärinevate jäätmete kogumise ja töötlemisega, on vaja, et liikmesriigid määraksid ühe või mitu pädevat asutust.

(87)Selleks et liikmesriigid täidaksid oma kohustusi paremini, õigeaegsemalt ja ühetaolisemalt ning ennetamaks rakendamise puudujääke, tuleks säilitada varajase hoiatuse aruannete süsteem, et teha kindlaks puudused ja võtta meetmeid enne sihtmäärade saavutamise tähtaegu. Kõnealune süsteem hõlmas direktiivi 94/62/EÜ kohaselt ringlussevõtu sihtmäärade saavutamist ja selle laiendamisel tuleks lisada ka pakendijäätmete vähendamise eesmärgid, mida liikmesriigid peavad saavutama 2030. ja 2035. aastaks.

(88)Kuna pakendite ja pakendijäätmete käitlemine on oluline osa üldisest jäätmekäitlusest, peaksid liikmesriigid seda käsitlema eraldi peatükina jäätmekavades, mis koostatakse direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud kohustuse täitmiseks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata jäätmetekke vältimise ja korduskasutamise meetmetele.

(89)Käesolev määrus tugineb direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud jäätmekäitluseeskirjadele ja üldpõhimõtetele.

(90)Jäätmeteket vältides saab kõige tõhusamalt parandada ressursitõhusust ja vähendada jäätmete keskkonnamõju. Seepärast on oluline, et ettevõtjad võtaksid asjakohaseid meetmeid selleks, et vähendada jäätmeteket, kõrvaldada liigsed pakendid, piirata teatavate pakendivormide kasutamist, pikendada pakendite kasutusiga, disainida tooted ümber nii, et ei oleks vaja kasutada pakendit või pakendataks vähem, seda ka hulgimüügi korral, ning minna ühekorrapakenditelt üle korduskasutuspakenditele.

(91)Kogu pakendijäätmetekke ambitsioonikaks ja järjekindlaks vähendamiseks tuleks kehtestada sihtmäärad pakendijäätmete vähendamiseks inimese kohta 2030. aastaks. Selleks et saavutada 2030. aastaks jäätmetekke vähendamise sihtmäär 5 % võrreldes 2018. aastaga, peaks üldine absoluutne vähenemine kogu liidus 2030. aastaks olema keskmiselt ligikaudu 19 % võrreldes 2030. aasta lähtetasemega. Liikmesriigid peaksid 2035. aastaks vähendama pakendijäätmete teket 10 % võrreldes 2018. aastaga; see vähendab pakendijäätmeid hinnanguliselt 29 % võrreldes 2030. aasta lähtetasemega. Selleks et pakendijäätmete vähendamiseks tehtaks jõupingutusi ka pärast 2030. aastat, tuleks 2035. aastaks kehtestada vähendamise sihtmäär 10 % alates 2018. aastast, mis tähendaks 29 % vähendamist võrreldes lähtetasemega, ning 2040. aastaks kehtestada vähendamise sihtmäär 15 % alates 2018. aastast, mis tähendab 37 % vähendamist võrreldes lähtetasemega.

(92)Liikmesriigid võivad need sihtmäärad saavutada majanduslike vahendite ja muude jäätmehierarhia kohaldamist stimuleerivate meetmetega, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse süsteemide kaudu rakendatavate meetmetega. Nad saavad edendada korduskasutussüsteemide loomist ja tõhusat toimimist ning julgustada ettevõtjaid pakkuma lõppkasutajatele täiendavaid võimalusi seoses taastäitmisega. Sellised meetmed tuleks vastu võtta paralleelselt ja täiendavalt koos muude käesoleva määruse kohaste meetmetega, mille eesmärk on vähendada pakendeid ja pakendijäätmeid, näiteks nõuded pakendite minimeerimise, korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärade kohta, mahukünnised ja meetmed õhukeste plastkandekottide tarbimise järjekindlaks vähendamiseks. Liikmesriik võib aluslepingus sätestatud üldeeskirju täites ja käesoleva määruse sätteid järgides võtta vastu õigusnorme, mis lähevad kaugemale käesoleva määrusega kehtestatud miinimumeesmärkidest.

(93)Järgimaks põhimõtet, et saastaja maksab, on asjakohane kehtestada pakendijäätmete käitlemise kohustused tootjatele, kelle hulka kuuluvad kõik valmistajad, importijad või turustajad, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL 65 artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingute alusel, teevad pakendi oma kutsetegevuse raames liikmesriigi territooriumil oma nime või kaubamärgi all esmakordselt kättesaadavaks.

(94)Selleks et jälgida, kas tootjad täidavad oma finants- ja organisatsioonilisi kohustusi seoses selliste jäätmete käitlemisega, mis pärinevad pakenditest, mille nad esimest korda liikmesriigi turul kättesaadavaks teevad, on vaja, et iga liikmesriigi pädev asutus looks registri ja seda haldaks ning et tootjad oleksid kohustatud end registreerima.

(95)Registreerimisnõuded tuleks kogu liidus võimalikult suures ulatuses ühtlustada, et hõlbustada registreerimist eelkõige juhul, kui tootjad teevad pakendid kättesaadavaks eri liikmesriikides. Selleks et tagada ühetaolised tingimused registreerimisnõuete rakendamiseks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291 vastu rakendusakte, et kehtestada registrikannete ja registrisse aruannete esitamise ühtne vorm, milles kirjeldatakse üksikasjalikult esitatavaid andmeid.

(96)Kooskõlas aluslepingu artikli 191 lõikes 2 väljendatud põhimõttega, et saastaja maksab, on oluline, et pakendeid ja pakendatud tooteid liidu turule laskvad tootjad vastutaksid nende käitlemise eest olelusringi lõpus. Tuleks meelde tuletada, et laiendatud tootjavastutuse süsteemid on selle saavutamiseks kõige asjakohasemad vahendid ja need tuleb direktiivi 94/62/EÜ kohaselt luua 31. detsembriks 2024 ning neil võib olla positiivne keskkonnamõju pakendijäätmete tekke vähendamisel ja pakendite kogumise ja ringlussevõtu suurendamisel. Tootjavastutussüsteemide loomise viis, tõhusus ja tootjate vastutuse ulatus võivad suuresti erineda. Direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud laiendatud tootjavastutuse eeskirju tuleks seetõttu üldiselt kohaldada pakenditootjate laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes ning neid tuleks täiendada konkreetsete lisasätetega, kui see on vajalik ja asjakohane.

(97)Tootjatel peaks olema võimalik täita neid kohustusi ühiselt tootjavastutusorganisatsioonide kaudu, kes võtavad nende nimel vastutuse. Tootjatel või tootjavastutusorganisatsioonidel peaks olema liikmesriigi luba ja nad peaksid muu hulgas dokumenteerima, et neil on rahalised vahendid laiendatud tootjavastutusega kaasnevate kulude katmiseks. Kui liikmesriigid kehtestavad haldus- ja menetluseeskirju, mis puudutavad tootjate loamenetlust üksiktootjatele ja tootjavastutusorganisatsioonidele seoses nõuete kollektiivse täitmisega, võiksid nad eristada üksiktootjate ja tootjavastutuseorganisatsioonide puhul kohaldatavaid protsesse, et piirata üksiktootjate halduskoormust. Tuleks meelde tuletada, et liikmesriigid võivad anda loa mitmele tootjavastutusorganisatsioonile, kuna nendevaheline konkurents võib tuua tarbijatele suuremat kasu. Lisaks peaksid liikmesriigid selliste meetmete kehtestamisel, millega tagatakse, et kokkulepped sõlmitakse turustajate, ametiasutuste või jäätmekäitlusega tegelevate kolmandate isikutega, võimaldama esialgseid või sarnaseid kokkuleppeid ning nõudma, et siduvad kokkulepped sõlmitaks alles mõistliku aja jooksul pärast loa andmist.

(98)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2065 66 on sätestatud ettevõtjate tegevuse jälgitavuse nõudeid, mis konkreetsemalt sisaldavad digiplatvormide pakkujate kohustust võimaldada tarbijatel sõlmida kauglepinguid tootjatega, kes pakuvad pakendeid liidus asuvatele tarbijatele. Selleks et vältida laiendatud tootjavastutuse kohustuste ärakasutamist, tuleks täpsustada, kuidas sellised digiplatvormide pakkujad peaksid neid kohustusi täitma seoses käesoleva määruse kohaselt loodud pakenditootjate registritega. Sellega seoses peaksid määruse (EL) 2022/2065 3. peatüki 4. jao kohaldamisalasse kuuluvad digiplatvormide pakkujad, kes võimaldavad tarbijatel sõlmida tootjatega kauglepinguid, saama nendelt tootjatelt teavet selle kohta, kas nad järgivad käesolevas määruses sätestatud laiendatud tootjavastutuse eeskirju. Veebis pakendeid müüvate kauplejate jälgitavust käsitlevate eeskirjade suhtes kohaldatakse määruses (EL) 2022/2065 sätestatud jõustamisnorme.

(99)Liikmesriigid peaksid ette nägema käesoleva määruse kohased laiendatud tootjavastutuse meetmed kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ ja käesoleva määruse sätetega.

(100)Liikmesriigid peaksid looma pakendijäätmete tagastamise ja kogumise süsteemid, et need oleksid suunatud jäätmehierarhia kohaselt kõige sobivamale jäätmekäitlusele. Süsteemid peaksid olema osalemiseks avatud kõigile huvitatud isikutele, eelkõige ettevõtjatele ja ametiasutustele, ning nende kehtestamisel tuleks võtta arvesse keskkonda ja tarbijate tervist, ohutust ja hügieeni. Tagastamise ja kogumise süsteeme tuleks mittediskrimineerivate sätete alusel kohaldada ka imporditud toodete pakendite suhtes.

(101)Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et edendada ringlussevõttu, millest saadavad materjalid vastavad asjaomastes sektorites kasutamise kvaliteedistandarditele. See kohustus on eriti oluline, pidades silmas ringlussevõetud materjali protsentuaalset miinimumsisaldust plastpakendis.

(102)On tõestatud, et hästitoimivad tagatisrahasüsteemid tagavad väga kõrge kogumismäära, eelkõige joogipudelite ja -purkide puhul. Selleks et toetada direktiivis (EL) 2019/904 sätestatud ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumise eesmärgi saavutamist ja suurendada metallist joogipakendite kogumise määra, on asjakohane, et liikmesriigid kehtestaksid tagatisrahasüsteemid. Need süsteemid aitavad suurendada suletud tsüklis ringlussevõtuks sobiva kvaliteetse teisese toorme pakkumist ja vähendavad joogipakenditest tulenevat prügi.

(103)Ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite ja metallist joogipakendite puhul peaksid tagatisrahasüsteemid olema kohustuslikud. Liikmesriigid võivad otsustada lisada kõnealustesse süsteemidesse ka muid pakendeid, eelkõige ühekordselt kasutatavaid klaaspudeleid, ning peaksid tagama, et ühekordselt kasutatavate pakendivormide, eelkõige ühekordselt kasutatavate klaasist joogipudelite tagatisrahasüsteemid on samavõrdselt kättesaadavad korduskasutuspakendite jaoks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Nad peaksid kaaluma tagatisrahasüsteemide loomist ka korduskasutuspakendite jaoks. Sellisel juhul peaks liikmesriigil olema aluslepingus sätestatud üldeeskirju täites ja käesoleva määruse sätteid järgides võimalik võtta vastu õigusnorme, mis lähevad kaugemale käesoleva määrusega kehtestatud miinimumnõuetest.

(104)Võttes arvesse toodete laadi ning nende tootmis- ja turustamissüsteemide erinevusi, ei tohiks tagatisrahasüsteemid olla kohustuslikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 67 I lisa XVI osas loetletud veini, aromatiseeritud veinitoodete, piiritusjookide ning piima ja piimatoodete pakendamisel. Liikmesriigid võivad kehtestada tagatisrahasüsteemid, mis hõlmavad ka muid pakendeid.

(105)Kõik tagatisrahasüsteemid peaksid vastama käesolevas määruses sätestatud üldistele miinimumnõuetele. Need nõuded aitavad saavutada suurema järjepidevuse ja tagastamismäära kõigis liikmesriikides. Need on kehtestatud sidusrühmade seisukohtade, eksperdihinnangu ja olemasolevate tagatisrahasüsteemide parimate tavade põhjal. Nõuete eesmärk on võimaldada innovatsiooni, pakkudes samas paindlikkust kohalike oludega kohanemiseks.

(106)Liikmesriigid ja kõik tagatisrahasüsteemide loomises osalevad asjaomased sidusrühmad peaksid püüdlema nende süsteemide maksimaalse koostalitlusvõime poole ja tegema koostööd, et tarbijatel oleks lihtsam pakendeid tagastada, eelkõige piirialadel, kus on tõendatud, et koostalitlusvõime puudumine põhjustab madalamaid tagastamismäärasid.

(107)Liikmesriigid, kes saavutavad teatavate konkreetsete pakenditüüpide puhul 90 % kogumismäära ilma tagatisrahasüsteemita, võivad kaks järjestikust kalendriaastat enne kõnealuse kohustuse jõustumist taotleda tagatisrahasüsteemi kehtestamata jätmist.

(108)Pakendijäätmete tekke vältimise erimeetmena peaksid liikmesriigid aktiivselt soodustama korduskasutuse ja taastäitmise lahendusi. Nad peaksid toetama korduskasutuse ja taastäitmise süsteemide loomist ning jälgima nende toimimist ja hügieenistandardite järgimist. Liikmesriike julgustatakse võtma ka muid meetmeid, nagu korduskasutuspakendite eri vorme hõlmavate tagatisrahasüsteemide loomine, majanduslike stiimulite kasutamine või nõuete kehtestamine lõppturustajatele, et korduskasutuspakendites või taastäitmisel tuleks teatava protsendi ulatuses kasutada selliseid tooteid, mis ei ole hõlmatud korduskasutuse ja taastäitmise sihtmääradega, tingimusel et sellised nõuded ei too kaasa ühtse turu killustumist ega kaubandustõkete loomist.

(109)Direktiivi 94/62/EÜ muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/852, 68 milles on sätestatud liikmesriikidele ringlussevõtu sihtmäärad, mis tuleb saavutada 2025. ja 2030. aastaks. Need sihtmäärad ja nende arvutamise eeskirjad tuleks säilitada. Lisaks tuleks kehtestada meetmed, mis lihtsustavad nende sihtmäärade saavutamist, näiteks pakendite kestlikkusnõuded, eelkõige pakendite ringlussevõttu käsitlevad sätted. Seetõttu ei tohiks olla võimalik lükata edasi 2030. aasta ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise tähtaegu.

(110)Direktiivi 94/62/EÜ kohaselt peab komisjon vaatama läbi pakendite 2030. aasta ringlussevõtu sihtmäärad, et neid säilitada või vajaduse korral suurendada. Siiski ei ole veel asjakohane muuta 2030. aastaks seatud sihtmäärasid, kuna tõendid näitavad, et mõnel liikmesriigil on raskusi ka olemasolevate sihtmäärade saavutamisega. Seetõttu tuleks kehtestada meetmed, mis julgustavad valmistajaid laskma turule rohkem ringlussevõetavaid pakendeid ja aitavad seeläbi liikmesriikidel saavutada ringlussevõtu sihtmäärasid. Tulevikus tuleks komisjonile esitada detailsemad andmed rohkemate ringlussevõetavate pakendite ja pakendivoogude kohta. See võimaldab komisjonil sihtmäärad läbi vaadata võimalusega neid säilitada või suurendada. Selleks et võtta arvesse pakendite ringlussevõtu suurendamiseks võetud meetmete mõju, ei tohiks läbivaatamine toimuda enne määruse kavandatud üldist hindamist, st kaheksa aastat pärast määruse jõustumist. Läbivaatamise käigus tuleks tähelepanu pöörata ka võimalusele kehtestada uusi eesmärke üksikasjalikumalt kui praegused eesmärgid.

(111)Ringlussevõtu eesmärkide saavutamist tuleks hinnata ringlussevõetavate pakendijäätmete massi põhjal. Liikmesriigid peaksid tagama ringlussevõetud pakendijäätmete kohta kogutud andmete usaldusväärsuse ja täpsuse. Üldjuhul peaks ringlussevõetuna märgitud pakendijäätmete massi tegelik mõõtmine toimuma kohas, kus pakendijäätmed sisenevad ringlussevõtutoimingusse. Sellest hoolimata peaks halduskoormuse piiramiseks olema liikmesriikidel rangetel tingimustel ja erandina üldreeglist lubatud määrata ringlussevõetud pakendijäätmete mass kindlaks mis tahes sortimistoimingu väljundi mõõtmise põhjal, mida korrigeeritakse enne jäätmete ringlussevõtutoimingute alustamist tekkivate keskmiste kaomääradega. Materjalide kadu, mis tekib enne jäätmete ringlussevõtutoimingusse sisenemist, näiteks sortimise või muude eelnevate toimingute tõttu, ei tohiks lisada ringlussevõetuna märgitud jäätmekoguste hulka. Kõnealust kadu saab kindlaks teha elektrooniliste registrite, tehniliste kirjelduste, eri jäätmevoogude keskmiste kaomäärade arvutamise üksikasjalike eeskirjade või muude samaväärsete meetmete alusel. Liikmesriigid peaksid sellistest meetmetest aru andma kvaliteedikontrolli aruannetes, mis on lisatud komisjonile jäätmete ringlussevõtu kohta esitatavatele andmetele. Keskmised kaomäärad tuleks eelistatavalt kehtestada üksikute sortimiskeskuste tasandil ning need peaksid olema seotud peamiste eri jäätmeliikide, eri allikate (nagu kodumajapidamised, kaubandus jne), eri kogumissüsteemide ja eri liiki sortimisprotsessidega. Keskmisi kaomäärasid tuleks kasutada ainult juhul, kui muud usaldusväärsed andmed puuduvad, eelkõige jäätmesaadetiste ja -ekspordi puhul. Materjalide või ainete massi kadu sellise füüsilise või keemilise muundumise tõttu, mis kuulub paratamatult ringlussevõtutoimingu juurde, mille käigus pakendijäätmed tegelikult töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, ei tuleks ringlussevõetuna märgitud jäätmete massist maha arvata.

(112)Kui ringlussevõtu määra arvutatakse biolagunevate pakendijäätmete aeroobse või anaeroobse töötluse puhul, võib aeroobsesse või anaeroobsesse töötlusse minevaid jäätmekoguseid lugeda ringlussevõetuks tingimusel, et selline töötlemine loob väljundi, mis on mõeldud kasutamiseks ringlussevõetud toote, materjali või ainena. Kuigi sellise töötlemise väljund on tavaliselt kompost või kääritussaadus, võib arvesse võtta ka muid väljundeid, tingimusel et need sisaldavad töödeldud biolagunevate pakendijäätmete hulgaga võrreldavaid ringlussevõetud materjalide koguseid. Muudel juhtudel, lähtudes ringlussevõtu määratlusest, ei tuleks ringlussevõtu sihtmäärade saavutamisel arvesse võtta biolagunevate pakendijäätmete töötlemist materjalideks, mis on mõeldud kasutamiseks kütusena või muu energiaallikana, mis kõrvaldatakse või mida kasutatakse toimingus, mille eesmärk on sama mis jäätmete taaskasutamise puhul ning mis on muu kui ringlussevõtt.

(113)Kui pakendijäätmematerjalid lakkavad olemast jäätmed ettevalmistava toimingu tulemusena enne tegelikku töötlemist, võib need lugeda ringlussevõetuks tingimusel, et need töödeldakse edaspidi toodeteks, materjalideks või aineteks, mida kasutatakse kas nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. Materjale, mis lakkavad olemast jäätmed ja mis on mõeldud kasutamiseks kütusena või muu energiaallikana, mida kasutatakse täitematerjalina või mis kõrvaldatakse või mida kasutatakse toimingus, mille eesmärk on sama mis jäätmete taaskasutamise puhul ning mis on muu kui ringlussevõtt, ei tuleks ringlussevõtu sihtmäärade saavutamisel arvesse võtta.

(114)Liikmesriikidel peaks olema võimalik võtta arvesse jäätmete põletamise järel eraldatud ja ringlussevõetud metalli koguseid vastavalt põletatud pakendijäätmete osakaalule, tingimusel et ringlussevõetud metallid vastavad teatavatele kvaliteedikriteeriumidele, mis on sätestatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/1004, 69 millega kehtestatakse vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ jäätmeid käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad.

(115)Pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgil liidust eksportimise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1013/2006 70 .

(116)Kuna korduskasutamine tähendab, et turule ei lasta ühtegi uut pakendit, tuleks esmakordselt turule lastud korduskasutatavaid müügipakendeid ja korduskasutuseks parandatud puitpakendeid võtta arvesse pakendite ringlussevõtu sihtmäärade saavutamisel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada seda võimalust ringlussevõtu sihtmäärade kohandatud taseme arvutamiseks, võttes arvesse maksimaalselt viis protsendipunkti selliste korduskasutatavate müügipakendite keskmisest osakaalust, mis on eelneva kolme aasta jooksul esmakordselt turule lastud ja pakendite korduskasutussüsteemis korduvalt kasutatud.

(117)Tootjad ja tootjavastutusorganisatsioonid peaksid aktiivselt osalema lõppkasutajate, eelkõige tarbijate teavitamises pakendijäätmete vältimise ja käitlemise kohta. See teave peaks hõlmama pakendite korduskasutamise korralduse kättesaadavust, st pakenditel olevaid märgiseid ja muid pakendijäätmete äraviskamise juhiseid. Samuti peaksid tootjad lõppkasutajaid teavitama sellest, kui oluline on pakendijäätmete optimaalne käitlemine keskkonna seisukohast. Teabe avaldamisel kõikidele lõppkasutajatele ning pakendeid käsitlevas aruandluses tuleks kasutada nüüdisaegset infotehnoloogiat. Teave tuleks esitada kas klassikaliste vahendite kaudu, näiteks plakatid sise- ja välistingimustes, sotsiaalmeediakampaaniad, või uuenduslikumate vahendite abil, näiteks pakendile kantud ruutkoodiga elektrooniline juurdepääs veebisaitidele.

