EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.9.2021

COM(2021) 573 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE EMPTY

Uus Euroopa Bauhaus















Kaunis, kestlik, kaasav

Sisukord

1.    Sissejuhatus    

2.    Ühise kavandamise tulemusel loodud ümberkujundav projekt meilt kõigilt meile kõigile    

3.    Uue Euroopa Bauhausi vorm    

3.1.    Ajaloolisest liikumisest uue Euroopa Bauhausini    

3.2.    Kolm peamist põhimõtet    

3.2.1.    Mitmetasandiline lähenemisviis: üleilmselt kohalikule    

3.2.2.    Kaasav lähenemisviis    

3.2.3.    Valdkondadeülene lähenemisviis    

3.3.    Ümberkujundava tee temaatilised teljed    

3.3.1.    Taasühinemine loodusega    

3.3.2.    Kuuluvustunde taastamine    

3.3.3.    Selliste kohtade ja inimeste esikohale seadmine, kes seda kõige rohkem vajavad    

3.3.4.    Vajadus pikaajalise olelusringipõhise mõtteviisi järele tööstuslikes ökosüsteemides    

4.    Uue Euroopa Bauhausi elluviimine    

4.1.    Koostöö uue Euroopa Bauhausi kogukonnaga: uue Euroopa Bauhausi labor    

4.2.    Kolmekordne ümberkujundamine    

4.2.1.    Kohtade ümberkujundamine kohapeal    

4.2.2.    Innovatsiooni soodustava keskkonna ümberkujundamine    

4.2.3.    Uute tähenduste levitamine    

5.    Järgmised sammud    

1.Sissejuhatus 

Algatusega „Uus Euroopa Bauhaus“ väljendatakse ELi soovi luua kaunid, kestlikud ja kaasavad kohad, tooted ja eluviisid. Sellega edendatakse uut elustiili, kus kestlikkus käib käsikäes stiiliga, kiirendades seeläbi rohepööret meie majanduse eri sektorites, nagu ehitus, mööbli- ja moetööstus, samuti meie ühiskonnas ning muudes igapäevaelu valdkondades.

Eesmärk on tagada kõigile kodanikele juurdepääs ringluspõhistele ja vähem CO2-mahukatele kaupadele, mis toetavad looduse taastamist ja kaitsevad elurikkust.

Uus Euroopa Bauhaus on lootuse ja tulevikuvaadete projekt. See lisab Euroopa rohelisele kokkuleppele kultuurilise ja loomingulise mõõtme, et edendada kestlikku innovatsiooni, tehnoloogiat ja majandust. See toob kohaliku tasandi käegakatsutavate kogemuste kaudu esile keskkonnaalase ülemineku eelised. See parandab meie igapäevaelu.

Kuid kõik kirjeldatu saab toimuda vaid siis, kui erinevatest piirkondadest ja erineva taustaga inimesed mõtlevad ja teevad koostööd kaasaval viisil. Seepärast korraldas komisjon projekti alustuseks kuue kuu pikkuse ühise kavandamise etapi, kus igaüks sai panustada uue Euroopa Bauhausi algatusse oma ideede, visioonide, näidistegevuste ja väljakutsetega.

Käesolevas teatises esitatakse uue Euroopa Bauhausi kontseptsioon, mis põhineb ühise kavandamise etapi tulemustel, ning visandatakse järgmised sammud. Üksikasjalikum teave ühise kavandamise protsessi kohta on esitatud 1. lisas.

Uue Euroopa Bauhausi eesmärkide saavutamiseks jätkab komisjon huvitatud isikute ja organisatsioonide kaasamist. Eesmärkide elluviimisel koondab komisjon asjaomased ELi algatused ning teeb ettepaneku uute meetmete ja rahastamisvõimaluste kohta, mis on kokkuvõtlikult esitatud käesoleva teatise 5. peatükis. Need hõlmavad näiteks järgmist:

·uue Euroopa Bauhausi labori loomine kogukonna suurendamiseks ja poliitikameetmete ettevalmistamiseks;

·ümberkujundavate uue Euroopa Bauhausi projektide stardirahastamine ELi liikmesriikides;

·uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavate sotsiaalelamuehitusprojektide rahastamine;

·uus lähenemisviis komisjoni kinnisvarastrateegiale;

·rohepöörde üleminekujuhiste ühine koostamine ehitus- ja tekstiilivaldkonna ökosüsteemide jaoks;

·idufirmasid ja kodanikualgatusi käsitlevad konkursikutsed;

·iga-aastane uue Euroopa Bauhausi festival ja auhind;

·eTwinning ja DiscoverEU 2022 uue Euroopa Bauhausi teemal.

Muutused ei toimu ühe päevaga. Uus Euroopa Bauhaus annab võimaluse uurida ja katsetada poliitilisi strateegiaid, rahastamist ja muid vahendeid, et kujundada ja luua parem elu kõigile põlvkondadele.

2.Ühise kavandamise tulemusel loodud ümberkujundav projekt meilt kõigilt meile kõigile 

Selle kaasava projekti esimese sammuna pöördus komisjon kodanikuühiskonna ja sidusrühmade poole, mis oli osa ühise kavandamise etapist. Pärast seda, kui president Ursula von der Leyen 2020. aasta septembris projekti välja kuulutas, 1 oli ühise kavandamise etapp avatud üleskutseks kõigile, et inimesed ütleksid, mida uus Euroopa Bauhaus peaks endast kujutama, tooksid välja probleemid, mida see peaks käsitlema, ning jagaksid ideid ja oskusteavet selle kohta, kuidas seda teha 2 . Uue Euroopa Bauhausi kontseptsioon põhineb selles etapis saadud mitmesugustel sisenditel.

Ürituste, vestluste ja seminaride korraldamisel tugineti ühise kavandamise protsessis huvitatud isikutele, organisatsioonidele, poliitilistele institutsioonidele ja ettevõtjatele. Uue Euroopa Bauhausi ametlikud partnerid 3 on aidanud kaasa sõnumite ja tegevuste mitmekordistamisele. 18 juhtivat mõtlejat ja praktikut moodustasid uue Euroopa Bauhausi kõrgetasemelise ümarlaua, mis tegutses algatuse katserühmana ja andis korrapäraselt oma panuse 4 . Selle üleilmse vestlusringi kõrgpunkt oli esimene uue Euroopa Bauhausi teemaline konverents 2021. aasta aprillis ja selles osales veebi kaudu ligikaudu 8 000 osalejat kogu maailmast, mis osutas vajadusele liikumise üleilmse ühendamise järele.

Suurem osa tegevustest toimus ELi riikides, kuid huvi kasvab ka mujal maailmas, nii ELi lähinaabruses kui ka Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Projekti globaalse mõõtme rõhutamiseks ootas komisjon sõnaselgelt seisukohti ka väljastpoolt ELi.

