EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.2.2022

COM(2022) 47 final

2022/0033(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames, seoses kiipide ühisettevõttega

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev seletuskiri on lisatud ettepanekule võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames. 

Käesolev ettepanek täiendab ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistik (kiibimäärus), 1 rakendades enamiku kiibimääruse ettepaneku alusel loodava Euroopa kiibialgatuse raames kavandatud meetmetest.

Selle visiooni elluviimiseks on Euroopa kiibistrateegias esitatud järgmised viis strateegilist eesmärki:

·Euroopa peaks tugevdama oma juhtpositsiooni teadusuuringute ja tehnoloogia valdkonnas;

·Euroopa peaks arendama ja tugevdama oma suutlikkust teha uuendusi kõrgtehnoloogiliste kiipide projekteerimisel, tootmisel ja pakendamisel ning muuta need kiibid kaubanduslikeks toodeteks;

·Euroopa peaks kehtestama sobiva raamistiku, et suurendada 2030. aastaks märkimisväärselt oma tootmisvõimsust;

·Euroopa peaks tegelema oskuste nappuse terava probleemiga, meelitama ligi uusi talente ja toetama kvalifitseeritud tööjõu tekkimist;

·Euroopa peaks kujundama põhjaliku arusaama ülemaailmsetest pooljuhtide tarneahelatest.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta nõukogu määruse (EL) 2021/2085 (millega luuakse programmi „Euroopa horisont“ raames ühisettevõtted) õigusnorme, et võimaldada peamiste digitehnoloogiate ühisettevõttel täita kiibialgatusega seotud uusi ülesandeid. Samuti nimetataks peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte ümber kiipide ühisettevõtteks.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Digiülemineku ja elektrifitseerimise hoogustudes toetavad energiatõhusad kiibid ka muid poliitikameetmeid, sealhulgas tööstuslikku tootmist, transporti ja energeetikat käsitlevaid poliitikameetmeid, näiteks tulevast energiasektori digitaliseerimise tegevuskava 14 . Nõudlus pooljuhitehnoloogia järele peaks kümne aasta jooksul kahekordistuma. Robotites ja tootmismasinates, tööstuses, energeetikas ja põllumajanduses, aga ka transpordivahendites ja muudes seadmetes võetakse kasutusele üha rohkem kiipe. Taastuvate energiaallikate suurenev kasutuselevõtmine elektrisüsteemis ja üleminek elektromobiilsusele peaksid eeldatavasti kasvatama nõudlust jõuelektroonika pooljuhtide järele. Kiipide ja muu digitehnoloogia aruka kasutamise ning energiatõhusamate kiipide kaudu on ettepanek kooskõlas mitme valdkondliku poliitikaga ja aitab neid ellu viia.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

·tõhustab peamiste Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemis osalejate vahelist koostööd ja teadmiste vahetamist, sealhulgas valdkonna- ja sektoriülest koostööd ning väärtusahelate ja ökosüsteemide lõimimist;

·tagab Euroopa, riiklike/piirkondlike ning tööstusharude teadus- ja innovatsioonistrateegiate, programmide ja investeeringute vastavusse viimise kokkulepitud suundadega;

·saavutab ühistesse prioriteetidesse tehtavate investeeringute kriitilise mahu ning suurendab erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni;

·vähendab tööstuse jaoks riske ja ebakindlust, mis on seotud investeerimisega teadus- ja innovatsioonitegevusse ning uutesse tehnoloogialahendustesse, jagades riske ja tagades investeeringute prognoositavuse.

•Proportsionaalsus

1)konkreetses valdkonnas partnerlusel põhineva lähenemisviisi kasutamise põhjendatus (sh kaalutlused, mis puudutavad täiendavust, suunatust ja seost strateegiliste prioriteetidega) võrreldes muude programmi „Euroopa horisont“ või programmi „Digitaalne Euroopa“ raames kättesaadavate sekkumise vormide kasutamisega;

2)kui partnerlust peeti asjakohaseks, hinnati proportsionaalsusega seotud kaalutluste põhjal, mis liiki partnerlus (ühiselt kavandatud, kaasrahastatav või institutsiooniline) oleks kavandatud eesmärkide saavutamiseks kõige tõhusam.

3)võttes arvesse seost kiibialgatuse eesmärkide ja peamiste digitehnoloogiate (edaspidi kiipide) ühisettevõtte eesmärkide ulatuse vahel, peetakse asjakohaseks teha olemasolevale ühisettevõttele ülesandeks viia ellu teatavat kiibialgatusega seotud tegevust.

