EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.11.2021

COM(2021) 670 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava ja Euroopa Energiatõhususe Fondi rakendamise kohta

{SWD(2021) 306 final}

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava ja Euroopa Energiatõhususe Fondi rakendamise kohta

Energialiidu selgroo moodustab vastupidav taristu. Möödunud 2020. aastal sai töövalmis veel üks tähtis võrkude ühendamise projekt ja tugevdati märkimisväärselt piirkondlikku koostööd.

Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava (EEPR) mängis põhirolli selliste ühist huvi pakkuvate suurte taristute rahalises toetamises, mille kaudu lõimitakse elektri- ja gaasiturg ning suurendatakse energiavarustuskindlust.

I. EDUSAMMUD KAVA RAKENDAMISEL

Energiataristu ja innovatsioon, mis on Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava (edaspidi „energeetikakava“) liikumapanevad jõud, on praegu sama olulised kui 2009. aastal, mil energeetikakava kehtestati.

Käesolevas aruandes kirjeldatakse energeetikakava iga osa puhul projektide rakendamise ja Euroopa Energiatõhususe Fondi (EEEF) raames saavutatud edu. Käesolev aruanne on jätkuks 2020. aastal vastu võetud aruandele 1 . Aruandes käsitletakse projektide rakendamist ajavahemikus 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 ja selle aja jooksul tehtud makseid.

II. PROJEKTIDE ÜLDINE RAKENDAMINE

2020. aasta detsembri lõpuks olid 59 projektist täielikult lõpetatud 46 (+1 võrreldes 2019. aastaga) ja toetusesaajatele oli välja makstud kokku 2 571 908 648 eurot (millest on juba maha arvatud sissenõudekorraldused summas 203 322 313) (vt lisa).

Gaasi- ja elektritaristute olukord on nüüdseks järgmine: enamik projekte on lõpetatud ja kaks projekti on veel käimas.

Avamere tuuleenergia võrku ühendamisega tegelevad projektide täitjad on teinud olulisi edusamme, kuid viimase allesjäänud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekti puhul otsustasid projekti täitjad selle rahalise toetamise lõpetada.

Komisjon on otsustanud jätkata investorite rahalist toetamist seni, kuni on selge, et on võimalik teha lõplik investeerimisotsus, ja projekt loob ühiskonnale jätkuvalt märkimisväärset lisaväärtust.

1.    Gaasi- ja elektritaristud

Energeetikakava taristute allprogrammiga on toetatud 44 projekti kolmes peamises tegevusvaldkonnas (gaasiühendused, gaasi vastassuunavoog ja elekter).

Eraldatud on 2 267 574 462 eurot, millest 1 675 770 713 eurot oli 31. detsembriks 2020 toetusesaajatele välja makstud. Väljamaksed tehakse üksnes juhul, kui toetusesaajad on lõpliku investeerimisotsuse kaudu võtnud selge kohustuse projekti rakendada.

1.1. Senised edusammud 

Praeguseks on 44st taristuprojektist ellu viidud 38 (võrreldes 2019. aastaga muutusi ei ole, kuna 2020. aastal ei viidud lõpule ühtki projekti), nelja projekti rakendamine lõpetati ja kaks projekti on veel käimas.

Elektrisektoris on lõpule viidud kõik 12 projekti.

Gaasiühenduste valdkonnas on 18 projektist lõpule viidud 13, kaks edenevad uuele ajakavale vastavalt ja kolme projekti rakendamine on lõpetatud.

Kesk- ja Ida-Euroopas on lõpule viidud 13 vastassuunavoo ja võrkudevaheliste ühenduste valdkonna projekti ning 2014. aasta septembris lõpetas komisjon ühe projekti rakendamise Rumeenias.

Pärast viimast energeetikakava rakendamise aruannet toimunud edusammudest võib esile tõsta eelkõige järgmisi:

-Kreeka-Bulgaaria ühendus (IGB) on peamine tee Aadria mere torujuhtme gaasi ja Kreeka veeldatud maagaasi transportimiseks põhja ning oluline projekt gaasivarustuse mitmekesistamiseks Kagu-Euroopa piirkonnas. See on ühishuviprojekt (PCI 6.8.1) ning Kesk- ja Kagu-Euroopa energiavõrkude ühendamise kõrgetasemelise töörühma (CESEC) prioriteetne projekt. Komisjon on projekti algusest peale poliitiliselt ja rahaliselt toetanud. Projekt on saanud 45 miljonit eurot Euroopa majanduse elavdamise energeetikakavast ja 39 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist. Projekti ehitustööd edenesid 2020. aastal veelgi ja need peaksid lõppema 2021. aasta lõpuks. Katsetamine ja kasutuselevõtt on kavandatud 2022. aasta esimeseks pooleks.

