EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.11.2022

COM(2022) 710 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Tugevam avaliku sektori koostalitlusvõime poliitika





Avalike teenuste ühendamine, avaliku poliitika toetamine ja avalike hüvede loomine


Koostalitleva Euroopa suunas

{SWD(2022) 710 final}

Sisukord

1.    Sissejuhatus teemasse    

2.    Koostalitlusvõimelise avaliku sektori digiülemineku juhtimine    

2.1    Mis on koostalitlusvõime...    

2.2    … ja miks on koostalitlusvõime parandamine ELi jaoks oluline?    

3.    ELi koostalitlusvõime alase koostöö tugevdamine    

3.1    Koostalitlusvõime ühise juhtimise loomine    

3.2    Kõigi valitsemistasandite kaasamine    

3.3    Innovatsiooni ja GovTech-koostöö edendamine    

3.4    Mõju jälgimine    

4.    ELi poliitikavaldkondade muutmine kavandatult koostalitlevaks ja digivalmiks    

4.1    ELi poliitika kujundamine digiajastul    

4.2    Koostalitlusvõime rahastamise suunamine    

4.3    Koostalitlusvõime integreerimine ELi andme- ja innovatsioonipoliitikasse    

4.4    Rahvusvahelise koostöö arendamine avaliku sektori koostalitlusvõime valdkonnas    

1.Sissejuhatus teemasse

Koostalitlusvõimelised digitaalsed avalikud teenused on olulised Euroopa Liidu ühtse turu edukaks digiüleminekuks. Tööstusele ja ühiskonnale võiks olla väga kasulik, kui Euroopa avaliku sektori digiüleminek oleks kaasav, õiglane ja avatud, kestlik, väärtustel põhinev ja koostalitlusvõimeline. Avaliku sektori digiüleminek tekitab väga olulisi tõuke- ja tõmbetegureid 1 Euroopa tööstussektori ja ühiskonna digipöördeks. ELi valitsused 2 ning kohalikud ja piirkondlikud kogukonnad 3 on tunnistanud avaliku sektori kaalu ja potentsiaali väärtuspõhisel euroopalikul digiüleminekul ning seda on kinnitanud ka ELi digikompass, milles määratletakse avalik sektor ühena neljast põhipunktist, mis tähistavad ELi digitaalset trajektoori 4 . Riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades on samuti esile kerkinud digitaalsete avaliku halduse asutuste teema, mille jaoks on kokku kavandatud 47 miljardi euro ulatuses investeeringuid 5 .

Suurem keskendumine avaliku sektori koostalitlusvõimele toetab Euroopa majanduse taastamiseks tehtavaid jõupingutusi ja vastupanuvõimet, ühendades tõhusalt haldusasutused ja poliitikameetmed, inimesed ja ettevõtjad, et pakkuda sujuvaid teenuseid ja andmevoogusid. See hõlmab ELi poliitika digiajastule vastavaks muutmist, tagades tihedas koostöös poliitikakujundajate ja IKT ekspertidega poliitika tõhusa rakendamise digivahendite abil ja koostalitlusvõime poliitika kujundamise etapis. See hõlmab ka positiivse innovatsioonialase koostööahela loomist digitaalsete avalike teenuste väljatöötamiseks ja osutamiseks.

Käesolev teatis on lisatud koostalitleva Euroopa määruse ettepanekule, 6 mille eesmärk on luua ühine koostalitlusvõime juhtimine ja hõlbustada koostalitluslahenduste ökosüsteemi koosloomist kogu ELis. Lahenduste ühine arendamine ning ennast tõestanud vahendite jagamine ja taaskasutamine on kiire ja kulutõhus lähenemisviis digitaalsete avalike teenuste väljatöötamisel. Tugevdatud koostalitlusvõime alane koostöö on oluline, et kasutada täielikult ära avaliku sektori potentsiaali muutuste elluviimiseks, vältida killustumist ning parandada ühendatust ja andmete jagamist. Sel moel aitab kavandatav poliitikaraamistik kaitsta Euroopa digitaalset suveräänsust ja suurendada digitaalset subsidiaarsust. ELi valitsuste koostalitlusvõime poliitika tugevdamine aitab kaasa komisjoni prioriteetidele ja digipoliitika tegevuskavale, muutes Euroopa avaliku sektori digiajastule vastavaks 7 .

2.Koostalitlusvõimelise avaliku sektori digiülemineku juhtimine

2.1Mis on koostalitlusvõime...

Avaliku sektori koostalitlusvõime võimaldab haldusasutustel teha koostööd ja panna avalikud teenused toimima piiri-, sektori- ja organisatsiooniüleselt. See toob kasu inimestele ja ettevõtetele, kes nendest ühendatud teenustest sõltuvad 8 . Samuti on see kasulik kogukondadele ja haldusasutustele endile, kes sõltuvad oma otsuste tegemisel erinevatest avaliku või erasektori allikatest pärit usaldusväärsetest andmetest ning peavad saavutama poliitilised eesmärgid, mis on sageli piiri- ja sektoriüleselt omavahel seotud 9 . Koostalitlusvõimel on oma osa nii organisatsioonide ja poliitikasektorite sees kui ka nende vahel, eelkõige valdkondades, millel on tugev seos avaliku sektoriga, nagu justiits- ja siseküsimused, maksustamine ja toll, transport, keskkond ja põllumajandus ning tervishoid, samuti äri- ja tööstusvaldkonna reguleerimine. Koostalitlusvõime on ELi digi- ja andmepoliitikas kindlalt juurdunud teema.

Avalikke teenuseid osutatakse ja kasutatakse eri tasanditel, eelkõige kohalikul, aga ka piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Nad toimivad harva isoleeritult, kuna andmete vahetamiseks ja nõutava teenuse osutamiseks lõppkasutajatele on vaja juurdepääsu eri tasanditel või sektorites loodud registritele. Suur osa neist andmetest asub väljaspool konkreetset poliitikavaldkonda või riigiasutust ja üha enam ka väljaspool riigipiire. See tähendab, et avalikud teenused kogu Euroopas kujutavad endast uut „võrkude võrgustikku“, mis ühendab suurel määral suveräänseid osalejaid kõigil valitsemistasanditel, kellel kõigil on oma õigusraamistik ja volitused, kuid kes kõik on ometi omavahel seotud. Sarnaselt loodud üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkudega 10 moodustavad avalikud teenused oma üleeuroopalise võrgu, mis põhineb koostalitlusvõimel.