Uus Euroopa Bauhaus areneb viljakas pinnases, kus hooned, avalik ruum, ettevõtjad ja sotsiaalsed tavad, kultuuritegevus ja haridusprogrammid on algatuse suunanäitajad ja inspireerivad uusi ideid. Esimene uue Euroopa Bauhausi auhind 5 kuulutati välja osana ühise kavandamise etapist, et juhtida tähelepanu neile inspireerivatele näidistegevustele ja noorte talentide ideedele.

3.Uue Euroopa Bauhausi vorm

3.1. Ajaloolisest liikumisest uue Euroopa Bauhausini 

Uue Euroopa Bauhausi visiooni aluseks oli mitu ajaloolise Bauhausi tunnust.

1919. aastal loodud ajalooline Bauhaus sai alguse põhjaliku ülemineku hetkel, kui toimus liikumine kaasaegse ühiskondliku ja tööstusliku ajastu suunas. Liikumise asutajad käsitlesid seda üleminekut oma töös ja otsisid uutele probleemidele lahendusi. Sellest sai kiiresti üleilmne kultuuriliikumine. Bauhaus tõi kokku kunstnikud, disainerid, arhitektid ja oskustöölised. Selline valdkondadeülene lähenemisviis on ühtlasi väga vajalik selleks, et tulla toime probleemidega ajal, mil me seisame taas silmitsi põhjalike muutustega.

Nagu sada aastat tagasi, on innovatiivsed materjalid ka praegu võtmetähtsusega. Kui sel ajal oli lahenduseks tsement ja teras, siis nüüd peame uurima rohkem looduspõhiseid materjale, mida toodetakse kestlikult, ning töötama välja vähese CO2-heitega tootmislahendused kõigi materjalide jaoks. See hõlmab nii ehitust kui ka moe-, disaini-, mööbli-, transpordi- ja energiatööstust. Väärtuste kolmnurk

Uut Euroopa Bauhausi suunab väärtuste kolmnurk, mis koosneb kolmest lahutamatust põhiväärtusest:

·kestlik 6 – alates kliimaeesmärkidest kuni ringmajanduse, nullsaaste ja elurikkuseni;

·kaunis – kogemuste ja stiili kvaliteet, mis läheb funktsionaalsusest kaugemale;

·kaasav – mitmekesisuse väärtustamine, võrdsus kõigi jaoks, kättesaadavus ja taskukohasus.

Proovikivi seisneb kõigi kolme väärtuse samaaegses käsitlemises, et töötada välja loovad lahendused, mis vastavad kõige paremini inimeste vajadustele ja mille üldkulud on madalamad.

3.2.Kolm peamist põhimõtet 

Komisjon võttis üle koosloomeprotsessist tulenevad kolm peamist põhimõtet, millest uus Euroopa Bauhaus peaks juhinduma:

·Üleilmse ja kohaliku mõõtme kombineerimine

·Osalemine

·Valdkondadeülesus

3.2.1.Mitmetasandiline lähenemisviis: üleilmselt kohalikule 

Uus Euroopa Bauhaus toetab mitmetasandilist lähenemisviisi üleilmselt kohalikule tasandile üleminekul. Kliimamuutused ja rohepööre toovad kaasa proovikive, millega tuleks tegeleda kogu maailmas. Samal ajal toimub muutus kohalikul tasandil ja see on inimeste jaoks arusaadav 7 . Uus Euroopa Bauhaus tegeleb seega muutuste eri tasanditega alates üleilmsest tasandist kuni naabruskondade, külade ja linnadeni.

Uue Euroopa Bauhausi eesmärkide saavutamine tähendab seega kohalike piirkondadega suhtlemist, järgides selleks kohapõhist lähenemisviisi. Edukatest väikesemahulistest projektidest nähtub, et ümberkujundavaid algatusi saab nende suurusest olenemata teha kõigi jaoks ja kõikjal. Uue Euroopa Bauhausiga uuritakse võimalusi üksikisikute, naabruskondade ja kohalike kogukondade tehtud väikesemahuliste algatuste toetamiseks.

See ei saa piirduda üksnes Euroopa Liiduga. Uus Euroopa Bauhaus jõuab aja jooksul Euroopa piiridest kaugemale, et levitada oma kestlikkuse, kaasatuse ja esteetika põhimõtteid kogu maailmas.

3.2.2. Kaasav lähenemisviis 

Euroopa Komisjon toetab kindlalt kaasavat lähenemisviisi, nagu nähtub käimasolevast Euroopa tuleviku konverentsist, mille eesmärk on süvendada ja säilitada suhtlust kodanikega. Komisjon jätkab kohapeal osalejate kuulamist ja teeb nendega koostööd ning uurib, kus poliitika, rahastamine ja muud vahendid tegelikult tulemusi annavad. See toimub peamiselt uue Euroopa Bauhausi laboris. Kaasav lähenemisviis hõlmab kodanikuühiskonda ja igas vanuses inimesi kogu nende mitmekesisuses, sealhulgas naisi (ei ole teatavates olulistes sektorites piisavalt esindatud) ja ebasoodsas olukorras olevaid rühmi 8 . Selle vajaliku kaasatusele keskendumise eesmärk on, et kedagi ei jäetaks kõrvale, ning sellega tunnistatakse, et kõige loovamad lahendused sünnivad ühisest mõtlemisest. Uute lahendustega peaks olema võimalik lahendada igapäevaseid probleeme ja parandada kõigi elukvaliteeti.

3.2.3. Valdkondadeülene lähenemisviis 

Uus Euroopa Bauhaus tegeleb seisukohtade ja elukutsete isoleerituse kaotamisega. Kui kultuur ja tehnoloogia, innovatsioon ja disain, inseneriteadus, oskustöö, kunst ja teadus töötavad käsikäes, on võimalik luua parem tulevik.

Koroonaviiruse pandeemia on näidanud, et meie planeedi ja ühiskonna ees seisvate keeruliste probleemide lahendamiseks on rohkem kui kunagi varem vaja integreeritud lähenemisviise. Sisukas ümberkujundamine eeldab paljude erinevate pädevuste ja teadmiste kaasamist. Valdkondadevaheline töö ja õppimine soodustab ideede, teadmiste, oskuste ja meetodite vastastikust täiendavust.

3.3.Ümberkujundava tee temaatilised teljed

Teatava liikumise loomine tähendab tööd inimeste ning nende huvide, vajaduste ja motivatsiooniga. Ühise kavandamise etapis saadud sisendi analüüsi käigus tehti kindlaks neli temaatilist telge, mida komisjon otsustas järgida uue Euroopa Bauhausi rakendamisel. 

3.3.1.Taasühinemine loodusega

Vastustes on juhitud tähelepanu suuremale teadlikkusele ja suuremale valmisolekule tegeleda kliimamuutustega (leevendamine ja nendega kohanemine) ning vähendada kokkupuudet saastega.