•Vahendi valik

Käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta olemasolevat ühisettevõtet, mis loodi nõukogu määruse (EL) 2021/2085 alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 187. Sellise struktuuri jaoks tuleb vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 188 lõikele 1 vastu võtta nõukogu määrus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Mõjuhinnang

Käesolevale ettepanekule ei ole lisatud ametlikku mõjuhinnangut. Võttes arvesse eespool selgitatud kiireloomulisust, ei oleks mõjuhinnangut olnud võimalik ettepaneku vastuvõtmisele eelnenud aja jooksul teha.

•Põhiõigused

Euroopa Liidu põhiõiguste harta („harta“) artiklis 16 on sätestatud ettevõtlusvabadus. Käesoleva ettepaneku kohaste meetmetega luuakse innovatsioonisuutlikkust ja suurendatakse pooljuhtide varustuskindlust, mis võib tugevdada ettevõtlusvabadust kooskõlas liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Kiipide ühisettevõtet jälgitakse ja hinnatakse kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artiklitega 50 ja 52 ning III lisaga. Vahe- ja järelhindamisi toetavad välistöövõtjad ning nende hindamiste tulemusi kasutatakse programmi „Euroopa horisont“ üldisel hindamisel. Vastavalt Euroopa partnerluste jaoks kehtestatud kriteeriumidele selgitatakse hindamise käigus välja kõige tõhusam poliitilise sekkumise viis mis tahes tulevase tegevuse jaoks ning kaalutakse partnerluse võimalikku uuendamist üldisel Euroopa partnerluste maastikul. Kui uuendamist ei toimu, töötatakse välja asjakohased meetmed, et järk-järgult lõpetada raamprogrammist vahendite eraldamine vastavalt partnerluses osalevate partneritega kokku lepitud tingimustele ja ajakavale.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Institutsioonilised Euroopa partnerlused, sealhulgas kiipide ühisettevõte, on kavandatud selleks, et suurendada sidusust ja maksimeerida mõju areneval teadus- ja innovatsioonimaastikul.

Nõukogu määruse (EL) 2021/2085 muutmine on vajalik selleks, et kiipide ühisettevõte saaks viia ellu kiibialgatuse, mis luuakse määrusega (EL) [...], millega kehtestatakse Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistik (kiibimäärus). Selleks on vaja teha nõukogu määruses (EL) 2021/2085 alljärgnevalt kirjeldatud kavandatavad muudatused.

1)Nõukogu määruse (EL) 2021/2085 esimese osa „Ühissätted“ muudatused:

Artikkel 2 (Mõisted): mõistete „asutajaliige“, „assotsieerunud liige“, „osalev riik“ ja „tööprogramm“ määratlusi muudetakse, kajastamaks asjaolu, et kiipide ühisettevõtet rahastatakse nüüd ka programmist „Digitaalne Euroopa“.

Artikkel 3 (Asutamine): selles artiklis nimetatakse senine peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte ümber kiipide ühisettevõtteks.

Artiklit 4 (Eesmärgid ja põhimõtted) muudetakse, tagamaks, et kiipide ühisettevõte aitab kaasa ka Euroopa kiibialgatuse ja programmi „Digitaalne Euroopa“ üld- ja erieesmärkide saavutamisele.

Artiklit 10 (Liidu rahaline panus) muudetakse, kajastamaks asjaolu, et liidu panuse võib maksta ka liidu üldeelarve assigneeringutest, mis on eraldatud programmi „Digitaalne Euroopa“ rakendamise erieesmärgi jaoks.

Artikli 12 (Osalevate riikide panuste haldamine) lõiget 1 muudetakse, kajastamaks asjaolu, et tööprogrammis tuleks arvesse võtta ka programmi „Digitaalne Euroopa“ [käsitleva määruse] artiklis 18 sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume. Lisaks peaks iga osalev riik usaldama ühisettevõttele taotluste hindamise kooskõlas toetust andva liidu programmiga.

Artikli 29 (Finantskohustused) lõiget 2 muudetakse, et lisada kiipide ühisettevõte nende ühisettevõtete hulka, kes võivad jagada oma eelarvelised kulukohustused iga-aastasteks osamakseteks.

2)Nõukogu määruse (EL) 2021/2085 teise osa „Erisätted konkreetsete ühisettevõtete kohta“ muudatused:

Artiklit 126 (kiipide ühisettevõtte lisaeesmärgid) muudetakse, et lisada kiipide ühisettevõtte üks üldeesmärk ja neli erieesmärki. Üldeesmärk keskendub tipptasemel ja järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogia valdkonnas ulatusliku suutlikkuse arendamisele kogu liidus ning neli erieesmärki keskenduvad mikrokiibitehnoloogia valdkonnas ulatusliku projekteerimissuutlikkuse arendamisele, olemasolevate katseliinide tõhustamisele ja uute katseliinide arendamisele, kvantkiipide väljatöötamise kiirendamiseks vajaliku kõrgtehnoloogilise ja insenertehnilise võimekuse arendamisele ning kogu Euroopas pädevuskeskuste võrgustiku loomisele.

