Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52022IP0126

    Euroopa Parlamendi 7. aprilli 2022. aasta resolutsioon parandamisõiguse kohta (2022/2515(RSP))

    ELT C 434, 15.11.2022, p. 81–85 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
    ELT C 434, 15.11.2022, p. 53–53 (GA)

    15.11.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 434/81


    P9_TA(2022)0126

    Õigus toodete parandamisele

    Euroopa Parlamendi 7. aprilli 2022. aasta resolutsioon parandamisõiguse kohta (2022/2515(RSP))

    (2022/C 434/13)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/771 kaupade müügilepingute teatavate aspektide kohta (kaupade müügi direktiiv) (1),

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/770 digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamise lepingute teatavate aspektide kohta (digitaalse sisu direktiiv) (2),

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ökodisaini direktiiv) (3),

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (4), eriti selle I lisa,

    võttes arvesse oma 25. novembri 2020. aasta resolutsiooni „Kestlikuma ühtse turu suunas äriettevõtete ja tarbijate jaoks“ (5),

    võttes arvesse oma 10. veebruari 2021. aasta resolutsiooni uue ringmajanduse tegevuskava kohta (6),

    võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta (7),

    võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust parandamisõiguse kohta (O-000010/2022 – B9–0010/2022),

    võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

    võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

    A.

    arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt rõhutanud (8), kui oluline on anda tarbijatele Euroopa rohelise kokkuleppe raames ringmajanduse tegevuskava põhisambana õigus kauba parandamisele, kuna see edendaks ressursside tõhusamat ja kestlikumat kasutamist, hoiaks ära ja vähendaks jäätmeid ning soodustaks toodete ja jagamismajanduse laiemat kasutamist ja korduskasutamist, tugevdades samal ajal ka tarbijate õigusi ja heaolu;

    B.

    arvestades, et komisjoni kavatsusavalduses 2021. aasta olukorra kohta Euroopa Liidus (9) on 2022. aasta ühe peamise algatusena välja kuulutatud parandamisõigust käsitlev seadusandlik ettepanek ning arvestades, et see ettepanek tuleks vastu võtta tihedas koostöös seonduvate seadusandlike algatustega, nagu kestlike toodete algatus ja rohepöörde tarbijate mõjuvõimu suurendamise algatus, mille kõigi eesmärk on kestlikumad tooted ja tarbimisharjumused;

    C.

    arvestades, et komisjon algatas kuni 5. aprillini 2022 vältava avaliku konsultatsiooni kaupade säästva tarbimise ning parandamise ja korduskasutamise edendamise teemal; arvestades, et komisjoni eesmärk on teha ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse kaupade müügi direktiivi, ning praegu arutab komisjon eraldi õigusakti ettepanekut parandamisõiguse kohta;

    D.

    arvestades, et digitaalse sisu direktiiv ja kaupade müügi direktiiv sisaldavad põhjalikke raamistikke, mis hõlmavad tarbijalepinguõiguse olulisi elemente, näiteks lepingutingimustele vastavuse nõudeid ja tarbijatele mittevastavuse korral kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad parandamist, asendamist, digitaalse sisu või digitaalteenuste vastavusse viimist, hinna alandamist ja lepingu lõpetamist, samuti reegleid selliste õiguskaitsevahendite kasutamise ja müügigarantiide kohta;

    E.

    arvestades, et 79 % ELi kodanikest arvab, et tootjatelt tuleks nõuda, et nad muudaksid digiseadmete parandamise või nende üksikute osade asendamise lihtsamaks; arvestades, et 77 % ELi kodanikest pigem parandaks oma seadmeid kui asendaks need; arvestades, et remondiettevõtted võiksid Euroopas olla kohalike töökohtade ja spetsiifilise oskusteabe allikaks;

    F.

    arvestades, et COVID-19 kriis on näidanud vajadust luua uusi ja vastupidavamaid ärimudeleid ning toetada Euroopa ettevõtjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), mikroettevõtjaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid;