Mõnikord peetakse koostalitlusvõimet pelgalt tehniliseks küsimuseks. Siiski ei piisa haldusasutuste, andmevoogude ja teenuste tõhusaks ühendamiseks üksnes tehnilistest aspektidest. On vaja tagada tehniline ühendusvõimsus ja semantiline arusaamine asjaomaste andmete vahetamiseks ja töötlemiseks ning luua nõutav organisatsiooniline ja õiguslik kontekst, näiteks seoses andmetele juurdepääsu, nende vahetamise või taaskasutamise õigusega. Koordineerimise ja sidususe huvides nõuab koostalitlusvõime ka integreeritud juhtimist. Need koostalitlusvõime põhitingimused ehk tasandid on sätestatud Euroopa koostalitlusvõime raamistikus (EIF), mis on kontseptuaalne mudel, mille töötasid välja kogu Euroopa digitaalse avaliku sektori praktikud 2004. aastal ja mida on pärast seda kaks korda ajakohastatud 11 . Sel perioodil kujunes koostalitlusvõime kooskõlas üha enam ühendatud maailmaga haldusasutuste ja teenuste digiülemineku oluliseks aspektiks.

Euroopa koostalitlusvõime raamistikust on nüüdseks saanud üldtunnustatud poliitikaraamistik koostalitlusvõime tagamiseks ELis ja väljaspool seda 12 . Arvestades selle konkreetset ülesannet teenida ühist avalikku eesmärki, peab see koostalitlusvõime vundament olema läbipaistev, kaasav, õiglane ja turvaline ning põhinema kindlalt ELi väärtustel. Just koostalitlusvõime võimaldab avaliku sektori osalejatel ühendust hoida, koostööd teha ja andmeid vahetada, kaitstes samal ajal suveräänsust ja subsidiaarsust 13 .

2.2… ja miks on koostalitlusvõime parandamine ELi jaoks oluline?

Avaliku sektori tulemuslikkuse paranemine tänu koostalitlusvõime täielikule rakendamisele kõigil haldustasanditel võib tuua kaasa ELi SKP suurenemise hinnanguliselt 0,4 % võrra. Üksikisikud võivad säästa kuni 24 miljonit tundi aastas ehk 543 miljonit eurot. Ettevõtjad võivad säästa 30 miljardit tundi ehk 568 miljardit eurot aastas 14 . Piiriülesele koostalitlusvõimele omistatav hinnanguline aastane kulude kokkuhoid jääb kodanike puhul vahemikku 5,5–6,3 miljonit eurot ja ettevõtjate puhul 5,7–19,2 miljardit eurot.

Juhtumiuuringud näitavad ka, et koostalitlusvõimel on lisaks tõhususe suurenemisele positiivne mõju ka muudele avalikele hüvedele 15 . Näiteks parandavad ennetavad avalikud teenused ja mitmekeelne semantiline tugi juurdepääsu avalikele teenustele ja nende kaasavust ning suurendavad seeläbi üldsuse usaldust 16 .

Nagu COVID-19 pandeemia on näidanud, on koostalitlusvõime kriisi ajal eluliselt tähtis. Koostalitlusvõime oli vajalik mitte ainult kogu ELis kättesaadavate digitaalsete COVID-19 tõendite loomiseks, vaid ka andmete reaalajas jagamiseks haiglate intensiivraviüksustes kasutada olevate voodikohtade kohta 17 . Koostalitlusvõime aitab riigil olla paindlikum ja tagada reaalajas teabe kättesaadavuse sektoriüleselt ja kõigil haldustasanditel; see aitab hinnata poliitika tulemuslikkust ja loob stiimuleid, et jätkata innovatsiooni, jagada jõupingutusi ja täita lünki kõigis poliitikavaldkondades.

Praegune mittesiduv koostalitlusvõime alase koostöö poliitikaraamistik ei ole aga piisav, et seda hinnangulist kasu maksimaalselt ära kasutada. Kuigi digivalitsus ja andmeeksperdid on märkimisväärse pühendumusega välja töötanud laiaulatusliku ühise ELi koostalitlusvõime acquis’ 18  koostöötavade, kontseptsioonide, taaskasutatavate lahenduste, avatud spetsifikatsioonide ja vahendite kohta, mis toetavad riiklikke reformipüüdlusi 19 ja ELi väljakujunenud poliitikat 20 , on hiljutised hindamised toonud esile selle täiesti vabatahtliku koostöö olulised piirangud.

Digitaalseid aspekte, sealhulgas andmetele juurdepääsu ja andmete jagamise aspekte, käsitletakse poliitikakujundamise protsessis sageli liiga hilja. Koostalitlusvõimega seotud kaalutlused ei ole avalikesse teenustesse sisse projekteeritud. Selle tulemuseks on suured rakendamisega seotud riskid ja kulud, kasutamata võimalused ning halvimal juhul õõnestab see suuremahulisi digiteerimisest sõltuvaid projekte 21 . Haldusasutused saavad olla koostalitlusvõimelised ainult siis, kui õiged hindamised ja valikud tehakse poliitikakujundamise varases etapis. Kui koostalitlusvõimet ei parandata, võib EL käest lasta võimaluse vähendada märkimisväärselt halduskoormust. See vähendaks haldusasutuste vastupanuvõimet, nõrgendaks nende innovatsioonisuutlikkust ja halvimal juhul takistaks neil kriisi ajal tegutseda 22 . Haldusasutuste piiriülene koostöö peab muutuma sama loomulikuks ja sujuvaks kui piiri ületavad rongid või energiavood riiklike võrkude vahel. COVID-19 pandeemiale reageerimine tõi avaliku sektori stabiilse piiriülese ja sektoritevahelise digitaalse suhtluse tähtsuse selgelt esile.

Sellega seoses, ja kuna digiüleminek kogub hoogu, on avaliku sektori ümberkujundamise eest vastutavad ELi ministrid ja liikmesriikide infojuhid hakanud üha enam väljendama vajadust tugevdada Euroopa koostalitlusvõime alast koostööd. Nad nõuavad stabiilset organisatsioonilist struktuuri, Euroopa koostalitlusvõime raamistiku üldist rakendamist ning üldtunnustatud ja avatud spetsifikatsioonide ja taaskasutamiseks sobivate lahenduste väljaselgitamist. Samuti kutsuvad nad üles kasutama lõimitud koostalitlusvõime lähenemisviisi ning paremini koordineerima eksperimenteerimist ja innovatsiooni avalikus sektoris, sealhulgas koostööd erasektoriga („GovTech“ 23 ). Komisjoni ettepanek tugevdada ELi avaliku sektori koostalitlusvõime poliitikat vastab nendele vajadustele.