Teadusuuringud kinnitavad inimeste vajadust taastada side loodusega, sealhulgas tervise ja heaolu seisukohast. Kui elanikel on rohkem võimalusi avalikke rohealasid nautida, on neil paremad tervisenäitajaid, ühtlasi aitavad rohealad vähendada sissetulekutega seotud tervisealast ebavõrdsust 9 . Looduspõhised lahendused linnades võivad aidata võidelda üleujutuste ja muude äärmuslike ilmastikunähtustega ning muuta tehiskeskkonna atraktiivsemaks.

Kliimameetmeid ei peeta enam abstraktseks võitluseks, vaid meie igapäevaelu lahutamatuks osaks – need meetmed võivad aidata parandada õhu, vee ja pinnase kvaliteeti ning üldisi elutingimusi. See kogemus sai kinnitust pandeemia ajal, kui meie eluruumid olid piiratud ning inimesed avastasid taas oma linnad, külad ja rohealad. Pandeemia tõi esile otsese seose looduskaitse ning meie kõigi füüsilise ja vaimse tervise vahel.

Inimkesksest perspektiivist on vaja minna kaugemale, elukeskse perspektiivi suunas, saades inspiratsiooni loodusest ja sellest õppides. Selleks on erinevaid viise: alates linnade rohelisemaks muutmisest ja kestlikult hangitud looduspõhiste materjalide kasutamisest kuni uuenduslike lahendusteni, mis põhinevad looduses leiduvate elementide jäljendamisel; alates mulla hooldamisest kuni jäätmete korduskasutamise või ringlussevõtuni; alates aktiivse liikuvuse jaoks roheliste koridoride rajamisest linnades kuni transporditaristu ümbermõtestamiseni.

Taasühinemine loodusega algab noores eas. Miljonid noored on kutsunud üles parema planeedi nimel rohkem tegutsema ja suurendama meie keskkonnateadlikkust. Ühise kavandamise etapi panused rõhutavad hariduse ja kultuuri olulist rolli paradigma üleminekul uue käitumise ja väärtuste suunas. Kui lapsi ja noori haritakse ja võimestatakse kaasaval viisil, et nad mõistaksid ja kogeksid kestlikkust ja kaasatust ning võtaksid need omaks, loob see tulevastele põlvkondadele tugeva seose loodusega.

3.3.2.Kuuluvustunde taastamine

Uue Euroopa Bauhausi liikumine on seotud meie kollektiivsete ja isiklike kogemustega. Osalejad väljendavad olulise püüdlusena inimestevaheliste sidemete loomist.

See tähendab nooremate ja vanemate põlvkondade kokkuviimist, hariduse ja kunsti vaheliste sidemete edendamist kohalikus keskkonnas, meie ühiste ruumide ja kohtumispaikade parandamist. Lähiteenuste majandus, mis hõlmab selliseid mõisteid nagu „15 minuti linnad“, 10 kus kodanikel oleksid peamised teenused ja mugavused jalutuskäigu kaugusel, on samuti võimalus tugevdada kontakte ning edendada tervislikku, kestlikku ja aktiivset liikuvust.

Kultuurivarad (pärand, kunst, kohalik käsitöö, oskusteave jne), loodusvarad (maastikud, loodusressursid jne) ning sotsiaalsed varad (sotsiaalsed ettevõtted, kohalikud organisatsioonid ja ühendused jne) muudavad koha ainulaadseks. Kultuurielu, kunstiüritused ja kontserdid pakuvad võimalusi kontaktide loomiseks ja sotsiaalseks suhtluseks, mis on kuuluvustunnet loov siduv element.

3.3.3.Selliste kohtade ja inimeste esikohale seadmine, kes seda kõige rohkem vajavad

Ühise kavandamise etapist nähtus, et uus Euroopa Bauhaus peab olema kaasav. See ei puuduta ainult inimesi, vaid ka nende elukohta.

Kaunid ja kestlikud lahendused peavad olema taskukohased ja kõigile kättesaadavad. Nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta nende rühmade ja üksikisikute eriolukorda, kes on kõige haavatavamad ning näiteks tõrjutuse või vaesuse ohus või kodutud. Näiteks vajavad aastas renoveerimist 800 000 sotsiaalelamut (5 % kõigist sotsiaalelamutest) ja igal aastal on ELis vaja 450 000 uut sotsiaalelamut 11 . Ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel on suurem energiaostuvõimetuse ja õhusaaste oht ning neil on halvem juurdepääs ühistranspordile.

Kaasamine tähendab ka universaaldisainil põhineva lähenemisviisi järgimist, et kõrvaldada juurdepääsutõkked tehis- ja virtuaalkeskkonnale ning kaupadele ja teenustele.

Uus Euroopa Bauhaus ulatub selgelt suurtest linnakeskustest kaugemale ja hõlmab kohti kogu nende mitmekesisuses, sealhulgas väikesi külasid, maapiirkondi, kahanevaid linnu, degenereerunud linnapiirkondi ja hääbuva tööstusega piirkondi. Selleks on vaja territoriaalset arengut, et vältida sotsiaalsete rühmade ruumilist segregatsiooni ja luua ühtekuuluvustunne. Linna, küla või naabruskonna eri osad peaksid olema omavahel ühendatud. Tuleks käsitleda puuduvaid ühendusi maa- ja linnapiirkondade vahel. Inimeste digitaalne ühendamine on oluline tegur, mis võimaldab iseseisvalt elada, teabele juurde pääseda või osaleda kultuuriüritustel, nagu COVID-19 pandeemia ajal kogesime.

Kõigile inimestele digiühenduse pakkumine 12 on oluline tegur, mis võimaldab iseseisvalt elada ja rohepöördes aktiivselt osaleda, teabele juurde pääseda või osaleda kultuuriüritustel, nagu COVID-19 pandeemia ajal kogesime.

3.3.4.Vajadus pikaajalise olelusringipõhise mõtteviisi järele tööstuslikes ökosüsteemides

Ühise kavandamise etapis olid vastajad seisukohal, et ressursside ja jäätmete mittesäästva kasutamise, sealhulgas aegunud hoonete või taristute kasutamise vastu võitlemiseks on vaja rohkem ringmajandust. Nende probleemidega tuleb tegeleda kogu tööstuslikus ökosüsteemis alates tootmisest kuni tarnimise ja tarbimiseni, kasutades ringmajandusele suunatud mõtteviisi.

Näiteks olemasolevate hoonete korduskasutamist, taaselustamist, kasutusea pikendamist ja ümberehitamist tuleks kui vähegi võimalik eelistada uute hoonete ehitamisele. Ringluspõhine, kestlik disain ja arhitektuur peaksid saama uueks normaalsuseks.