(118)Liikmesriigid peaksid iga kalendriaasta kohta esitama komisjonile teabe ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise kohta. Õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamise meetmete tõhususe hindamiseks tuleks esitada ka andmed väga õhukeste plastkandekottide ja paksude plastkandekottide tarbimise kohta, et oleks võimalik hinnata, kas selliste kottide tarbimine on õhukeste plastkandekottide vähendamise meetmete tõttu suurenenud. Andmete esitamine eriti paksude plastkandekottide aastase tarbimise kohta peaks olema liikmesriikide jaoks vabatahtlik. Selleks et hinnata, kas liikmesriikide kehtestatavad kohustuslikud tagatisrahasüsteemid on tõhusad või kas liikmesriikide erandid nende süsteemide loomise kohustusest on põhjendatud, on oluline saada teavet selliste pakendite kogumismäära kohta liikmesriikide aruandluse kaudu.

(119)Mastaapse ringlussevõtu hindamise metoodika kehtestamiseks peaksid liikmesriigid esitama ka andmed pakendijäätmete ringlussevõtu määrade kohta pakendimaterjali ja liigi kaupa, liigiti kogutud pakendijäätmete koguste kohta kõigi pakendimaterjalide puhul, turule lastud pakendijäätmete koguste kohta materjali ja pakendiliigi kaupa ning sortimiseks ja ringlussevõtuks paigaldatud taristu võimsuse kohta. Kõnealused andmed tuleks esitada igal aastal.

(120)Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile andmed elektrooniliselt ja lisada tuleks kvaliteedikontrolli aruanne. Lisaks tuleks ringlussevõtu sihtmäärasid käsitlevatele andmetele lisada aruanne, milles kirjeldatakse meetmeid, mis on võetud pakendijäätmete kvaliteedikontrolli ja jälgimise süsteemi loomiseks.

(121)Selleks et tagada aruandluskohustuste ühetaolised rakendamistingimused, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291 vastu rakendusakte, et kehtestada eeskirjad ringlussevõtu sihtmäärade saavutamist käsitlevate andmete, tagatisrahasüsteemiga hõlmatud pakendite liigiti kogumise määrade ning mastaapse ringlussevõtu hindamise metoodika kehtestamiseks vajalike andmete arvutamiseks ja kontrollimiseks. Rakendusakt peaks sisaldama ka eeskirju tekkinud pakendijäätmete koguse kindlaksmääramiseks ning andmete esitamise vormi. Samuti tuleks kehtestada õhukeste plastkandekottide aastase tarbimise arvutamise metoodika inimese kohta ja nende andmete esitamise vorm, kuna see on vajalik plastkandekottidega seotud sisuliste nõuete järelevalve ja täieliku rakendamise toetamiseks, eelkõige selleks, et tagada liigitatud andmed ja kohustuslik aruandlus eri liiki plastkandekottide kohta. Käesolev rakendusakt peaks asendama komisjoni otsused (EL) 2018/896 71 ja 2005/270/EÜ 72 .

(122)Et liikmesriigid ja komisjon saaksid jälgida käesolevas määruses sätestatud eesmärkide täitmist, peaksid liikmesriigid looma pakendiandmebaasid ja tagama nende hea toimimise.

(123)Selleks et tagada võrdsed konkurentsitingimused ning käesoleva määruse eeldatav kasulikkus ja panus liidu kliima-, energia- ja ringluseesmärkide saavutamisse, on vaja tulemuslikult tagada kestlikkusnõuete täitmine. Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1020, 73 millega kehtestatakse liidu turule sisenevate toodete turujärelevalve ja kontrolli horisontaalne raamistik, kohaldada toodete suhtes, millele on käesoleva määruse kohaselt kehtestatud kestlikkusnõuded.

(124)Pakend tuleks turule lasta üksnes juhul, kui see ei kujuta endast teadaolevat ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele. Selleks et võtta paremini arvesse kestlikkusnõuete eripära ja tagada, et turujärelevalves tegeletaks eeskätt nendele nõuetele mittevastavusega, tuleks käesoleva määruse kohaldamisel riski kujutava pakendina käsitada pakendit, mis kestlikkusnõudele mittevastavuse tõttu või seetõttu, et vastutav ettevõtja ei täida kestlikkusnõuet, võib avaldada keskkonnale või muule kõnealuse nõudega kaitstud avalikule huvile kahjulikku mõju.

(125)Tuleks kehtestada kord, mille kohaselt huvitatud isikuid teavitatakse meetmetest, mida on kavas võtta riski kujutavate pakendite suhtes. See peaks võimaldama ka liikmesriikide turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste pakenditega seoses varakult tegutsema asuda. Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291 vastu rakendusakte, et teha kindlaks, kas nõuetele mittevastavate toodetega seotud riiklikud meetmed on põhjendatud või mitte.

(126)Turujärelevalveasutustel peaks olema õigus nõuda ettevõtjatelt parandusmeetmete võtmist, kui leitakse, et pakend ei vasta kestlikkus- ja märgistusnõuetele või et ettevõtja on rikkunud muid pakendite turule laskmise või turul kättesaadavaks tegemise eeskirju. Selleks et tagada ühetaolised tingimused, et rakendada nõuet, mille kohaselt ettevõtjad peavad võtma parandusmeetmeid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291 vastu rakendusakte, et teha kindlaks, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte.

(127)Inimeste tervisega seotud probleemide korral ei hinda turujärelevalveasutus pakendimaterjalist tulenevat ohtu inimeste või loomade tervisele, kui see on pakendimaterjalilt kandunud üle pakendi sisule, vaid hoiatab asutusi, kes on pädevad riske kontrollima ja kes on määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/625, 74 määrusele (EL) 2017/745, määrusele (EL) 2017/746, direktiivile 2001/83/EÜ või määrusele (EL) 2019/6.

(128)Riigihanked moodustavad 14 % liidu SKPst. Selleks et aidata saavutada kliimaneutraalsuseni jõudmise, energia- ja ressursitõhususe parandamise ning rahvatervist ja elurikkust kaitsvale ringmajandusele ülemineku eesmärki, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral nõuda, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL 75 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL 76 määratletud avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad viiksid oma hanked kooskõlla konkreetsete keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide või eesmärkidega. Võrreldes vabatahtlikkusel põhineva lähenemisviisiga võimaldaksid kohustuslikud kriteeriumid või eesmärgid maksimeerida avaliku sektori kulutuste mõju paremini toimivate toodete nõudluse suurendamisel. Kriteeriumid peaksid olema läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad.

(129)Komisjonile käesoleva määrusega antud rakendamisvolitusi, mis ei ole seotud selle kindlakstegemisega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate pakendite suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

(130)Liidu turule sisenevate pakendite puhul tuleks eelistada turujärelevalveasutuste ja ettevõtjate vahel siseturul tehtavad koostööd. Arvestades, et need võivad puudutada kõiki liidu turule sisenevaid pakendeid, peaks määruse (EL) 2019/1020 artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutuste sekkumine keskenduma peamiselt pakenditele, mille suhtes kohaldatakse turujärelevalveasutuste võetud keelavaid meetmeid. Kui turujärelevalveasutused võtavad selliseid keelavaid meetmeid ja need ei piirdu riigi territooriumiga, peaksid nad edastama liidu turule sisenevate pakendite kontrollimiseks määratud asutustele üksikasjad, mis on vajalikud selliste nõuetele mittevastavate pakendite tuvastamiseks piiridel, sealhulgas teabe pakendatud toodete ja ettevõtjate kohta, et võimaldada riskipõhist lähenemisviisi liidu turule sisenevate toodete suhtes. Sellistel juhtudel on tolli eesmärk sellised pakendid piiril kindlaks teha ja peatada.

(131)Kontrolliprotsessi optimeerimiseks ja koormuse vähendamiseks liidu välispiiridel peab olema võimalik automaatne andmeedastus turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS) ning tollisüsteemide vahel. Neid eesmärke silmas pidades tuleks eristada kahte eraldi andmeedastust. Esiteks tuleks ICSMSi kaudu teatada tollile turujärelevalveasutuste poolt nõuetele mittevastavate pakendite kindlakstegemise eesmärgil kehtestatud keelavatest meetmetest, et välispiiridel kontrollimiseks määratud asutused saaksid teha kindlaks pakendid, mille puhul keelavaid meetmeid tuleks võtta. Selliseks esimeseks andmeedastuseks tuleks kasutada komisjoni määruse (EL) 2447/2015 77 artiklis 36 sätestatud elektroonilist tolli riskijuhtimise süsteemi (CRMS), piiramata tolli riskijuhtimise keskkonna mis tahes edasisi muutusi. Teiseks, kui toll teeb nõuetele mittevastavad pakendid kindlaks, siis on vaja juhtumit hallata, et muu hulgas edastada peatamise teade, pädevate asutuste järeldus ja tolli võetud meetmete tulemus. ICSMSi ja riiklike tollisüsteemide teise etapi andmeülekannete jaoks tuleks kasutada Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtset teeninduskeskkonda.

(132)Selleks et tagada ühetaolised tingimused turujärelevalveasutuste ja tolliasutuste vaheliste infosüsteemide toimimiseks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 291 vastu rakendusakte, et määrata kindlaks menetlusnormid ja rakendamiskorra üksikasjad, sealhulgas funktsioonid, andmeelemendid ja andmetöötlus ning isikuandmete töötlemise normid, konfidentsiaalsus ja töötlemine kõnealuste omavaheliste ühenduste puhul

(133)Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel vastavalt aluslepingu artiklile 290 peaks komisjon korraldama oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja kõnealused konsultatsioonid tuleks viia läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 78 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Selliste delegeeritud õigusaktide väljatöötamisel peaks komisjon võtma arvesse teaduslikku või muud kättesaadavat tehnilist teavet, sealhulgas asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid.

(134)Direktiivi (EL) 2019/904 kohaste tootenõuete täitmise jälgimiseks ja jõustamiseks ning asjakohase turujärelevalve kohaldamiseks tuleks määrust (EL) 2019/1020 muuta, et lisada selle kohaldamisalasse direktiiv (EL) 2019/904. Nõuded, mis käsitlevad alates 1. jaanuarist 2030 ringlussevõetud materjali sisaldust plastist joogipudelites, tuleks direktiivist (EL) 2019/904 välja jätta, kuna seda valdkonda reguleeritakse üksnes käesoleva määrusega. Samuti tuleks välja jätta vastavad aruandluskohustused.

(135)Selleks et suurendada üldsuse usaldust turule lastud pakendite vastu, eelkõige seoses kestlikkusnõuete täitmisega, tuleks ettevõtjatele, kes lasevad turule nõuetele mittevastavaid pakendeid või kes ei täida oma kohustusi, kohaldada karistusi. Seepärast on vaja, et liikmesriigid kehtestaksid siseriiklikus õiguses tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused käesoleva määruse täitmata jätmise eest.

(136)Komisjon peaks käesolevat määrust hindama. Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 22 kohaselt peaks kõnealune hindamine põhinema viiel kriteeriumil, milleks on tõhusus, mõjusus, asjakohasus, sidusus ja ELi lisaväärtus, ning see peaks olema aluseks võimalike edasiste meetmete mõju hindamisele. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva määruse rakendamise ja selle mõju kohta pakendite keskkonnasäästlikkusele ja siseturu toimimisele.

(137)Ettevõtjatele on vaja anda piisavalt aega käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks ja liikmesriikidele käesoleva määruse kohaldamise jaoks vajaliku haldustaristu loomiseks. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamise algus ka edasi lükata kuupäevani, milleks kõnealuseid ettevalmistusi on võimalik mõistlikult lõpule viia. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et VKEdel oleks lihtsam käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi ja nõudeid täita, sealhulgas komisjoni antavate suuniste kaudu, et hõlbustada ettevõtjatel, eeskätt VKEdel nõuete täitmist.

(138)Nende kohustuste täitmiseks ja ambitsioonika, kuid ühtlustatud raamistiku kehtestamiseks seoses pakenditega on vaja vastu võtta määrus, millega kehtestatakse nõuded pakenditele kogu nende olelusringi jooksul. Seepärast tuleks direktiiv 94/62/EÜ kehtetuks tunnistada.

(139)Selleks et liikmesriigid saaksid võtta vajalikke haldusmeetmeid seoses lubade andmise menetluste korraldamisega pädevate asutuste poolt ja säilitades samas järjepidevuse ettevõtjate jaoks, tuleks käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata.

(140)Direktiiv 94/62/EÜ tuleks tunnistada kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. Selleks et tagada sujuv üleminek ja järjepidevus seni, kuni komisjon võtab käesoleva määruse alusel vastu uued eeskirjad, ning selleks, et tagada liidu omavahendite süsteemi kohaldamise järjepidevus seoses ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhineva omavahenditega, peaksid teatavad kõnealusest direktiivist tulenevad kohustused, mis on seotud märgistamise, ringlussevõtu sihtmäärade ja andmete edastamisega komisjonile, jääma teatavaks ajavahemikuks kehtima.

(141)Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on parandada pakendite keskkonnasäästlikkust ja tagada pakendite vaba liikumine siseturul, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada, küll aga saab seda eesmärki saavutada liidu tasandil, võttes arvesse liidu tasandi meetmete ulatust ja toimet, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk
Üldsätted

Artikkel 1
Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded pakendi kogu olelusringi kohta seoses keskkonnakestlikkuse ja märgistamisega, et võimaldada pakendi turule laskmist, samuti nõuded laiendatud tootjavastutuse ning pakendijäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu kohta.

2.Käesolev määrus aitab kaasa siseturu tõhusale toimimisele, sest sellega ühtlustatakse pakendite ja pakendijäätmetega seotud siseriiklikud meetmed, et vältida liidusiseseid kaubandustõkkeid, konkurentsimoonutusi ja -piiranguid, ning tänu kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele hoitakse ära või vähendatakse pakendite ja pakendijäätmete kahjulikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.

3.Käesolev määrus aitab üle minna ringmajandusele ja sellega kehtestatakse meetmed, mis on kooskõlas jäätmehierarhiaga vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 4.

Artikkel 2 
Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse kõikidele pakenditele sõltumata valmistusmaterjalist ning kõikidele pakendijäätmetele sõltumata sellest, kas nende jäätmete teke või kasutus on seotud tööstuse või muu tootmisega, jaemüügi või turustusega, kontorite, teenuste või kodumajapidamistega. 

2.Käesoleva määruse kohaldamine ei piira pakendite ohutust, kvaliteeti, tervisekaitset ja pakendatud toodete hügieeni käsitlevate liidu õiguslike nõuete või kehtivate veonõuete kohaldamist ega ohtlikke jäätmeid käsitleva direktiivi 2008/98/EÜ sätete kohaldamist.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„pakend“ – mis tahes materjalist esemed, mis on ette nähtud toodete mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks ning mida saab funktsiooni, materjali ja disaini põhjal jagada erinevateks pakendivormideks, sealhulgas:

(a)esemed, mis on vajalikud toote mahutamiseks, toetamiseks või säilitamiseks kogu selle kasutusea jooksul, kuid ei ole toote lahutamatud osad, ja mille kasutamine, tarbimine või kõrvaldamine on ette nähtud koos tootega;

(b)punktis a osutatud eseme osad ja lisaelemendid, mis on sellega lahutamatult seotud;

(c)punktis a osutatud eseme lisaelemendid, mis ripuvad vahetult toote küljes või on sinna kinnitatud ning täidavad pakendifunktsiooni, kuid ei ole toote lahutamatud osad, ja mille kasutamine, tarbimine või kõrvaldamine on ette nähtud koos tootega;

(d)esemed, mis on disainitud ja ette nähtud müügikohas täitmiseks, kui need täidavad pakendifunktsiooni;

(e)ühekordselt kasutatavad esemed, mida müüakse ja täidetakse müügikohas või mis on disainitud ja ette nähtud müügikohas täitmiseks, kui need täidavad pakendifunktsiooni;

(f)teekotikesed või kohvipadjad, mis on vajalikud tee- või kohvitoote hoidmiseks ja mõeldud kasutamiseks ja kõrvaldamiseks koos tootega;

(g)kohvi- või teemasinast ühe korra serveerimise ühikud, mis on vajalikud tee- või kohvitoote hoidmiseks ning mõeldud kasutamiseks ja kõrvaldamiseks koos tootega;

(2)„müügipakend“ – pakend, mis on tootest ja pakendist koosneva müügiühiku osa ja määratud lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks;

(3)„rühmapakend“ – pakend, mis on ette nähtud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas see müüakse koos müügiühikuga lõppkasutajale või kasutatakse seda vaid riiulite täitmiseks müügikohas või ladustamis- või turustusühiku loomiseks, kusjuures selle eemaldamine tootelt ei mõjuta toote omadusi;

(4)„veopakend“ – pakend, mis on ette nähtud hulga müügiühikute või rühmapakendite käsitsemise ja veo hõlbustamiseks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, sealhulgas e-kaubanduse pakendid, kuid välja arvatud maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid;

(5)„e-kaubanduse pakend“ – veopakend, mida kasutatakse veebi või muu kaugmüügi kaudu müüdud toodete kättetoimetamiseks lõppkasutajale;

(6)„turul kättesaadavaks tegemine“ – äritegevuse käigus pakendi tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

(7)„turule laskmine“ – pakendi esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

(8)„ettevõtja“ – valmistaja, pakendite tarnija, importija, turustaja, lõppturustaja ja ekspediitorteenuse osutaja;

(9)„valmistaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab pakendit oma nime või kaubamärgi all või on lasknud pakendi disainida või valmistada ja kasutab seda pakendit toodete mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks oma nime või kaubamärgi all, ilma et seda pakendit oleks varem turule lastud;

(10)„tootja“ – valmistaja, importija või turustaja, kes sõltumata kasutatavast müügiviisist, sh müük direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingutega, teeb pakendi oma kutsetegevuse raames liikmesriigi territooriumil oma nime või kaubamärgi all esmakordselt kättesaadavaks;

(11)„tarnija“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib pakendeid või pakkimismaterjale valmistajale, kes kasutab seda pakendit toodete mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks oma nime või kaubamärgi all;

(12)„importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb pakendi või pakendatud toote kolmandast riigist liidu turule;

(13)„turustaja“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud valmistaja või importija, kes teeb pakendi või pakendatud toote turul kättesaadavaks;

(14)„volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud valmistajalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlate ülesannetega, mis tulenevad valmistajale käesoleva määruse alusel pandud kohustustest;

(15)„laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes asub liikmesriigis, kus tootja teeb pakendid esmakordselt turul kättesaadavaks, kusjuures see liikmesriik ei ole tootja asukoha liikmesriik, ning kelle tootja on määranud vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 5 kolmandale lõigule täitma tootja kohustusi, mis tulenevad käesoleva määruse VII peatükist;

(16)„lõppturustaja“ – turustaja, kes tarnib lõppkasutajale pakendatud või taastäitmise kaudu ostetavaid tooteid;

(17)„tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega;

(18)„lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ja kellele tehti toode kättesaadavaks kas tarbijana või kutsealase lõppkasutajana tema tööstusliku või kutsetegevuse raames ja kes ei tee seda toodet talle tarnitud kujul enam turul kättesaadavaks;

(19)„komposiitpakend“ – pakendiühik, mis on tehtud kahest või enamast eri materjalist, välja arvatud siltide, sulgurite ja tihendite materjal, kusjuures neid pakendimaterjale ei saa käsitsi eraldada ja seega moodustavad nad ühtse terviku;

(20)„pakendijäätmed“ – pakend või pakendimaterjal, mis kuulub direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 3 sätestatud jäätmete määratluse alla, välja arvatud tootmisjäägid;

(21)„pakendijäätmete tekke vältimine“ – meetmed, mis võetakse enne pakendi või pakendimaterjali muutumist pakendijäätmeteks ja mis vähendavad pakendijäätmete koguseid, nii et toodete mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks on vaja vähem pakendeid või pole neid üldse tarvis;

(22)„korduskasutamine“ – toiming, millega korduskasutuspakendit kasutatakse uuesti sel otstarbel, milleks ta on loodud;

(23)„ühekorrapakend“ – pakend, mis ei ole korduskasutuspakend;

(24)„kasutuskord“ – tsükkel, mille läbib korduskasutuspakend alates hetkest, mil see lastakse turule koos toodetega, mille pakendamiseks, kaitseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks see on ette nähtud, kuni hetkeni, mil pakend on valmis korduskasutuseks pakendite korduskasutuse süsteemis, et tarnida seda uuesti koos toodetega lõpptarbijatele;

(25)„teekond“ – pakendi liikumine alates täitmisest või laadimisest kuni tühjendamise või tühjakslaadimiseni, kasutuskorra raames või eraldi;

(26)„korduskasutussüsteem“ – organisatsiooniline, tehniline või rahaline korraldus, mis võimaldab korduskasutamist kas suletud või avatud tsükli süsteemis. Tagatisrahasüsteemid, millega kogutakse pakendeid korduskasutamiseks, loetakse korduskasutuse süsteemi osaks;

(27)„uuendamine“ – toiming, mis on vajalik korduskasutuspakendi viimiseks korduskasutamise otstarbe täitmiseks vajalikku seisukorda;

(28)„taastäitmine“ – toiming, kus lõppkasutaja täidab oma pakendifunktsiooniga anuma toote või toodetega, mida pakub lõppturustaja äritehingu raames;

(29)„taastäitejaam“ – koht, kus lõppturustaja pakub lõppkasutajatele tooteid, mida saab osta taastäitmise kaudu;

(30)„HORECA sektor“ – majutus ja toitlustus vastavalt väljaandele NACE Rev. 2 – Statistical classification of economic activities 79 (Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator);

(31)„ringlussevõttu toetav disain“ – pakendi ja selle üksikute osade disain, mis tagab toote ringlussevõetavuse nüüdisaegsete kogumis-, sortimis- ja ringlussevõtuprotsesside abil;

(32)„mastaapne ringlussevõtt“ – pakendijäätmed kogutakse, sorditakse ja võetakse ringlusse nüüdisaegse taristu ja asjakohaste protsesside kaudu vähemalt 75 % liidu elanikkonna ulatuses, kusjuures see hõlmab ka liidust eksporditavaid pakendijäätmeid vastavalt artikli 47 lõikele 5;