3.ELi koostalitlusvõime alase koostöö tugevdamine

3.1Koostalitlusvõime ühise juhtimise loomine

Kavandatava Koostalitleva Euroopa määrusega tahetakse luua struktureeritud, läbipaistev ja kaasav koostööraamistik, mis tagaks kohanemisvõime ja innovatsioonisuutlikkuse, mida avalik sektor vajab muutuvas tehnilises, ühiskondlikus ja poliitilises olukorras. Koostalitusvõimet ei ole võimalik saavutada ülevalt alla ühe üksuse poolt, samuti ei ole seda võimalik saavutada alt üles suunatud meetmetega üksikute osalejate poolt. See nõuab tõhusat koostööd poliitikakujundajate ja poliitika elluviijate vahel kõigil valitsemistasanditel ja kõigis sektorites. See nõuab ka avatud, kuid stabiilset ja integreeritud juhtimisraamistikku. Sellist, mis tagab subsidiaarsuse, luues tõhusa ühisvastutuse. Sellist, mis on tuleviku jaoks jätkusuutlik, sest asi, mis on kavandatud koostalitlusvõimeliseks, vananeb aeglasemalt. Sellist, mis muudab avaliku sektori ümberkujundamise potentsiaali reaalsuseks ja kaitseb avalikke väärtusi. Kavandatava Koostalitleva Euroopa määruse eesmärk on luua selline koostööraamistik. Sellega nähakse ette Koostalitleva Euroopa nõukoja loomine, et juhtida ühiseid koostalitlusvõime alaseid jõupingutusi, tuues kokku liikmesriikide kesksed digiülemineku asutused ja ELi institutsioonid. Samuti luuakse sellega avatud Koostalitleva Euroopa kogukond, kuhu kuuluvad eksperdid, praktikud ja huvitatud isikud, et tagada läbipaistvus ja seotus rohujuuretasandi tavadega.

Tehnoloogia kiire arengu ja üha muutuvate poliitiliste vajaduste tõttu on koostalitlusvõime n-ö liikuv sihtmärk. See nõuab spetsiaalset innovatsioonisõbralikku ja avatud õiguslikku ülesehitust, mis väldib regulatiivset ja tehnoloogilist kinnistumist. Muud võimalused, nagu praegu kasutatavate tehnoloogiate sätestamine õigusaktides, võivad kahjustada tulevast innovatsiooni ning piirata haldusasutuste suutlikkust kohaneda muutuvate vajaduste ja uute tehnoloogiatega. Koostalitlusvõime poliitika kujundamine ja reguleerimine peavad olema uuenduslikud ja digivalmidusega 24 . Kavandatava Koostalitleva Euroopa määruse eesmärk on luua avaliku sektori jaoks selline sisseehitatud innovatsiooniraamistik.

Euroopa koostalitlusvõime raamistik on avaliku sektori koostalitlusvõime rakendamise võrdlusvahend. Raamistiku jätkuva asjakohasuse tagamiseks tuleb see korrapäraselt läbi vaadata ja seda ajakohastada. Samuti vajab see rakendussoovituste edasiarendamist 25 ja näiteks tulevaste ELi valdkondlike andmeruumide toetamist, 26 tihedas koostöös Euroopa Andmeinnovatsiooninõukoguga ja kooskõlas tulevase andmemääruse nõuetega 27 . Kavandatud koostalitleva Euroopa määrusega nähakse ette selline korrapärane ajakohastamine kooskõlas innovatsioonisõbraliku ja digivalmidusega reguleerimisega.

3.2Kõigi valitsemistasandite kaasamine

Tugevdatud ELi koostalitlusvõime juhtimine, mille eest vastutavad ühiselt liikmesriigid ja EL, pakub hädavajalikku täiustatud poliitika- ja toetusraamistikku ELi avaliku sektori reformi eesmärkide saavutamiseks 28 . Need jõupingutused peavad olema kollektiivsed ja hõlmama kõiki valitsemistasandeid, et säilitada ja ajakohastada koostalitlusvõimet käsitlevat rikkalikku acquis’d, mis hõlmab mõisteid, suuniseid, spetsifikatsioone ja taaskasutatavaid ressursse.

Piirkondlike ja kohalike kogukondade piisav kaasamine ja esindatus on hädavajalik mitte ainult seetõttu, et nad moodustavad avalike teenuste osutamise alg- ja lõpp-punkti, vaid ka selleks, et kasutada ära linnade ja piirkondade märkimisväärset innovatsioonisuutlikkust 29 . Siin on tähtis roll avaliku ja erasektori innovatsioonil ja koostööl teenuste valdkonnas. Sellised liikumised nagu „Living-in-EU“ ja laiendatud projektikoostöö, nagu „Avatud ja paindlikud arukad linnad“ 30 , näitavad, et piirkondlikul ja kohalikul tasandil on suur nõudlus koostalitlusvõimega seotud koostöö järele ja valmisolek selles osaleda. Kohalikul tasandil väljatöötatud koostalitluslahenduste mitmekesisus ja asjatundlikkus on oluline väärtus, mis peaks süstemaatiliselt panustama tunnustatud ja üldkättesaadavate koostalitlusvõime ressursside kataloogidesse. Seepärast peaks kavandatav ELi koostalitlusvõime juhtimine tulevikus hõlmama maapiirkondade ja linnade kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning ühiskonnarühmade esindajaid tulevases Koostalitleva Euroopa nõukojas ning kõigi valitsustasandite eksperte julgustatakse aktiivselt panustama tulevase Koostalitleva Euroopa kogukonna töösse.

Kohalike ja piirkondlike oludega arvestamiseks on komisjon tihedas koostöös era- ja avaliku sektori sidusrühmadega töötanud välja arukate linnade ja kogukondade Euroopa koostalitlusvõime raamistiku (EIF4SCC), mis on täielikult kooskõlas EIFiga. Pärast ulatuslikku avalikku arutelu ja konsulteerimist esitati selline Euroopa koostalitlusvõime eriraamistik käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis 31 . Komisjon kutsub teiste poliitikavaldkondade eksperte ja praktikuid üles järgima seda näidet EIFi kohandamise kohta konkreetsete ja/või valdkondlike kasutusjuhtumitega. Loodava koostalitlusvõime juhtimise eesmärk on hinnata koostalitlusvõime eriraamistike kooskõla EIFiga. Näiteks on varem välja töötatud Euroopa koostalitlusvõime eriraamistik e-tervisega seotud eesmärkidel 32 . Traditsiooniliselt on koostalitlusvõimel oluline roll ka keskkonnapoliitika, 33 justiits- ja siseküsimuste 34 ning transpordi 35 puhul.