    G.

    arvestades, et tarbijatele parandamisõiguse andmine oleks oluline Euroopa tööstusliku ülemineku edendamiseks ning Euroopa vastupanuvõime ja avatud strateegilise autonoomia tugevdamiseks; arvestades, et paranduskultuuri edendamine pakub majanduslikke ja sotsiaalseid võimalusi ettevõtluse ja töökohtade loomiseks; arvestades, et kestlikud tooted toovad kasu nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele, suurendades nõudlust kestlike kaupade järele ja nende pakkumist;

    H.

    arvestades, et mitmed takistused ei lase tarbijatel otsustada parandamise kasuks, nt teabe kättesaamatus, varuosade kättesaadavuse puudumine, standardimise ja koostalitlusvõime puudumine või muud tehnilised tõkked ning remondikulud;

    I.

    arvestades, et elektroonikajäätmed on maailma kõige kiiremini kasvav jäätmevoog ning 2019. aastal kõrvaldati kasutuselt üle 53 miljoni tonni elektroonikajäätmeid;

    1.   

    rõhutab, et tõhus parandamisõigus peaks käsitlema toote olelusringi aspekte ja seda tuleks käsitleda ühiselt erinevate omavahel seotud poliitikavaldkondadega, sealhulgas tootedisain, tootmise peamised eetilised põhimõtted, standardimine, tarbijate teavitamine, sealhulgas parandatavust ja eluiga käsitlev märgistus, kui see on võimalik ja asjakohane, tarbijate õigused ja tagatised ning riigihanked;

    2.   

    rõhutab, et parandamisõigust käsitlev algatus peab olema proportsionaalne, tõenduspõhine ja kulutõhus ning tasakaalustama kestlikkuse, tarbijakaitse ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalse turumajanduse põhimõtteid, et kõik asjaomased sidusrühmad saaksid kasutada rohepöördega kaasnevaid võimalusi;

    3.   

    rõhutab, et tõhus parandamisõigus peaks looma Euroopa ettevõtjatele märkimisväärseid konkurentsieeliseid, hoides nende jaoks ära igas vormis ebaproportsionaalse finantskoormuse, samuti peaks see innustama innovatsiooni ja soodustama investeerimist säästvatesse tehnoloogiatesse ning võtma samal ajal arvesse turusuundumusi ja tarbijate muutuvaid vajadusi;

    Pikema kestvuse ja parandamisvõimalusega toodete kavandamine

    4.

    väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle võtta vastu kestlike toodete algatus, millega vaadatakse läbi ökodisaini direktiiv ja laiendatakse selle kohaldamisala energiamõjuga toodetest kaugemale;

    5.

    tuletab meelde, et nõuetele vastavate, kestlike ja ohutute toodete tootmine on ELi ühtse turu suurim tugevus, mis on kasulik nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele; kutsub komisjoni üles nõudma tootjatelt, et nad kavandaksid oma tooteid nii, et need kestaksid kauem ja neid oleks võimalik ohutult parandada, et oleks lihtne nende osadele juurde pääseda ja neid eemaldada;

    6.

    rõhutab vajadust tagada lõppkasutajatele ja sõltumatutele remonditeenuste osutajatele mõistliku aja jooksul ja mõistliku hinnaga parem juurdepääs varuosadele ja kasutusjuhenditele toote eeldatavale elueale vastava aja jooksul;

    7.

    kutsub komisjoni üles kaaluma laiema kohaldamisalaga vastupidavuse ja parandamise nõuete lisamist tulevasse ökodisaini direktiivi; rõhutab vajadust põhjalikult analüüsida nõudeid toodete kaupa, tagamaks, et valitakse eesmärgipärasemad nõuded, märkides näiteks, et mõne toote kohandatav projektlahendus muudab parandamise lihtsamaks ja pikendab toote kasutusiga, samas kui muude toodete mooduldisain või parandatavuse tagamise kohustus võib vähendada vastupidavust;