Artiklit 128 muudetakse, et kajastada suurendatud eelarvet kahest eri programmist (programm „Euroopa horisont“ ja programm „Digitaalne Euroopa“).

Artiklit 129 muudetakse, et määrata kindlaks erasektorist pärit liikmete osalus kiipide ühisettevõtte halduskulude katmises.

Artiklit 133 (Juhatuse toimimine) muudetakse, sätestades, et tööprogrammi selle osa üle hääletamisel, mis on seotud suutlikkuse arendamisele suunatud tegevusega, hõlmab juhatus üksnes komisjoni ja liikmesriikide ametiasutusi.

Lisatakse artikkel 133a (Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames rahastatava tegevuse suhtes kohaldatavad eeskirjad), selgitamaks, et kiipide ühisettevõtte suhtes kohaldatakse programmiga „Digitaalne Euroopa“ seotud eeskirju.

Artiklit 134 (Konkreetsetes meetmetes osalemise piirangud ja tingimused) muudetakse, et näha ette võimalus piirata osalemist programmi „Digitaalne Euroopa“ raames rahastatavates konkreetsetes meetmetes. Lisaks sätestatakse artikli 134 uues lõikes 3, et teatavaid meetmeid võivad ellu viia õigussubjektid, kes teevad koostööd konsortsiumi raames, mis koosneb vähemalt kolmest rahastamiskõlblikust õigussubjektist, kes on asutatud vähemalt kolmes eri liikmesriigis või kiibialgatusega assotsieerunud riigis. Samuti sätestatakse, et konsortsiumi võib struktureerida Euroopa kiibitaristu konsortsiumina, nagu on sätestatud kiibimääruses.

Artiklis 134a (Tegevdirektori lisaülesanded) sätestatakse, et tegevdirektor peab arvesse võtma ametiasutuste nõukogu määratlust tööprogrammi selle osa kohta, mis on seotud suutlikkuse arendamisele suunatud tegevusega ning teadus- ja innovatsioonitegevusega, sealhulgas vastavaid kuluprognoose.

Artiklit 136 (Ametiasutuste nõukogu toimimine) muudetakse, lisamaks neli täiendavat olukorda, kus ametiasutuste nõukogusse kuuluvad üksnes komisjon ja liikmesriikide ametiasutused.

Artiklit 137 (Ametiasutuste nõukogu ülesanded) muudetakse, et omistada kiipide ühisettevõtte ametiasutuste nõukogule kaks lisaülesannet, nimelt ülesanded määratleda tööprogrammi see osa, mis on seotud suutlikkuse arendamisele suunatud tegevusega ning teadus- ja innovatsioonitegevusega, ning valida välja vastavat tegevust hõlmavad projektid. Mõlema ülesande puhul hõlmab ametiasutuste nõukogu ainult komisjoni ja liikmesriikide ametiasutusi.

Artiklit 141 (Rahastamismäärad) muudetakse, et võimaldada kiipide ühisettevõttel programmi „Digitaalne Euroopa“ raames rahastatava tegevuse puhul kohaldada meetme raames liidupoolse rahastamise suhtes erinevaid rahastamismäärasid, sõltuvalt osaleja liigist, eelkõige kui tegemist on VKEde ja mittetulunduslike õigussubjektidega, ja meetme liigist. Samuti lisatakse uus lõige, et võimaldada üksikutel liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjektidel või konsortsiumidel, mis ei vasta programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud tingimusele, osaleda kiipide ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes.

Lõpuks sätestatakse käesoleva määruse punktis 17, et viiteid peamiste digitehnoloogiate ühisettevõttele tuleks käsitada viidetena kiipide ühisettevõttele.

2022/0033 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames, seoses kiipide ühisettevõttega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 20 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 21 ,

ning arvestades järgmist:

1)Nõukogu määrusega (EL) 2021/2085 22 luuakse programmi „Euroopa horisont“ raames ühisettevõtted, sealhulgas peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte.

2)Peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte tegeleb selgelt kindlaks määratud teemadega, mis võimaldavad Euroopa tööstusel laiemalt projekteerida, toota ja kasutada elektroonikakomponentide ja -süsteemide sektoris kõige innovatiivsemat tehnoloogiat.