3.3Innovatsiooni ja GovTech-koostöö edendamine

Tehnoloogia integratsiooniga sammu pidamine on avaliku sektori jaoks pidev väljakutse. Kuigi avaliku sektori asutusi kritiseeritakse sageli soovimatuse pärast võtta riske tehnoloogia kasutamisel, nõuab nende ainulaadne roll avalike huvide teenimisel erilist hoolsuskohustust uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel ning selle seaduslikul, õiglasel ja usaldusväärsel viisil kasutamisel. Samas võivad uued tehnoloogiad muuta avalikud teenused kättesaadavamaks, kaasavamaks ja tõhusamaks kui kunagi varem. Pideva digitaalse innovatsiooni tagamine avalikus sektoris on keeruline, kuid ka oluline.

Avalikus sektoris on üle Euroopa juba mitusada tegevust, millega digitehnoloogiat testitakse ja katsetatakse. Nende tehnoloogiate eeliste ja riskide kohta on tingimata vaja rohkem teada saada. Komisjon loob uuenduslike avalike teenuste vaatluskeskuse, 36 et analüüsida suundumusi ning teha kindlaks head ja halvad tavad, koguda teavet kujunemisjärgus tehnoloogiate kasutuselevõtu kohta ja tagada lõimitud koostalitlusvõime. Vaatluskeskus hindab, kuidas sellised tehnoloogiad nagu tehisintellekt avaliku sektori protsesse ja juhtimisstruktuure muudavad. See aitab nii ELi kui ka riiklikel ja kohalikel ametiasutustel teha teadlikke otsuseid kujunemisjärgus tehnoloogiate kasutuselevõtu kohta.

Euroopas on hulgaliselt edukaid uuenduslike väikeste tehnoloogiaettevõtete ja idufirmade piirkondlikke ökosüsteeme, 37 mida toetavad muu hulgas digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustik 38 ja Euroopa Innovatsiooninõukogu 39 . Avalikult kättesaadavad, taaskasutatavad ja tunnustatud koostalitlusvõime ressursid on väikeste uuenduslike ettevõtete ja kodanikuühiskonna algatuste jaoks olulised vahendid avaliku sektoriga suhtlemisel.

Avaliku ja erasektori GovTech- või CivicTech-koostöö 40 stimuleerib avaliku sektori innovatsiooni, toetab Euroopa tehnoloogilist suveräänsust ja avab võimalusi riigihangeteks. Juurdepääs riigihangetele on väiksemate ettevõtete jaoks peamine mureküsimus, et nad saaksid kasvada ning saada tunnustust ja stabiilset tegevustulu 41 . GovTechi toetamine on nii programmi „Digitaalne Euroopa“ kui ka kavandatava Koostalitleva Euroopa määruse erisuund, mis on täielikult kooskõlas ELi innovatsiooni toetamise raamistikuga. Tööstusel on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kaudu ühendus tulevase Koostalitleva Euroopa nõukojaga ning teda kutsutakse ühinema tulevase Koostalitleva Euroopa kogukonnaga.

3.4Mõju jälgimine

Tulevase koostalitlusvõime poliitika mõju hindamine on toonud esile raskused andmete kogumisel ning kulude ja tulude hindamisel, kuna koostalitlusvõime ei ole iseenesest lõppeesmärk, vaid oluline avaliku sektori digitaliseerimise toetusvahend. Siiski on kasulik mõõta koostalitlusvõime küpsust, et suunata investeeringuid ja hinnata edusamme. Digivalitsuse jaoks on olemas palju aruandlus- ja seirevahendeid, sõltuvalt konkreetsest kasutajast, sektorist või geograafilisest fookusest 42 . Need vahendid ei ole alati ühtlustatud ega piisavalt ühendatud ning tulemused esitatakse harva kergesti kasutatavas masinloetavas vormingus. Samuti võivad need tekitada haldusasutustele märkimisväärset koormust, nagu on märkinud komisjoni avalike teenuste koostalitlusvõime eksperdirühm 43 .

Seetõttu on oluline töötada välja läbipaistvad ja taaskasutatavad, digivalmidusega aruandlus- ja seirevahendid, et aidata saavutada digikümnendi eesmärke. Olemasolevad seirevormingud tuleks integreerida ühekordsuse loogikasse, et olemasolevaid andmeid ja uuringuid võimalikult palju taaskasutada ning teha tulemused masinloetavas vormingus avalikult kättesaadavaks. See on juba iseenesest digivalmidusega poliitikakujundamise aspekt, mis hõlmab taaskasutatavaid, integreeritud ja ülekantavaid vahendeid ja kontseptsioone, millest saavad kasu nii praktikud kui ka poliitikakujundajad.

4.ELi poliitikavaldkondade muutmine kavandatult koostalitlevaks ja digivalmiks

4.1ELi poliitika kujundamine digiajastul

Üldiselt on digiaspektid ja konkreetselt koostalitlusvõime delegeeritud tehnilistele ekspertidele ning neid on käsitletud alles hilises etapis, poliitikakujundamise protsessi lõpus või isegi pärast seda. Sellega kaasnevad suured poliitika rakendamisega seotud riskid ja kulud, mis tulenevad tahtmatult loodud tõketest ja piirangutest. Selle probleemi lahendamiseks on vaja poliitikakujunduses võtta kasutusele süsteemne lõimitud koostalitlusvõime lähenemisviis.

Poliitika kujundamise ja rakendamise tsükkel on üha enam andmepõhine ja digitaalne, seda nii prognoosimise ja mõju hindamise, 44 andmete kogumise ja järelevalve 45 kui ka teenuste ja vahendite 46 osas. ELi poliitika hõlmab üha enam digitaalseid aspekte 47 . Kuivõrd poliitikaeesmärgid, andmekogumid ja digilahendused on omavahel tihedalt seotud, saab ELi poliitika kujundamine ja rakendamine olla tulemuslik ja tõhus ainult siis, kui seda toetab poliitikakujundajate ja IKT ekspertide partnerlus. See partnerlus peab algama võimalikult varakult poliitika kujundamise ja väljatöötamise protsessis.

Komisjoni digistrateegia 48 ja parema õigusloome tegevuskavaga 49 lõimitakse digitaalne mõtlemine kindlalt ELi poliitikatsüklisse, edendades vaikimisi digitaalset lähenemisviisi poliitika kujundamisel. Digitaalseid ja koostalitlusvõime aspekte tuleb arvesse võtta kõigis etappides: poliitika kujundamise, sidusrühmadega konsulteerimise, mõjuhinnangute, poliitika rakendamise, järelevalve ja hindamise puhul.