(33)„pakendikategooria“ – materjali ja konkreetse pakendidisaini kombinatsioon, mis määrab ära pakendi ringlussevõetavuse nüüdisaegsete kogumis-, sortimis- ja ringlussevõtuprotsessidega ning on asjakohane ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumide määratlemisel;

(34)„lahutamatu osa“ – pakendi osa, mis võib olla pakendiühiku põhiosast erinev ja erinevast materjalist, kuid on pakendiühikust ja selle toimimisest lahutamatu, kusjuures seda ei pea toote tarbimiseks pakendi põhiosast eraldama ning see visatakse tavaliselt ära pakendiühikuga samal ajal, kuigi ei kõrvaldata tingimata samal viisil;

(35)„eraldatav osa“ – pakendi osa, mis on pakendiühiku põhiosast erinev, võib olla erinevast materjalist, tuleb tootele ligipääsu saamiseks pakendiühiku põhiosast täielikult ja püsivalt lahti võtta ning visatakse tavaliselt ära enne kui pakendiühik ja sellest eraldi;

(36)„pakendiühik“ – ühik tervikuna, sh kõik lahutamatud või eraldatavad osad, mis koos täidavad selliseid pakendifunktsioone nagu toodete mahutamine, kaitsmine, käsitsemine, kättetoimetamine, ladustamine, vedu ja esitlemine, ning sealhulgas ka rühma- või veopakendi sõltumatud ühikud, kui need visatakse ära enne müügikohta;

(37)„innovaatiline pakend“ – pakendivorm, mille valmistamisel on kasutatud uut materjali, disaini või tootmisprotsessi, mille tulemusel paranevad tähelepandavalt pakendifunktsioonid: toodete mahutamine, kaitsmine, käsitsemine, kättetoimetamine või esitlemine, ning saadakse nähtavat keskkonnakasu, välja arvatud pakendid, mis saadakse olemasolevate pakendite muutmisest üksnes toodete parema esitlemise ja turustamise eesmärgil;

(38)„teisene tooraine“ – materjalid, mis on saadud ringlussevõtuprotsesside kaudu ja võivad asendada esmast toorainet;

(39)„tarbimisjärgsed plastijäätmed“ – turule lastud plasttoodetest tekkinud plastijäätmed;

(40)„kontaktitundlik pakend“ – pakend, mis on ette nähtud kasutamiseks pakendusviisidel, mille suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr 767/2009, (EÜ) nr 2009/1223, (EL) 2017/745, (EL) 2017/746, (EL) 2019/4, (EL) 2019/6, direktiivi 2001/83/EÜ või direktiivi 2008/68/EÜ;

(41)„kompostitav pakend“ – pakend, mis laguneb füüsiliselt, keemiliselt, termiliselt või bioloogiliselt nii, et enamik valmiskompostist laguneb lõpuks süsinikdioksiidiks, mineraalsooladeks, biomassiks ja veeks, nagu on sätestatud artikli 47 lõikes 4, ega takista liigiti kogumist ja tööstuslikult kontrollitud tingimustes toimuvat kompostimisprotsessi või -tegevust;

(42)„ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid“ – joogipudelid, mis on loetletud direktiivi (EL) 2019/904 lisa F osas;

(43)„plast“ – polümeer määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõike 5 tähenduses, millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis toimib pakendi peamise ehitusliku osana, välja arvatud keemiliselt modifitseerimata looduslikud polümeerid;

(44)„plastkandekott“ – plastist valmistatud sangadega või sangadeta kandekott, mille tarbija saab toodete müügikohast;

(45)„õhuke plastkandekott“ – plastkandekott, mille paksus on alla 50 mikroni;

(46)„eriti õhuke plastkandekott“ – plastkandekott, mille paksus on alla 15 mikroni;

(47)„paks plastkandekott“ – plastkandekott, mille paksus on 50–99 mikronit;

(48)„eriti paks plastkandekott“ – plastkandekott, mille paksus on üle 99 mikroni;

(49)„jäätmemahutid“ – konteinerid, kastid ja kotid, mida kasutatakse jäätmete ladustamiseks ja kogumiseks;

(50)„tagatisraha“ – fikseeritud rahasumma, mis ei ole osa pakendatud või täidetud toote hinnast ja mida kogutakse lõppkasutajalt asjaomase liikmesriigi tagatisrahasüsteemi kuuluva pakendatud või täidetud toote ostmisel ning makstakse tagasi, kui lõppkasutaja tagastab tagatisrahaga kaetud pakendi selleks otstarbeks loodud kogumispunkti;

(51)„tagatisrahasüsteem“ – süsteem, kus lõppkasutajalt võetakse sellesse süsteemi kuuluva pakendatud või täidetud toote ostmisel tagatisraha, mis makstakse lõppkasutajale tagasi, kui ta tagastab tagatisrahaga kaetud pakendi selleks otstarbeks loodud kogumispunkti;

(52)„tehniline kirjeldus“ – dokument, milles nähakse ette tootele, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded;

(53)„harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud standard;

(54)„vastavushindamine“ – protsess, mis näitab, kas seoses pakendiga käesolevas määruses kestlikkusele, ohutusele, märgistusele ja teabele esitatud nõuded on täidetud;

(55)„tootjavastutusorganisatsioon“ – juriidiline isik, kes rahaliselt ja/või tegevuslikult korraldab laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmist mitme tootja nimel;

(56)„olelusring“ – järjestikused omavahel seotud etapid, mida pakend läbib alates tooraine hankimisest või loodusvaradest tootmisest kuni lõpliku kõrvaldamiseni;

(57)„riski kujutav pakend“ – pakend, mis ei vasta käesolevas määruses või selle alusel sätestatud nõudele, v.a artikli 56 lõikes 1 loetletud nõuetele mittevastavused, ning võib seetõttu avaldada keskkonnale või muule kõnealuse nõudega kaitstud avalikule huvile kahjulikku mõju;

(58)„tõsist riski kujutav pakend“ – pakend, mis kujutab endast hinnangu põhjal sellist riski, mis nõuetele mittevastavuse või sellega seotud kahjustuse raskusastme tõttu nõuab turujärelevalveasutuse kiiret sekkumist, sealhulgas juhul, kui nõuetele mittevastavus ei avalda vahetut mõju;

(59)„digiplatvorm“ – määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punktis i määratletud digiplatvorm;

(60)„jäätmed“– direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud jäätmed, välja arvatud uuendamisele saadetud korduskasutuspakendid;

kohaldatakse [kestlike toodete ökodisaini] määruse artikli [2 punktides 28 ja 30] määratletud mõisteid „probleemne aine“ ja „andmekandja“;

kohaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktides 9, 10, 11, 21, 16 ja 17 määratletud mõisteid „jäätmekäitlus“, „kogumine“, „liigiti kogumine“, „tootja laiendatud vastutuse süsteem“ [Termin on muutunud. Uus termin on „laiendatud tootjavastutuse süsteem“], „korduskasutamiseks ettevalmistamine“ ja „ringlussevõtt“;

kohaldatakse määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktide 3, 4, 11, 16, 22, 23 ja 18 mõisteid „turujärelevalve“, „turujärelevalveasutus“, „ekspediitorteenuse osutaja“, „parandusmeetmed“, „tagasivõtmine“ [Termin on muutunud. Uus termin on „tagasinõudmine“], „turult kõrvaldamine“ ja „oht“ [Termin on muutunud. Uus termin on „risk“].

Punktis 1 esitatud pakendi mõiste alla kuuluvate esemete näitlik loetelu on esitatud I lisas.

Artikkel 4
Vaba liikumine

1.Pakendid lastakse turule üksnes siis, kui need vastavad käesolevale määrusele.

2.Liikmesriigid ei keela, piira ega takista selliste pakendite turule laskmist, mis vastavad käesoleva määruse artiklites 5–10 sätestatud kestlikkusnõuetele.

3.Liikmesriigid ei keela, piira ega takista selliste pakendite turule laskmist, mis vastavad käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud märgistus- ja teabenõuetele.

4.Kui liikmesriigid otsustavad lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele säilitada riiklikud kestlikkusnõuded või teabenõuded või kehtestada täiendavaid nõudeid, ei ole need vastuolus käesolevas määruses sätestatud nõuetega ning liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva määruse nõuetele vastavate pakendite turule laskmist kõnealuste riiklike nõuete täitmata jätmise tõttu.

5.Lisaks artiklis 11 sätestatud märgistusnõuetele võivad liikmesriigid ette näha täiendavad märgistusnõuded, et võimaldada laiendatud tootjavastutuse süsteemi või artikli 44 lõikes 1 nimetamata tagatisrahasüsteemi tuvastamist.

6.Liikmesriigid ei takista käesolevale määrusele mittevastavate pakendite näitamist messidel, näitustel või muudel samalaadsetel üritustel, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt öeldud, et asjaomane pakend ei vasta käesoleva määruse nõuetele ja seda ei müüda enne, kui see on viidud nõuetega vastavusse.

II peatükk
Kestlikkusnõuded

Artikkel 5
Nõuded pakendis sisalduvatele ainetele

1.Pakend tuleb valmistada nii, et pakendimaterjalis või pakendiosades oleks probleemsete ainete sisaldus ja kontsentratsioon võimalikult väike, sealhulgas nende ainete esinemine heites ja jäätmekäitluse saadustes nagu teisesed toorained, tuhk või muu lõplikuks kõrvaldamiseks ettenähtud materjal.

2.Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas kemikaalide suhtes sätestatud piiranguid või, kui see on asjakohane, määruses (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutuvate pakendite suhtes kehtestatud piiranguid ja erimeetmeid, ei tohi pakendites või pakendiosades sisalduvatest ainetest tuleneva plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomi kontsentratsioonitasemete summa ületada 100 mg/kg.

3.Vastavust lõikes 2 sätestatud nõuetele tõendatakse VII lisa kohaselt koostatud tehnilises dokumentatsioonis.

4.Artikli 6 lõike 5 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides kehtestatud ringlussevõtu nõuded ei piira ainete sisaldust pakendites või pakendiosades põhjustel, mis on peamiselt seotud kemikaaliohutusega. Need nõuded käsitlevad vajaduse korral pakendis sisalduvaid probleemseid aineid, mis mõjutavad negatiivselt pakendi materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu, ning kui see on asjakohane, määratakse neis nõuetes kindlaks konkreetsed asjaomased ained ning nendega seotud kriteeriumid ja piirangud.

5.Teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks võib komisjon kooskõlas artikliga 58 võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et:

(a)vähendada pakendites või pakendiosades sisalduvatest ainetest tuleneva plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomi kontsentratsioonitasemete summat, millele on osutatud lõikes 2;

(b)määrata kindlaks tingimused, mille alusel lõikes 2 osutatud kontsentratsioonitasemeid ei kohaldata ringlussevõetud materjalide ning suletud ja kontrollitud tsüklis ringlevate toodete suhtes, ning määrata kindlaks pakendiliigid, mis vabastatakse kõnealuses lõikes sätestatud nõuetest. Selliste delegeeritud õigusaktide kehtivus on ajaliselt piiratud, nendega nähakse ette asjakohased märgistus- ja teabenõuded ning need sisaldavad korrapärase aruandluse nõudeid, et tagada vabastuse korrapärane läbivaatamine.

Artikkel 6
Ringlussevõetavad pakendid

1.Kõik pakendid peavad olema ringlussevõetavad.

2.Pakend loetakse ringlussevõetavaks, kui see vastab alljärgnevale:

(a)selle disain toetab ringlussevõttu;

(b)seda kogutakse tulemuslikult ja tõhusalt liigiti vastavalt artikli 43 lõigetele 1 ja 2;

(c)see sorteeritakse kindlaksmääratud jäätmevoogudeks, ilma et see mõjutaks muude jäätmevoogude ringlussevõttu;

(d)seda saab ringlusse võtta nii, et saadud teisesed toorained on esmaste toorainete asendamiseks piisava kvaliteediga;

(e)seda saab mastaapselt ringlusse võtta.

Punkti a kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2030 ja punkti e alates 1. jaanuarist 2035.

3.Ringlussevõetavad pakendid peavad alates 1. jaanuarist 2030 täitma ringlussevõttu toetava disaini kriteeriume, mis on sätestatud lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides, ja alates 1. jaanuarist 2035 vastama ka mastaapse ringlussevõtu nõuetele, mis on sätestatud lõike 6 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides. Kui sellised pakendid vastavad kõnealustele delegeeritud õigusaktidele, loetakse need lõike 2 punktidele a ja e vastavaks.

4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et kehtestada II lisa tabelis 1 loetletud pakendikategooriate jaoks ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumid ja ringlussevõtu tulemusklassid, võttes aluseks sama lisa tabelis 2 loetletud kriteeriumid ja parameetrid, ning samuti kehtestada eeskirjad tootjate poolt artikli 40 lõikes 1 sätestatud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmisel makstavate rahaliste tasude kohandamiseks, võttes aluseks pakendite ringlussevõtu tulemusklassi ning plastpakendites kasutatud ringlussevõetud materjali sisalduse protsentides. Ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumides võetakse arvesse nüüdisaegseid kogumis-, sortimis- ja ringlussevõtuprotsesse ning need puudutavad pakendi kõiki osi.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58 vastu delegeeritud õigusakte lisa tabeli 1 muutmiseks, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga materjali ja toodete disaini ning kogumis-, sortimis- ja ringlussevõtutaristu alal.

5.Alates 1. jaanuarist 2030 ei loeta pakendit ringlussevõetavaks, kui see vastab oma pakendikategoorias tulemusklassile E, nagu see on sätestatud lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis, mis käsitleb selle pakendikategooria ringlussevõttu toetava disaini kriteeriume.

Need kriteeriumid põhinevad vähemalt II lisa tabelis 2 loetletud parameetritel.

6.Komisjon kehtestab iga II lisa tabelis 1 loetletud pakendiliigi jaoks metoodika, mille alusel hinnatakse, kas pakendid on mastaapselt ringlussevõetavad. Kõnealune metoodika põhineb vähemalt järgmistel elementidel:

(a)turule lastud pakendite kogused liidus tervikuna ja igas liikmesriigis eraldi;

(b)liigiti kogutud pakendijäätmete kogused II lisa tabelis 1 loetletud pakendimaterjalide kaupa liidus tervikuna ja igas liikmesriigis eraldi;

(c)pakendijäätmete ringlussevõtu määrad II lisa tabelis 1 loetletud pakendiliikide kaupa liidus tervikuna ja igas liikmesriigis eraldi või artikli 47 lõikes 3 osutatud keskmistel kaomääradel põhinevad hinnangud, kui selliseid andmeid pakendijäätmete ringlussevõtu määrade kohta pakendiliikide kaupa ei ole võimalik kätte saada;

(d)iga II lisa tabelis 1 loetletud pakendiliigi sorteerimiseks ja ringlussevõtuks paigaldatud taristu võimsus liidus tervikuna.

7.Lõikes 3 osutatud kriteeriumide ja nõuetega kehtestatakse:

(a)viis, kuidas väljendada ringlussevõetavuse hindamise tulemusi II lisa tabelis 3 kirjeldatud ringlussevõtu tulemusklassides A–E, võttes aluseks protsendimäära lõike 1 kohaselt ringlussevõetava pakendiühiku massist;

(b)kõikide II lisa tabelis 1 loetletud pakendimaterjalide ja -kategooriate üksikasjalikud ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumid;

(c)iga II lisa tabelis 1 loetletud pakendikategooria puhul asjaomastele tulemusklassidele vastamise tingimuste kirjeldus;

(d)rahaliste tasude kohandamine, mida tootjad peavad artiklis 40 osutatud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmisel maksma, võttes aluseks pakendite ringlussevõtu tulemusklassi;

(e)viis, kuidas hinnata mastaapset ringlussevõttu iga II lisa tabelis 1 loetletud pakendikategooria puhul, et kehtestada alates 2035. aastast ajakohastatud ringlussevõtu tulemusklassid.

8.Vastavust lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele tõendatakse VII lisa kohaselt pakendi kohta koostatud tehnilises dokumentatsioonis.

Kui pakendiühik sisaldab lahutamatuid osi, hinnatakse pakendi ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumidele ja mastaapse ringlussevõtu nõuetele vastavust koos pakendi kõikide lahutamatute osadega.

Kui pakendiühik sisaldab eraldatavaid osi, hinnatakse pakendi ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumidele ja mastaapse ringlussevõtu nõuetele vastavust eraldi pakendi kõikide eraldatavate osade puhul.

Kõik pakendiühiku osad peavad vastama nüüdisaegsetele kogumis-, sortimis- ja ringlussevõtuprotsessidele ega tohi takistada pakendiühiku põhiosa ringlussevõetavust.

9.Alates 1. jaanuarist 2030 ning erandina lõigetest 2 ja 3 võib innovaatilisi pakendeid turule lasta kõige enam kuni viie aasta jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, mil need turule lasti.

Kui seda erandit kasutatakse, lisatakse innovaatilisele pakendile VII lisas osutatud tehniline dokumentatsioon, mis tõendab selle innovaatilisust ja näitab vastavust käesoleva määruse artikli 3 punktis 34 esitatud määratlusele.

Pärast esimeses lõigus osutatud ajavahemikku peab sellise pakendiga olema kaasas lõikes 8 osutatud tehniline dokumentatsioon.

10.Kuni 31. detsembrini 2034 ei kohaldata käesolevat artiklit alljärgneva suhtes:

(a)esmapakendid, nagu on määratletud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 23 ja määruse (EL) 2019/6 artikli 4 punktis 25;

(b)meditsiiniseadmete kontaktitundlikud plastpakendid, mis on hõlmatud määrusega (EL) 2017/745;

(c)in vitro diagnostika meditsiiniseadmete kontaktitundlikud plastpakendid, mis on hõlmatud määrusega (EL) 2017/746.

11.Rahalisi tasusid, mida tootjad peavad maksma artiklis 40 osutatud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks, kohandatakse pakendite ringlussevõtu tulemusklassi alusel, mis on kindlaks määratud kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud delegeeritud õigusaktidega ning plastpakendite puhul ka kooskõlas artikli 7 lõikega 6.

Artikkel 7
Ringlussevõetud materjali miinimumsisaldus plastpakendis

1.Alates 1. jaanuarist 2030 peab pakendi plastosas olema tarbimisjärgsete plastijäätmete taaskasutusest saadud ringlussevõetud materjali miinimumsisaldus protsentides pakendiühiku kohta alljärgnev:

(a)30 % kontaktitundlikel pakenditel, mille valmistamisel on peamiseks komponendiks polüetüleentereftalaat (PET);

(b)10 % kontaktitundlikel pakenditel, mis on valmistatud muudest plastmaterjalidest kui PET, välja arvatud ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid;

(c)30 % ühekordselt kasutatavatel plastist joogipudelitel;

(d)35 % muudel pakenditel kui punktides a, b ja c osutatud pakendid.

2.Alates 1. jaanuarist 2040 peab pakendi plastosas olema tarbimisjärgsete plastijäätmete taaskasutusest saadud ringlussevõetud materjali miinimumsisaldus protsentides pakendiühiku kohta alljärgnev:

(a)50 % kontaktitundlikel plastpakenditel, välja arvatud ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid;

(b)65 % ühekordselt kasutatavatel plastist joogipudelitel;

(c)65 % muudel plastpakenditel kui punktides a ja b osutatud pakendid.

3.Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata alljärgneva suhtes:

(a)esmapakendid, nagu on määratletud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 23 ja määruse (EL) 2019/6 artikli 4 punktis 25;

(b)meditsiiniseadmete kontaktitundlikud plastpakendid, mis on hõlmatud määrusega (EL) 2017/745;

(c)in vitro diagnostika meditsiiniseadmete kontaktitundlikud plastpakendid, mis on hõlmatud määrusega (EL) 2017/746;

(d)välispakendid, nagu on määratletud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 24 ja määruse (EL) 2019/6 artikli 4 punktis 26, kui see pakend peab vastama erinõuetele, et säilitada ravimi kvaliteet.

4.Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata kompostitava plastpakendi suhtes. 

5.Vastavust lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetele tõendatakse VII lisa kohaselt pakendi kohta koostatud tehnilises teabes.

6.1. jaanuariks 2030 kohandatakse rahalisi tasusid, mida tootjad peavad maksma artiklis 40 sätestatud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks, võttes aluseks pakendis kasutatud ringlussevõetud materjali sisalduse protsentides.

7.Komisjonil on õigus võtta 31. detsembriks 2026 vastu rakendusakte, millega kehtestatakse metoodika, kuidas arvutada ja kontrollida tarbimisjärgsete plastijäätmete taaskasutusest saadud ringlussevõetud materjali sisaldust protsentides pakendiühiku kohta, ning rakendusakte, millega kehtestatakse VII lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni vorm. Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel järgitakse artikli 59 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlust.

8.Alates 1. jaanuarist 2029 peab lõike 1 kohaselt pakendites sisalduva ringlussevõetud materjali protsendi arvutamine ja kontrollimine olema kooskõlas lõikes 7 osutatud rakendusaktis sätestatud eeskirjadega.

9.Komisjon hindab 1. jaanuariks 2028 vajadust teha erandeid lõike 1 punktides b ja d sätestatud miinimumsisalduse protsendimääradest konkreetsete plastpakendite puhul või vaadata läbi lõike 3 alusel konkreetsete plastpakendite suhtes kehtestatud erand.

Selle hindamise põhjal on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 58 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et:

(a)näha ette erandid lõike 1 punktides b ja d sätestatud miinimumsisalduse protsendimäärade kohaldamisalast, ajastusest või tasemest konkreetsete plastpakendite puhul ning, vajaduse korral,

(b)vaadata läbi lõikes 3 sätestatud erandid;

kui sobivad ringlussevõtutehnoloogiad plastpakendite ringlussevõtuks ei ole kättesaadavad, sest need ei ole asjaomaste liidu õigusnormide kohaselt lubatud või ei ole praktikas piisavalt kasutusele võetud.