    8.

    rõhutab, et 2019. aastal võeti ökodisaini direktiivi alusel vastu mitu rakendusmeedet, millega kehtestati kohustuslik ajavahemik varuosade pakkumiseks ja maksimaalsed tarneajad ning projekteerimisnõuded komponentide de/monteerimisele; kutsub seetõttu komisjoni üles laiendama selliste meetmete kohaldamisala muudele tootekategooriatele, sealhulgas energiaga mitteseotud toodetele, võttes arvesse nende eripära;

    9.

    tuletab meelde, et kõigile remondisektoris tegutsejatele on oluline remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus, et tagada tarbijatele parem juurdepääs remonditeenustele; nõuab seetõttu, et nõuetekohane parandamisõigus peaks andma remonditööstuse osalistele, sealhulgas sõltumatutele remonditöökodadele, ja tarbijatele tasuta juurdepääsu vajalikule remondi- ja hooldusteabele, sealhulgas teabele diagnostikavahendite, varuosade, tarkvara ja uuenduste kohta, mida on vaja remondiks ja hoolduseks; tuletab meelde uuendusliku ettevõtluskeskkonna ja ärisaladuste austamise tähtsust;

    10.

    rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata digitaalsete elementidega kaupadele; rõhutab eelkõige, et kooskõlas digitaalse sisu direktiiviga tuleb tarkvarauuendused teha kättesaadavaks minimaalseks ajavahemikuks; nõuab, et ostmise ajal teavitataks tarbijaid täielikult uuenduste kättesaadavusest; märgib lisaks, et funktsionaalseid uuendusi peaks olema võimalik tühistada ja need ei tohi kahjustada tulemuslikkust; märgib, et tavasid, mis põhjendamatult piiravad parandamisõigust või toovad kaasa aegumise, võib pidada ebaausateks kaubandustavadeks ja seetõttu tuleb need lisada ebaausate kaubandustavade direktiivi I lisasse;

    Tarbijatele parandatavate toodete valimiseks suurema võimaluse andmine

    11.

    on seisukohal, et tarbijate parem teavitamine toodete parandatavusest on oluline selleks, et tarbijad saaksid ringmajanduses aktiivsemalt osaleda; on seisukohal, et tarbijate parem teavitamine võimaldaks tarbijatel teha teadlikumaid ostuotsuseid, mis võiksid suunata turgu parandatavamate toodete poole; väljendab seetõttu heameelt komisjoni väljakuulutatud algatuse üle, mis annab tarbijate rohepöördes osalemiseks suurema võimaluse;

    12.

    rõhutab, et tarbijad peaksid saama müügikohas usaldusväärset, selget ja kergesti mõistetavat teavet toote vastupidavuse ja parandatavuse kohta, et võrrelda ja valida kõige kestlikumaid turul kättesaadavaid tooteid; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut ühtlustatud reeglite kohta, mis käsitlevad tarbijate teavitamist, muu hulgas parandatavuse hinnet ja hinnangulist kasutusiga, varuosi ja remonditeenuseid ning ajavahemikku, mille jooksul digielementidega kaupade tarkvarauuendused oleksid kättesaadavad, võttes samal ajal arvesse tarbijaohutuse nõudeid; märgib, et selleks, et sellisest teabest oleks kasu, tuleks see teha kättesaadavaks ostmise ajal;

    13.

    palub komisjonil ka tagada, et tooteteave põhineks standardsetel mõõtmistel, näiteks vastupidavuse puhul, ning töötada välja standardid seal, kus neid veel ei ole;

    14.