3)Määrusega (EL) [...] 23 kehtestatakse raamistik liidu vastupanuvõime suurendamiseks pooljuhitehnoloogia valdkonnas, et stimuleerida investeeringuid, tugevdada Euroopa pooljuhtide tarneahela võimekusi ning suurendada koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel. Liidu tööstusinnovatsiooni suutlikkuse arendamiseks vajalike tingimuste loomiseks luuakse Euroopa kiibialgatus (edaspidi „kiibialgatus“). Kiibialgatuse järjepideva elluviimise tagamiseks peaks Euroopa pooljuhtide nõukoda andma ametiasutuste nõukogule nõu.

4)Kiibialgatuse raames toetatavat tegevust tuleks rahastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (millega luuakse programm „Euroopa horisont“) 24 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/694 (millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“) 25 alusel.

5)Kiibialgatuse eesmärk on tugevdada pooljuhtide valdkonnas tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet ja vastupidavust ning ühtlasi suurendada pooljuhiökosüsteemi innovatsioonisuutlikkust, vähendades sõltuvust piiratud arvust kolmandate riikide äriühingutest ja geograafilistest piirkondadest ning tugevdades suutlikkust projekteerida ja toota kõrgtehnoloogilisi komponente. Selleks, et toetada nende eesmärkide saavutamist, tuleks ületada lõhe liidu kõrgetasemelise teadus- ja innovatsioonivõimekuse ning selle tööstusliku kasutamise vahel. Kiibialgatusega tuleks edendada suutlikkuse suurendamist, et võimaldada järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogia projekteerimist, tootmist ja süsteemide integreerimist, ning tõhustada koostööd peamiste osalejate vahel kogu liidus, seeläbi tugevdades Euroopa pooljuhtide tarne- ja väärtusahelaid, teenindades peamisi tööstussektoreid ja luues uusi turge.

6)Kiibialgatus tuleks ellu viia meetmete kaudu, mis peaksid tuginema peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte omandatud tugevale teadmistebaasile. Peamiste digitehnoloogiate ühisettevõttele tuleks teha ülesandeks anda kiibialgatuse raames rahastatavatele meetmetele rahalist toetust programmi „Euroopa horisont“ või programmi „Digitaalne Euroopa“ mis tahes vahendi või menetluse kaudu. Lisaks tuleks peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte nimetada ümber kiipide ühisettevõtteks. Kogu kiipide ühisettevõtte tegevusajaks tuleks katseliinide, projekteerimistaristute, pädevuskeskuste ja muude suutlikkuse arendamise meetmete jaoks eraldada vähemalt 2,5 miljardit eurot.

7)Kiipide ühisettevõtte rahastatav tegevus peaks olema hõlmatud ühe tööprogrammiga, mille peaks vastu võtma ühisettevõtte juhatus. Enne iga tööprogrammi koostamist peaks ametiasutuste nõukogu, võttes arvesse Euroopa pooljuhtide nõukoja nõuandeid ja teiste asjaomaste sidusrühmade antud sisendit, sealhulgas asjakohasel juhul protsessori- ja pooljuhitehnoloogia liidu 26 koostatud tegevuskavasid, määratlema tööprogrammi selle osa, mis on seotud suutlikkuse suurendamisele suunatud tegevusega ning teadus- ja innovatsioonitegevusega, sealhulgas vastavad kuluprognoosid. Seejuures peaks ametiasutuste nõukogu koosnema ainult komisjonist ja liikmesriikide ametiasutustest. Seejärel peaks tegevdirektor selle määratluse alusel koostama tööprogrammi, mis hõlmab suutlikkuse suurendamisele suunatud tegevust ning teadus- ja innovatsioonitegevust ning vastavaid kuluprognoose.

8)Kui juhatus võtab vastu tööprogrammi, peaks ainult komisjonil ja liikmesriikidel olema õigus hääletada tööprogrammi selle osa üle, mis on seotud suutlikkuse suurendamisega. Õigused hääletada tööprogrammi selle osa üle, mis on seotud teadus- ja innovatsioonitegevusega, peaksid olema võrdselt jagatud komisjoni, osalevate riikide ja erasektorist pärit liikmete vahel. Kui tööprogrammi kahest osast ühe suhtes ei jõuta otsusele, tuleks tööprogramm võtta vastu ainult ulatuses, mille kohta on tehtud positiivne otsus.

9)Ametiasutuste nõukogu peaks vastutama suutlikkuse suurendamisele suunatud tegevusega seotud projektide väljavalimise eest. Seejuures peaks ametiasutuste nõukogu koosnema ainult komisjonist ja liikmesriikide ametiasutustest.

10)Ametiasutuste nõukogu peaks vastutama teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud projektide väljavalimise eest.