10.Kui see on põhjendatud konkreetse ringlussevõetud plasti kättesaamatusega või liiga kõrge hinnaga, millel võib olla kahjulik mõju inimeste või loomade tervisele, toiduainete tarnekindlusele või keskkonnale ja see muudab lõigetes 1 ja 2 sätestatud ringlussevõetud plasti miinimumsisalduse protsendimäära järgimise ülemäära raskeks, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 58 vastu delegeeritud õigusakt lõigete 1 ja 2 muutmiseks, et miinimumsisalduse protsendimäärasid vastavalt kohandada. Kohandamise põhjendatust kaaludes hindab komisjon füüsiliste või juriidiliste isikute taotlusi, millele tuleb lisada asjakohane teave ja andmed nende tarbimisjärgsete plastijäätmete turuolukorra kohta ning parimad kättesaadavad tõendid sellega seotud riskide kohta inimeste või loomade tervisele, toiduainete tarnekindlusele või keskkonnale.

11.Komisjon vaatab ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: kaheksa aastat alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] läbi olukorra, kuidas kasutatakse ringlussevõetud pakendimaterjale muudes pakendites kui plast, ja hindab selle põhjal, kas on asjakohane võtta meetmeid või kehtestada sihtmäärad ringlussevõetud materjali sisalduse suurendamiseks sellistes muudes pakendites, ning esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 8
Kompostitavad pakendid

1.... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] peavad artikli 3 lõike 1 punktides f ja g osutatud pakendid, puu- ja köögiviljadele kinnitatud kleebised ning eriti õhukesed plastkandekotid olema biojäätmete töötlemise rajatistes tööstuslikult kontrollitud tingimustes kompostitavad.

2.Kui on olemas jäätmekogumissüsteemid ja jäätmekäitlustaristu, millega tagada lõikes 1 osutatud pakendite sisenemine orgaaniliste jäätmete käitlusvoogu, siis on liikmesriikidel õigus nõuda, et õhukesed plastkandekotid tehakse nende turul esimest korda kättesaadavaks üksnes juhul, kui on võimalik tõendada, et need õhukesed plastkandekotid on täielikult toodetud biolagunevatest plastpolümeeridest, mis on tööstuslikult kontrollitud tingimustes kompostitavad.

3.... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] peavad muud kui lõigetes 1 ja 2 osutatud pakendid, sealhulgas biolagunevatest plastpolümeeridest valmistatud pakendid, võimaldama materjali ringlussevõttu, ilma et see mõjutaks muude jäätmevoogude ringlussevõttu.

4.Vastavust lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele tõendatakse VII lisa kohaselt pakendi kohta koostatud tehnilises teabes.

5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2, lisades nende lõigetega hõlmatud pakendiliikidele muud liiki pakendeid, kui see on kompostitavate pakendite kõrvaldamist mõjutavate tehnoloogiliste ja regulatiivsete arengute tõttu ning III lisas sätestatud tingimustel põhjendatud ja asjakohane.

Artikkel 9
Pakendite minimeerimine

1.Pakend peab olema disainitud nii, et selle mass ja maht on viidud funktsionaalsuse tagamiseks vajaliku miinimumini, võttes arvesse pakendi valmistamise materjali.

2.Pakendeid, mis ei ole IV lisas sätestatud hindamiskriteeriumide täitmiseks vajalikud, ja selliste omadustega pakendeid, mis on ette nähtud üksnes toote tajutava mahu suurendamiseks, sealhulgas topeltseinad, põhjakõrgendused ja tarbetud kihid, ei lasta turule, välja arvatud juhul, kui pakendi disaini puhul on tegemist liidu õigusaktidega kaitstud geograafilise tähisega.

3.Tühja ruumi vähendatakse pakendi funktsionaalsuse tagamiseks vajaliku miinimumini järgmiselt:

(a)müügipakendi puhul pakendatud toote kogumahu ja omaduste põhjal;

(b)rühma- ja veopakendi, sealhulgas e-kaubanduse pakendi puhul rühmitatavate või veetavate toodete ja nende müügipakendite kogumahu põhjal.

Käesolevale lõikele vastavuse hindamisel käsitatakse tühja ruumina paberiribade, õhukottide, mullikile, vahtkummi, vahtpolüuretaani, puitvilla, polüstüreeni, stürovahust graanulite või muude täitematerjalidega täidetud ruumi.

4.Vastavust lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele tõendatakse VII lisas osutatud tehnilises dokumentatsioonis, mis peab sisaldama järgmisi elemente:

(a)selgitus tehniliste kirjelduste, standardite ja tingimuste kohta, mida kasutatakse pakendi hindamiseks IV lisas sätestatud hindamiskriteeriumide ja metoodika alusel;

(b)kindlaksmääratud disaininõuded, mis takistavad pakendi massi või mahu edasist vähendamist iga kõnealuse hindamiskriteeriumi puhul;

(c)kõik katsetulemused, uuringud või muud asjakohased allikad, mida kasutatakse pakendi minimaalse vajaliku mahu või massi hindamiseks.

Korduskasutuspakendite puhul võetakse lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavuse hindamisel arvesse artiklis 10 osutatud korduskasutuspakendite funktsiooni.

Artikkel 10
Korduskasutuspakendid

1.Pakend loetakse korduskasutatavaks, kui see vastab järgmistele tingimustele:

(a)see on ette nähtud, disainitud ja turule lastud eesmärgiga seda korduskasutada või taastäita;

(b)see on ette nähtud ja disainitud selliselt, et suudaks tavapäraselt prognoositavates kasutustingimustes läbida võimalikult palju teekondasid või kasutuskordi;

(c)seda saab tühjendada või tühjaks laadida ilma pakendit kahjustamata, mis takistaks selle korduskasutamist;

(d)seda saab tühjendada, tühjaks laadida, taastäita või täis laadida, tagades samas vastavuse kohaldatavatele ohutus- ja hügieeninõuetele;

(e)seda on võimalik VI lisa B osa kohaselt uuendada, säilitades samas selle võime täita ettenähtud funktsiooni;

(f)seda saab tühjendada, tühjaks laadida, taastäita või täis laadida, säilitades pakendatud toote kvaliteedi ja ohutuse ning võimaldades märgistuse kinnitamist ning teabe esitamist toote omaduste ja pakendi enda kohta, sealhulgas kõiki asjaomaseid juhiseid ja teavet, et tagada toote ohutus, asjakohane kasutamine, jälgitavus ja säilivusaeg;

(g)seda saab tühjendada, tühjaks laadida, taastäita või tühjaks laadida, ilma et see ohustaks sellega tegelevate isikute tervist ja ohutust;

(h)kui toode muutub jäätmeks, vastab see ringlussevõetavate pakendite erinõuetele, mis on sätestatud artiklis 6.

2.Vastavust lõikes 1 sätestatud nõuetele tõendatakse VII lisa kohaselt pakendi kohta koostatud tehnilises teabes.

III peatükk
Märgistus- ja teabenõuded

Artikkel 11
Pakendi märgistus

1.Alates ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: 42 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] peab pakendil olema märgis, mis sisaldab teavet pakendi materjali koostise kohta. Seda kohustust ei kohaldata veopakendite suhtes. Seda kohaldatakse siiski e-kaubanduse pakendite suhtes.

Pakendid, mis kuuluvad artikli 44 lõikes 1 osutatud tagatisrahasüsteemi, peavad lisaks esimeses lõigus osutatud märgisele olema varustatud ühtlustatud märgisega, mis on kehtestatud lõike 5 kohaselt vastu võetud asjakohase rakendusaktiga.

2.Alates ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: 48 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] peab pakendil olema pakendi korduskasutamise märgis ja ruutkood või muud liiki digitaalne andmekandja, mis annab lisateavet pakendi korduskasutamise kohta, sealhulgas korduskasutussüsteemi ja kogumispunktide kättesaadavuse kohta, ning hõlbustab pakendi jälgimist ning teekondade ja kasutuskordade arvutamist. Lisaks peaksid korduskasutatavad müügipakendid olema müügikohas selgelt tuvastatavad ja ühekorrapakenditest eristatavad.

3.Kui artikliga 7 hõlmatud pakendiühikul on märgis, mis sisaldab teavet ringlussevõetud materjali sisalduse protsendimäära kohta, peab märgis vastama artikli 11 lõike 5 kohaselt vastu võetud asjaomases rakendusaktis sätestatud tehnilistele kirjeldustele ja põhinema artikli 7 lõike 7 kohasel metoodikal. Kui plastpakendiühikul on märgis, mis sisaldab teavet biopõhise plasti sisalduse protsendimäära kohta, peab märgis vastama artikli 11 lõike 5 kohaselt vastu võetud asjaomases rakendusaktis sätestatud tehnilistele kirjeldustele.

4.Lõigetes 1–3 osutatud märgised ja lõikes 2 osutatud ruutkood või muud liiki digitaalsed andmekandjad paigutatakse, trükitakse või graveeritakse pakendile nähtaval, selgelt loetaval ja kustutamatul viisil. Kui see ei ole pakendi laadi või suuruse tõttu võimalik või õigustatud, kinnitatakse need rühmapakendile.

Kui liidu õigusaktidega nõutakse, et teave pakendatud toote kohta tuleb esitada andmekandja kaudu, kasutatakse nii pakendatud toote kui ka pakendi kohta nõutava teabe esitamiseks ühte andmekandjat.

5.Komisjon võtab ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] vastu rakendusaktid, et kehtestada ühtlustatud märgis ning märgistusnõuete ja -vormide tehnilised kirjeldused lõigetes 1–3 osutatud pakendite ja artiklis 12 osutatud jäätmemahutite märgistamiseks. Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel järgitakse artikli 59 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlust.

6.Komisjon võtab ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] vastu rakendusaktid, et kehtestada metoodika lõikes 1 osutatud pakendite materjali koostise tuvastamiseks digitaalse märgistustehnoloogia abil. Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel järgitakse artikli 59 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlust.

7.Ilma et see piiraks muid ühtlustatud ELi märgiseid käsitlevate nõuete kohaldamist, ei saa ettevõtjad kasutada märgiseid, tähiseid, sümboleid ega silte, mis võivad tarbijaid või teisi lõppkasutajaid tõenäoliselt eksitada või segadusse ajada seoses pakendite kestlikkusnõuete, muude pakendiomaduste või pakendijäätmete käitlemise võimalustega, mille jaoks on käesoleva määrusega kehtestatud ühtlustatud märgiste kasutamine.

8.Laiendatud tootjavastutuse süsteemi kuuluvaid pakendeid või muu kui artikli 44 lõikes 1 osutatud tagatisrahasüsteemiga hõlmatud pakendeid võib tuvastada vastava sümboli abil kogu territooriumil, kus seda süsteemi kohaldatakse. See sümbol peab olema selge ja üheselt mõistetav ning ei tohi tarbijaid ega kasutajaid eksitada pakendi ringlussevõetavuse või korduskasutatavuse osas.

Artikkel 12
Pakendijäätmete kogumiseks ettenähtud jäätmemahutite märgistamine

1. jaanuariks 2028 kinnitatakse, trükitakse või graveeritakse kõikidele pakendijäätmete kogumiseks ettenähtud jäätmemahutitele nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult märgised, mis võimaldavad eraldi mahutitesse liigiti koguda iga pakendijäätmete koostisesse kuuluvat materjali.

IV peatükk
Ettevõtjate muud kohustused peale V ja VII peatükis sätestatud kohustuste

Artikkel 13
Valmistaja kohustused

1.Pakendi turule laskmisel tagab valmistaja, et pakend täidab alljärgnevad nõuded:

(a)see on disainitud ja valmistatud kooskõlas artiklites 5–10 sätestatud kohaldatavate nõuetega;

(b)see on märgistatud vastavalt artiklis 11 sätestatud kohaldatavatele nõuetele.

2.Enne pakendi turule laskmist viib valmistaja läbi või laseb teha artiklis 33 osutatud asjakohase vastavushindamise ja koostab VII lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni.

Kui artiklis 33 osutatud vastavushindamisega on tõendatud pakendi vastavus kohaldatavatele nõuetele, koostab valmistaja artikli 34 kohase ELi vastavusdeklaratsiooni.

3.Valmistaja säilitab VII lisas osutatud tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümme aastat pärast pakendi turule laskmist.

4.Valmistaja tagab menetlused, millega säilitatakse pakendite seeriatoodangu vastavus käesoleva määruse nõuetele. Valmistaja võtab asjakohaselt arvesse muudatusi pakendi disainis või omadustes, samuti muudatusi harmoneeritud standardites, ühistes tehnilistes kirjeldustes või muudes tehnilistes kirjeldustes, mille alusel pakendi vastavust deklareeritakse või kontrollitakse. Kui valmistaja leiab, et see võib mõjutada pakendi vastavust, viib ta läbi või laseb teha uue hindamise vastavalt artiklis 33 ja VII lisas sätestatud vastavushindamismenetlusele.

5.Valmistaja tagab, et pakend kannab tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mille alusel saab pakendi tuvastada, või kui pakendi suurus või laad seda ei võimalda, siis selle, et nõutud teave esitatakse pakendatud tootega kaasas olevas dokumendis.

6.Valmistaja esitab pakendil või ruutkoodiga või muul andmekandjal oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja postiaadressi ning võimaluse korral elektroonilise sidevahendi, mille kaudu saab temaga ühendust võtta. Kui see ei ole võimalik, esitatakse nõutav teave osana teabest, mida esitatakse artikli 11 lõikes 2 osutatud ruutkoodi või artikli 11 lõikes 4 osutatud andmekandja kaudu või pakendatud tootega kaasas olevas dokumendis. Postiaadress osutab ühele kohale, kus valmistajaga saab ühendust võtta. Selline teave esitatakse selgelt, arusaadavalt ja loetavalt.

7.Valmistaja tagab, et lõigete 5 ja 6 kohaselt esitatud teave on selge, arusaadav ja loetav ning et see ei asenda ega varja teavet, mida nõutakse muude pakendatud toote märgistamist käsitlevate liidu õigusaktidega, ega ole sellega segi aetav.

8.Valmistaja, kes arvab või kel on põhjust uskuda, et turule lastud pakend ei vasta ühele või mitmele kohaldatavale nõudele, mis on sätestatud artiklites 5–11, võtab viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt asjaoludele viia kõnealune pakend nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või tagasi nõuda. Valmistaja teatab viivitamata arvatavast nõuetele mittevastavusest ja mis tahes võetud parandusmeetmetest selle liikmesriigi turujärelevalveasutusele, kus ta pakendi kättesaadavaks tegi.

9.Valmistaja esitab riigi ametiasutuse põhjendatud taotluse korral kõnealusele asutusele ühes või mitmes kergesti arusaadavas keeles kogu teabe ja dokumentatsiooni, mida on vaja pakendi nõuetele vastavuse tõendamiseks, sealhulgas tehnilise dokumentatsiooni. See teave ja dokumentatsioon esitatakse paberil või elektrooniliselt. Asjakohased dokumendid tuleb teha kättesaadavaks kümne päeva jooksul pärast riigi ametiasutuse taotluse kättesaamist. Valmistaja teeb riigi ametiasutusega koostööd kõigis meetmetes, mis on võetud artiklites 5–10 sätestatud nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks.

Artikkel 14
Pakendite või pakendimaterjalide tarnijate teabe esitamise kohustused

1.Kõik pakendite või pakendimaterjalide tarnijad esitavad valmistajale kogu teabe ja dokumentatsiooni, mida valmistaja vajab, et tõendada pakendi ja pakendimaterjalide vastavust käesolevale määrusele, sealhulgas VII lisas osutatud ja artiklite 5–10 kohaselt nõutud tehnilise dokumentatsiooni keeles või keeltes, mis on valmistajale kergesti arusaadav või arusaadavad. See teave ja dokumentatsioon esitatakse paberil või elektrooniliselt.

2.Vajaduse korral moodustavad kontaktitundlike pakendite suhtes kohaldatavates õigusaktides sätestatud teave ja dokumentatsioon osa valmistajale lõike 1 kohaselt esitatavast teabest ja dokumentatsioonist.

Artikkel 15
Volitatud esindaja kohustused

1.Valmistaja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 13 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artiklites 5–10 sätestatud kohustus koostada VII lisas osutatud tehniline dokumentatsioon ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.Volitatud esindaja täidab valmistajalt saadud volituses kindlaks määratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

(a)hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riigi turujärelevalveasutustele esitamiseks alles kümme aastat alates pakendi turule laskmisest;

(b)teha riigi ametiasutuste taotluse korral nendega koostööd kõikide meetmete suhtes, mis on võetud volitatud esindaja volituse alla kuuluva pakendi nõuetele mittevastavuse tõttu;

(c)esitada riigi ametiasutuse põhjendatud taotluse korral kõnealusele asutusele ühes või mitmes kergesti arusaadavas keeles kogu teabe ja dokumentatsiooni, mida on vaja pakendi nõuetele vastavuse tõendamiseks;

(d)teha liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral asjakohased dokumendid kättesaadavaks kümne päeva jooksul alates sellekohase taotluse saamisest;

(e)lõpetada volitus, kui valmistaja tegutseb vastupidiselt tema kohustustele, mis tulenevad käesolevast määrusest.

Artikkel 16
Importija kohustused

1.Importijad lasevad turule üksnes pakendeid, mis vastavad artiklite 5–11 nõuetele.

2.Enne pakendi turule laskmist tagavad importijad, et:

(a)valmistaja on läbi viinud artiklis 33 osutatud asjakohase vastavushindamise ja koostanud VII lisas osutatud ja artiklite 5–10 alusel nõutava tehnilise dokumentatsiooni;

(b)pakend on märgistatud vastavalt artiklile 11;

(c)pakendile on lisatud nõutavad dokumendid;

(d)valmistaja on täitnud artikli 13 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et pakend ei vasta artiklites 5–11 sätestatud kohaldatavatele nõuetele, ei lase ta pakendit turule enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud.

3.Importija esitab pakendil oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja postiaadressi ning võimaluse korral elektroonilise sidevahendi, mille kaudu saab temaga ühendust võtta. Kui see ei ole võimalik, esitatakse nõutav teave andmekandja kaudu või pakendatud tootega kaasas olevas dokumendis. Kontaktandmed peavad olema selged, arusaadavad ja loetavad.

4.Importija tagab, et lõike 3 kohaselt esitatud teave on selge, arusaadav ja loetav ning et see ei asenda ega varja teavet, mida nõutakse muude pakendatud toote märgistamist käsitlevate liidu õigusaktidega, ega ole sellega segi aetav.

5.Importija tagab, et sel ajal, kui pakend on tema vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transportimise tingimused pakendi vastavust artiklites 5–11 sätestatud kohaldatavatele nõuetele.

6.Importija, kes arvab või kel on põhjust uskuda, et turule lastud pakend ei vasta artiklites 5–11 sätestatud kohaldatavatele nõuetele, võtab viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt asjaoludele viia kõnealune pakend nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või tagasi nõuda.

7.Importija teatab viivitamata arvatavast nõuetele mittevastavusest ja mis tahes võetud parandusmeetmetest nende liikmesriikide turujärelevalveasutustele, kus ta pakendi kättesaadavaks tegi.

8.Importija hoiab ELi vastavusdeklaratsiooni koopia turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast pakendi turule laskmist ja tagab, et kõnealustele asutustele saab nende taotluse korral teha kättesaadavaks VII lisas osutatud ja artiklite 5–10 alusel nõutava tehnilise dokumentatsiooni.

9.Valmistaja esitab riigi ametiasutuse põhjendatud taotluse korral kõnealusele asutusele ühes või mitmes kergesti arusaadavas keeles kogu teabe ja dokumentatsiooni, mida on vaja pakendi vastavuse tõendamiseks artiklites 5–11 sätestatud nõuetele, sealhulgas tehnilise dokumentatsiooni. See teave ja dokumentatsioon esitatakse paberil või elektrooniliselt. Asjakohased dokumendid tuleb teha kättesaadavaks kümne päeva jooksul pärast riigi ametiasutuse taotluse kättesaamist.

10.Importija teeb riigi pädeva asutusega koostööd kõigis meetmetes, mis on võetud artiklites 5–11 sätestatud nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks.

Artikkel 17
Turustaja kohustused

1.Pakendit turul kättesaadavaks tehes peavad turustajad hoolikalt järgima käesoleva määruse nõudeid.

2.Enne pakendi turul kättesaadavaks tegemist kontrollib turustaja järgmist:

(a)tootja, kes seoses pakendiga täidab laiendatud tootjavastutuse kohustusi, on registreeritud artiklis 40 osutatud tootjate registris;

(b)pakend on märgistatud vastavalt artiklile 11;

(c)valmistaja ja importija on täitnud vastavalt artikli 13 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 16 lõikes 3 esitatud nõuded.

3.Kui turustaja enne pakendi turul kättesaadavaks tegemist arvab või tal on põhjust uskuda, et pakend ei vasta artiklites 5–11 sätestatud nõuetele või et valmistaja ei täida kõnealuseid kohaldatavaid nõudeid, ei tee turustaja pakendit turul kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud või kuni valmistaja täidab nõudeid.

Turustaja tagab, et sel ajal, kui pakend on tema vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transportimise tingimused pakendi vastavust artiklites 5–11 sätestatud nõuetele.

4.Turustaja, kes arvab või kel on põhjust uskuda, et turul koos pakendatud tootega kättesaadavaks tehtud pakend ei vasta artiklites 5–11 sätestatud kohaldatavatele nõuetele, kindlustab vajalike parandusmeetmete võtmise, et vastavalt asjaoludele viia kõnealune pakend nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või tagasi nõuda.

Turustaja teatab viivitamata arvatavast nõuetele mittevastavusest ja mis tahes võetud parandusmeetmetest nende liikmesriikide turujärelevalveasutustele, kus ta pakendi kättesaadavaks tegi.

5.Turustaja esitab riigi ametiasutuse põhjendatud taotluse korral kõnealusele asutusele ühes või mitmes kergesti arusaadavas keeles kogu tema käsutuses oleva teabe ja dokumentatsiooni, mis on asjakohane pakendi vastavuse tõendamiseks artiklites 5–11 sätestatud nõuetele. See teave ja dokumentatsioon esitatakse paberil või elektrooniliselt.

Turustaja teeb riigi ametiasutusega koostööd kõigis meetmetes, mis on võetud artiklites 5–11 sätestatud nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks.

Artikkel 18
Ekspediitorteenuse osutaja kohustused

Ekspediitorteenuse osutaja tagab, et tema poolt käsitsetavate pakendite ladustamis-, käsitsemis-, pakendamis-, adresseerimis- või saatmistingimused ei ohusta pakendite vastavust artiklites 5–11 sätestatud nõuetele.