Digitaalsed kontrollid kui komisjoni parema õigusloome vahendite 50 spetsiaalne ja veel arenev komponent on mõeldud selleks, et aidata poliitikakujundajatel varakult kindlaks teha ja käsitleda poliitika asjakohaseid digiaspekte. Kontrollid peavad käima käsikäes ekspertide struktuursete nõuannetega, nt süsteemiarhitektuuri, andme- ja pilvetehnoloogia ning eraelu puutumatuse ja küberturvalisuse valdkonnas. Usaldusväärsetest allikatest pärit andmete taaskasutamine, olemasolevate lahenduste taaskasutamine ja uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtt muudavad rakendamise lihtsamaks ja ressursitõhusamaks, sillutades samas teed andmeanalüüsi, kindlate ja turvaliste andmevoogude ning tehisintellekti ja kujunemisjärgus tehnoloogiate kasutamisele. See tava on tõestanud oma potentsiaali lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks 51 .

Seadusandlike ettepanekute puhul pööratakse suuremat tähelepanu koostalitlusvõimele, hinnates süstemaatiliselt vastavust Euroopa koostalitlusvõime raamistikule (ja vajaduse korral selle asjakohasele eriraamistikule) ning määrates kindlaks koostalitlevate süsteemide, kontseptsioonide ja komponentide taaskasutamise ulatuse. See võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel struktureerida andmete kogumise ja järelevalve tavasid ning vältida dubleeritud ja vastuoluliste süsteemide arendamist, müüjast sõltuvust ja jätkusuutmatuid IKT-tavasid. Koostalitleva Euroopa määruse raames kavandatava kõigi ELi riikide haldusasutuste struktureeritud koostöö eesmärk on anda nõu ELi meetmete kohta, millel on märkimisväärne mõju liikmesriikide digitaristule, ning võimaldada ELi poliitikat õigeaegselt rakendada.

Digivalmidusega ja lõimitud koostalitlusvõimega poliitikakujundamine toetab tõeliselt üleeuroopaliste digiteenuste pakkumist inimestele, ettevõtjatele ja avalikule poliitikale, mis on digitaalse ühtse turu jaoks oluline. See suurendab piiriülest usaldust, nagu näitavad näiteks ELi digitaalsed COVID-tõendid, elektrooniline identiteet 52 , siseturu infosüsteem (IMI) 53 ja üha rohkem piiriüleseid teenuseid, mida võimaldab ühtne digivärav 54 .

Kuigi komisjon on võtnud endale kohustuse arvestada poliitika kujundamisel digivalmidusega ning tagab selle kohaldamise poliitiliste algatuste ja seadusandlike ettepanekute suhtes, on see alles algus. Selleks et ELi õigusaktid oleksid täielikult digivalmidusega ja lõimitud koostalitlusvõimega, on oluline püüda saavutada ja lõpuks tagada kaasseadusandjate ühine arusaamine, austades täielikult iga institutsiooni rolli. Kavandatud Koostalitleva Euroopa määruse kohane ELi ühine koostalitlusvõime juhtimine on oluline vahend, mis aitab kaasa sellise ühise arusaama tekkimisele.

4.2Koostalitlusvõime rahastamise suunamine

ELi programmidega nähakse ette sihtotstarbeline rahastamine ELi avaliku sektori koostalitlusvõime ressursside, näiteks koostalitlusvõime hindamise vahendite, semantiliste sõnastike, GovTechi või andmevahetuse ja elektroonilise identiteedi taaskasutatavate komponentide teadus-, arendus- ja hooldustegevuseks 55 . On oluline, et liikmesriikide IT- ja poliitikavaldkonna töötajad – nende vahendite lõppkasutajad ja poliitika elluviijad – annaksid nõu ELi rahastamise prioriteetide kohta seoses koostalitlusvõimega. Tulevase Koostalitleva Euroopa nõukoja ülesanne on anda nõu mis tahes vajalikuks peetavate poliitika rakendamise või innovatsiooni toetamise meetmete küsimuses, nagu on ette nähtud kavandatavas Koostalitleva Euroopa määruses.

Koostalitlusvõimele eraldatud ELi rahaliste vahenditega toetatakse ka digivalitsuse jaoks oluliste ELi poliitikameetmete rakendamist, nagu ühtne digivärav, ELi eID-tasku või kohalikud digiteisikud 56 . Struktuurifondide 57 , taaste- ja vastupidavusrahastu 58 , Euroopa ühendamise rahastu 59 ja tehnilise toe rahastamisvahendiga 60 toetab EL investeeringuid avaliku sektori ajakohastamiseks liikmesriikides. ELi avaliku halduse võrgustik töötab välja ambitsioonikat ajakohastamiskava 61 . Digikümnendi ettepanekus ja tehnilise toe rahastamisvahendis on ette nähtud mitut riiki hõlmavad projektid, mis toetavad digiüleminekut, sealhulgas Euroopa digitaristu konsortsiumid (EDIC) 62 . Sellised ajakohastamise ja reformide toetamise tegevussuunad peaksid tagama koordineerimise varajases etapis ja võtma arvesse koostalitlusvõimega seotud vajadusi, näiteks korrapärase teabevahetuse kaudu praktikutega ja nende nõuannete kaudu tulevase Koostalitleva Euroopa kogukonna kohta.

4.3Koostalitlusvõime integreerimine ELi andme- ja innovatsioonipoliitikasse

Koostalitlusvõime poliitika on vajalik täiendus kujunemisjärgus ELi andme- ja digitaalpoliitika maastikul. See põhineb andmete kättesaadavust ja andmevahetust käsitlevatel õigusaktidel ja täiendab neid avaliku sektori seisukohast 63 . See toetab keskseid ühiseid vahendeid, nagu Euroopa ametlik andmeportaal data.europa.eu 64 . Samuti võib see pakkuda semantilist oskusteavet, mida on vaja andmeruumide ja ELi pilvepoliitika loomiseks. Sellest tulenevalt ja selleks, et tugevdatud ELi koostalitlusvõime poliitika oleks täielikult toimiv, tuleb tagada tihe koostöö asjaomaste operatiivsete ja regulatiivsete digipoliitika struktuuridega, eelkõige Euroopa Andmeinnovatsiooninõukoguga 65 . ELi digipoliitika võrdlusraamistikus „Digikompass 2030“ tunnustatakse digivalitsust ühe selle põhivektorina ning tugevdatud ELi koostalitlusvõime poliitika eesmärk on toetada digikümnendi protsessi 66 .