Taaskasutusse võetud ja taastuvad materjalid peaksid olema kõigis asjaomastes valdkondades paremini äratuntavad ja muutuma disaini paradigmade osaks. Kestlikult toodetud ja hangitud looduspõhiseid ehitusmaterjale, nagu puitu, bambust, õlgi, korki või kivi tuleks kasutada tõhusamalt. Uued tootmistehnoloogiad peaksid aitama vähendada terase ja tsemendi CO2-jalajälge, võtta ringlusse tekstiilitooted, mis muidu läheksid raisku, ja kiirendada energiamahukate tööstusharude rohepööret.

Uued ärimudelid, biomajandus, sotsiaalmajanduse lähenemisviisid ja kestlikkuse hüvanguks rakendatud disain (Design for Sustainability) 13 võivad toetada selliste sektorite ümberkujundamist nagu tekstiilitööstus, turism, jäätmekäitlus või energiatootmine. Uue Euroopa Bauhausi väljatöötamisel ja rakendamisel on süsteemne roll digiüleminekul. Digivahendid, nt 5G, tehisintellekt, andmepõhised vahendid, robootika ja kolmemõõtmelised trükitehnoloogiad või digiteisikud ehitustööstuses, võivad parandada materjalide, toodete ja hoonete kestlikkust.

4.Uue Euroopa Bauhausi elluviimine 

Komisjon soovib koostöös Euroopa Parlamendi, teiste ELi institutsioonide ja liikmesriikidega luua uue Euroopa Bauhausi tugiraamistiku, mis on lõimitud kestliku arengu eesmärkidega ning asjaomaste ELi poliitikavaldkondade ja algatustega. Selle tugiraamistiku eesmärk on luua koht, kus töötada välja ja katsetada meie ühiskonna ja majanduse muutmiseks vajalikke poliitilisi strateegiaid ja rahastamisvahendeid.

Selle raamistiku eesmärk on eelkõige saavutada rohkem juba olemasolevate poliitikavaldkondade ja rahastamisvahenditega. Olemasolevate ja kavandatavate ELi poliitikameetmete või programmide vahelist sünergiat tuleks võimendada, et nendega oleks võimalik toetada uue Euroopa Bauhausi eesmärkide saavutamist. Need kõik saavad anda oma panuse kultuuriprojekti, mis ühendab kestlikkust, kaasatust ja esteetikat inimeste elukohas ja eluviisis.

Uus Euroopa Bauhaus toob esile probleeme, mida ei saa piisaval määral lahendada üheainsa vahendiga ja mis sageli jäävad kahe silma vahele.

Lisaks kehtestatakse uue Euroopa Bauhausiga konkreetsed ja sihtotstarbelised meetmed, mis aitavad muutusi ellu viia.

Esimene rakendusraamistik areneb tulemustele toetudes korduvate hindamiste ja läbivaatamiste abil.

4.1.Koostöö uue Euroopa Bauhausi kogukonnaga: uue Euroopa Bauhausi labor

Selleks et toetada uue Euroopa Bauhausi rakendamist, loob komisjon uue Euroopa Bauhausi labori ehk mõtte- ja tegevuskoja, et ühiselt luua, prototüüpida ja katsetada vahendeid, lahendusi ja poliitikameetmeid, mis hõlbustavad kohapealset üleminekut. Labor hakkab toimima kiirendi ja ühendajana.

Alustades kõrgetasemelisest ümarlauast ja ametlikest partneritest, jätkab labor oma kogukonna ülesehitamist, et hõlmata uuest Euroopa Bauhausist inspireeritud konkreetsed projektid, mida toetatakse ELi fondidest või muudest algatustest, ning ühendada need vastastikuse toetuse ja õppimise eesmärgil. Labor loob sidemeid ka väljakujunenud kogukondadega, kes juba tegelevad asjakohaste teemadega, ning suhtleb poliitikakujundajate, tööstuse esindajate ja ühiskonnaga, et ületada isoleeritus ja katsetada, kuidas oleks neil võimalik teha koostööd.

Samal ajal kui komisjon rajab taristut, sealhulgas digiplatvormi, kutsub ta uue Euroopa Bauhausi kogukonda üles tegema koostööd järgmistel teemadel ja töötama välja konkreetsed soovitused.

·Märgistamisstrateegia Kuidas iseloomustada ja tunnustada konkreetseid algatusi, et need vastaksid uue Euroopa Bauhausi püüdlustele? Mis teeb projektist uue Euroopa Bauhausi projekti? Kuidas saab ELi uue Euroopa Bauhausi märgise lõimida projektide rahastamisvõimalustega?

·Uuenduslik rahastamine Kas ühisrahastust saab kombineerida avaliku sektori poolse rahastamisega, et jõuda rohujuuretasandi algatusteni ja parandada projektide valikut? Milline lähenemisviis aitaks kõige paremini kaasata erasektori vahendeid, sealhulgas filantroopidelt, et toetada uue Euroopa Bauhausi projekte? Kuidas motiveerida investoreid eri sektorites, nagu kinnisvara, turismitaristud jne, et nad võtaks omaks uue Euroopa Bauhausi püüdlused? Kuidas saab sotsiaalmajandus uut Euroopa Bauhausi toetada?

·Õiguslik analüüs ja katsetamine Kuidas saab õigusraamistik toetada uue Euroopa Bauhausi projektide arendamist ehitussektoris, energiamahukates tööstusharudes, liikuvuses, lähiteenuste ja sotsiaalmajanduses, kultuuri- ja loomemajanduses, turismisektoris, tekstiilitööstuses? Kuidas saab uus Euroopa Bauhaus täiel määral ära kasutada uut tehnoloogilist arengut, sealhulgas digiüleminekut? Millised on allesjäänud takistused ja regulatiivsed kitsaskohad? Kuidas saavad riigihanked ja õigusnormide lihtsustamine edendada uue Euroopa Bauhausi prioriteete Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil? Kas koostöös liikmesriikide ja kohalike omavalitsustega on võimalik ette näha regulatiivseid katsetingimusi, et proovida uusi regulatiivseid lähenemisviise, mis suurendaksid ambitsioonikust uue Euroopa Bauhausi teljel?

·Peamised tulemusnäitajad Kuidas saab uue Euroopa Bauhausi edukust mõõta nii 2024. kui ka 2030. aastal? Milliseid tulemusi me soovime projekti eri etappides näha? Kuidas tulemusi mõtestatult hinnata?

Komisjon jälgib uue Euroopa Bauhausi labori töö tulemusi, võttes täiendavaid meetmeid ning tehes algatusi, mis hõlmavad liikmesriike, Euroopa Parlamenti, Regioonide Komiteed ja teisi partnereid. Komisjon jälgib ja analüüsib arengusuundi, hõlbustab sidusrühmade vahelisi sidemeid ning kogub ja kinnitab positiivseid tulemusi ja leide. Samuti määrab komisjon kindlaks uued teemad, mida tuleks laboris uurida, ning aitab aja jooksul kaasa ELi toetusraamistiku kohandamisele.