Artikkel 19
Valmistaja kohustuste kohaldamine importija ja turustaja suhtes

Käesolevas määruses käsitatakse importijat või turustajat valmistajana ja tema suhtes kohaldatakse artikli 14 kohaseid valmistaja kohustusi, kui ta laseb pakendi turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud pakendit viisil, mis võib mõjutada vastavust käesoleva määruse nõuetele.

Artikkel 20
Ettevõtjate tuvastamine

1.Taotluse korral esitab ettevõtja turujärelevalveasutusele järgmise teabe:

(a)iga talle pakendi tarninud ettevõtja isik;

(b)iga ettevõtja isik, kellele tema on pakendi tarninud.

2.Ettevõtja peab olema valmis esitama lõikes 1 osutatud teavet kümne aasta jooksul pärast seda, kui pakend talle tarniti, ja kümne aasta jooksul pärast seda, kui ta ise pakendi tarnis.

Artikkel 21
Ülemäärase pakendamise vältimise kohustus

1.Rühmapakendites, veopakendites või e-kaubanduse pakendites tooteid lõppturustajale tarnivad ettevõtjad tagavad, et tühja ruumi suhtarv on maksimaalselt 40 %.

2.Selle arvutamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„tühi ruum“ – rühmapakendite, veopakendite või e-kaubanduse pakendite kogumahu ja neis sisalduvate müügipakendite mahu vahe;

(b)„tühja ruumi suhtarv“ – käesoleva lõike punktis a määratletud tühja ruumi suhe rühmapakendi, veopakendi või e-kaubanduse pakendi kogumahuga.

Tühjaks ruumiks loetakse ruumi, mis on täidetud täitematerjaliga nagu paberiribad, õhukotid, mullikile, vahtkummi, vahtpolüuretaan, puitvill, polüstüreen või stürovahust graanulid.

3.Ettevõtjad, kes kasutavad müügipakendeid e-kaubanduse pakenditena, vabastatakse lõikes 1 sätestatud kohustusest. Sellegipoolest tagavad nad, et sellised müügipakendid vastavad artikli 9 nõuetele.

Artikkel 22
Teatavate pakendivormide kasutamise piirang

1.Ettevõtjad ei või turule lasta V lisas loetletud vormis ja otstarbega pakendeid.

2.Erandina lõikest 1 ei või ettevõtjad V lisa punktis 3 loetletud vormis ja otstarbega pakendeid turule lasta alates 1. jaanuarist 2030.

3.Liikmesriigid võivad vabastada V lisa punktis 3 esitatud piirangust sellised ettevõtjad, kes vastavad mikroettevõtja määratlusele kooskõlas komisjoni soovituses 2003/361 sätestatud eeskirjadega, nagu neid kohaldatakse ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ja kui ei ole tehniliselt teostatav jätta pakendid kasutamata või pääseda ligi korduskasutussüsteemi toimimiseks vajalikule taristule.

4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58 vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, et kohandada seda tehnika ja teaduse arenguga, seades eesmärgiks pakendijäätmete vähendamise. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel kaalub komisjon, kui suur on konkreetsete pakendivormide kasutamise piirangu mõju pakendijäätmete tekke vähendamisele, tagades samas üldise positiivse keskkonnamõju, ning võtab arvesse selliste alternatiivsete pakendilahenduste kättesaadavust, mis vastavad kontaktitundlike pakendite suhtes kohaldatavates õigusaktides sätestatud nõuetele, ning nende lahenduste suutlikkust vältida pakendatud toote mikrobioloogilist saastumist.

Artikkel 23 
Korduskasutuspakenditega seotud kohustus

1.Korduskasutatavaid pakendeid turule laskvad ettevõtjad tagavad, et selliste pakendite korduskasutamiseks on olemas süsteem, mis vastab artiklis 24 ja VI lisas sätestatud nõuetele.

2.Kirjeldus süsteemi vastavusest kõnealustele nõuetele koostatakse osana tehnilisest dokumentatsioonist, mis tuleb artikli 10 lõike 2 kohaselt korduskasutuspakendi kohta esitada. Selleks taotleb valmistaja VI lisas sätestatud süsteemis osalejatelt asjakohaseid kirjalikke kinnitusi.

Artikkel 24 
Korduskasutussüsteemidega seotud kohustus

1.Korduskasutuspakendeid kasutavad ettevõtjad osalevad ühes või mitmes korduskasutussüsteemis ja tagavad, et korduskasutussüsteemid, mille osa korduskasutuspakend on, vastavad VI lisa A osas sätestatud nõuetele.

2.Korduskasutuspakendeid kasutavad ettevõtjad uuendavad selliseid pakendeid vastavalt VI lisa B osale, enne kui nad pakuvad neid uuesti lõppkasutajatele kasutamiseks.

Artikkel 25
Taastäitmisega seotud kohustused

1.Kui ettevõtjad pakuvad võimalust osta tooteid taastäitmise kaudu, teavitavad nad lõppkasutajaid järgmisest:

(a)anumate liigid, mida võib kasutada pakutavate toodete ostmiseks taastäitmise kaudu;

(b)taastäitmise hügieenistandardid;

(c)lõppkasutaja vastutus tervise ja ohutuse eest punktis a osutatud anumate kasutamisel.

Seda teavet ajakohastatakse korrapäraselt ja see kas pannakse lõppkasutajate jaoks ettevõtja ruumides selgelt välja või edastatakse muul viisil.

2.Taastäitmist võimaldavad ettevõtjad tagavad, et taastäitejaamad vastavad VI lisa C osas sätestatud nõuetele ja muudes liidu õigusaktides sätestatud nõuetele, mis käsitlevad toodete müüki taastäitmise kaudu.

3.Taastäitmist võimaldavad ettevõtjad tagavad, et taastäitejaamades ei antaks lõppkasutajatele pakendeid tasuta või et pakutakse tagatisrahasüsteemis osalevaid pakendeid. 

4.Ettevõtjad võivad keelduda lõppkasutaja pakutava anuma taastäitmisest, kui lõppkasutaja ei täida nõudeid, millest ettevõtja on lõike 1 kohaselt teatanud. 

Artikkel 26
Korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärad

1.Alates 1. jaanuarist 2030 tuleb ettevõtjatel, kes teevad liikmesriigi territooriumil turul esimest korda kättesaadavaks direktiivi 2012/19/EL II lisa punktis 2 loetletud suured kodumasinad, tagada nendest toodetest 90 % kättesaadavaks tegemine korduskasutatavates veopakendites, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi.

2.Lõppturustaja, kes teeb liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks müügipakendis külmad või kuumad joogid, mis täidetakse kaasavõtmiseks ettenähtud anumasse müügikohas, tagab järgmist:

(a)alates 1. jaanuarist 2030 tehakse 20 % neist jookidest kättesaadavaks korduskasutuspakendites, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi, või taastäitmise kaudu;

(b)alates 1. jaanuarist 2040 tehakse 80 % neist jookidest kättesaadavaks korduskasutuspakendites, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi, või taastäitmise kaudu.

3.Lõppturustaja, kelle äritegevus on HORECA sektoris ja kes teeb liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks kaasavõtmiseks ettenähtud müügipakendites valmistoidu, mida tavaliselt tarbitakse kohe pakendist ilma täiendava valmistamiseta, tagab järgmist:

(a)alates 1. jaanuarist 2030 tehakse 10 % neist toodetest kättesaadavaks korduskasutuspakendites, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi, või taastäitmise kaudu;

(b)alates 1. jaanuarist 2040 tehakse 40 % neist toodetest kättesaadavaks korduskasutuspakendites, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi, või taastäitmise kaudu.

4.Valmistaja ja lõppturustaja, kes teevad liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks müügipakendites alkohoolsed joogid nagu õlu, gaseeritud alkohoolsed joogid, muud kääritatud joogid peale veini, aromatiseeritud veinitoodete ja puuviljaveini, ning tooted, mis on saadud piiritusjookide, veini või muude kääritatud jookide segamisel muude jookide, karastusjookide, siidri või mahlaga, tagavad järgmist:

(a)alates 1. jaanuarist 2030 tehakse 10 % neist toodetest kättesaadavaks korduskasutuspakendites, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi, või taastäitmise kaudu;

(b)alates 1. jaanuarist 2040 tehakse 25 % neist toodetest kättesaadavaks korduskasutuspakendites, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi, või taastäitmise kaudu.

5.Valmistaja ja lõppturustaja, kes teevad liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks müügipakendis alkohoolsed joogid nagu vein, välja arvatud vahuvein, tagavad järgmist:

(a)alates 1. jaanuarist 2030 tehakse 5 % neist toodetest kättesaadavaks korduskasutuspakendites, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi, või taastäitmise kaudu;

(b)alates 1. jaanuarist 2040 tehakse 15 % neist toodetest kättesaadavaks korduskasutuspakendites, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi, või taastäitmise kaudu.

6.Valmistaja ja lõppturustaja, kes teevad liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks müügipakendis mittealkohoolsed joogid nagu vesi, suhkrulisandiga vesi, muu magusainelisandiga vesi, maitsevesi, karastusjoogid, limonaad, jäätee ja samalaadsed valmisjoogid, puu- ja köögiviljadest valmistatud täismahl, mahl või virre ning ilma piimata smuutid ja piimarasva sisaldavad mittealkohoolsed joogid, tagavad järgmist:

(a)alates 1. jaanuarist 2030 tehakse 10 % neist toodetest kättesaadavaks korduskasutuspakendites, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi, või taastäitmise kaudu;

(b)alates 1. jaanuarist 2040 tehakse 25 % neist toodetest kättesaadavaks korduskasutuspakendites, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi, või taastäitmise kaudu.

7.Ettevõtjad, kes kasutavad veopakendeid nagu kaubaalused, plastkastid, kokkuvolditavad plastkastid, ämbrid ja vaadid toodete veoks või pakendamiseks muudel kui lõigetes 12 ja 13 sätestatud tingimustel, tagavad järgmist:

(a)alates 1. jaanuarist 2030 on 30 % neist pakenditest korduskasutuspakendid, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi;

(b)alates 1. jaanuarist 2040 on 90 % neist pakenditest korduskasutuspakendid, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi.

8.Ettevõtjad, kes kasutavad veopakendeid e-kaubanduse kaudu turul esmakordselt kättesaadavaks tehtud tarbekaupade veoks ja kättetoimetamiseks, tagavad järgmist:

a)alates 1. jaanuarist 2030 on 10 % neist pakenditest korduskasutuspakendid, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi;

b)alates 1. jaanuarist 2040 on 50 % neist pakenditest korduskasutuspakendid, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi.

9.Ettevõtjad, kes kasutavad sellist veopakendit nagu vedamise ajal toodete stabiliseerimiseks ja kaitseks kaubaalustele pandud koormakile ja koormarihmad, tagavad järgmist:

a)alates 1. jaanuarist 2030 on 10 % neist pakenditest korduskasutuspakendid, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi;

b)alates 1. jaanuarist 2040 on 30 % neist veopakenditest korduskasutuspakendid, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi.

10.Ettevõtjad, kes kasutavad sellist rühmapakendit nagu kastid (v.a papist) teatava arvu müügipakendis toodete rühmitamiseks, et luua laoühik, tagavad järgmist:

a)alates 1. jaanuarist 2030 on 10 % neist pakenditest korduskasutuspakendid, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi;

b)alates 1. jaanuarist 2040 on 25 % neist pakenditest korduskasutuspakendid, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi.

11.Lõigetes 1–10 sätestatud sihtmäärad arvutatakse kalendriaasta kohta.

12.Ettevõtja kasutatavad veopakendid peavad olema korduskasutatavad, kui neid kasutatakse toodete veoks alljärgnevalt:

(a)ettevõtja eri tegevuskohtade vahel; või

(b)ettevõtja tegevuskohtade ja nende kohtade vahel, kus tegutseb muu sidusettevõtja või partnerettevõtja, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2003/361 lisa artiklis 3, nagu seda kohaldatakse ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

See kohustus kehtib kaubaaluste, kastide (v.a papist), aluste, plastkastide, keskmise suurusega mahtlastikonteinerite, vaatide ja kanistrite suhtes, mis võivad olla kõigis suurustes ja kõikidest materjalidest, sh painduvad vormid.

13.Ettevõtjad, kes tarnivad tooteid sama liikmesriigi teisele ettevõtjale, kasutavad selliste toodete veoks üksnes korduskasutatavaid veopakendeid.

See kohustus kehtib kaubaaluste, kastide (v.a papist), plastkastide, keskmise suurusega mahtlastikonteinerite ja vaatide suhtes, mis võivad olla kõigis suurustes ja kõikidest materjalidest, sh painduvad vormid.

14.Ettevõtjad vabastatakse lõigetes 2–10 sätestatud sihtmäärade saavutamise kohustusest, kui nad kalendriaasta jooksul:

(a)on lasknud turule kuni 1 000 kg pakendeid; või

(b)vastavad mikroettevõtte määratlusele kooskõlas komisjoni soovituses 2003/361 sätestatud eeskirjadega, nagu neid kohaldatakse ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

15.Ettevõtjad vabastatakse lõigetes 2–6 sätestatud sihtmäärade saavutamise kohustusest, kui nende müügipind kalendriaasta jooksul ei ületa 100 m², sealhulgas kõik ladustamis- ja lähetusalad.

16.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse:

(a)sihtmäärad muudele kui käesoleva artikli lõigetega 1–6 hõlmatud toodetele ja muudele kui lõigetes 7–10 nimetatud pakendivormidele, mis põhinevad liikmesriikide poolt artikli 45 lõike 2 alusel võetud meetmetega saadud positiivsetel kogemustel;

(b)erandid ettevõtjatele lisaks käesoleva artikli lõike 14 punktides a–c loetletule;

(c)erandid konkreetsete pakendivormide puhul, mis on hõlmatud käesoleva artikli lõigetes 2–6 sätestatud sihtmääradega, kui tegemist on hügieeni, toiduohutuse või keskkonnaküsimustega, mis takistavad kõnealuste sihtmäärade saavutamist.

17.Komisjon vaatab ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: kaheksa aastat alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] läbi pakendite korduskasutamise olukorra ja hindab selle põhjal, kuivõrd asjakohane on kehtestada meetmeid, vaadata läbi käesolevas artiklis sätestatud sihtmäärad ning kehtestada uued pakendite korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärad, ning esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 27
Korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärade saavutamise arvutuseeskirjad

1.Selleks et tõendada artikli 26 lõikes 1 sätestatud sihtmäära saavutamist, arvutab ettevõtja, kes teeb liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks direktiivi 2012/19/EL II lisa punktis 2 loetletud suured kodumasinad, järgmist:

(a)nende seadmete müügiühikute arv korduskasutussüsteemi kuuluvates korduskasutuspakendites, mis on tehtud liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks kalendriaasta jooksul;

(b)nende seadmete müügiühikute arv muudes kui punktis a osutatud korduskasutuspakendites, mis on tehtud liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks kalendriaasta jooksul.

2.Selleks et tõendada artikli 26 lõigetes 2–6 sätestatud sihtmäärade saavutamist, arvutab lõppturustaja või vajaduse korral valmistaja, kes teeb sellised tooted liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks, iga sihtmäära kohta eraldi järgmist:

(a)toidu ja joogi müügiühikute arv korduskasutussüsteemi kuuluvates korduskasutuspakendites, mis on liikmesriigi territooriumil tehtud turul kättesaadavaks kalendriaasta jooksul;

(b)toidu ja joogi müügiühikute arv, mis on taastäitmise kaudu tehtud liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks kalendriaasta jooksul;

(c)toidu ja joogi müügiühikute arv, mis on muul kui punktides a ja b osutatud viisil tehtud liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks kalendriaasta jooksul.

3.Selleks et tõendada artikli 26 lõigetes 7–10 sätestatud sihtmäärade saavutamist, arvutab selliseid pakendeid kasutav ettevõtja iga sihtmäära kohta eraldi järgmist:

(a)artikli 26 lõigetes 7–10 loetletud iga pakendivormi samaväärsete ühikute arv korduskasutussüsteemi kuuluvate korduskasutuspakendite kohta, mida nad on kalendriaastal kasutanud;

(b)artikli 26 lõigetes 7–10 loetletud iga pakendivormi samaväärsete ühikute arv muude kui punktis a osutatud pakendite kohta, mida nad on kalendriaastal kasutanud.

4.Komisjon võtab 31. detsembriks 2028 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse artiklis 26 sätestatud sihtmäärade üksikasjalikud arvutuseeskirjad ja metoodika.

Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel järgitakse artikli 59 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlust.

Artikkel 28
Korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärade täitmise aruanded pädevatele asutustele

1.Artikli 26 lõigetes 1–10 osutatud ettevõtjad esitavad käesoleva määruse artiklis 35 osutatud pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta andmed artiklis 26 sätestatud sihtmäärade saavutamise kohta.

2.Lõikes 1 osutatud aruanne esitatakse kuue kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse.

3.Esimene aruandeperiood on 1. jaanuaril 2030 algav kalendriaasta.

4.Pädevad asutused loovad elektroonilised süsteemid, mille kaudu neile andmeid edastatakse, ja täpsustavad kasutatavad vormingud.

5.Pädevad asutused võivad küsida lisateavet, et veenduda esitatud andmete usaldusväärsuses.

6.Liikmesriigid avalikustavad lõikes 1 osutatud aruannete tulemused.

V peatükk
Plastkandekotid

Artikkel 29
Plastkandekotid

1.Liikmesriigid võtavad meetmeid, et järjekindlalt vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist oma territooriumil.

Vähenemine toimub järjekindlalt, kui aastane tarbimine ei ületa 40 õhukest plastkandekotti inimese kohta või samaväärset sihtmäära massi järgi 31. detsembriks 2025 ja seejärel iga järgneva aasta 31. detsembriks.

2.Meetmed, mida liikmesriigid peavad võtma lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks, võivad varieeruda sõltuvalt õhukeste plastkandekottide valmistamise, ringlussevõtu või kõrvaldamise keskkonnamõjust ning nende omadustest kompostimisel, vastupidavusest või konkreetsest kasutusotstarbest. Erandina artiklist 4 võivad sellised meetmed hõlmata turustuspiiranguid, tingimusel et need on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

3.Liikmesriigid võivad kooskõlas aluslepingust tulenevate kohustustega võtta meetmeid mis tahes plastkandekottide suhtes olenemata sellest, kui õhukesed need on, näiteks kasutada majandushoobasid ja riiklikke vähendamiseesmärke.

4.Liikmesriigid võivad lõikes 1 sätestatud kohustustest välja jätta eriti õhukesed plastkandekotid, mida on vaja hügieeni eesmärgil või kasutamiseks lahtise toidu müügipakendina, et vältida toidu raiskamist.

VI peatükk
Pakendite vastavus nõuetele

Artikkel 30
Katse-, mõõtmis- ja arvutusmeetodid

Pakendite vastavuse kontrollimiseks käesoleva määruse artiklites 5–11 ja artiklis 24 sätestatud nõuetele tuleb katsed, mõõtmised ja arvutused teha usaldusväärsete, täpsete ja korratavate meetoditega, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatud nüüdisaegseid meetodeid ja mille mõõtemääramatust peetakse väikeseks.

Artikkel 31 
Nõuetele vastavuse eeldamine

1.Artiklis 30 osutatud katse-, mõõtmis- ja arvutusmeetodid, mis on vastavuses selliste harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja millele on osutatud kõnealuses artiklis.

2.Pakendid, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses nõuetega või nende osadega, mida nimetatud standardid käsitlevad ja mis on sätestatud artiklites 5–11 ja artiklis 24.

Artikkel 32
Ühtsed tehnilised kirjeldused

1.Pakendid, mis vastavad lõikes 2 osutatud ühtsetele tehnilistele kirjeldustele või nende osadele, eeldatakse olevat vastavuses artiklites 5–11 ja artiklis 24 sätestatud nõuetega niivõrd, kuivõrd neid nõudeid käsitletakse kõnealustes ühtsetes tehnilistes kirjeldustes või nende osades.

2.Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada artiklites 5–11 ja artiklis 24 sätestatud nõuete jaoks ühtsed tehnilised kirjeldused, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a)puudub harmoneeritud standard, milles käsitletaks asjakohaseid nõudeid, mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või standardis ei ole neid nõudeid piisavalt käsitletud;

(b)komisjon on määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõike 1 kohaselt esitanud ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada artiklites 5–11 ja artiklis 24 sätestatud nõuete jaoks harmoneeritud standard või vaadata see läbi ning täidetud on üks järgmistest tingimustest:

i) ükski Euroopa standardiorganisatsioon, kellele taotlus oli adresseeritud, ei ole seda taotlust vastu võtnud;

ii) vähemalt üks Euroopa standardiorganisatsioon, kellele taotlus oli adresseeritud, on taotluse vastu võtnud, kuid taotletud standardid:

–ei ole vastu võetud taotluses sätestatud tähtaja jooksul;

–ei ole taotlusega vastavuses;

–ei ole täielikult kooskõlas nõuetega, mida nad peaksid täitma.

Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel järgitakse artikli 59 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlust.

3.Kui viited harmoneeritud standardile avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, hindab komisjon, kas lõikes 2 osutatud rakendusaktid või nende osad, milles käsitletakse artiklites 5–11 ja artiklis 24 sätestatud samu nõudeid, tuleb kehtetuks tunnistada või tuleb neid muuta.

Artikkel 33
Vastavushindamise menetlus

Pakendite vastavust artiklites 5–11 sätestatud nõuetele hinnatakse VII lisas esitatud menetluse kohaselt.

Artikkel 34
ELi vastavusdeklaratsioon

1.ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et artiklites 5–11 sätestatud nõuded on täidetud.

2.ELi vastavusdeklaratsioon peab vastama VIII lisas esitatud näidisele, sisaldama VII lisas esitatud moodulis kindlaks määratud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mis on ette nähtud liikmesriigis, kus pakend turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.Kui pakendi või pakendatud toote suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, milles nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse üks ELi vastavusdeklaratsioon kõigi asjaomaste ELi õigusaktide kohta. Deklaratsioonis loetletakse asjaomased liidu õigusaktid ja nende avaldamisviiteid. Selle deklaratsiooni võib moodustada asjakohastest individuaalsetest ELi vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

4.ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab valmistaja endale vastutuse selle eest, et pakend vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

VII peatükk
Pakendite ja pakendijäätmete käitlemine

1. JAGU. Üldsätted

Artikkel 35
Pädev asutus

1.Liikmesriigid määravad ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad käesolevas peatükis ning artikli 26 lõigetes 1–10, artiklites 27, 28 ja 29 sätestatud kohustuste rakendamise ja täitmise tagamise eest.