11)Selleks et kiirendada kiibialgatuse meetmete rakendamist ja tõhustada õigussubjektide, eelkõige teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide vahelist koostööd, peaksid teatavad meetmeettepanekud olema rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui meedet viivad ellu õigussubjektid, kes teevad koostööd vähemalt kolmest eri liikmesriigist pärit õigussubjektide konsortsiumi raames. Sellise konsortsiumi võiks struktureerida kas Euroopa kiibitaristu konsortsiumina, nagu on kavandatud kiibimääruses, või muude liidu õiguse kohaste õiguslike vahendite alusel. Võttes arvesse, et kiibialgatuse raames toetatavat ja kiipide ühisettevõtte rakendatavat tegevust rahastatakse programmist „Euroopa horisont“ ja programmist „Digitaalne Euroopa“, tuleks vastavalt suurendada nõukogu määruse (EL) 2021/2085 artiklis 128 osutatud liidu rahalist panust kiipide ühisettevõttesse. Samuti tuleks suurendada kiipide ühisettevõtte halduskulusid vastavalt tegevusülesannete lisandumisele. Erasektorist pärit liikmed ei peaks osalema täiendavate halduskulude katmises.

12)Tegevuse rahaline toetamine programmist „Digitaalne Euroopa“ peaks olema kooskõlas määrusega (EL) 2021/694.

13)Kiipide ühisettevõte peaks hõlbustama koostööd liidu ja rahvusvaheliste osaliste vahel, määratledes koostööstrateegia, sealhulgas määrates kindlaks teadus- ja arendustegevuses ning oskuste arendamisel tehtava koostöö valdkonnad, edendades koostööd neis valdkondades ning rakendades eri osalistele kasulikke meetmeid, tuginedes peamiselt vastastikkusele.

14)Seepärast tuleks nõukogu määrust (EL) 2021/2085 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2021/2085 muudetakse järgmiselt.

1)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)punktid 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„2. „asutajaliige“ – liikmesriigis või programmiga „Euroopa horisont“ või asjakohasel juhul programmiga „Digitaalne Euroopa“ assotsieerunud riigis asuv õigussubjekt või rahvusvaheline organisatsioon, mida on nimetatud käesolevas määruses või mõnes selle lisas ühisettevõtte liikmena;

3. „assotsieerunud liige“ – liikmesriigis või programmiga „Euroopa horisont“ või asjakohasel juhul programmiga „Digitaalne Euroopa“ assotsieerunud riigis asuv õigussubjekt või rahvusvaheline organisatsioon, kes ühineb ühisettevõttega, olles allkirjastanud artikli 6 lõike 3 kohase kinnituskirja ja saanud artikli 7 alusel heakskiidu;

 4. „osalev riik“ – liikmesriik või programmiga „Euroopa horisont“ või asjakohasel juhul programmiga „Digitaalne Euroopa“ assotsieerunud riik, kes on kinnituskirjaga teatanud oma osalemisest asjakohase ühisettevõtte tegevuses;“.

2)Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 1 punkt g asendatakse järgmisega:

„g) Kiipide ühisettevõte;“;

b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Selleks et võtta arvesse programmi „Euroopa horisont“ ja asjakohasel juhul programmi „Digitaalne Euroopa“ kestust, algatatakse ühisettevõtete projektikonkursid hiljemalt 31. detsembril 2027. Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursid algatada hiljemalt 31. detsembril 2028.“

3)Artikli 4 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kiipide ühisettevõte aitab kaasa ka Euroopa kiibialgatuse ja programmi „Digitaalne Euroopa“ eesmärkide saavutamisele.“

4)Artikli 10 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Teises osas osutatud liidu panust võib suurendada määruse (EL) 2021/695 artikli 16 lõike 5 kohaselt programmiga „Euroopa horisont“ ja asjakohasel juhul määruse (EL) 2021/694 artikli 10 lõike 1 punkti d kohaselt programmiga „Digitaalne Euroopa“ assotsieerunud kolmandate riikide osalusega tingimusel, et muud liikmed kui liit või nende koosseisu kuuluvad või nendega seotud üksused panustavad vähemalt sama suure summa, mille võrra liidu panust suurendatakse.