4.2.Kolmekordne ümberkujundamine

Arvestades paljusid ühise kavandamise etapis kogutud lugusid, vestlusi ja esseesid, on kindlaks tehtud kolm mõjupunkti, kus saab võtta konkreetseid meetmeid: i) muutuste tegemine konkreetsetes kohtades kohapeal, ii) vajadus teha innovatsiooni elluviimiseks asju teisiti, sealhulgas parandades meie oskusi ja meetodeid, ning iii) vajadus kohandada meetmete aluseks olevaid kavatsusi ja mõtteviisi 14 . Toetus- ja rahastamisvahendid on kavandatud neid kolme mõjupunkti arvesse võttes.

Uue Euroopa Bauhausi jaoks on oluline luua kogukonnatunne ja tutvustada innovatsiooni. Selleks et muutuste tegijad oleksid nähtavad ning selleks, et jagada ja arutada edusamme ja tulemusi ning edendada kodanike kaasamist, kutsub komisjon 2022. aasta kevadel esmakordselt kokku iga-aastase uue Euroopa Bauhausi festivali.

See on – nii füüsiline kui ka virtuaalne – kogu kogukonna kohtumine, milles raames on võimalik arutleda, jagada, õppida ja tähistada.

Festival koosneb kolmest osast:

·foorum, kus toimuvad arutelud projekti kujundamiseks. See koondab mõtlejaid, poliitikakujundajaid ja praktikuid üleilmsesse arutellu alates teadusest ja tehnoloogiast kultuuri ja hariduseni ning piirkondlikust ja kohalikust arengust rahvusvahelise perspektiivini;

·mess, kus tutvustatakse projekte, prototüüpe ja väljundeid, mis aitavad kaasa uue Euroopa Bauhausi eesmärkide saavutamisele, ning antakse välja uue Euroopa Bauhausi auhind;

·kultuuriprogrammiga festival, milles on ühendatud füüsilised ja virtuaalsed näitused, etendused ja kunstiteosed.

Esimene festival toimub Brüsselis ning seda korraldab ja rahastab Euroopa Komisjon. Alates 2023. aastast kavandab komisjon alates esimesest üritusest saadud kogemuste põhjal iga-aastase ürituse kontseptsiooni, mis peaks ideaalis hõlmama kohti nii ELis kui ka väljaspool.

4.2.1.Kohtade ümberkujundamine kohapeal

Muutused peaksid toimuma konkreetsetes kohtades ja võimalikult paljudes kohtades, seda nii kodude, naabruskondade, linna- ja maapiirkondade kui ka füüsiliste ja virtuaalsete kohtumispaikade tasandil. Uue Euroopa Bauhausi edukaks kasutuselevõtuks on vaja tõhusalt õppida uuenduslikest ja sümboolsetest projektidest ja neid teadmisi jagada. Selliste näidiseksemplaride asetamine tähelepanu keskmesse tekitab entusiasmi tegutseda ja järele teha. Samal ajal tuleb algatus sageli rohujuure tasandi osalejatelt ja toetust on vaja ka väikesemahulistele projektidele.

Lisaks komisjoni juhitud algatustele nõuab ümberkujundavate uue Euroopa Bauhausi projektide rahastamine tihedat koostööd liikmesriikidega. Ühtekuuluvuspoliitika kohapõhiste ja kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisidega võib kohalike kogukondade osalusel edendada uue Euroopa Bauhausi projekte piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

4.2.2.Innovatsiooni soodustava keskkonna ümberkujundamine

Uue Euroopa Bauhausi ümberkujundamine sõltub tööstuslikest ökosüsteemidest alates ehitusest kuni elustiili ja loomemajanduseni, materjalidest ärimudeliteni, digitehnoloogiast kuni põllumajanduseni, et pakkuda kohandatud ja taskukohaseid lahendusi. Nagu kavandamise etapist nähtub, on innovatsioonil võtmeroll. Tegemist ei ole üksnes innovatsiooniga uute tehnoloogiate tähenduses, vaid see võib olla ka uute ja traditsiooniliste tehniliste lahenduste kombinatsioon või kohalike oskuste ja teadmiste uus kohandamine.

Asjaomaste õigusaktide mitmekesisus ja keerukus ning haldusprotsesside pikkus võivad kujuneda ümberkujundavate projektide jaoks väljakutseks ja isegi innovatsiooni takistada. Innovatiivseid lähenemisviise tuleks seetõttu katsetada ja rakendada eksperimentaalsetes keskkondades tihedas koostöös liikmesriikide riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega.

Uute materjalide, tootmisprotsesside ja muude vahendite tõhusaks kasutamiseks on vaja mitmes sektoris ja eri tasanditel (ümber)õpet, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe kaudu.

4.2.3. Uute tähenduste levitamine

Inspiratsioon liikumiseks algab väärtustest. Oluline on teha koostööd selliste inimeste, kunstnike, sotsiaalteadlaste, haridustöötajate ja -asutuste ning noorteorganisatsioonidega, kes mõtisklevad meie väärtuste üle, uurivad ja edastavad neid.

Kõigi valdkondade loovisikud ja loometöötajad on pikka aega aidanud suurendada teadlikkust meie aja sotsiaal-majanduslikest ja keskkonnaprobleemidest. Nende kriitiline hoiak tänapäeva ühiskonna suhtes ja seda käsitlevad keerulised teosed võivad avada meie silmad ja aidata meie tulevikku ümber kujundada. See kehtib ka esteetika ja ilu mõistete puhul, mille jaoks ei ole enam universaalseid standardeid ega kaanoneid.

Kultuuri- ja loomemajandus ning vastavad sektorid on koos haridus-, koolitus- ja noorteorganisatsioonidega aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu ning töökohtade loomise uued allikad. Nende panust innovatsiooni hoogustavad üha enam mittetehnoloogilised tegurid, nagu loovus, disain ja uued korralduslikud protsessid või ärimudelid ning koostöö. Seepärast on kestlikkus ELi noorte- ja hariduspoliitika, sealhulgas kõrgharidus- ja toetusraamistiku keskmes, mis võimaldab luua sünergiat uue Euroopa Bauhausi algatusega.

5.Järgmised sammud

Uus Euroopa Bauhaus tugineb oma kasvava kogukonna tugevusele. Viimase kuue kuu jooksul on algatus kogunud kokku enneolematu entusiasmi ja tuhandeid ideid, millele käesolev teatis tugineb. Huvitatud osalejate kaasamine jätkub ja vestlus laieneb koostöös Euroopa välisteenistuse, Euroopa Liidu delegatsioonide ning huvitatud rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustikega nii Euroopas kui ka mujal. Sellega seoses tehakse kindlaks koostoime asjakohaste poliitika- ja koostööraamistikega, seda eelkõige ELi naabruses.