2.Liikmesriigid kehtestavad pädeva asutuse või pädevate asutuste korralduse ja tegevuse üksikasjad, sealhulgas haldus- ja menetluseeskirjad, millega reguleeritakse järgmist:

(a)tootjate registreerimine vastavalt artiklile 39;

(b)artikli 39 lõikega 7 ette nähtud aruannete esitamise korraldus ja järelevalve;

(c)järelevalve laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmise üle kooskõlas artikliga 40;

(d)teabe kättesaadavaks tegemine kooskõlas artikliga 50.

3.Liikmesriigid teatavad ... [väljaannete talitus, palun märkige kuupäev: kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäevas] komisjonile lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste nimed ja aadressid. Liikmesriigid teatavad komisjonile põhjendamatu viivituseta pädevate asutuste nimede või aadresside mis tahes muudatustest.

Artikkel 36
Varajase hoiatuse aruanne

1.Komisjon koostab koostöös Euroopa Keskkonnaametiga eduaruanded artiklites 38 ja 46 sätestatud sihtmäärade saavutamise kohta hiljemalt kolm aastat enne iga tähtaega, mis on kõnealustes artiklites ette nähtud.

2.Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad järgmist:

(a)hinnang liikmesriikide kaupa selle kohta, kui kaugele on jõutud sihtmäärade saavutamisel;

(b)nende liikmesriikide loetelu, kelle puhul on oht, et neid sihtmäärasid ei saavutata vastava tähtaja jooksul, koos asjakohaste soovitustega asjaomasele liikmesriigile;

(c)näited headest tavadest, mida kasutatakse kogu liidus ja millest võib olla abi sihtmäärade saavutamisel.

Artikkel 37
Jäätmekavad

Liikmesriigid lisavad direktiivi 2008/98/EÜ artikli 28 kohaselt nõutavatesse jäätmekavadesse eraldi peatüki pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kohta, kaasa arvatud käesoleva määruse artiklite 38 ja 45 kohaselt võetud meetmed.

2. JAGU. Jäätmetekke vältimine

Artikkel 38
Pakendijäätmete tekke vältimine

1.Iga liikmesriik vähendab pakendijäätmeid inimese kohta võrreldes 2018. aastal inimese kohta tekkinud pakendijäätmetega, mille kohta esitati komisjonile andmed kooskõlas otsusega 2005/270/EÜ, alljärgneval määral:

(a)5 % aastaks 2030;

(b)10 % aastaks 2035;

(c)15 % aastaks 2040.

2.Liikmesriigid rakendavad meetmeid, mille eesmärk on vältida pakendijäätmete teket ja minimeerida pakendite keskkonnamõju.

3.Lõike 2 kohaldamisel võivad liikmesriigid selleks, et stimuleerida jäätmehierarhia rakendamist, kasutada majandushoobasid ja muid meetmeid, näiteks direktiivi 2008/98/EÜ IV ja IVa lisas osutatud meetmed, või muid asjakohaseid vahendeid ja meetmeid, sealhulgas pakkuda stiimuleid laiendatud tootjavastutuse süsteemide kaudu ja nõuda tootjatelt või tootjavastutusorganisatsioonidelt, et nad võtaksid vastu jäätmetekke vältimise kavad. Sellised meetmed peavad olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning kavandatud nii, et vältida kaubandustõkkeid või konkurentsimoonutusi kooskõlas aluslepinguga.

4.Komisjon vaatab lõikes 1 sätestatud eesmärgid läbi ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: kaheksa aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ning lisab sellele vajaduse korral seadusandliku akti ettepaneku.

5.Liikmesriik võib aluslepingus sätestatud üldeeskirju täites ja käesoleva määruse sätteid järgides võtta vastu õigusnorme, mis lähevad kaugemale käesoleva artikliga kehtestatud miinimumnõuetest.

3. JAGU

Tootjate register ja laiendatud tootjavastutus

Artikkel 39
Tootjate register

1.Liikmesriigid loovad registri, mille eesmärk on teha järelevalvet pakenditootjate vastavuse üle käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.

Register sisaldab linke teistele riikide tootjate registrite veebisaitidele, et hõlbustada kõikides liikmesriikides tootjate või laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindajate registreerimist.

2.Tootjad on kohustatud end lõikes 1 osutatud registris registreerima. Selleks esitavad nad registreerimistaotluse igas liikmesriigis, kus nad pakendid esimest korda turul kättesaadavaks teevad. Kui tootja on määranud artikli 41 lõikes 1 osutatud tootjavastutusorganisatsiooni, täidab see organisatsioon käesolevas artiklis sätestatud kohustusi, kui registri asukohaliikmesriik ei ole sätestanud teisiti.

3.Käesolevas artiklis sätestatud kohustusi võib tootja nimel täita laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja.

4.Tootjad ei või teha pakendeid turul kättesaadavaks, kui nemad või vajaduse korral nende laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindajad ei ole selles liikmesriigis registreeritud.

5.Registreerimistaotlus peab sisaldama IX lisa A osa kohaselt esitatavat teavet. Liikmesriigid võivad nõuda lisateavet või -dokumente, kui see on registri tõhusaks kasutamiseks vajalik.

6.Kui laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja esindab rohkem kui ühte tootjat, esitab ta lisaks lõike 5 kohasele teabele eraldi iga esindatava tootja nime ja kontaktandmed.

7.Tootja või vajaduse korral tema laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja või tootjavastutusorganisatsioon esitab registri eest vastutavale pädevale asutusele iga eelneva täisaasta kohta 1. märtsiks IX lisa B osas sätestatud teabe.

8.Registripidajast pädev asutus:

(a)võtab tootjate registreerimistaotlused, millele on osutatud lõikes 2, vastu elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu, mille üksikasjalikud andmed tehakse kättesaadavaks pädevate asutuste veebisaidil;

(b)annab loa registreerimiseks ja esitab registreerimisnumbri hiljemalt 12 nädala jooksul alates kogu lõigetes 5 ja 6 sätestatud teabe esitamisest;

(c)võib kehtestada registreerimisnõuete ja -menetlusega seotud korra, lisamata lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele sisulisi nõudeid;

(d)võib nõuda tootjatelt lõikes 2 osutatud taotluste läbivaatamise eest kulupõhiseid ja proportsionaalseid tasusid;

(e)võtab vastu ja jälgib lõike 7 kohaselt esitatud aruandeid.

9.Tootja või vajaduse korral tema laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja või tootjavastutusorganisatsioon teavitab pädevat asutust viivitamatult kõigist registreerimisel esitatud teabe muudatustest ja sellest, kui registreerimises osutatud pakendite liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks tegemine alaliselt lõpetatakse. Tegevuse lõpetanud tootja arvatakse registrist välja.

10.Kui tootjate registris olev teave ei ole avalikult kättesaadav, tagavad liikmesriigid, et digiplatvormide pakkujatele, kes võimaldavad tarbijatel sõlmida tootjatega kauglepinguid, antakse tasuta juurdepääs registris sisalduvale teabele.

11.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse registreerumise vorm ja registrile teabe esitamise vorm ning määratakse kindlaks esitatava teabe üksikasjalikkus ning pakendiliigid ja materjalikategooriad, mille kohta teave tuleb esitada.

Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel järgitakse artikli 59 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlust.

Artikkel 40
Laiendatud tootjavastutus

1.Pakendite tootjatel on direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 8 ja 8a ning käesoleva jao kohaselt kehtestatud süsteemide alusel laiendatud tootjavastutus pakendite eest, mille nad liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks teevad.

2.Tootja määrab kirjaliku volitusega laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja igas liikmesriigis, mis ei ole tema asukohaliikmesriik ja kus ta teeb pakendi esimest korda kättesaadavaks.

3.Määruse (EL) 2022/2065 3. peatüki 4. jao kohaldamisalasse kuuluvad digiplatvormide pakkujad, kes võimaldavad tarbijatel sõlmida kauglepinguid tootjatega, kes pakuvad pakendeid liidus asuvatele tarbijatele, peavad saama nendelt tootjatelt alljärgnevat teavet:

(a)teave artiklis 39 osutatud tootjate registreerimise kohta liikmesriigis, kus tarbija asub, ja tootja registreerimisnumber (-numbrid) kõnealuses registris;

(b)tootja kinnitus, millega ta kohustub pakkuma ainult pakendeid, mille puhul on tarbija asukohaliikmesriigis täidetud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud laiendatud tootjavastutuse nõuded.

Artikkel 41
Tootjavastutusorganisatsioon

1.Tootjad võivad anda artikli 42 kohase loa saanud tootjavastutusorganisatsioonile ülesande täita laiendatud tootjavastutuse kohustusi nende nimel. Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, et muuta tootjavastutusorganisatsioonile ülesande andmine kohustuslikuks.

2.Kui liikmesriigi territooriumil on mitu tootjavastutusorganisatsiooni volitatud täitma tootjate nimel laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tagab liikmesriik, et tootjavastutusorganisatsioonid kokku hõlmavad artikli 42 lõike 3 ning artiklite 43 ja 44 kohaste tegevuste puhul kogu liikmesriigi territooriumi. Liikmesriigid määravad pädeva asutuse või sõltumatu kolmanda isiku, kes kontrollib, et tootjavastutusorganisatsioonid täidaksid oma kohustusi koordineeritult.

3.Tootjavastutusorganisatsioonid tagavad oma valduses olevate andmete konfidentsiaalsuse, kui tegemist on ärisaladusena käsitatava teabe või sellise teabega, mis on otseselt seostatav üksikute tootjate või nende volitatud esindajatega.

4.Lisaks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 3 punktis e osutatud teabele avaldavad tootjavastutusorganisatsioonid oma veebisaitidel vähemalt kord aastas ning äri ja ettevõtlusega seotud konfidentsiaalsust hoides teabe liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud pakendite koguse ning taaskasutusse võetud ja ringlussevõetud materjalide määra kohta seoses pakenditega, mille suhtes nad on täitnud tootjavastutuse kohustusi.

Artikkel 42
Luba laiendatud tootjavastutuse kohustuse täitmiseks

1.Laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral peab tootja või laiendatud tootjavastutuse kohustuste kollektiivse täitmise korral peavad määratud tootjavastutusorganisatsioonid taotlema pädevalt asutuselt luba.

2.Liikmesriigi meetmed haldus- ja menetluseeskirjade kehtestamiseks artikli 35 kohaselt peavad sisaldama loa andmise menetluse nõudeid ja üksikasju, kusjuures need võivad olla erinevad sõltuvalt sellest, kas laiendatud tootjavastutuse kohustuse täitmine on individuaalne või kollektiivne, ning vastavuse kontrollimise korda, sealhulgas teavet, mille tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid peavad sel eesmärgil esitama. Loa andmise menetlus peab sisaldama nõuet kontrollida lõikes 3 sätestatud nõuete täitmiseks kehtestatud korra järgimist ja menetlus ei võib kesta kauem kui 12 nädalat alates taotluse täieliku toimiku esitamisest. Kontrollimisega tegeleb sõltumatu ekspert, kes esitab kontrollimise tulemuste kohta aruande. Sõltumatu ekspert on sõltumatu pädevast asutusest ja tootjavastutusorganisatsioonidest või tootjavastutuse kohustust individuaalselt täitma volitatud tootjatest.

3.Meetmetega, mille liikmesriigid lõike 2 kohaselt kehtestavad, tagatakse alljärgnev:

(a)direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 3 punktides a–d sätestatud nõuded on täidetud;

(b)tootja või tootjavastutusorganisatsiooni kehtestatud meetmed on piisavad, et võimaldada pakendijäätmete tasuta tagastamist või kogumist vastavalt artikli 43 lõigetele 1 ja 2 ning artiklile 44 ning see toimub sagedusega, mis on proportsionaalne pakendijäätmete mahu ja asjaomase maa-ala suhtes, arvestades selliste pakendite koguseid ja liike, mille tootja või tootjad, kelle nimel tootjavastutusorganisatsioon tegutseb, on liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks teinud;

(c)on sõlmitud vajalikud kokkulepped, sealhulgas eelkokkulepped turustajatega, ametiasutustega või kolmandate isikutega, kes tegelevad jäätmekäitlusega nende nimel;

(d)on olemas vajalik sortimis- ja ringlussevõtuvõimsus, et tagada kogutud pakendijäätmete eelnev töötlemine ja ringlussevõtt;

(e)lõikes 6 sätestatud nõue on täidetud.

4.Tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid teatavad pädevale asutusele põhjendamatu viivituseta kõigist loataotluses sisalduva teabe muudatustest, loa tingimustega seotud muudatustest või tegevuse alalisest lõpetamisest.

5.Pädev asutus võib otsustada asjaomase loa tühistada, näiteks kui tootja või tootjavastutusorganisatsioon ei täida enam pakendijäätmete töötlemise korraldusega seotud nõudeid või kui ta ei esita pädevale asutusele aruandeid või ei teata loa tingimustega seotud muudatustest või on tegevuse lõpetanud.

6.Laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral esitavad tootja ja laiendatud tootjavastutuse kohustuse kollektiivse täitmise korral esitavad määratud tootjavastutusorganisatsioonid piisava tagatise, mis on ette nähtud tootja või tootjavastutusorganisatsiooni jäätmekäitlustoimingutega seotud kulude katmiseks laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmata jätmise korral, sealhulgas tegevuse püsiva lõpetamise või maksejõuetuse korral. See tagatis võib olla ringlussevõtukindlustus või kinnine pangakonto või tootja osalemine tootjavastutusorganisatsioonis. Liikmesriigid võivad sellele tagatisele kehtestada täiendavaid nõudeid.

4. JAGU

Tagastamine, kogumine, tagatisrahasüsteemid

Artikkel 43
Tagastamise ja kogumise süsteemid

1.Liikmesriigid loovad süsteemid, millega kõik pakendijäätmed tagastatakse ja kogutakse liigiti lõppkasutajatelt, et töödelda pakendijäätmeid kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklitega 4 ja 13 ning hõlbustada nende korduskasutamiseks ettevalmistamist ja kvaliteetset ringlussevõttu.

2.Liikmesriigid võivad lubada erandeid lõikest 1, tingimusel et pakendite või pakendijäätmete osade koos kogumine või kogumine koos muude jäätmetega ei mõjuta seda, et neid pakendeid või pakendijäätmete osi saab korduskasutamiseks ette valmistada, ringlusse võtta või teha nendega muid taaskasutamistoiminguid kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklitega 4 ja 13 ning et nende toimingute tulemuse kvaliteet on võrreldav liigiti kogumise tulemusel saadud kvaliteediga.

3.Lõikes 1 osutatud süsteemid:

(a)peavad olema osavõtuks avatud asjaomaste sektorite ettevõtjatele, pädevatele ametiasutustele ja nende nimel jäätmekäitlusega tegelevatele kolmandatele isikutele;

(b)peavad hõlmama kogu liikmesriigi territooriumi ja kõiki pakendijäätmeid, mis tekivad igat liiki pakenditest ja tegevustest, ning nende süsteemide puhul tuleb võtta arvesse rahvaarvu, pakendijäätmete eeldatavat kogust ja koostist ning samuti seda, et need oleksid lõppkasutajatele juurdepääsetavad ja asuksid lähikonnas. Neis on ette nähtud jäätmete liigiti kogumine avalikes kohtades, äriruumides ja elupiirkondades;

(c)peavad olema avatud imporditavate toodete suhtes mittediskrimineerivatel tingimustel, pidades silmas süsteemidele juurdepääsu üksikasjalikku korda ja kehtestatud kasutustasusid ning mis tahes muid tingimusi, ja need kavandatakse nii, et vastavalt aluslepingule vältida kaubandustõkkeid või konkurentsimoonutusi.

4.Liikmesriigid võtavad meetmeid sellise pakendijäätmete ringlussevõtu edendamiseks, mis vastab asjaomastes sektorites ringlussevõetud materjalide kasutamise kvaliteedistandarditele.

5.Erandina lõikes 3 sätestatud jäätmete liigiti kogumise kohustusest võib teatavat liiki pakendijäätmeid koguda koos, kui selline kogumine ei mõjuta nende ringlussevõtuvõimalusi ja kui nende ringlussevõtu tulemuse kvaliteet on võrreldav liigiti kogumise tulemusel saadud kvaliteediga.

Artikkel 44
Tagatisrahasüsteemid

1.Liikmesriigid võtavad 1. jaanuariks 2029 vajalikud meetmed tagatisrahasüsteemide loomiseks alljärgnevale:

(a)ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid mahuga kuni kolm liitrit; ning

(b)ühekordselt kasutatavad metallist joogipakendid mahuga kuni kolm liitrit.

2.Lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata pakendite suhtes, mis sisaldavad alljärgnevat:

(a)vein, aromatiseeritud veinitooted ja piiritusjoogid;

(b)piim ja piimatooted, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 1308/2013 I lisa XVI osas.

3.Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, vabastatakse liikmesriik lõike 1 kohasest kohustusest järgmistel tingimustel:

(a)artikli 43 lõigete 3 ja 4 kohaselt nõutav vastava pakendivormi liigiti kogumise määr, millest on komisjonile teatatud artikli 50 lõike 1 punkti c kohaselt, on suurem kui 90 % nende pakendite massist, mis 2026. ja 2027. kalendriaastal asjaomase liikmesriigi territooriumil turule lasti. Kui sellist aruannet ei ole komisjonile veel esitatud, koostab liikmesriik kinnitatud riiklike andmete alusel asjakohase põhjenduse ja rakendatud meetmete kirjelduse selle kohta, et käesolevas lõikes sätestatud erandi tegemise tingimused on täidetud;

(b)hiljemalt 24 kuud enne käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaega teatab liikmesriik komisjonile oma eranditaotlusest ja esitab rakenduskava, milles on strateegia koos konkreetsete meetmetega ja ajakava, kuidas saavutatakse lõikes 1 osutatud pakendite 90 % massist liigiti kogumine.

4.Kolme kuu jooksul pärast lõike 3 punkti b kohaselt esitatud rakenduskava kättesaamist võib komisjon liikmesriigilt nõuda, et liikmesriik muudaks nimetatud kava, kui komisjon leiab, et kava ei vasta kõnealuse lõike punkti b nõuetele. Asjaomane liikmesriik esitab muudetud kava kolme kuu jooksul pärast komisjoni taotluse saamist.

5.Kui lõikes 1 osutatud pakendite liigiti kogumise määr asjaomases liikmesriigis väheneb ja jääb alla 90 % turule lastud pakendivormide massist kolmel järjestikusel kalendriaastal, teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile, et vabastust enam ei kohaldata. Tagatisrahasüsteem tuleb luua sellele aastale järgneva teise kalendriaasta 1. jaanuariks, mil komisjon teatas asjaomasele liikmesriigile, et erandit enam ei kohaldata.

6.Liikmesriigid püüavad tagatisrahasüsteemid luua ja neid süsteeme pidada eelkõige ühekordselt kasutatavate klaasist joogipudelite, joogikartongi ja korduskasutuspakendite jaoks. Liikmesriigid püüavad tagada, et ühekordselt kasutatavate pakendivormide, eelkõige ühekordselt kasutatavate klaasist joogipudelite tagatisrahasüsteemid on korduskasutuspakendite puhul võrdselt kättesaadavad, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav.

7.Liikmesriik võib aluslepingus sätestatud üldeeskirju täites ja käesoleva määruse sätteid järgides võtta vastu õigusnorme, mis lähevad kaugemale käesoleva artikliga kehtestatud miinimumnõuetest.

8.Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 sätestatuga sarnase eesmärgi ja vormiga korduskasutuspakendite tagastamispunktid ja võimalused ei ole lõppkasutajate jaoks vähem mugavad kui võimalused tagastada ühekorrapakendeid tagatisrahasüsteemi.

9.Liikmesriigid tagavad, et 1. jaanuariks 2028 täidavad kõik tagatisrahasüsteemid, sealhulgas lõike 5 alusel loodud tagatisrahasüsteemid X lisas loetletud miinimumkriteeriume.

5. JAGU

Korduskasutus ja taastäitmine

Artikkel 45
Korduskasutus ja taastäitmine

1.Liikmesriigid võtavad meetmeid, et soodustada pakendite korduskasutussüsteemide ja keskkonnaohutu taastäitmise süsteemide loomist. Need süsteemid peavad vastama käesoleva määruse artiklites 24 ja 25 ning VI lisas sätestatud nõuetele ega tohi kahjustada toiduhügieeni ega tarbijate ohutust.

2.Lõikes 1 osutatud meetmed võivad sisaldada järgmist:

(a)X lisas sätestatud miinimumnõuetele vastavate tagatisrahasüsteemide kasutamine korduskasutuspakendite ja muude kui artikli 44 lõikes 1 osutatud pakendivormide puhul;

(b)majanduslike stiimulite kasutamine, sealhulgas nõuded lõppturustajatele, ühekorrapakendite kasutamise tasu või müügikohas tarbijate teavitamine selliste pakendite maksumusest;

(c)nõuded, mille kohaselt lõppturustajad peavad teatava protsendimäära ulatuses muid tooteid kui need, mis on kaetud artiklis 26 sätestatud sihtmääradega, tegema kättesaadavaks korduskasutussüsteemi kuuluvates korduskasutatavates pakendites või taastäitmise kaudu, tingimusel et see ei too kaasa siseturu moonutusi ega kaubandustõkkeid teistest liikmesriikidest pärit toodetele.