3. Liidu panus makstakse liidu üldeelarvest programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammi ja asjakohasel juhul programmi „Digitaalne Euroopa“ jaoks eraldatud assigneeringutest kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktiga iv ja artikliga 154 kõnealuse määruse artiklis 71 osutatud asutuste puhul.“

5)Artikli 12 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„1. Lisaks programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artiklis 22 või kiipide ühisettevõtte puhul programmi „Digitaalne Euroopa“ käsitleva määruse artiklis 18 sätestatud kriteeriumidele võib tööprogrammi lisas esitada rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid seoses riikide õigussubjektidega.“;

b)lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Iga osalev riik usaldab ühisettevõttele taotluste hindamise kooskõlas toetust andva liidu programmiga.“

6)Artikli 29 lõige 2 asendatakse järgmisega:

a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 3 lõike 1 punktides b, d, g ja h osutatud ühisettevõtete eelarvelised kulukohustused võib jagada iga-aastasteks osamakseteks. Kuni 31. detsembrini 2024 ei ületa nende osamaksetena täidetavate eelarveliste kulukohustuste kogusumma 50 % artiklis 10 sätestatud liidu maksimaalsest panusest. Alates jaanuarist 2025 on vähemalt 20 % järelejäänud aastate koondeelarvest kaetud muude maksetega kui iga-aastased osamaksed.“

7)Artiklit 126 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) muuta liit kujunemisjärgus komponendi- ja süsteemitehnoloogia valdkonnas, sealhulgas madalamatel tehnoloogilise valmiduse tasemetel, tipptasemel teaduse ja innovatsiooni lipulaevaks, ning toetada VKEde aktiivset kaasamist, nii et nad moodustavad vähemalt kolmandiku kaudsetes meetmetes osalejate koguarvust ja saaksid vähemalt 20 % teadus- ja innovatsioonimeetmetele eraldatud avaliku sektori rahalistest vahenditest;“;

b)lõikele 1 lisatakse punkt d:

„d) suurendada kogu liidus ulatuslikku suutlikkust tipptasemel ja järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogia valdkonnas, et tugevdada liidu kõrgetasemelisi projekteerimise, süsteemide integreerimise ja pooljuhtide tootmise võimekusi ning võimaluse korral piirata keskkonnajalajälge.“;

c)lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:

„f) tagada sidusus kiipide ühisettevõtte strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava, teiste asjaomaste sidusrühmade sisendite, sealhulgas asjakohasel juhul protsessori- ja pooljuhitehnoloogia liidu koostatud tegevuskavade ning ELi poliitika vahel, et elektroonikakomponentide ja -süsteemide tehnoloogia panus oleks tõhus.“;

d)lõikele 2 lisatakse punktid g, h, i ja j:

„g) suurendada mikrokiibitehnoloogia valdkonnas ulatuslikku projekteerimissuutlikkust;

h) tõhustada olemasolevaid ja arendada uusi katseliine;

i) arendada kõrgtehnoloogilist ja insenertehnilist suutlikkust kvantkiipide väljatöötamise kiirendamiseks;

j) luua kogu Euroopas pädevuskeskuste võrgustik.“

8)Artikkel 128 asendatakse järgmisega:

Artikkel 128

1.Liidu rahaline panus ühisettevõttesse, sealhulgas EMP assigneeringud, on kuni 4 175 000 000 eurot, sealhulgas kuni 50 174 000 eurot halduskulude katmiseks, mis jaguneb järgmiselt:

a) kuni 2 650 000 000 eurot programmist „Euroopa horisont“;

b) kuni 1 525 000 000 eurot programmist „Digitaalne Euroopa“.

2.Lõikes 1 osutatud liidu rahaline panus makstakse liidu üldeelarves igale asjakohasele programmile eraldatud assigneeringutest.

3.Ühisettevõttele võib eraldada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud panust täiendavaid liidu lisavahendeid, mis saadakse programmiga „Euroopa horisont“ või programmiga „Digitaalne Euroopa“ assotsieerunud kolmandatelt riikidelt vastavalt nende asjakohastele assotsieerimislepingutele. Need liidu lisavahendid ei mõjuta osalevate riikide panust, millele on osutatud artikli 129 lõikes 1.

4.Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud liidu rahalist panust kasutab ühisettevõte selleks, et anda rahalist toetust määruse (EL) 2021/695 artikli 2 punktis 43 määratletud kaudsetele meetmetele, mis vastavad ühisettevõtte teadus- ja innovatsioonitegevusele.

5.Lõike 1 punktis b osutatud liidu rahalist panust kasutatakse suutlikkuse suurendamiseks seoses katseliinidega ja projekteerimistaristuga kõikjal liidus.

9)Artikli 129 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Erandina artikli 28 lõikest 4 maksavad erasektorist pärit liikmed või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta kiipide ühisettevõtte halduskulude katmiseks vähemalt 26 331 000 euro suuruse rahalise panuse. Erasektorist pärit liikmete aastane koguosalus kiipide ühisettevõtte halduskulude katmises on 35 %.“

10)Artiklile 133 lisatakse lõige 3a:

„3a. Tööprogrammi selle osa üle hääletamisel, mis on seotud suutlikkuse suurendamisele suunatud tegevusega, hõlmab juhatus üksnes komisjoni ja liikmesriikide ametiasutusi. Komisjonile kuulub 50 % hääleõigustest. Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis liikmesriikide hääleõiguste suhtes.“

11)Lisatakse artikkel 133a järgmises sõnastuses:

Artikkel 133a

Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames rahastatava tegevuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

1.Kiipide ühisettevõtte poolt programmi „Digitaalne Euroopa“ raames rahastatava tegevuse suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2021/694.