Euroopa Komisjon loodab Euroopa Parlamendi, nõukogu, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostööle, et suurendada teadlikkust ja edendada arutelu, mobiliseerida kodanikke ja erasektori osalejaid ning jagada olemasolevaid vahendeid uue Euroopa Bauhausi toetamiseks.

Väga oluline on liikmesriikide ja avaliku sektori asutuste koostöö rahvusvahelisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas kodanikuühiskonna ja erinevate kogukondade esindajate osalemise kaudu. Uus Euroopa Bauhaus eeldab tugevat koostööd kogu selles mitmetasandilise valitsemise raamistikus alates osaluspõhise ühise kavandamise protsesside edendamisest kuni suutlikkuseni toetada kohalike ümberkujundavate projektide rahastamist.

Lähtepunktina kutsutakse liikmesriike üles volitama uue Euroopa Bauhausi algatusele kontaktpunktina üksust, et ühendada ja koordineerida jõupingutusi oma riigis ning osaleda teabe ja kogemuste vahetamiseks kogu ELi hõlmavas mitteametlikus võrgustikus.

Euroopa Komisjon esitab aruande algatuse edenemise kohta 2022. aastal

Lisad:

1.    Ühise kavandamise etapi aruanne

2.    ELi programmide rakendamine

3.    Uue Euroopa Bauhausi poliitika ökosüsteem

Allikad

KAAS

·Tree-House School © Valentino Gareri

·Arhitektuur © Adobe Stock – lilymary

·Ülaltvaade pargimurul puhkavatest inimestest © Adobe Stock – Watman

Siselehed

·Nautilus shell © Adobe Stock – Dean Pennala

·Roheliste lehtede tekstuur © Adobe Stock – Vera Kuttelvaserova

·Ülaltvaade pargimurul puhkavatest inimestest © Adobe Stock – Watman

·Laracha tervisekeskus © H. Santos-Díez

·Domo – kestliku arhitektuuri haridus keskkoolis © Dolores Victoria

·La Ferme du Rail © Myr Muratet.

·The Arch © O.S.T. & Constructlab

·Wunderbugs © Francesco Lipari

·Palaluxottica © Simone Bossi

·Holmes Road Studios © Peter Barber Architects

·Proto-Habitat © Flavien Menu

·Rundelsgatani vihmaaiad Vellinges © Allikas: edge​s

·Tree-House School © Valentino Gareri

·Domo – kestliku arhitektuuri haridus keskkoolis © Dolores Victoria

·Gleis 21 © H. Hurnaus

·Garden house © C. Pavlou

·Garden house © C. Pavlou

·The Salt House © R. Hofmanis

(1)   Uus „Euroopa Bauhaus“:   Euroopa Komisjon käivitab ettevalmistusetapi (europa.eu)

(2)   Uue Euroopa Bauhausi ühine kavandamine (europa.eu)

(3)   Partnerid (europa.eu)

(4)   Kõrgetasemeline ümarlaud (europa.eu)

(5)   2021. aasta auhinnad (europa.eu)

(6)      Uue Euroopa Bauhausi algatuse puhul mõistetakse kestlikkuse all keskkonnasäästlikkust.

(7)      Kohalikul kontekstil on mitu tahku, mis võivad ühiselt mõjutada elukvaliteeti kohapeal: tasuva tööturu lähedus, juurdepääs eri liiki taristutele ja rajatistele, eluaseme taskukohasus jne.

(8)      See hõlmab suuremas vaesuse, tõrjutuse ja/või diskrimineerimise ohus olevaid inimesi, näiteks noored ja eakad inimesed, puuetega inimesed, lesbid, geid, biseksuaalid, trans- ja intersoolised, mittebinaarsed ja queer-inimesed (LGBTIQ) ning rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed, näiteks romad, ja usuvähemustesse kuuluvad inimesed.

(9)      Vt Euroopa Keskkonnameti aruanne nr 21/2019, 3. Peatükk „Healthy environment, healthy lives: how the environment influences health and well-being in Europe“ („Hea keskkonnaseisund, hea elu: kuidas keskkond mõjutab tervist ja heaolu Euroopas“).

(10)       15 minuti linn (15minutecity.com).

(11) Investeeringute suurendamine sotsiaalsesse taristusse Euroopas – Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (europa.eu) https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/d3129b80-6f7c-11e8-9483-01aa75ed71a1/language-en/format-PDF  

(12)   https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/digital-compass  

(13)   https://www.routledge.com/Design-for-Sustainability-A-Multi-level-Framework-from-Products-to-Socio-technical/Gaziulusoy/p/book/9781032089959

(14)

  http://revistas.unisinos.br/index.php/sdrj/article/view/sdrj.2021.141.02  

(15)       Seletuskiri:   Euroopa linnaarengu algatus – 2020. aasta järgselt (europa.eu)

(16)       Programmi „Euroopa horisont“ missioonid | Euroopa Komisjon (europa.eu)

(17) Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut on käivitanud kodanikuosaluse projektikonkursi, mis on uue Euroopa Bauhausi algatusega kooskõlas. Eesmärk on töötada tegevustega, mille puhul kodanikel ei paluta mitte ainult teha kindlaks oma linna asjakohased probleemid, vaid neil on ka õigus kavandada ideeprotsessis ühiselt võimalikke lahendusi ( https://www.eiturbanmobility.eu/launch-of-cross-kic-new-european-bauhaus-call-for-proposals-for-citizen-engagement /).

(18)   Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) (europa.eu)

(19)   Euroopa Innovatsiooninõukogu (europa.eu)

(20) Programmi LIFE allprogrammid: loodus ja bioloogiline mitmekesisus ning ringmajandus ja elukvaliteet LIFE (europa.eu)

(21)   Ühtse turu programm | Euroopa Komisjon (europa.eu)

(22)   COSME programm. Euroopa programm väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks | Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd (europa.eu)

(23)   Partnerlusprojekt WORTH (worthproject.eu)

(24) Lisada link konkursikutsele, kui see on 14. septembriks väljakuulutamiseks valmis.

(25) https://bigbuyers.eu/

(26) See on suunatud suurema hulga sidusrühmade – üliõpilased, ülikoolid, ettevõtted, valitsusvälised organisatsioonid, kodanikuühiskond jne – vahelisele koostööle.

(27)      Vt Davosi ehituskultuuri kvaliteedisüsteem – Davosi deklaratsioon 2018.

(28)       Eksperdirühma lõpparuanne, milles käsitletakse kvaliteetset arhitektuuri ja tehiskeskkonda kõigi jaoks, avaldatakse 2021. aasta septembri teises pooles.