6. JAGU

Ringlussevõtu sihtmäärad ja ringlussevõtu edendamine

Artikkel 46
Ringlussevõtu sihtmäärad ja ringlussevõtu edendamine

1.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et saavutada kogu oma territooriumil järgmised ringlussevõtu sihtmäärad:

(a)31. detsembriks 2025 vähemalt 65 % kõikide tekkinud pakendijäätmete massist;

(b)31. detsembriks 2025 pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide miinimumsisaldus protsentides massist:

i)plast: 50 %;

ii)puit: 25 %;

iii)mustmetall: 70 %;

iv)alumiinium: 50 %;

v)klaas: 70 %;

vi)paber ja kartong: 75 %;

(c)31. detsembriks 2030 vähemalt 70 % kõikide tekkinud pakendijäätmete massist;

(d)31. detsembriks 2030 pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide miinimumsisaldus protsentides massist:

i)plast: 55 %;

ii)puit: 30 %;

iii)mustmetall: 80 %;

iv)alumiinium: 60 %;

v)klaas: 75 %;

vi)paber ja kartong: 85 %.

2.Ilma et see piiraks lõike 1 punkti a kohaldamist, võib liikmesriik lõike 1 punkti b alapunktides i–vi sätestatud tähtaegu kuni viie aasta võrra edasi lükata järgmistel tingimustel:

(a)sihtmääradest erandi tegemine edasilükkamise ajavahemikul ei ole suurem kui 15 protsendipunkti üksikust sihtmäärast või jagatuna kahe sihtmäära vahel;

(b)sihtmääradest erandi tegemise tõttu edasilükkamise ajavahemikul ei jää ringlussevõtu määr ühegi sihtmäära puhul alla 30 %;

(c)sihtmääradest erandi tegemise tõttu edasilükkamise ajavahemikul ei jää ringlussevõtu määr ühegi lõike 1 punkti b alapunktis v või vi osutatud sihtmäära puhul alla 60 %; ning

(d)hiljemalt 24 kuud enne käesoleva artikli lõike 1 punktis b sätestatud tähtaega teatab liikmesriik komisjonile oma kavatsusest tähtaega edasi lükata ja esitab komisjonile käesoleva määruse XI lisa kohase rakenduskava, mida võib kombineerida direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 3 punkti b kohaselt esitatud rakenduskavaga.

3.Kolme kuu jooksul pärast lõike 2 punkti d kohaselt esitatud rakenduskava kättesaamist võib komisjon liikmesriigilt nõuda, et liikmesriik muudaks nimetatud kava, kui komisjon leiab, et kava ei vasta XI lisa nõuetele. Asjaomane liikmesriik esitab muudetud kava kolme kuu jooksul pärast komisjoni taotluse saamist.

4.Komisjon vaatab lõike 1 punktides c ja d sätestatud sihtmäärad läbi ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: kaheksa aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], et neid suurendada või kehtestada uusi eesmärke. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ning lisab sellele vajaduse korral seadusandliku akti ettepaneku.

5.Liikmesriigid soodustavad pakendijäätmetest toodetud materjalide kasutamist pakendite ja muude toodete valmistamisel, kus see on asjakohane:

(a)parandades selliste materjalide turutingimusi;

(b)vaadates läbi nende materjalide kasutamist takistavad kehtivad eeskirjad.

6.Liikmesriik võib aluslepingus sätestatud üldeeskirju täites ja käesoleva määruse sätteid järgides võtta vastu õigusnorme, mis lähevad kaugemale käesoleva artikliga kehtestatud miinimumnõuetest.

Artikkel 47
Ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise arvutuseeskirjad

1.Artikli 46 lõikes 1 sätestatud sihtmäärade saavutamine arvutatakse välja käesolevas artiklis sätestatud eeskirjade kohaselt.

2.Liikmesriigid arvutavad vastaval kalendriaastal tekkinud pakendijäätmete massi. Liikmesriigis tekkinud pakendijäätmete arvutus peab olema ammendav.

3.Liikmesriigid arvutavad vastaval kalendriaastal ringlussevõetud pakendijäätmete massi. Ringlussevõetud pakendijäätmete mass arvutatakse selliste jäätmeteks muutunud pakendite massina, millega on esmalt tehtud kõik vajalikud kontrolli-, sortimis- ja muud eelnevad toimingud, et kõrvaldada jäätmematerjalid, mis ei ole edasiseks töötlemiseks mõeldud, ja tagada kvaliteetne ringlussevõtt, ning mis seejärel siseneb ringlussevõtutoimingusse, mille käigus jäätmematerjalid tegelikult töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks.

4.Komposiitpakend ja muu pakend, mis koosneb rohkem kui ühest materjalist, arvutatakse ja esitatakse iga pakendis sisalduva materjali kohta. Liikmesriigid võivad teha sellest nõudest erandi, kui asjaomane materjal moodustab pakendiühikust tähtsusetu osa, kuid mitte mingil juhul rohkem kui 5 % pakendiühiku kogumassist.

5.Liidust eksporditud pakendijäätmed arvutatakse, nagu oleks need ringlusse võetud liikmesriigis, kus need koguti, üksnes juhul, kui eksportija suudab määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaselt tõendada, et jäätmesaadetis vastab kõnealuse määruse nõuetele ning et pakendijäätmete ringlussevõtt väljaspool liitu toimus tingimustes, mis on üldjoontes samaväärsed asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud tingimustega.

6.Lõike 3 kohaldamisel mõõdetakse ringlussevõetud pakendijäätmete massi siis, kui jäätmed sisenevad ringlussevõtutoimingusse.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võib ringlussevõetud pakendijäätmete massi mõõta sortimistoimingu väljundis, tingimusel et:

(a)sellise toimingu väljund võetakse seejärel ringlusse;

(b)selliste materjalide või ainete massi, mis kõrvaldatakse ringlussevõtutoimingule eelnevate lisatoimingutega ja mida ringlusse ei võeta, ei võeta ringlussevõetud jäätmetena märgitava jäätmete massi arvutamisel arvesse.

7.Liikmesriigid kehtestavad pakendijäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimiseks tõhusa süsteemi, et tagada käesoleva artikli lõigetes 2–7 sätestatud tingimuste täitmine. See süsteem võib koosneda direktiivi 2008/98/EÜ artikli 35 lõike 4 kohaselt loodud elektroonilistest registritest või sorditud jäätmete kvaliteedinõuete tehnilistest kirjeldustest. See võib koosneda ka sorditud jäätmete keskmistest kaomääradest vastavalt eri jäätmeliikide ja jäätmekäitlustavade puhul, tingimusel et usaldusväärseid andmeid ei ole muul viisil võimalik saada. Keskmised kaomäärad arvutatakse direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõike 10 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis kehtestatud arvutuseeskirjade alusel.

8.Biolagunevate pakendijäätmete kogust, mis siseneb aeroobsesse või anaeroobsesse töötlemisse, võib arvestada ringlussevõetud kogusena, kui sellise töötlemise tulemusena tekib kompost, kääritussaadus või muu väljund, milles on sisendiga võrreldes sarnane kogus ringlussevõetud materjale ja mida kasutatakse ringlusse võetud toote, materjali või ainena. Kui väljundit kasutatakse maapinnal, võivad liikmesriigid seda ringlussevõetud materjaliks lugeda ainult siis, kui selle kasutuse tulemusel paraneb põllumajanduslik või keskkonnaseisund.

9.Kui pakendijäätmematerjalid lakkavad olemast jäätmed ettevalmistava toimingu tulemusena enne töötlemist, võib sellised materjalid lugeda ringlussevõetuks tingimusel, et need töödeldakse seejärel toodeteks, materjalideks või aineteks, mida kasutatakse nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. Kui aga materjale, mis on lakanud olemast jäätmed, kasutatakse kütusena või muu energiaallikana või need põletatakse, ladestatakse prügilasse või kasutatakse tagasitäitena, ei loeta neid ringlussevõetuks.

10.Liikmesriigid võivad võtta arvesse jäätmete põletamise järel eraldatud ja ringlussevõetud metalli koguseid vastavalt põletatud pakendijäätmete osakaalule, tingimusel et ringlussevõetud metallid vastavad teatavatele kvaliteedikriteeriumidele, mis on sätestatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/1004.

11.Pakendijäätmeid, mis saadeti teise liikmesriiki kõnealuses teises liikmesriigis ringlussevõtmiseks, võib arvesse võtta üksnes see liikmesriik, kus kõnealused pakendijäätmed koguti.

12.Liidust eksporditud pakendijäätmed lähevad arvesse, nagu oleks need ringlusse võetud liikmesriigis, kus need koguti, üksnes juhul, kui lõikes 3 sätestatud nõuded on täidetud ja eksportija suudab määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaselt tõendada, et jäätmesaadetis vastab kõnealuse määruse nõuetele, sealhulgas et pakendijäätmete töötlemine väljaspool liitu toimus tingimustes, mis üldjoontes vastavad asjakohastele liidu keskkonnaõiguse nõuetele.

Artikkel 48
Korduskasutust sisaldavate ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise arvutuseeskirjad

1.Liikmesriik võib otsustada, et saavutab teataval aastal artikli 46 lõikes 1 osutatud sihtmäärade kohandatud taseme ja selleks tuleb võtta arvesse selliste korduskasutatavate müügipakendite eelneva kolme aasta keskmist osakaalu, mis on esmakordselt turule lastud ja pakendite korduskasutuse süsteemis korduskasutatud.

Kohandatud taseme arvutamiseks tehakse järgmine lahutamistehe:

(a)artikli 46 lõike 1 punktides a ja c kehtestatud sihtmääradest lahutatakse esimeses lõigus osutatud korduskasutatavate müügipakendite osakaal kõigist turule lastud müügipakenditest ja

(b)artikli 46 lõike 1 punktides b ja d kehtestatud sihtmääradest lahutatakse esimeses lõigus osutatud ja asjaomasest pakendimaterjalist koosnevate korduskasutatavate müügipakendite osakaal kõigist turule lastud sellest materjalist müügipakenditest.

Asjaomase sihtmäära kohandatud taseme arvutamisel võetakse korduskasutatavate müügipakendite keskmisest osakaalust arvesse kõige rohkem viis protsendipunkti.

2.Liikmesriik võib võtta arvesse korduskasutamiseks parandatud puitpakendite koguseid selliste sihtmäärade arvutamisel, mis on sätestatud artikli 46 lõike 1 punktis a, artikli 46 lõike 1 punkti b alapunktis ii, artikli 46 lõike 1 punktis c ja artikli 46 lõike 1 punkti d alapunktis ii. 

7. JAGU

Teave ja aruandlus

Artikkel 49
Teave pakendijäätmete vältimise ja käitlemise kohta

1.Lisaks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõikes 2 ja käesoleva määruse artiklis 11 osutatud teabele teevad tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on vastavalt artikli 41 lõikele 1 määratud, lõppkasutajatele ja eelkõige tarbijatele nende pakendijäätmete vältimise ja käitlemise kohta, mille pakendeid tootjad tarnivad liikmesriigi territooriumile, kättesaadavaks järgmise teabe:

(a)lõppkasutajate roll aidata kaasa jäätmetekke vältimisele, sealhulgas kõik parimad tavad;

(b)pakendi korduskasutusvõimaluste korraldus;

(c)lõppkasutajate roll aidata kaasa pakendijäätmete materjalide liigiti kogumisele, sealhulgas käsitseda ohtlikke tooteid või jäätmeid sisaldavaid pakendeid;

(d)pakendile artikli 11 kohaselt kinnitatud, märgitud või trükitud või pakendatud tootega kaasas olevates dokumentides esitatud siltide ja sümbolite tähendus;

(e)pakendijäätmete sobimatu äraviskamise, näiteks prügistamise või segaolmejäätmetesse viskamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele või ohutusele ning ühekorrapakendite, eelkõige plastkandekottide kahjulik keskkonnamõju;

(f)kompostitavate pakendite kompostimisomadused ja asjakohased jäätmekäitlusvõimalused.

2.Lõikes 1 osutatud teave peab olema ajakohane ja esitatud järgmiste vahendite abil:

(a)veebisait või muud elektroonilise side vahendid;

(b)avalik teave;

(c)haridusprogrammid ja -kampaaniad;

(d)viidad keeles või keeltes, mis on kasutajatele ja tarbijatele kergesti arusaadavad.

3.Kui teave esitatakse avalikult, säilitatakse tundliku äriteabe konfidentsiaalsus kooskõlas asjakohase liidu ja siseriikliku õigusega.

Artikkel 50 
Aruandlus komisjonile

1.Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta järgmised andmed:

(a)andmed artikli 46 lõike 1 punktide a–d rakendamise ja korduskasutuspakendite kohta;

(b)eriti õhukeste plastkandekottide, õhukeste plastkandekottide ja paksude plastkandekottide aastane tarbimine inimese kohta, iga kategooria eraldi;

(c)selliste pakendite liigiti kogumise määr, mille kohta on artikli 44 lõikes 1 sätestatud kohustus luua tagatisrahasüsteemid.

Liikmesriigid võivad esitada eriti paksude plastkandekottide aastase tarbimise andmed inimese kohta.

2.Liikmesriigid esitavad iga kalendriaasta kohta IX lisa tabelis 1 loetletud iga pakendimaterjali ja -liigi andmed alljärgnevalt:

(a)turule lastud pakendite kogused iga IX lisa tabelis 1 loetletud pakendiliigi ja -materjali kohta;

(b)eraldi kogutud pakendijäätmete kogused iga IX lisa tabelis 1 loetletud pakendimaterjali kohta;

(c)ringlussevõtu määrad;

(d)sortimiseks ja ringlussevõtuks paigaldatud taristu võimsus iga II lisa tabelis 1 loetletud pakendiliigi ja -materjali kohta.

3.Esimene aruandlusperiood on alljärgnev:

(a)lõike 1 punktides a ja b ning lõikes 2 sätestatud kohustuste puhul esimene täispikk kalendriaasta pärast sellise rakendusakti jõustumist, millega kehtestatakse komisjonile esitatava aruande vorm vastavalt lõikele 7;

(b)lõike 1 punktis c sätestatud kohustuse puhul kalendriaasta, mis algab 1. jaanuaril 2028.

4.Liikmesriigid teevad lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed elektrooniliselt kättesaadavaks 19 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Nad esitavad need andmed elektrooniliselt ja komisjoni poolt lõike 7 kohaselt kehtestatud vormis 19 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse.

5.Andmetele, mille liikmesriigid käesoleva artikli kohaselt kättesaadavaks teevad, lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne. Kvaliteedikontrolli aruanne esitatakse vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 7.

6.Käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide poolt kättesaadavaks tehtud andmetele lisatakse aruanne artikli 47 lõigete 5 ja 8 kohaselt võetud meetmete rakendamise kohta, sealhulgas üksikasjalik teave keskmiste kaomäärade kohta, kui neid kohaldatakse.

7.Komisjon võtab ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse:

(a)lõike 1 punktide a ja c ning lõike 2 kohase andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad, sealhulgas tekkinud pakendijäätmete kindlaksmääramise metoodika ja aruandluse vorm;

(b)metoodika, kuidas arvutada lõike 1 punktis b osutatud õhukeste plastkandekottide aastast tarbimist inimese kohta, ja nende andmete esitamise vorm.

Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel järgitakse artikli 59 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlust.

8.Liikmesriigid nõuavad, et kõik ettevõtjad, kes teevad pakendid liikmesriikides kättesaadavaks, esitaksid pädevatele asutustele täpsed ja usaldusväärsed andmed, mis võimaldavad liikmesriikidel täita käesolevast artiklist tulenevaid aruandluskohustusi, võttes vajaduse korral arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eriprobleeme seoses üksikasjalike andmete esitamisega.

Artikkel 51
Pakendite andmebaasid

1.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et ühtsetel alustel loodaks pakendite ja pakendijäätmete andmebaasid, juhul kui neid ei ole veel loodud.

2.Lõikes 1 osutatud andmebaasid sisaldavad järgmist:

(a)teave pakendite ja pakendijäätmete voogude ulatuse, omaduste ja arengu kohta liikmesriigi tasandil;

(b)teave pakendimaterjalide ja nende valmistamisel kasutatavate komponentide toksilisuse või ohtlikkuse kohta;

(c)XII lisas loetletud andmed.

VIII peatükk
Kaitsemeetmed

Artikkel 52
Riski kujutavate pakendite menetlus liikmesriigis

1.Ilma et see piiraks määruse (EL) 2019/1020 artikli 19 kohaldamist, peavad liikmesriigi turujärelevalveasutused juhul, kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad pakendid kujutavad endast riski keskkonnale või inimeste tervisele, läbi viima asjaomase pakendi hindamise, mis katab kõiki käesolevas määruses riski puudutavaid nõudeid. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega vajalikul viisil koostööd.

Kui turujärelevalveasutused leiavad selle hindamise käigus, et pakend ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, nõuavad nad asjaomaselt ettevõtjalt viivitamata asjakohaste ja proportsionaalsete parandusmeetmete võtmist pakendi nõuetega vastavusse viimiseks, mida tuleb teha mõistliku aja jooksul, mille turujärelevalveasutused on määranud ning mis vastab nõuetele mittevastavuse laadile ja vajaduse korral raskusastmele.

2.Erandina lõikest 1, juhul kui risk inimeste tervisele on seotud kontaktitundliku pakendiga, mille suhtes kohaldatakse inimeste tervise kaitseks mõeldud eriõigusakte, ei hakka järelevalveasutused hindama pakendimaterjali kujutatavat riski inimeste või loomade tervisele, kui risk kandub üle pakendimaterjalisse pakendatud sisule, vaid hoiatavad asutusi, kes on pädevad neid riske ohjama. Need asutused on määruses (EL) 2017/625, määruses (EL) 2017/745, määruses (EL) 2017/746, direktiivis 2001/83/EÜ või määruses (EL) 2019/6 osutatud pädevad asutused.

3.Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et nõuetele mittevastavus ei piirdu üksnes nende riigi territooriumiga, teatavad nad komisjonile ja teistele liikmesriikidele hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

4.Ettevõtja tagab, et kõik vajalikud parandusmeetmed võetakse kõigi asjakohaste pakendite puhul, mille ta on liidu turul kättesaadavaks teinud.

5.Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid või kui nõuetele mittevastavus jätkub, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata asjaomase pakendi kättesaadavaks tegemine oma riigi turul või pakend turult kõrvaldada või see tagasi nõuda.

Turujärelevalveasutused teatavad nendest meetmetest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

6.Lõikes 4 osutatud teave komisjonile ja teistele liikmesriikidele edastatakse määruse (EL) 2019/1020 artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu ning see peab sisaldama kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige nõuetele mittevastava pakendi kindlakstegemiseks vajalikke andmeid, pakendi päritolu, väidetava mittevastavuse ja kujutatava riski laadi, liikmesriigi võetud meetmete laadi ja kestust, asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti ning vajaduse korral artikli 54 lõikes 1 osutatud teavet. Turujärelevalveasutused märgivad samuti, kas nõuetele mittevastavus on tingitud ühest järgmistest asjaoludest:

(a)pakend ei täida käesoleva määruse artiklites 5–10 sätestatud kestlikkusnõudeid;

(b)käesoleva määruse artiklites 31 ja 32 osutatud harmoneeritud standardites või ühtsetes kirjelduses on puudusi.

7.Liikmesriigid, kes ei ole menetluse algatajad, teatavad viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele asjaomase pakendi nõuetele mittevastavuse suhtes võetud meetmetest ja mittevastavuse kohta nende käsutuses olevast lisateabest, samuti oma vastuväidetest, kui nad ei ole liikmesriigi võetud meetmega nõus.

8.Kui kolme kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud liikmesriigi ajutise meetme kohta vastuväiteid, loetakse meede põhjendatuks.

Ajutistes meetmetes võidakse määrata kolmest kuust pikem või lühem tähtaeg, et võtta arvesse asjaomaste nõuete eripärasid.

9.Liikmesriigid tagavad, et pakend kõrvaldatakse nende turult või et asjaomase pakendi või valmistaja suhtes võetakse viivitamata muud asjakohased piiravad meetmed.

Artikkel 53
Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.Kui artikli 52 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetme kohta vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et liikmesriigi meede on liidu õigusaktidega vastuolus, alustab komisjon viivitamata konsulteerimist liikmesriikide ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab liikmesriigi meedet. Hindamise tulemuse põhjal otsustab komisjon rakendusaktiga, kas liikmesriigi meede on põhjendatud või mitte.

See rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 59 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.Komisjon adresseerib oma otsuse kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Kui leitakse, et liikmesriigi meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava pakendi kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni.

Kui liikmesriigi meedet peetakse põhjendamatuks, siis liikmesriik tühistab selle meetme.

3.Kui liikmesriigi meede loetakse põhjendatuks ja pakendi nõuetele mittevastavus loetakse tulenevat puudustest käesoleva määruse artiklis 31 osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artikliga 11 ettenähtud menetlust.

4.Kui liikmesriigi meede loetakse põhjendatuks ja pakendi nõuetele mittevastavus loetakse tulenevat puudustest artiklis 32 osutatud ühtsetes tehnilistes kirjeldustes, muudab komisjon viivitamata asjaomaseid ühtseid kirjeldusi või tunnistab need kehtetuks.

Artikkel 54
Nõuetele vastav riski kujutav pakend

1.Kui liikmesriik leiab pärast artikli 52 kohast hindamist, et käesoleva määruse artiklites 5–11 sätestatud nõuetele vastav pakend kujutab endast siiski riski keskkonnale või inimeste tervisele, nõuab ta asjaomaselt ettevõtjalt viivitamata asjakohaste meetmete võtmist mõistliku aja jooksul, mille turujärelevalveasutus riski laadi ja vajaduse korral raskusastet arvestades kindlaks määrab, tagamaks et asjaomane pakend, kui see turule lastakse, ei kujutaks endast enam seda riski, või et see kõrvaldataks turult või nõutaks tagasi.

2.Erandina lõikest 1, juhul kui risk inimeste tervisele on seotud kontaktitundliku pakendiga, mille suhtes kohaldatakse inimeste tervise kaitseks mõeldud eriõigusakte, ei hakka järelevalveasutused hindama pakendimaterjali kujutatavat riski inimeste või loomade tervisele, kui risk kandub üle pakendimaterjalisse pakendatud sisule, vaid hoiatavad asutusi, kes on pädevad neid riske ohjama. Need asutused on määruses (EL) 2017/625, määruses (EL) 2017/745, määruses (EL) 2017/746, direktiivis 2001/83/EÜ või määruses (EL) 2019/6 osutatud pädevad asutused.

3.Ettevõtja tagab, et parandusmeetmed võetakse kõigi asjaomaste pakendite puhul, mille ta on liidu turul kättesaadavaks teinud.