Vaikimisi on ELi koostalitlusvõime ressursid kättesaadavad avatud spetsifikatsioonide või avatud lähtekoodiga tarkvarana 67 . Need peavad olema avatud, et neid saaksid hõlpsasti taaskasutada kõigi tasandite haldusasutused, kes loovad koostalitlevaid süsteeme ja teenuseid, ning nende haldusasutustega koostööd tegevad erasektori ja tööstuspartnerid. Kuigi avatud lähtekood ei ole ainus lähenemisviis koostalitlusvõime loomiseks, peaksid ELi rahastatavad avalike teenuste projektid olema vaikimisi avatud lähtekoodiga. Seepärast nähakse kavandatava Koostalitleva Euroopa määrusega ette juurdepääs taaskasutatavatele lahendustele, sealhulgas koodile, kui see on asjakohane ja võimalik. Komisjon ise teeb koodi kättesaadavaks avatud lähtekoodina ja aitab kaasa avatud lähtekoodiga projektidele 68 . Kõigis ELi ametlikes keeltes on kättesaadav spetsiaalne Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents (EUPL) ning veebipõhist juriidilist tuge pakkuv litsentsiassistent 69 . Koos avatud lähtekoodiga programmibüroode või samalaadsete ametite loomisega liikmesriikide haldusasutustes toetavad Koostalitleva Euroopa nõukoda ja Koostalitleva Euroopa kogukond parimate tavade vahetamist ning aitavad kindlaks teha taaskasutatavaid lahendusi ja arenguvajadusi 70 .

Tihe koostöö standardimisfoorumite ja -tegevustega 71 on eriti oluline Euroopa koostalitlusvõime acquis’ edasiarendamiseks ning avatud, kaasava ja väärtuspõhise digiülemineku tagamiseks. Kuna EL rakendab uuendatud standardimispoliitika raamistikku, 72 peab loodav Koostalitleva Euroopa nõukoda süstemaatiliselt tegelema ka avaliku sektori koostalitlusvõime küsimustega. See hõlmab standardimise edendamist avaliku sektori „kiireloomulistes valdkondades“ ja ELi rolli toetamist avalike teenuste standardite väljatöötamisel.

Komisjoni hiljuti avaldatud innovatsioonikavas 73 rõhutatakse avaliku sektori kasulikku rolli ELi innovatsioonisuutlikkuse suurendamisel mitte ainult reguleeriva asutusena, vaid ka hankija ja katsepartnerina. Innovatsioonikavas rõhutatakse koostalitlusvõime potentsiaali ja julgustatakse uurima avaliku sektori eksperimente kontrollitud keskkondades (testimiskeskkonnad) ja GovTech-koostööd.

4.4Rahvusvahelise koostöö arendamine avaliku sektori koostalitlusvõime valdkonnas

ELi koostalitlusvõime poliitika on traditsiooniliselt avatud koostööle rahvusvaheliste partneritega, eelkõige ELi naabruses ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Koostalitlusvõime on oma olemuselt piirideta ja ELi koostalitlusvõime ressursid on avalikult kättesaadavad taaskasutamiseks kogu maailmas. See kehtib eelkõige EIFi kohta, millele viidatakse rahvusvahelisel tasandil 74 . Et arendada edasi väärtuspõhist rahvusvahelist koostööd digivalitsuses, on oluline säilitada ja arendada olemasolevat koostalitlusvõimealast koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu OECD, ÜRO ja Maailmapank, samuti sarnaselt mõtlevate üleilmsete partneritega 75 .

Eriti oluline on süvendada juba tehtavat koostööd ELi naaberriikidega; Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Ukraina on ELi koostalitlusvõime alase koostöö arendamisel pikaajalised partnerid ning teised riigid on väljendanud suurt huvi selle ühise jõupingutusega ühinemise vastu. Avaliku halduse digiüleminek on laienemis- ja naabruspoliitika partnerite jaoks esmatähtis ning komisjon julgustab saavutama koostalitlusvõime kõrget taset kooskõlas ELi standarditega. Koostöö süvendamine toetab integratsiooni ühinemiseelse poliitika ja majanduspartnerluse kaudu ning peaks seetõttu olema ELi naabruspoliitika vahendite struktuurne osa 76 . Rahvusvahelise koostöö arendamine ei ole ühesuunaline protsess. Samal ajal võimaldab see ELil õppida oma partneritelt ja koos partneritega ning saada kasu nende sageli tipptasemel lahendustest, eksperditeadmistest ja kogemustest.

(1)

     Avalik sektor moodustas 2020. aastal 53,1 % SKPst, https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Government_finance_statistics#Government_revenue_and_expenditure

(2)

     Näiteks ministrite deklaratsioonid Tallinnas 2017. aastal ( https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/ministerial-declaration-egovernment-tallinn-declaration ), Berliinis 2020. aastal ( https://ec.europa.eu/isa2/sites/isa/files/cdr_20201207_eu2020_berlin_declaration_on_digital_society_and_value-based_digital_government_.pdf ), Lissabonis 2021. aastal ( https://www.lisbondeclaration.eu/ ) ja Strasbourgis 2022. aastal( https://www.eupan.eu/2022/04/presidence-francaise-2022-french-presidency-2022/ ).

(3)

     Näiteks koostööprojekt „Living-in-EU“,  https://living-in.eu/

(4)

     Euroopa tee digikümnendil, COM(2021) 118 final, https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital-targets-2030_et

(5)

     Allikas https://ec.europa.eu/info/files/recovery-and-resilience-facility-annual-report_en , lk 23

(6)

     Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (Koostalitleva Euroopa määrus), COM(2022) 720 final.

(7)

      https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/shaping-europe-digital-future_et

(8)

   Näiteks viie Põhjamaa algatus https://nordicsmartgovernment.org/ , mille eesmärk on luua piiri- ja sektoriülesed koostalitlusvõimelised avalikud teenused.

(9)

   Sellise mitmetahulise poliitika näiteks on arukad linnad, mille puhul tuleb koos arvesse võtta energia-, keskkonna-, transpordi-, vee-, jäätmete ja digitaalvaldkonna küsimusi, https://ec.europa.eu/info/eu-regional-and-urban-development/topics/cities-and-urban-development/city-initiatives/smart-cities_en

(10)

   Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 170–172 on sätestatud ELi pädevus rajada ja arendada üleeuroopalisi võrke ning edendada riiklike võrkude omavahelist ühendamist ja koostalitlusvõimet. See hõlmab üha enam „riistvara“ ja „tarkvara“ ühendamist ning „riiklike“ süsteemide ühendamist ühisesse energia-, transpordi- ja digivõrkude võrgustikku.

(11)

      https://joinup.ec.europa.eu/collection/nifo-national-interoperability-framework-observatory/european-interoperability-framework

(12)

      https://joinup.ec.europa.eu/collection/nifo-national-interoperability-framework-observatory/national-interoperability-initiatives .

(13)

   Nagu on rõhutatud eespool viidatud Berliini deklaratsioonis.