2.Kiipide ühisettevõtte tööprogramm ja projektikonkursid avaldatakse programmi „Digitaalne Euroopa“ veebisaidil.

3.Programmi „Digitaalne Euroopa“ eelarvest rahastatud tegevusega seotud kulude järelauditeid teeb kiipide ühisettevõte kooskõlas määruse (EL) 2021/694 artikliga 27.“

12)Artikkel 134 asendatakse järgmisega:

Artikkel 134

Konkreetsetes meetmetes osalemise piirangud ja tingimused

1.Erandina artikli 17 lõike 2 punktist l piiratakse programmi „Euroopa horisont“ raames rahastatavate meetmete puhul komisjoni taotlusel ja pärast ametiasutuste nõukogu heakskiitu konkreetsetes meetmetes osalemist kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõikega 5.

2.Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames rahastatavate meetmete puhul piiratakse komisjoni taotlusel ja pärast ametiasutuste nõukogu heakskiitu konkreetsetes meetmetes osalemist kooskõlas määruse (EL) 2021/694 artikli 12 lõikega 6 ja artikliga 18.

3.Meetmete jaoks, mida rahastatakse rohkem kui ühe toetust andva liidu programmi raames, kehtestatakse tööprogrammis ühised tingimused, sealhulgas käesoleva artikli lõigete 1–2 kohased osalemise piiramise tingimused, kooskõlas toetust andvate liidu programmide eeskirjadega.

4.Teatavaid meetmeid võivad ellu viia õigussubjektid, kes teevad koostööd konsortsiumi raames, mis on struktureeritud Euroopa kiibitaristu konsortsiumina. Meetmed, mille puhul selline konsortsium võib olla vajalik, ning rahastamiskõlblikkuse nõuded konkreetsete meetmete ja ülesannete elluviimiseks ning vajaduse korral tegevusnõuded konsortsiumi tegevuse alustamise, toimimise ja likvideerimise kohta määratakse kindlaks tööprogrammis.

13)Lisatakse artikkel 134 a järgmises sõnastuses:

Artikkel 134 a

Tegevdirektori lisaülesanded

Lisaks artiklis 19 loetletud ülesannetele valmistab kiipide ühisettevõtte tegevdirektor ette ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks ühisettevõtte tööprogrammi strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava rakendamiseks, olles võtnud arvesse artikli 137 punktis f osutatud ametiasutuste nõukogu määratlust ja asjaomaste sidusrühmade sisendit, sealhulgas asjakohasel juhul protsessori- ja pooljuhitehnoloogia liidu koostatud tegevuskavasid.

14)Artiklit 136 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 134 lõigete 1 ja 2 ning artikli 137 punktide f ja g kohaldamisel hõlmab ametiasutuste nõukogu ainult komisjoni ja liikmesriikide ametiasutusi. Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis.“

15)Artiklit 137 muudetakse järgmiselt:

a)lisatakse järgmised punktid f ja g:

„f) määratleda enne iga tööprogrammi koostamist tööprogrammi see osa, mis on seotud suutlikkuse suurendamisele suunatud tegevusega ning teadus- ja innovatsioonitegevusega, sealhulgas vastavad kuluprognoosid, võttes arvesse Euroopa pooljuhtide nõukogu nõuandeid ja teiste asjaomaste sidusrühmade sisendit, sealhulgas asjakohasel juhul protsessori- ja pooljuhitehnoloogia liidu koostatud tegevuskavasid;

g) valida välja suutlikkuse suurendamisele suunatud tegevusega seotud taotlused kooskõlas artikli 12 lõikega 1 ja artikli 17 lõike 2 punktiga u.“;

b)punkt d asendatakse järgmisega:

„d) valida välja teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud taotlused kooskõlas artikli 12 lõikega 1 ja artikli 17 lõike 2 punktiga u;“.

16)Artikkel 141 asendatakse järgmisega:

Artikkel 141

Rahastamismäärad ja osalemiseeskirjad

1.Kiipide ühisettevõte võib programmi „Euroopa horisont“ raames rahastatavate kaudsete meetmete puhul kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 17 lõikega 2 ja erandina kõnealuse määruse artiklist 34 ning programmi „Digitaalne Euroopa“ raames rahastatava tegevuse puhul kohaldada meetme raames liidupoolse rahastamise suhtes erinevaid rahastamismäärasid, sõltuvalt osaleja liigist, eelkõige kui tegemist on VKEde ja mittetulunduslike õigussubjektidega, ja meetme liigist. Rahastamismäärad esitatakse tööprogrammis.