-Küprose Vabariigis valmistab energeetika-, kaubandus- ja tööstusministeerium praegu ette maagaasi vastuvõtuterminali rajamist. See aitab kaasa Küprose energiaallikate mitmekesistamisele ja saare energiasüsteemi eraldatuse lõpetamisele ning soodustab sõltumatute tootjate pakutavat konkurentsi gaasist elektrienergia tootmises. Maagaas jõuab Küprose turule eeldatavasti 2022. aasta lõpuks.

Praeguse seisuga peaks need kaks käimasolevat projekti jõudma lõpule vastavalt 2021. aasta ja 2022. aasta lõpuks.

2. Avamere tuuleenergia projektid

2.1. Senised edusammud

Avamere tuuleenergia allprogramm hõlmab üheksat projekti toetuste kogumahuga 565 miljonit eurot, mis jaguneb kahe peamise tegevusvaldkonna vahel:

– uuenduslike turbiinide ja vundamendiga avamererajatiste ulatuslik katsetamine, tootmine ja kasutuselevõtmine (kuus projekti) ning

– moodulipõhiste lahenduste väljatöötamine edastatava tuuleenergia suurte koguste võrku ühendamiseks (kolm projekti).

Üheksast projektist seitse on lõpule viidud ja kahe projekti rakendamine lõpetati ennetähtaegselt. Projektide jaoks maksti välja 399 945 664 eurot (pärast sissenõudekorralduste summa mahaarvamist).

2.2. Senised edusammud valdkondade kaupa

2.2.1. Edusammud seoses uuenduslike turbiinide ja avamererajatistega

Mis puutub Aberdeeni avamere tuuleparki, siis 1. juulil 2018 alustasid Vattenfalli avamere tuulepargis „Aberdeen Bay“ tööd üksteist maailma suurima võimsusega tuuleturbiini (8,8 MW turbiini kohta tol ajal, praegu on olemas turbiinid võimsusega 12 MW). 2018. aasta septembris avati ametlikult avamere tuuleenergia Euroopa katsekeskus (Aberdeen Offshore Wind Farm). Viimane aruanne projekti kohta on esitatud ja see kiideti heaks 2020. aasta juulis.

2.2.2. Edusammud tuuleenergia võrkuühendamisel

Ülejäänud kaks projekti, Kriegers Flak ja COBRAcable, edenesid ootuspäraselt.

Võrkudevaheline ühendus COBRAcable Taani ja Madalmaade vahel hakkas tööle 2019. aasta septembris. Projekt COBRAcable lõppes 2019. aasta detsembris. 2020. aasta märtsis esitatud lõpparuanne on heaks kiidetud ja projekt lõpetatud.

Kriegers Flak – ühendatud võrkude lahendus – hakkas tööle 2020. aasta detsembris, mis oli ka projekti lõppkuupäev. Lõpparuanne, mis esitati 2021. aasta märtsis, on heaks kiidetud ja projekti aruandlus lõpetatud.

3. Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine

See energeetikakava allprogramm hõlmab ühe miljardi euro suurust toetust kuuele projektile, mille eesmärk on töötada välja süsinikdioksiidi kogumise, transpordi ja säilitamise tervikmeetod.

Üks projekt (Compostilla Hispaanias) viidi lõpule ja selle tulemusena on tööle rakendatud süsinikdioksiidi kogumise, transpordi ja säilitamise katsejaamad. Nelja projekti rakendamine lõpetati ennetähtaegselt, kuna projekti täitjad otsustasid investeeringu tegemata jätta, üks projekt lõppes ilma, et see oleks lõpule viidud. Kõnealuste projektide jaoks maksti 387 099 179 eurot (pärast sissenõudekorralduste mahaarvamist kogusummas 145 294 400 eurot).