(14)

     Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse uuring, https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC127330

(15)

     Selle näiteks on projekt DIGI4FED: https://www.uantwerpen.be/en/research-groups/govtrust/research/projects/digi4fed/

(16)

     Näiteks Portugali automaatne sotsiaalne energiatariif, mis võitis ÜRO auhinna ( https://eportugal.gov.pt/en/noticias/tarifa-social-de-energia-automatica-premiada-pela-onu ),või haldusasutustele kättesaadav masintõlkevahend eTranslation, mida kasutatakse Euroopa tuleviku konverentsi portaalis ( https://ec.europa.eu/info/resources-partners/machine-translation-public-administrations-etranslation_en ).

(17)

     Vt https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2468042722000033

(18)

     Sealhulgas vahendid, mis on välja töötatud koostöös ELi riikidega ning endise ISA² programmi ja programmi CEF-Telecom rahalisel toetusel, vt https://joinup.ec.europa.eu/

(19)

   Näiteks Hispaania riiklik koostalitlusvõime seadus ja tava, vt https://www.boe.es/buscar/act.php?id=BOE-A-2010-1331 ja https://www.boe.es/biblioteca_juridica/index.php?tipo=C

(20)

   Mõned olulised ELi poliitikavaldkonnad algasid koostalitlusvõime projektidena ja/või neid toetati nende projektidega, nt eIDASe määrus ( https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/eidas-regulation ) või ELi plokiahela teenuste taristu ( https://ec.europa.eu/cefdigital/wiki/display/CEFDIGITAL/ebsi ).

(21)

   Digi- ja koostalitlusvõime aspektide käsitlemine poliitika kujundamise varases etapis toob erilist kasu, nagu on märgitud komisjoni poolt 2018. aastal koostatud IKT mõju hindamise suunistes ( https://ec.europa.eu/isa2/sites/isa/files/ict_impact_assessment_guidelines.pdf ), mida on täpsustatud komisjoni avalike teenuste koostalitlusvõime eksperdirühma liikmete soovitustes ( https://joinup.ec.europa.eu/collection/interoperable-europe/news/official-expert-recommendations-new-interoperability-policy ).

(22)

   Näiteks vähendas andmete järjepidevuse puudumine ELi suutlikkust reageerida COVID-19 kriisi alguses ühiselt, nagu on leidnud A. Renda ja R. Castro (2020) artiklis „Towards stronger EU governance of health threats after the COVID-19 pandemic“ (European Journal of Risk Regulation 11(2), lk 273–282).

(23)

     Vt „GovTech Practices in the EU“ ( https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC128247 ) või „Exploring Digital Government Transformation in the EU - Understanding public sector innovation in a data-driven society“ ( https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC121548 )

(24)

   Poliitika (või õigusakt) on digivalmidusega, kui see võimaldab poliitika sujuvat ja vaikimisi digitaalset rakendamist ning soodustab digipööret tehnoloogia ja andmete parima kasutamise kaudu ( https://joinup.ec.europa.eu/collection/better-legislation-smoother-implementation/digital-ready-policymaking ). Vt ka Euroopa Komisjoni parema õigusloome vahend nr 28 digivalmidusega poliitikakujunduse kohta ( https://ec.europa.eu/info/files/chapter-3-identifying-impacts-evaluations-fitness-checks-and-impact-assessments_en ).

(25)

      https://joinup.ec.europa.eu/collection/national-interoperability-framework-observatory/eif-toolbox .

(26)

   Komisjon on juba vastu võtnud esimese valdkondliku andmeruumi käsitleva ettepaneku, see on Euroopa terviseandmeruumi käsitleva määruse ettepanek, https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_2711

(27)

      https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_1113

(28)

     Euroopa avaliku halduse koostöövõrgustik ( https://www.eupan.eu/ ) või komisjoni avaliku halduse ja juhtimise eksperdirühm ( https://ec.europa.eu/reform-support/public-administration-and-governance-policy-making/expert-group-public-administration-and-governance_en ).

(29)

     arukate linnade turu algatus ( https://smart-cities-marketplace.ec.europa.eu/projects-and-sites ). Kohaliku tegevuse näited on järgmised: Tehisintellekti kasutamine südame seiskumise tuvastamiseks ( https://cordis.europa.eu/article/id/421437-artificial-intelligence-detects-cardiac-arrest-in-emergency-calls ); avaliku ruumi läbilaskevõime haldamine (Fuengirola https://www.themayor.eu/en/a/view/fuengirola-digitized-its-beach-control-and-got-an-award-for-it-8098 ); Tehisintellekti kasutamine kohalike digiteisikute puhul (DUET https://www.digitalurbantwins.com/ , LEAD ( https://www.leadproject.eu/ ), SHPERE ( https://sphere-project.eu/ ).

(30)

      https://oascities.org/minimal-interoperability-mechanisms/

(31)

     SWD(2022) 710 final.

(32)

     Vt Euroopa e-tervise koostalitlusvõime raamistik ( https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/7e8e2f60-6f87-4be8-9125-477e212e3a74 ) ja ( https://eufordigital.eu/wp-content/uploads/2021/03/Common-Guidelines-for-eHealth-Harmonisation-and-Interoperability.pdf ). Pärast seda on komisjon teinud ettepaneku luua spetsiaalne Euroopa terviseandmeruum( https://health.ec.europa.eu/ehealth-digital-health-and-care/european-health-data-space_et ).

(33)

     Näiteks https://inspire.ec.europa.eu/inspire-directive/2

(34)

     Näiteks https://e-justice.europa.eu/home?plang=et&action=home ja https://ec.europa.eu/home-affairs/policies/schengen-borders-and-visa_en

(35)

     Näiteks https://transport.ec.europa.eu/transport-themes/intelligent-transport-systems_en

(36)

      https://joinup.ec.europa.eu/collection/innovative-public-services

(37)

     Vt näiteks: https://atomico.com/insights/launching-the-7th-annual-state-of-european-tech-report

(38)

      https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/activities/edihs

(39)

      https://eic.ec.europa.eu/index_en ja programm „Euroopa horisont“

(40)

   Mõlemad terminid viitavad avaliku ja erasektori koostööle avaliku sektori tehnoloogiate valdkonnas. Kui GovTech hõlmab tavaliselt tehnoloogia idufirmasid ja VKEsid, näiteks tehisintellekti kasutamise katsetamiseks, siis CivicTech hõlmab tavaliselt kodanikuühiskonna organisatsioone, näiteks tehnoloogiapõhise kodanikuaktiivsuse edendamiseks.