2.Kui see on tööprogrammi asjakohaste teemade kirjelduses igakülgselt põhjendatud, võivad liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvad üksikud õigussubjektid või konsortsiumid, mis ei vasta määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõikes 2 või määruse (EL) 2021/694 artiklis 18 sätestatud tingimusele, osaleda kiipide ühisettevõtte rahastatavates meetmetes.

17)Viiteid peamiste digitehnoloogiate ühisettevõttele käsitatakse viidetena kiipide ühisettevõttele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

Vt kiibimäärusele lisatud finantsselgitus.

(1)    COM(2022) 46, 08.02.2022.

(2)    Kõne olukorrast Euroopa Liidus 2021. aastal. https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/soteu_2021_address_et_0.pdf  

(3)    COM(2022) 45, 08.02.2022.

(4)

   Tarkvaravahendid integraallülituste projekteerimiseks.

(5)    Nõukogu 19. novembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 219/2007, (EL) nr 557/2014, (EL) nr 558/2014, (EL) nr 559/2014, (EL) nr 560/2014, (EL) nr 561/2014 ja (EL) nr 642/2014 (ELT L 427, 30.11.2021, lk 17).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(8)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“, COM(2019) 640, 11.12.2019.

(9)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse energiatõhusust (uuesti sõnastatud). COM(2021) 558, 14.7.2021.

(10)     https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/energy-efficient-cloud-computing-technologies-and-policies-eco-friendly-cloud-market

(11)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „„Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“, COM(2021) 550, 14.7.2021.

(12)    Näiteks kasvab Euroopas elektriautode osakaal uutes müügitehingutes ja moodustab 2021. aastal eeldatavasti 14 %. https://think.ing.com/articles/slow-start-for-electric-vehicles-in-the-us-but-times-are-changing

(13)     https://www.idtechex.com/en/research-article/ev-power-electronics-driving-semiconductor-demand-in-a-chip-shortage/24820

(14)     https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13141-Digitalising-the-energy-sector-EU-action-plan_et  

(15)    President von der Leyeni kõne „Olukorrast maailmas“ Maailma Majandusfoorumil, https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/speech_22_443.

(16)    Näiteks: USA: https://www.congress.gov/bill/117th-congress/senate-bill/1260?s=1&r=52       Hiina: https://crsreports.congress.gov/product/pdf/R/R46767       Jaapan: https://www.reuters.com/technology/japan-create-scheme-subsidise-domestic-chip-output-nikkei-2021-11-07/      Lõuna-Korea: https://spectrum.ieee.org/south-koreas-450billion-investment-latest-in-chip-making-push

(17)     https://ecscollaborationtool.eu/ecs-sria-workshops.html  

(18)     https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/ceo-roundtable-semiconductors-10-january-2022  

(19)

   Mittetäielik loetelu: „Measuring distortions in international markets: The semiconductor value chain“, OECD 2019; „The Geopolitics of Semiconductors“, EURASIA Group, september 2020; „The global semiconductor value chain“, Stiftung Neue Verantwortung, oktoober 2020; „The Weak Links in China’s Drive for Semiconductors“, Montaigne Institute, jaanuar 2021; „Strengthening the Global Semiconductor Supply Chain in an uncertain era“, BCGxSIA, aprill 2021; SIA Factbook, mai 2021; „Building Resilient Supply Chains, Revitalising American Manufacturing, and Fostering Broad-Based Growth“, Valge Maja raport, juuni 2021; „Mapping China’s semiconductor ecosystem in global context“, Stiftung Neue Verantwortung, juuni 2021; „Semiconductors: A Global Policy Review“, Access Partnership, september 2021; „Semiconductors: U.S. Industry, Global Competition, and Federal Policy“, Kongressi aruandeteenistus, oktoober 2021; „Semiconductor Strategy for Germany and Europe, ZVEI, oktoober 2021; „Understanding the global chip shortage“, Stiftung Neue Verantwortung, november 2021.

(20)    ELT C ..., ..., lk …

(21)    ELT C ..., ..., lk …

(22)    Nõukogu 19. novembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 219/2007, (EL) nr 557/2014, (EL) nr 558/2014, (EL) nr 559/2014, (EL) nr 560/2014, (EL) nr 561/2014 ja (EL) nr 642/2014 (ELT L 427, 30.11.2021, lk 17).

(23)    ELT L …, lk …

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).

(26)    Liidule on osutatud komisjoni 5. mai 2021. aasta teatises „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“.