    rõhutab, et ELi ökomärgisel on oluline roll selles, et ergutada tööstust võtma kasutusele märgistamispoliitika, mis edastab tarbijatele põhiteavet kaupade kasutusea kohta, ja tasakaalustab samal ajal nende ettevõtjate kohustusi, kellel on tugevad positiivsed äristiimulid tarbijate usalduse suurendamiseks; märgib siiski, et see märgistussüsteem on üksnes vabatahtlik;

    15.

    kutsub komisjoni üles hindama kõigis uutes tooteid käsitlevates õigusaktides ja ökodisaini direktiivi läbivaatamisel esitatud nõudeid, mille kohaselt peavad tootjad kasutusele võtma aruka märgistamise vahendid, nagu QR-koodid ja digitaalsed tootepassid; nõuab tasakaalu tagamist selliste algatuste väljatöötamisel nagu Euroopa digitaalne tootepass ja tiheda koostöö tegemist tööstusharu ja asjaomaste sidusrühmadega, võttes eelkõige arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja pöörates erilist tähelepanu VKEde vajadustele;

    16.

    rõhutab, et internetis tooteid ostvad tarbijad peaksid saama samasugust teavet kui need, kes ostavad tooteid internetiväliselt, ning liikmesriigid peaksid jälgima ja tagama, et internetimüüjad lisaksid vajaliku teabe oma veebisaitidele ja toodete pakkumisel internetipõhistes kauplemiskohtades;

    17.

    nõuab tungivalt, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku, et soodustada keskkonnahoidlike riigihangete kasutuselevõttu; on seisukohal, et taaskasutatud, parandatud, ümbertöödeldud ja uuendatud tooted ning muud energia- ja ressursitõhusad tooted ja lahendused, mis kogu olelusringi vältel vähendavad toodete ja lahenduste mõju keskkonnale, oleksid kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega vaikimisi valikuks kõigis riigihangetes ning kui neid ei valita, tuleks kohaldada „täida või selgita“ põhimõtet;

    18.

    palub, et komisjon ja riiklikud ametiasutused abistaksid ja toetaksid rahaliselt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, äriühinguid ja organisatsioone toodete kasutusea pikendamist käsitlevate tarbijate teadlikkuse tõstmise kampaaniate elluviimisel, pakkudes eeskätt usaldusväärset ja selget teavet, nõuandeid ning teenuseid, nagu hooldus, parandus ja korduskasutus;

    19.

    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja finantsstiimuleid parandusteenustele, et muuta parandustööd tarbijatele mugavaks ja atraktiivseks;

    Tarbijate õiguste ja kaupade pikema kasutamise tagatiste tugevdamine

    20.

    rõhutab, et Euroopa tarbijad võivad lasta oma kaubad parandada või digitaalse sisu ja digitaalteenuste vastavusse viia kaupade müügi direktiivi ja digitaalse sisu direktiivi alusel; rõhutab, et kuigi tarbijatel on kaupade müügi direktiivi alusel õigus valida defektsete kaupade parandamise või asendamise vahel, võib parandamine paljudel juhtudel olla ressursitõhusam ja kliimaneutraalsem valik; märgib, et praktikas valivad tarbijad tavaliselt parandamise asemel asendamise, mis võib olla tingitud parandamise kõrgest maksumusest; rõhutab, et toote asendamine peaks jääma alternatiiviks, kui tarbija ja müüja sellega nõustuvad, juhul kui parandamine võib olla liiga aeganõudev;

    21.

    palub seetõttu komisjonil parandusõiguse algatuses teha ettepanek mitme meetme kohta, mille eesmärk on edendada ja julgustada tarbijaid, tootjaid ja kauplejaid otsustama asendamise asemel parandamise kasuks; rõhutab, et selliste meetmete kavandamisel peaks komisjon alati arvesse võtma tarbijakaitse ja tarbijate heaolu kõrgeimat võimalikku taset;

    22.