(41)

     Vt ELi VKEde strateegia, https://ec.europa.eu/growth/smes/sme-strategy_en

(42)

     Näiteks DESI ( https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi ), või LORDI projekt (kohalikud ja piirkondlikud diginäitajad: https://living-in.eu/groups/commitments/monitoring-measuring ). Asjakohaseid järelevalveprojekte viivad läbi ka OECD ( https://goingdigital.oecd.org/indicator/58 ), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ( https://publicadministration.un.org/egovkb/en-us/Reports/UN-E-Government-Survey-2020 ) ja Maailmapank ( https://www.worldbank.org/en/events/2021/09/16/govtech-maturity-index-the-state-of-digital-transformation-in-the-public-sector#:~:text=The%20World%20Bank%20has%20developed,citizen%20engagement%2C%20and%20GovTech%20enablers ) .

(43)

     Soovitus 16: https://ec.europa.eu/transparency/expert-groups-register/core/api/front/expertGroupAddtitionalInfo/43164/download

(44)

     Näiteks https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/planning-and-proposing-law/better-regulation-why-and-how/better-regulation-guidelines-and-toolbox_et

(45)

     Näiteks on üha tähtsamaks muutunud kestlikkusteabe aruandlus, vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris, mis jõustus 2021. aastal.

(46)

   Näiteks määrus (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32021R0953 . Mereseirepoliitikas kasutatakse uusi vahendeid, nagu Copernicuse mereteenused või elektrooniline kaugseire. https://www.efca.europa.eu/en/content/new-technologies-maritime-surveillance , https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32021R0953

(47)

   Komisjoni poolt 2020. aasta märtsist kuni 2021. aasta juunini esitatud 284 seadusandlikust algatusest viitas oma tegevuskavas või esialgse mõjuhinnangu etapis 47 % digielementidele ja 67 % andmetele ( https://joinup.ec.europa.eu/collection/better-legislation-smoother-implementation ) ; COVID-19 hoogustas digivalmidusega poliitikakujundamist ( https://joinup.ec.europa.eu/collection/better-legislation-smoother-implementation/news/digital-ready-policymaking-boosted-covid-19 ).

(48)

      https://ec.europa.eu/info/news/commission-adopts-new-digital-strategy-address-transformation-opportunities-post-pandemic-world-2022-jun-30_en

(49)

   COM(2021) 219 „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole“ ( https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/planning-and-proposing-law/better-regulation-why-and-how_et ) ja SWD(2021) 305 parema õigusloome suunised ( https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/better_regulation_joining_forces_to_make_better_laws_en_0.pdf ja https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/swd2021_305_en.pdf )

(50)

   „Kas ma olen arvestanud...“ parema õigusloome vahendite paketi digivalmiduse poliitikakujundamise vahendis nr 28 esitatud kontrollnimekirjad: https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/planning-and-proposing-law/better-regulation-why-and-how/better-regulation-guidelines-and-toolbox/better-regulation-toolbox-0_en ja https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/planning-and-proposing-law/better-regulation-why-and-how/better-regulation-guidelines-and-toolbox_en

(51)

   Näiteks Taanis ( https://en.digst.dk/digital-governance/digital-ready-legislation/guidances-and-tools/ ) või tervishoiusektoris, kus koostalitlusvõimega seotud kaalutlused toetavad poliitika kujundamist ( https://ec.europa.eu/health/blood-tissues-cells-and-organs/overview/revision-eu-legislation-blood-tissues-and-cells_en ).

(52)

      https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/eidas-regulation

(53)

   IMI võimaldab riigiasutustel vahetada teavet, toetades teenuste ja isikute vaba liikumist ühtsel turul

(54)

   Määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ( https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2018.295.01.0001.01.ENG&toc=OJ:L:2018:295:TOC )

(55)

   Eelkõige programm „Digitaalne Euroopa“ (DEP), millesse on integreeritud varasemad rahastamisvahendid ISA² programmist ja Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsiooniprogrammist ( https://ec.europa.eu/cefdigital/wiki/display/CEFDIGITAL/2018/11/08/Meet+the+new+CEF+Building+Blocks ) ning programmist „Euroopa horisont“.

(56)

   Toetatakse programmi „Digitaalne Euroopa“ raames ( https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/activities/work-programmes-digital ).

(57)

      https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/funding-opportunities/funding-programmes/overview-funding-programmes/european-structural-and-investment-funds_et

(58)

      https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/recovery-coronavirus/recovery-and-resilience-facility_et

(59)

      https://hadea.ec.europa.eu/programmes/connecting-europe-facility_en

(60)

      https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support-instrument/technical-support-instrument-tsi_et

(61)

   Sealhulgas 2022. aastal vastu võetud Strasbourgi deklaratsioon ja EUPANi 2022.–2025. aasta strateegia, vt https://www.eupan.eu/

(62)

      https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0574

(63)

   Näiteks avaandmete direktiiv ( https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32019L1024 ), Euroopa andmehaldust käsitlev määrus( https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_21_6428 ) ja andmemäärus, eelkõige selle VIII peatükk ( https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_1113 )

(64)

      https://data.europa.eu/et

(65)

    Loodud andmehaldust käsitleva määrusega.

(66)

      https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/proposal-decision-establishing-2030-policy-programme-path-digital-decade

(67)

   Portaali Joinup kaudu, eelkõige https://joinup.ec.europa.eu/collection/open-source-observatory-osor  

(68)

     Vt https://ec.europa.eu/info/departments/informatics/open-source-software-strategy_en

(69)

     Joinupi litsentsiassistent aadressil https://joinup.ec.europa.eu/collection/eupl

(70)

   Komisjon on loonud oma avatud lähtekoodiga programmibüroo ( https://joinup.ec.europa.eu/collection/ec-ospo ).

(71)

   Näiteks IKT standardimist käsitlev ELi sidusrühmade platvorm ( https://ec.europa.eu/growth/single-market/european-standards/ict-standardisation_en ).

(72)

     Vt https://ec.europa.eu/docsroom/documents/48598

(73)

      https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52022DC0332

(74)

      https://joinup.ec.europa.eu/collection/nifo-national-interoperability-framework-observatory/eif-monitoring ja https://joinup.ec.europa.eu/collection/nifo-national-interoperability-framework-observatory/digital-public-administration-factsheets-2021

(75)

   Näiteks Uruguay ( https://ec.europa.eu/isa2/news/european-commission-reinforces-cooperation-uruguay-interoperability_en/ ) ja Ukrainaga( https://eufordigital.eu/countries/ukraine/ ).

(76)

   Komisjoni toetatavat hindamisraamistikku, mis on välja töötatud OECD juhtimistavade ja haldussuutlikkuse parandamise toetusprogrammi SIGMA raames, kasutatakse avaliku halduse reformi edenemise jälgimiseks ja see viitab koostalitlusvõimele (avaliku halduse põhimõtted: https://sigmaweb.org/publications/Principles-of-Public-Administration-2017-edition-ENG.pdf )