(29)       eTwinning – koduleht

(30)       DiscoverEU | Euroopa Noorteportaal (europa.eu)

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.9.2021

COM(2021) 573 final

Ühise kavandamise etapi aruanne

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Uus Euroopa Bauhaus: kaunis, kestlik, kaasav

Sisukord

ÜHISE KAVANDAMISE ETAPI ARUANNE

1.    Ühise kavandamise etapi ajakava    

2.    Peamised põhimõtted    

2.1.    Alustades väärtustest    

2.2.    Leidke inspiratsiooni olemasolevatest projektidest ja ideedest    

2.3.    Arutelu kui peamine abivahend    

2.4.    Kogukonna kasvatamine    

2.4.1.    Partnerid    

2.4.2.    Kõrgetasemeline ümarlaud    

3.    Metoodika ja vahendid    

3.1.    Uue Euroopa Bauhausi veebisait kui esimene kaasamisvahend    

3.1.1.    Lühilugude korje    

3.1.2.    Vabavormiliste panuste korje    

3.1.3.    Arutelude algatamine    

3.2.    Andmete analüüsimine: üldine lähenemisviis    

3.2.1.    Põhimõtted    

3.2.2.    Tugitegurid ja rakendustasandid: maatriks    

4.    Tegevused ja tulemused    

4.1.    Tegevused    

4.2.    Väljatöö    

4.2.1.    Digitaalne teabevahetus    

4.2.2.    Uue Euroopa Bauhausi ametlikud partnerid    

4.2.3.    Kogutud lood    

4.2.4.    Geograafiline ja valdkondlik tasakaal    

4.3.    Tähelepanekud    

5.    Põhiteljed    

5.1.    Taasühinemine loodusega    

5.2.    Kuuluvustunde taastamine    

5.3.    Selliste kohtade ja inimeste esikohale seadmine, kes seda kõige rohkem vajavad    

5.4.    Vajadus pikaajalise, olelusringipõhise ja lõimitud mõtteviisi järele tööstuslikus ökosüsteemis    

6.    Mõtteid edasiseks tegevuseks    20

6.1.    Tähelepanu suunamine väikestele ettevõtmistele    21

6.2.    Töötamine mitmel tasandil korraga    21

6.3.    Valdkondadeülesus integreeritud lähenemisviisi jaoks    21

6.4.    Alustades osaluspõhisest lähenemisviisist    21

6.5.    Tehnoloogia piire ületav innovatsioon    21

6.6.    Mineviku ja oleviku vahel    22

6.7.    Uued rahastusviisid    22

7.    VII. Kokkuvõte ja edasised sammud    22

ÜHISE KAVANDAMISE ETAPI ARUANNE

Algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ puhul valis komisjon ebatavalise lähenemisviisi: käivitati n-ö alt ülespoole suunatud projekt, mis põhineb osalusel ja kaasatusel. Pärast seda, kui komisjoni president Ursula von der Leyen 1 oli projekti 2020. aasta septembris käima lükanud, sättis komisjon end kuulama ning andis kõigile huvilistele võimaluse jagada ideid, näiteid, arusaamu ja võimalikke probleemipüstitusi, mida tuleks selle projekti puhul arvesse võtta. 

Käesolevas lisas on esitatud ühise kavandamise etapi ülevaade, mis on olnud aluseks äsjases komisjoni teatises esitletud uue Euroopa Bauhausi kontseptsioonile. Viimase kuue kuu jooksul on Euroopa Komisjon teinud laialdast koostööd kodanike, spetsialistide ja organisatsioonidega ning selle tulemusena koostanud ülevaate peamistest probleemidest ja mõtetest, mis suunavad uut Euroopa Bauhausi nii lühemas kui ka pikemas plaanis.

Kokku toimus üle 200 eri valdkondi kaasava arutelu ning rohkem kui 2 000 huvilist jagasid uue Euroopa Bauhausi veebisaidi kaudu oma mõtteid, probleemiasetusi ja arusaamu. Lisaks märkis umbes 12 000 inimest Instagramis end algatuse jälgijaks ning rohkem kui 8 500 huvilist vaatas veebi vahendusel uue Euroopa Bauhausi konverentsi 2 . Selles etapis oli väga oluline nii uue Euroopa Bauhausi ametlike partnerite kui ka kõrgetasemelise ümarlaua liikmete toetus. Nad on toiminud justkui võimendid, aktiveerides oma võrgustikke ja ärgitades uusi arutelusid.

Käesolevas dokumendis tehakse kokkuvõte ühise kavandamise etapi peamistest tulemustest. Samuti antakse ülevaade kasutatud meetoditest ja vahenditest.

1.Ühise kavandamise etapi ajakava

·Jaanuarist veebruari keskpaigani. Algatusele lükati hoog sisse 2021. aasta 18. jaanuaril, kui avati selle ametlik veebisait. Töötati välja strateegia algatusega seotud arutelude korraldamiseks (teavitavad veebiseminarid, partnerite kaasamine, võrgustikeni jõudmine). Valiti välja kõrgetasemelise ümarlaua liikmed.

·Veebruari keskpaigast märtsi keskpaigani. Korraldati iganädalasi veebiseminare ja õpikodasid, et suurendada organisatsioonide ja kogukondade kaasatust. Moodustati kõrgetasemeline ümarlaud. Valiti välja esimene rühm partnereid.

·Märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani. Hakati huvilistelt kogutud lugusid ja ideid läbi vaatama: kogutud sisendandmete põhjal selgitati välja peamised suundumused, põhiteemad ja probleemiasetused. Korraldati uue Euroopa Bauhausi konverents (22.–23. aprill). Toimusid kõrgetasemelise ümarlaua esimesed koosolekud. Partnerorganisatsioonide tegevus.

·Aprilli keskpaigast juuni lõpuni. Jätkus lugude ja ideede kogumine ja läbivaatamine. Iga kahe nädala tagant tuli kokku kõrgetasemeline ümarlaud. Igal nädalal valiti välja uus rühm partnereid. Paljudel partnerite ja teiste sõltumatute sidusrühmade korraldatud üritustel jagati esimesi ülevaateid veebisaidi kaudu kogutud lugudest ja ideedest, saadud tulemuste üle arutleti, neid prooviti järele ning arendati edasi.

·Juuni lõpp. Ühise kavandamise etapp kuulutati läbituks.

2.Peamised põhimõtted 

2.1.Alustades väärtustest 

Uut Euroopa Bauhausi on algusest saati seostatud kolme põhiväärtusega – esteetika, kestlikkuse ja kaasatusega –, millega seoses pööratakse suurt tähelepanu eluruumidele ja elustiilile. Just nendele väärtustele toetub soov muuta roheline kokkulepe kultuuriliseks, inimkeskseks ja positiivseks käegakatsutavaks kogemuseks.

Kauniduse, kestlikkuse ja kaasatuse kolmnurgast lähtudes sooviti koosloome etapi käigus leida vastused eelkõige järgmistele küsimustele.

·Mida tähendavad esteetika, kestlikkus ja sotsiaalne kaasatus inimestele seoses elukohtade ja eluviisidega?

·Mis on kõige pakilisemad probleemid, millega inimesed oma elukeskkonnas kokku puutuvad?