III. EUROOPA ENERGIATÕHUSUSE FOND (EEEF)

2010. aasta detsembris eraldati energeetikakava vahenditest 146,3 miljonit eurot säästva energia projektide rahastamisvahendile 2 . See hõlmas 125 miljoni euro suurust panust Euroopa Energiatõhususe Fondi (EEEF). EEEF loodi 2011. aasta juulis ja selle maht kasvas 265 miljoni euroni 3 . Fondi toetatakse tehnilise abi toetusvahendiga, mille eelarve on 20 miljonit eurot, ja teadlikkuse suurendamise meetmeteks eraldatud 1,3 miljoni euroga. Tehnilise abi toetusvahend võimaldas toetada investeeringuid, 4 mis aitavad saavutada ELi kõrgeid kliimaeesmärke mitmes liikmesriigis, sealhulgas Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Taanis, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Madalmaades ja Belgias. Pärast tehnilise abi eraldamise tähtaja möödumist kandis komisjon 2020. aastal ELi eelarvesse tagasi 4 498 415 eurot algselt eraldatud summast (vt lisa).EEEF pakub individuaalselt kohandatud rahastamismehhanisme (nii võla- kui ka omakapitaliinstrumente) energiatõhususe, taastuvenergia ja keskkonnahoidliku linnatranspordiga seotud projektidele. Toetusesaajad on kohalikud ja piirkondlikud avaliku sektori asutused või neid esindavad eraettevõtjad.

1.Senised edusammud

2020. aastal lisandus fondi portfelli üks uus tehing.

Leedus ellu viidava projekti Dancer raames asutas EEEF koos Danceri tootjaga ettevõtte Dancer Mobility, et osutada avaliku sektori asutustele Leedus toodetud elektribusside kõikehõlmavaid kasutusrendi teenuseid. EEEF tegi investeeringu koos Danceri elektribusside Leedu tootjaga Vėjo Projektai. Kaks bussi on juba ostnud Klaipėda linn Leedus. E-busside ostmist ja käitamist rahastab Dancer Mobility. Dancer Mobility poolt riigiasutustele pakutavad kõikehõlmavad kasutusrendilepingud hõlmavad busside kasutamist, laadimistaristut, taastuvenergiaga varustamist ja täielikku hooldust. Dancer on uuenduslikku tüüpi buss, mille on projekteerinud ja välja arendanud Klaipėda noored insenerid koostöös kolme Euroopa ülikooliga. Tegemist on üliväikese kaaluga (9,8 tonni) täiselektrilise linnabussiga, mis mahutab kuni 93 reisijat. Dancer on kergeim omataoline buss ja selle müra vähendamiseks on kasutatud täiustatud tehnoloogiat. Seda peetakse äärmiselt energiatõhusaks ja peaaegu vibratsioonivabaks.

Alates selle loomisest kuni 31. detsembrini 2020 allkirjastas EEEF lepingud 18 projekti rahastamiseks summas 199 miljonit eurot ning lõppinvesteeringute maht oli hinnanguliselt 354,5 miljonit eurot.

Tuginedes CO2 heite (ekvivalenttonnides) vähendamist ja primaarenergia säästu käsitlevale EEEFi projektihindamise ja aruandluse raamistikule, 5 on 2016. aasta lõpust alates hoitud investeeringute abil ära ligi 566 476 tonni CO2 õhkupaiskamine ja säästetud 857 445 MWh primaarenergiat 6 .

2.EEEFi tehnilise abi vahend

Novembris 2016 võttis Euroopa Energiatõhususe Fond (EEEF) kasutusele uue tehnilise abi vahendi. Euroopa Komisjoni tehnilise abi vahendiga saadud kogemustele tuginedes ja EEEFi juhtimisel on fond loonud uue töövahendi, et toetada suurte plaanidega avaliku sektori asutusi, kes soovivad ellu viia laenukõlblikke säästva energia investeerimisprojekte. Sellised projektid on seotud energiatõhususe sektori ning väikesemahuliste taastuvenergia- ja/või avaliku transporditeenuse algatustega. EEEF osutab toetusesaajatele – piirkondadele, linnavolikogudele, ülikoolidele, riigihaiglatele ja ELi liikmesriikide muudele avaliku sektori asutustele – nende kavandatud investeeringutele keskenduvaid konsulteerimisteenuseid, näiteks teostatavusuuringute, energiaauditite, õigusabi ja majandusliku elujõulisuse analüüsi näol. EEEFi tehnilise abi vahendit on rahastatud Euroopa Liidu programmi „Horisont 2020“ raames ELENA (European Local Energy Assistance) vahendist. 2020. aasta detsembriks toetati selle kaudu juba 8 abisaajat Itaalias, Hispaanias ja Leedus.