    märgib, et kaupade müügi direktiivi eelseisev läbivaatamine võiks muu hulgas hõlmata meetmeid, mille eesmärk on julgustada tarbijaid valima asendamise asemel parandamise, nagu näiteks kohustus pakkuda teatavate toodete parandamise ajal asendustoodet; on seisukohal, et toodete parandamise soodustamiseks tuleks pakkuda teatavaid stiimuleid tarbijatele, kes otsustavad pigem parandada kui asendada; on seisukohal, et garantiiaja pikendamine võib pakkuda stiimuli valida asendamise asemel parandus; lisab, et müüjad peaksid alati teavitama tarbijaid võrdselt kõigist neile kättesaadavatest võimalustest, sealhulgas parandamisest ja seonduvatest garantiiõigustest;

    23.

    kutsub komisjoni üles uurima võimalust võtta kasutusele tootja ja müüja ühine vastutusmehhanism juhuks, kui toode ei vasta nõuetele;

    24.

    märgib, et kaupade müügi direktiivi praegune õigusraamistik näeb puudusega kaupade puhul ette vaid kaheaastase minimaalse vastutusperioodi, ning julgustab liikmesriike seda pikendama; rõhutab, et tegemist on minimaalse ühtlustamise eeskirjaga ja et ainult piiratud arv liikmesriike läheb sellest perioodist kaugemale; on seetõttu veendunud, et kaupade müügi direktiivi läbivaatamisel tuleks teha ettepanek pikendada mõnede tootekategooriate puhul õiguslikku garantiid kauemaks kui kaheks aastaks; märgib lisaks, et tähtis on seadusjärgse garantiiaja täielik ühtlustamine;

    25.

    kutsub komisjoni üles hindama, kas ja kuidas oleks parandamisõiguse kohta võimalik teha ettepanek, et võimaldada turuosalistel pakkuda parandustöid hõlpsasti ja taskukohase hinnaga ka pärast garantiiperioodi lõppu;

    26.

    rõhutab, et igale ettepanekule peaks olema lisatud nõuetekohane mõjuhinnang, mis hõlmab asjakohast kulude-tulude analüüsi nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks, parimate tavade võrdlust riiklikul tasandil ja kolmandate riikidega ning kvantifitseeritud mõju muu hulgas tarbijate üldisele heaolule, keskkonnale ja ettevõtjatele, sealhulgas VKEdele; palub komisjonil esitada teabe ELi ettevõtete remondikulude kohta ühtsel turul; rõhutab vajadust esitada kogu asjakohane teave ja esitada ka kvantifitseeritavad näitajad, et mõõta mis tahes tulevaste õigusaktide mõju;

    27.

    tuletab meelde, et praegu puuduvad erieeskirjad ümbertöödeldud või renoveeritud kaupade parandamiseks; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid meetmete kohta, millega premeeritaks ettevõtjaid ümbertöödeldud või renoveeritud kaupade parandamisvõimaluste eest, et seeläbi suurendada tarbijate usaldust; kutsub komisjoni üles kaaluma selliseid meetmeid nagu kasutusmõõdikud ja müümata kaupade hävitamise keelustamine eesmärgiga hõlbustada toodete korduskasutamist ja parandamist;

    o

    o o

    28.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

    (1)  ELT L 136, 22.5.2019, lk 28.

    (2)  ELT L 136, 22.5.2019, lk 1.

    (3)  ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

    (4)  ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

    (5)  ELT C 425, 20.10.2021, lk 10.

    (6)  ELT C 465, 17.11.2021, lk 11

    (7)  ELT C 334, 19.9.2018, lk 60.

    (8)  Euroopa Parlamendi 25. novembri 2020. aasta resolutsioon „Kestlikuma ühtse turu suunas äriettevõtete ja tarbijate jaoks“; Euroopa Parlamendi 10. veebruari 2021. aasta resolutsioon uue ringmajanduse tegevuskava kohta.

    (9)  Euroopa Komisjon, kavatsusavaldus 2021. aasta olukorra kohta Euroopa Liidus, 15. september 2021.


    Top