4.Liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike avastatud puudustest ja lõike 1 kohastest edasistest meetmetest. Kõnealune teave sisaldab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava pakendi tuvastamiseks vajalikke andmeid, pakendi päritolu ja tarneahelat, riski laadi, liikmesriigi võetud meetmete laadi ja kestust.

5.Komisjon algatab liikmesriigi meetme hindamiseks viivitamata konsulteerimise liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas liikmesriigi meede on põhjendatud või mitte, ning vajaduse korral teeb komisjon ettepaneku sobivate meetmete võtmiseks.

See rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 59 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Igakülgselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud keskkonna ja inimeste tervise kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 58 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatava rakendusakti.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 55
Liidu turule sisenevate pakendite kontrollimine

1.Turujärelevalveasutused teatavad määruse (EL) 2019/1020 artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutustele viivitamata käesoleva määruse artikli 52 lõikes 4 osutatud meetmetest, kui mittevastavus ei piirdu nende riigi territooriumiga. Kõnealune teade sisaldab kogu asjakohast teavet, eelkõige üksikasju, mis on vajalikud, et tuvastada nõuetele mittevastavad pakendid, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, ning pakendatud toote puhul tuvastada toode ise.

2.Lõikes 1 osutatud teabe edastamiseks sisestatakse see teave asjaomasesse tolli riskijuhtimise keskkonda.

3.Komisjon töötab välja süsteemidevahelise ühenduse, et automatiseerida lõikes 1 osutatud teabe liikumine artikli 52 lõikes 5 osutatud info- ja teavitussüsteemist lõikes 3 osutatud keskkonda. Kõnealune ühendus peab tööle hakkama hiljemalt kaks aastat pärast lõikes 5 osutatud rakendusakti vastuvõtmise kuupäeva.

4.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks lõike 4 menetlusnormid ja rakendamiskorra üksikasjad, sealhulgas funktsioonid, andmeelemendid ja andmetöötlus ning eeskirjad isikuandmete töötlemise, konfidentsiaalsuse ja lõikes 4 osutatud omavaheliste ühenduste kaasvastutuse kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 59 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 56
Vormiline nõuetele mittevastavus

1.Liikmesriik nõuab asjaomaselt ettevõtjalt nõuetele mittevastavuse kõrvaldamist, kui ta avastab ühe järgmistest puudustest:

(a)ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

(b)ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud nõuetekohaselt;

(c)artiklis 11 osutatud ruutkood või andmekandja ei võimalda juurdepääsu kõnealuses artiklis nõutavale teabele;

(d)VII lisas osutatud tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav, ei ole täielik või sisaldab vigu;

(e)artikli 13 lõikes 6 või artikli 16 lõikes 3 osutatud teave puudub, on vale või ei ole täielik;

(f)mõni muu artiklis 13 või artiklis 16 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud;

(g)artiklites 21 ja 22 sätestatud nõuded piirata teatavate pakendivormide kasutamist ja vältida ülemäärast pakendamist ei ole täidetud;

(h)korduskasutuspakendite puhul ei ole täidetud artiklis 24 osutatud korduskasutussüsteemi loomise, tegevuse ja süsteemis osalemise nõuded;

(i)taastäitmise puhul ei ole täidetud artikli 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teabenõuded;

(j)artikli 25 lõikes 3 sätestatud taastäitejäämade nõuded ei ole täidetud;

(k)artiklis 26 sätestatud korduskasutamise ja taastäitmise sihtmäärasid ei ole saavutatud.

2.Kui lõike 1 punktides a–f osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed, et keelata pakendi turul kättesaadavaks tegemine või tagada, et pakend nõutakse tagasi või kõrvaldatakse turult.

3.Kui lõike 1 punktides g–k osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, kohaldavad liikmesriigid käesoleva määruse rikkumise eest määratavaid karistusi käsitlevaid eeskirju, mille liikmesriigid on kehtestanud kooskõlas artikliga 62.

IX peatükk
Keskkonnahoidlikud riigihanked

Artikkel 57
Keskkonnahoidlikud riigihanked

1.Direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõikes 1 või direktiivi 2014/25/EL artikli 3 lõikes 1 määratletud avaliku sektori hankijad või direktiivi 2014/25/EL artikli 4 lõikes 1 määratletud võrgustiku sektori hankijad kohaldavad nende direktiivide alla kuuluvates olukordades pakendite või pakendatud toodete riigihankelepingute sõlmimisel või pakendeid või pakendatud tooteid kasutavate teenuste riigihankelepingute sõlmimisel keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume, mis töötatakse välja lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides.

2.Lõikes 1 sätestatud kohustust kohaldatakse avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate hankemenetluste suhtes, mille eesmärk on sõlmida pakendite või pakendatud toodete riigihankelepinguid või pakendeid või pakendatud tooteid kasutavate teenuste riigihankelepinguid, mis algatatakse 12 kuud või hiljem pärast lõike 3 kohaselt vastu võetava vastava delegeeritud õigusakti jõustumist.

3.Komisjon võtab ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: 60 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kooskõlas artikliga 58 vastu delegeeritud aktid, millega täiendatakse käesolevat määrust ja kehtestatakse minimaalsed kohustuslikud keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumid, mis rajanevad artiklites 5–10 sätestatud nõuetel ja alljärgnevatel elementidel:

(a)selliste riigihankelepingute väärtus ja maht, mis on sõlmitud pakendite või pakendatud toodete kohta või teenuste või tööde kohta, mille käigus asjaomaseid pakendeid või pakendatud tooteid kasutatakse;

(b)vajadus tagada piisav nõudlus keskkonnakestlikumate pakendite või pakendatud toodete järele;

(c)avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate majanduslik võimalus osta keskkonnakestlikumaid pakendeid või pakendatud tooteid, ilma et sellega kaasneks ebaproportsionaalseid kulusid.

Nimetatud keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid töötatakse välja kooskõlas direktiivis 2014/24/EL ja direktiivis 2014/25/EL sätestatud põhimõtetega ning põhimõttega, et nende kriteeriumide alusel valitav pakend hõlbustab käesoleva määruse eesmärkide saavutamist.

X peatükk
Delegeeritud volitused ja komiteemenetlus

Artikkel 58
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 4, artikli 6 lõikes 6, artikli 7 lõikes 9, artikli 7 lõikes 10, artikli 7 lõikes 11, artikli 8 lõikes 5, artikli 22 lõikes 4, artikli 26 lõikes 16 ja artikli 57 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kümneks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 4, artikli 6 lõikes 6, artikli 7 lõikes 9, artikli 7 lõikes 10, artikli 7 lõikes 11, artikli 8 lõikes 5, artikli 22 lõikes 4, artikli 26 lõikes 16 ja artikli 57 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmisotsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 5 lõike 5, artikli 6 lõike 4, artikli 6 lõike 6, artikli 7 lõike 9, artikli 7 lõike 10, artikli 7 lõike 11, artikli 8 lõike 5, artikli 22 lõike 4, artikli 26 lõike 16 ja artikli 57 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusaktist Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatamist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 59
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 39 viidatud komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon artiklis 72 sätestatud rakendusvolitustega seotud rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

4.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 5.

XI peatükk
Muudatused

Artikkel 60
Määruse (EL) 2019/1020 muudatused

Määrust (EL) 2019/1020 muudetakse järgmiselt.

(a)I lisa muudetakse järgmiselt:

i)punkt 9 jäetakse välja;

ii)lisatakse järgmised punktid:

„X [väljaannete talitus, palun lisada järjekorras järgmine number] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (ELT L 155, 12.6.2019, lk 1);

X [väljaannete talitus, palun lisada järjekorras järgmine number] määrus (EL) .../..., milles käsitletakse pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ [väljaannete talitus: palun lisada ELT-s avaldamise andmed].“

b) II lisa punkt 8 jäetakse välja.

Artikkel 61
Direktiivi (EL) 2019/904 muudatused

Direktiivi (EL) 2019/904 muudetakse järgmiselt:

(a)artikli 6 lõike 5 punkt b jäetakse välja;

(b)artikli 13 lõike 1 punkt e jäetakse välja;

(c)artikli 13 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed ja teabe läbi ning avaldab aruande läbivaatamise tulemuste kohta. Aruandes hinnatakse liikmesriikide andme- ja teabekogumise korraldust, andme- ja teabeallikaid ning kasutatud metoodikat, samuti andmete ja teabe täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ja järjepidevust. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse pärast seda, kui liikmesriigid on esimest korda andmeid ja teavet esitanud, ja seejärel iga nelja aasta järel.“

XII peatükk
Lõppsätted

Artikkel 62
Karistused

1.Liikmesriigid kehtestavad ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Artiklites 21–26 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest määratakse asjaomasele ettevõtjale haldustrahv.

2.Kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole haldustrahve ette nähtud, võib lõiget 1 kohaldada sellisel viisil, et trahvimenetluse algatab asjaomane asutus ning selle määravad pädevad riiklikud kohtud, tagades seejuures, et need õiguskaitsevahendid on tõhusad ja kõnealuses lõikes osutatud haldustrahvidega samaväärse mõjuga. Igal juhul on määratavad trahvid samuti tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad.

3.Liikmesriigid teatavad komisjonile nimetatud normidest ja meetmetest ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning teavitavad teda viivitamata kõigist nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 63
Hindamine

Komisjon hindab ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: kaheksa aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva] käesolevat määrust ning selle panust siseturu toimimisse ja pakendite keskkonnakestlikumaks muutmisse. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele selle hindamise peamisi järeldusi sisaldava aruande. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja kõnealuse aruande koostamiseks.

Artikkel 64
Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Direktiiv 94/62/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Siiski kohaldatakse järgmisi üleminekusätteid:

(a)direktiivi 94/62/EÜ artikli 8 lõiget 2 kohaldatakse kuni ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: 42 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva];

(b)direktiivi 94/62/EÜ artikli 5 lõikeid 2 ja 3, artikli 6 lõike 1 punkte d ja e ning artiklit 6a kohaldatakse kuni ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: selle kalendriaasta viimane päev, mil täitub 36 kuud käesoleva määruse jõustumise kuupäevast];

(c)direktiivi 94/62/EÜ artikli 12 lõikeid 3a, 3b, 3c ja 4 kohaldatakse kuni ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: selle kalendriaasta viimane päev, mil täitub 36 kuud käesoleva määruse jõustumise kuupäevast], välja arvatud andmete edastamine komisjonile, mida kohaldatakse kuni ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: selle kalendriaasta viimane päev, mil täitub 54 kuud käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid tuleb lugeda XIII lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

 
Artikkel 65
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates ... [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 80  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2023–2027,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 81  

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–    oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–    avalik-õiguslikele asutustele;

–    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–    isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa 

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Et toetada pakendite ja pakendijäätmete valdkonna kohta andmete kogumist, on vaja sõlmida metoodikat ja valideerimist käsitlevate teenuste hankelepingud, mille maht suureneb 2026. ja 2027. aastal uue aruandekohustuse tõttu. Nende meetmete oodatav tulemus on andmete kvaliteedi paranemine, mis ei tule kasuks mitte üksnes pakendite ja pakendijäätmete ning plastkandekottide, vaid ka plasti omavahendite puhul.

Keskkonna peadirektoraadi kulud tulenevad vajadusest korraldada hankeid, et koguda ja analüüsida eri liiki pakendite ringlussevõetavuse andmeid ning töötada välja plastpakendite ringlussevõetud materjali sisaldusega seotud metoodika (ajavahemikul 2023–2027 hinnangute järgi 2,1 miljonit eurot).

–.

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3 administraatori ametikohta (olemasolevad töötajad) on vaja määruse üle läbirääkimiste pidamiseks ja selle üldiseks rakendamiseks ning mitmesuguste ettevalmistuste tegemiseks ja teiseste õigusaktide koostamiseks vastavalt pakendite ja pakendijäätmete määruses kavandatud tähtaegadele.

4 täiendavat lepingulist töötajat (2 riikide lähetatud eksperti ja 2 lepingulist töötajat) on vaja tehnilise töö tegemiseks, sealhulgas:

– pidev ülevaade pakendite ja materjalide kättesaadavusega seotud tehnika ja majanduse arengusuundumustest;

– ringlussevõtu sihtmäärasid, teatavat liiki pakendite kogumist ja plastkandekottide tarbimist puudutavad aruandekohustused;

– teatava kategooria pakendite ringlussevõetavuse nõuded;

– laiendatud tootjavastutuse süsteemide ühtlustatud aruandluskord;

– pakendite ringlussevõetud materjali sisalduse ühtlustatud arvutamis- ja kontrollimiskord;

– ringlussevõetud materjali sisalduse sihtmäärade läbivaatamine tehnika ja majanduse arengut arvesse võttes;

– tarbijatel sortimise võimaldamiseks kehtestatud märgistamisnõudeid ja -vorminguid, korduskasutuspakendeid, ringlussevõetud materjali sisaldust, kompostitavust ning ruutkoodi ja teisi digitaalseid andmekandjaid käsitlevad ühtlustamisnormid;

– keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslike miinimumkriteeriumide kehtestamine.

Eurostat kasutab praegu poolt administraatori ametikohta pakendite ja pakendijäätmete ning õhukeste plastkandekottide andmete valideerimisele ja asjaomastele metoodilistele suunistele. Et lahendada arvukad pakendite ja pakendijäätmetega ning õhukeste plastkandekottide tarbimisega seotud probleemid, on vaja kvaliteetset statistikat, mis põhineks põhjalikel ja riigiti võrreldavatel meetmetel. Näiteks kaasneb korduskasutuspakendite mõõtmisega avatud tsükli süsteemides mitu tehnilist probleemi. Paremate metoodiliste suuniste ja tehnilise toe väljatöötamiseks ning liikmesriikidega järelmeetmete võtmiseks on alates 2023. aastast vaja veel poolt administraatori ametikohta.

Et töötada 2028. aastaks välja metoodika ringlussevõetavust puudutava täiendava aruandekohustuse jaoks ja see kasutusele võtta, on alates 2025. aastast vaja lepingulise töötaja ametikohta.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju komisjoni haldusassigneeringutele 

3.2.3.1.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–     Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.2.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.3.Hinnanguline personalivajadus

–    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu     

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1)    https://ec.europa.eu/eurostat/web/waste/data/database

(2)    Transparency Market Research (2018) Packaging Market - Europe Industry Analysis, Size, Share, Growth, Trends and Forecast, 2018 – 2026, December 2018.

(3)     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0102

(4)     https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13852-2020-INIT/et/pdf  

(5)     https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0040_ET.html  

(6)    Euroopa oskuste tegevuskava on viieaastane kava, mis aitab üksikisikutel ja ettevõtjatel omandada seoses rohepöördega rohkem ja paremaid oskusi( https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=22832&langId=et ).

(7)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM%3A2019%3A640%3AFIN

(8)    ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

(9)    ELT L 155, 12.6.2019, lk 1.

(10)    ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.

(11)    ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(12)    https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0709

(13)    https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52022PC0142

(14)     https://ec.europa.eu/environment/topics/plastics/bio-based-biodegradable-and-compostable-plastics_en

(15)    SWD(2015) 111 final. https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=SWD(2015)111&lang=et

(16)    COM(2017) 312 final.

(17)    Euroopa Komisjon, „Ex-post evaluation of Five Waste Stream Directives“ („Viie jäätmevoo direktiivi järelhindamine“), SWD(2014) 209, 2014.

(18)    https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/05a3dace-8378-11ea-bf12-01aa75ed71a1

(19)    https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12263-Reducing-packaging-waste-review-of-rules_et

(20)    Pakendijäätmete vähendamine – avalik konsultatsioon ( https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12263-Reducing-packaging-waste-review-of-rules/public-consultation_et ). 

(21)    Nimetustega „Assessment of options for reinforcing the Packaging and Packaging Waste Directive’s essential requirements and other measures to reduce the generation of packaging waste“ („Pakendite ja pakendijäätmete direktiivi oluliste nõuete karmistamise võimaluste hindamine ja muud pakendijäätmete tekke vähendamise meetmed“) ja „Support to the finalisation of the legal proposal and the impact assessment for the review of the Packaging Directive, with new and updated policy measures and information for legislative drafting“ („Pakendidirektiivi läbivaatamise seadusandliku ettepaneku ja mõjuhinnangu lõpuleviimise toetamine koos uute ja ajakohastatud poliitikameetmete ning õigusaktide koostamiseks vajaliku teabega“).

(22)     Scoping study to assess the feasibility of further EU measures on waste prevention and implementation of the Plastic Bags Directive. Part II, Implementation of Plastic Bags Directive, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (europa.eu) .

(23)     Relevance of biodegradable and compostable consumer plastic products and packaging in a circular economy, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (europa.eu) .

(24)    Pakendijäätmete üldkogus on ELis suurenenud 2009. aasta 66 miljonilt tonnilt 2019. aastaks 78,5 miljoni tonnini (19 % suurune kasv, mis on suurem kui kogurahvatulu oma). 2018. aastal tekitati ELis umbes 173 kg pakendijäätmeid inimese kohta, mis on 27 kg rohkem kui 2009. aastal.

(25)    Komisjoni 22. märtsi 2005. aasta otsus 2005/270/EÜ, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta kehtestatakse andmebaasisüsteemi vormid, mida on viimati muudetud komisjoni 17. aprilli 2019. aasta rakendusotsusega (EL) 2019/665 (konsolideeritud versioon ELT L 112, 26.4.2019, lk 26–46).

(26)    Komisjoni 19. juuni 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/896, milles sätestatakse õhukeste plastkandekottide aastase tarbimise arvutamise metoodika ning muudetakse otsust 2005/270/EÜ (ELT L 160, 25.6.2018, lk 6–10).

(27)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82–128).

(28)    ELT C […], […], lk […].

(29)    ELT C […], […], lk […].

(30)    Eurostat, pakendijäätmete statistika: https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Packaging_waste_statistics

(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

(32)    Euroopa Komisjon (2014), talituste töödokument „Ex-post evaluation of Five Waste Stream Directives“ – SWD (2014)209

(33)     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM%3A2019%3A640%3AFIN

(34)     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2020:98:FIN&WT.mc_id=Twitter

(35)    Amadei A., Ardente F., Garcia-Gutierrez P., Klenert D., Nessi S., Tonini D., Tosches D., Saveyn H.
„Environmental and economic assessment of plastic waste recycling, Mechanical, physical and chemical recycling technologies“ (2022), veel avaldamata.

(36)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“, COM(2018) 28 final.

(37)    Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).

(38)     https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13852-2020-INIT/et/pdf

(39)     https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0040_ET.html  

(40)    https://ec.europa.eu/info/energy-climate-change-environment/standards-tools-and-labels/products-labelling-rules-and-requirements/sustainable-products/ecodesign-sustainable-products_et

(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(42)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020) 98 final).

(43)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ (COM(2020) 667 final).

(44)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM(2021) 400 final).

(45)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(46)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(47)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4–17).

(48)    Komisjoni 19. veebruari 2001. aasta otsus 2001/171/EÜ, millega kehtestatakse erandi tingimused klaaspakendi jaoks seoses pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevas direktiivis 94/62/EÜ kehtestatud raskmetalli kontsentratsioonitasemetega (EÜT L 62, 2.3.2001, lk 20).

(49)    Komisjoni 24. märtsi 2009. aasta otsus 2009/292/EÜ, millega kehtestatakse erandi tingimused plastkastide ja -aluste jaoks seoses pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 94/62/EÜ kehtestatud raskmetallide kontsentratsioonitasemetega (ELT L 79, 25.3.2009, lk 44).

(50)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

(51)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 7.1.2019, lk 43).

(52)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

(53)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).

(54)    Kontaktitundlik pakend viitab selliste toodete plastpakenditele, mille suhtes kohaldatakse järgmist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 80/511/EMÜ, nõukogu direktiivid 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (ELT L 229, 1.9.2009, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/4, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turule laskmist ja kasutamist, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 183/2005 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ (ELT L 4, 7.1.2019, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 7.1.2019, lk 43), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13–59).

(55)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(56)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(57)    Pakendid – Valmistamisele ja koostisele esitatavad nõuded – Pakendamisjäätmete tekke vältimine.

(58)    https://www.pro-e.org/the-green-dot-trademark

(59)    Komisjoni 28. jaanuari 1997. aasta otsus, millega kehtestatakse pakendimaterjalide identifitseerimissüsteem vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 50, 20.2.1997, lk 28–31).

(60)    Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (teatavaks tehtud dokumendinumbri C(2003) 1422 all) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(61)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/720, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ seoses õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamisega (ELT L 115, 6.5.2015, lk 11).

(62)    Scoping study to assess the feasibility of further EU measures on waste prevention and implementation of the Plastic Bags Directive (analüüsiuuring, et hinnata täiendavate ELi meetmete teostatavust jäätmetekke vältimise ja plastkandekottide direktiivi rakendamise seisukohast). II osa, Implementation of the Plastic Bags Directive (plastkandekottide direktiivi rakendamine), Eunomia (2021), avaldatud Euroopa Liidu Väljaannete Talituses, 2022.

(63)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(64)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(65)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

(66)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1).

(67)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(68)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/852, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (ELT L 150, 14.6.2018, lk 141).

(69)    Komisjoni 7. juuni 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/1004, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ jäätmeid käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus C(2012) 2384 (ELT L 163, 20.6.2019, lk 66).

(70)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).

(71)

   Komisjoni 19. juuni 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/896, milles sätestatakse õhukeste plastkandekottide aastase tarbimise arvutamise metoodika ning muudetakse otsust 2005/270/EÜ (ELT L 160, 25.6.2018, lk 6).

(72)    Komisjoni 22. märtsi 2005. aasta otsus 2005/270/EÜ, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta kehtestatakse andmebaasisüsteemi vormid (ELT L 86, 5.4.2005, lk 6).

(73)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).

(74)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).

(75)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(76)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(77)    Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

(78)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.

(79)     NACE Rev. 2 - Statistical classification of economic activities - Products Manuals and Guidelines - Eurostat (europa.eu) ; Accommodation and food service statistics - NACE Rev. 2 - Statistics Explained (europa.eu)

(80)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(81)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(82)    Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(83)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(84)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(85)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(86)    Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid ...“

(87)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(88)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

(89)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(90)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.