3.Põhijäreldused ja väljavaated

EEEF on järk-järgult tõestanud oma usaldusväärsust tulusate investeeringute kaudu ning on pärast üheksat tegevusaastat toetanud juba 18 väga erilist projekti 7 (kaks neist on fondi reinvesteeritud tuluga juba tagasi makstud) eri tehnoloogiavaldkondades kaheksas liikmesriigis.

IV. Üldjäreldused

Energeetikakava rakendamisel on saavutatud häid tulemusi. Kõik 12 elektritaristuga seotud projekti ja enamik gaasitaristuga seotud projektidest on lõpule viidud. Käimas on veel kaks gaasiprojekti, mis peaksid jõudma lõpule 2021. ja 2022. aastal. Euroopa Komisjoni range kontroll projektide rakendamise üle ja järelevalve on aidanud suurendada rahastamisvahendi tõhusust.

Avamere tuuleenergia projektid olid oodatust keerukamad, kuid projektide täitjatel ja ehitajatel õnnestus leida lahendused nende lõpuleviimiseks. Mõnikord pikendati selleks lepingute kestust. Programmi 11 aasta jooksul aitas Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava koguda tehnikaalaseid teadmisi ja arendada avamere tuuleenergia võrku ühendamise tehnoloogiaid.

Kuigi energeetikakava rahaline toetus ei olnud piisav, et ettevõtjad oleksid asunud suuremahulisi tööstuslikke süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojekte ellu viima, peab komisjon süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist (ainus usaldusväärne süsinikdioksiidi pikaajalise säilitamise tehnoloogia) endiselt oluliseks CO2 heite vähendamisel, ELi jaoks üldiselt ning eelkõige energia- ja CO2-mahukate tööstusharude jaoks.

EEEF investeeris mitmesse energiatõhususe projekti ning lisab portfelli uusi projekte ka edaspidi, pakkudes rahastamislahendusi ja teenides oma aktsionäridele kasumit. Samuti on EEEF eeskujulik näide uuenduslikest rahastamisvahenditest, mille kaudu investeeritakse kulutõhusatesse ja kõrge valmidusastmega säästva energia projektidesse, mis suudavad kaasata erakapitali, näidates samas ka investeeringute aluseks oleva ärimudeli majanduslikku kasu ja saavutades usaldust tekitavaid tulemusi.

(1)

2019. aasta aruanne, mis võeti vastu 3. septembril 2020 (COM(2020) 476 final).

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1233/2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 663/2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele.

(3)

Lisaks Euroopa Komisjoni investeeringutele on täiendavaid investeeringuid teinud Euroopa Investeerimispank summas 75 miljonit eurot, Cassa Depositi e Prestiti SpA (CDP) summas 60 miljonit eurot, investeerimisjuht Deutsche Bank (DB) summas 5 miljonit eurot ja 2020. aastal Deutsche Bundesstiftung Umwelt (DBU) summas 10 miljonit eurot.

(4)

Täpsemat teavet nende investeeringute kohta saab järgmisest allikast: https://www.eeef.lu/european-commission-ta-facility.html

(5)

EEEFi kvartaliaruanne, 4. kvartal, lk 3, kättesaadav aadressil: https://www.eeef.lu/quarterly-reports.html?file=files/downloads/Quarterly_Reports/2020/eeef-Quarterly-Report-2020-Q4.pdf  

(6)

Primaarenergia kogusääst on esitatud üksnes energiatõhususe ja keskkonnahoidliku linnatranspordi tehnoloogia arvestuses; see sisaldab arvutusi alates finantskokkuleppest kuni laenu tähtajani ning põhineb pooleliolevate ehitustöödega ja vähem kui aasta kestnud projektide puhul prognoosidel ning üle aasta kestnud projektide puhul tegelikel andmetel. Sääst on näidatud projekti koguinvesteeringu kohta (st EEEFi ja muud investeeringud).

(7)

EEEFi kvartaliaruanne, 4. kvartal, lk 4–10, kättesaadav aadressil: https://www.eeef.lu/quarterly-reports.html?file=files/downloads/Quarterly_Reports/2020/eeef-Quarterly-Report-2020-Q4.pdf  

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.11.2021

COM(2021) 670 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava ja Euroopa Energiatõhususe Fondi rakendamise kohta

{SWD(2021) 306 final}