·Millised konkreetsed ideed võiksid toetada uue Euroopa Bauhausi liikumist?

·Millised peaksid olema uue Euroopa Bauhausi tegelik ulatus ja prioriteedid?

2.2.Leidke inspiratsiooni olemasolevatest projektidest ja ideedest

Kestlikkuse, kaasatuse ja esteetika koosmõjus on juba loodud palju häid algatusi. Sama võib öelda jätkusuutliku arhitektuuri kohta, nagu näitavad 2021. aasta Pritzkeri auhinna võitjad, 3 kes said selle Bordeaux’ munitsipaalelamute ploki ümberkujundamise eest 4 . Nende kolme põhiväärtuse koosmõju kajastub ka näiteks üha rohkemate kogukonnaaedade rajamises, mille kaudu naabrid panustavad üheskoos avaliku ruumi rohelisemaks muutmisse, ning kultuurifestivalide korraldamises, mis suurendavad keskkonnaküsimustealast teadlikkust kunsti kaudu.

Aktiveerimaks neid, kes juba töötavad uue Euroopa Bauhausi vaimus, väärtustamaks nende projekte ja saamaks kasu nende ideedest, keskendus ühise kavandamise etapp olemasolevatele projektidele, mis võiksid sellele algatusele eeskujuks olla. Veebisaidi vahendusel esitati kokku umbes 1 800 näidet.

2021. aasta uue Euroopa Bauhausi auhinnad 5 võimendasid seda lähenemisviisi.

Selleks, et hõlmata kõiki uue Euroopa Bauhausi olulisi mõõtmeid kogu nende mitmekesisuses, jaotati auhinnad kümnesse kategooriasse. Igas kategoorias anti eriauhind ka nooremale põlvkonnale:

1.ehitus- ja projekteerimismeetodid, -materjalid ja protsessid;

2.ringmajanduse põhimõtete rakendamine ehituses;

3.tehis- ja looduskeskkonna koosareng;

4.linna- ja maapiirkondade taaselustamine;

5.tooted ja elulaad;

6.kultuuripärandi säilitamine ja ümberkujundamine;

7.kohtumispaikade taasloomine;

8.kultuuri, kunsti ja kogukondade mobiliseerimine;

9.modulaarsed, kohandatavad ja mobiilsed eluasemed;

10. interdistsiplinaarsed haridusmudelid.

Vastukaja on olnud muljetavaldav, ühekuulise kandideerimisaja jooksul on kõikjalt EList esitatud kokku üle 2 000 taotluse. Valiku tegemisel lähtuti samuti kaasatuse põhimõttest: nimelt korraldati selleks nii avalik hääletus kui ka Euroopa Bauhausi ametlike partnerite tehtav hindamine. Võitjad kuulutatakse välja 16. septembril Brüsselis toimuval auhinnatseremoonial.

2.3.Arutelu kui peamine abivahend

Teame kõik oma kogemusest, nii toidulaua tagant kui ka koosolekutelt, et parimad ideed sünnivad vesteldes. Need mõtted on veelgi paremad, kui kokku on kutsutud mitmesuguse tausta ja erilaadsete arvamustega inimesed. Seepärast kasutasimegi ühise kavandamise etapis peamise töömeetodina eri tasanditel peetud arutelusid.

Rõhk pandi koostöövõimaluste otsimisele võimalikult eriilmeliste sektorite, institutsioonide ja rühmade vahel, et vältida senist kapseldumist ning luua ühiste eesmärkide saavutamiseks koostööl põhinevad sidemed.

Arutelude hõlbustamiseks tegi komisjon veebisaidil kättesaadavaks teatavad abivahendid ja võttis ka ise vestlustest osa.

Arutelusid korraldati nii kohalikul tasandil, eri riikide valitsuste eestvedamisel kui ka üleeuroopaliste algatustena. Nende käigus kogutud teavet jagati komisjoniga. 

Aprillis korraldas komisjon üleilmse aruteluürituse – uue Euroopa Bauhausi konverentsi, rohkem kui 40 rahvusvahelise esineja ja eestvedajaga hübriidürituse. Konverentsile kogunes üle 8 500 pealtvaataja 85 riigist. Hulk vestlusringe ja kaheksa õpikoda võimaldasid osalejatel pidada viljakaid mõttevahetusi. Õpikodades arutatu koguti kokku ja seda võeti tulemuste mõtestamisel arvesse.

2.4.Kogukonna kasvatamine 

Uus Euroopa Bauhaus toetub üha kasvavale kogukonnale ning kandepinna laiendamiseks kahele meetmele: üleskutse partnerlusele ja kõrgetasemeline ümarlaud.

2.4.1.Partnerid

Kohe ühise kavandamise etapi alguses esitas komisjon uue Euroopa Bauhausi veebisaidil üleskutse ametlike partnerite leidmiseks.

Ametlikud partnerid on mittetulundusühingud, kes jagavad uue Euroopa Bauhausi väärtusi ning on pakkunud välja konkreetseid meetmeid, mille kaudu seda liikumist edasi arendada ning näiteks üritusi ja vestlusringe korraldada ja aruandeid koostada.

25. märtsil alustati tegevust esimese 20 partnerist koosneva rühmaga, mis ühise kavandamise etapi lõpuks oli kasvanud rohkem kui 200 ametlikust partnerist koosnevaks kogukonnaks. Üleskutse partnerlusele jääb kehtima kuni rakendusetapi lõpuni, et aidata kogukonnal veelgi laieneda. 6

2.4.2.Kõrgetasemeline ümarlaud 

Kõrgetasemelise ümarlaua moodustamiseks valis komisjon peaaegu 80 eksperdi hulgast välja 18 inimest, 7 lähtudes nende isiklikest kogemustest ja eksperditeadmistest, mis hõlmasid uue Euroopa Bauhausi eri mõõtmeid. Nad ei esinda organisatsioone ega riike. Valiku tegemisel pöörati erilist tähelepanu geograafilisele, valdkondlikule ja soolisele tasakaalule.

Kõrgetasemelise ümarlaua ülesanne on arutleda põhiteemadel, jagada uuenduslikke ideid ja leida probleemidele lahendusi. Ümarlaua liikmed vahetasid korrapäraselt mõtteid ka komisjoni presidendi ja kahe juhtiva volinikuga ning tegid koostööd mitme seminari käigus. Ühtlasi tegutsesid nad oma kogukondades algatuse saadikutena, levitades teavet ning kogudes vastukaja nii oma koduriigis kui ka mujal.

Oma visiooni ja ideed edasise tegevuse kohta panid ümarlaua liikmed senistele mõttevahetustele tuginedes kirja kontseptsioonidokumendis 8 .

3.Metoodika ja vahendid

3.1.Uue Euroopa Bauhausi veebisait kui esimene kaasamisvahend

Pandeemia tõttu kehtestatud piiranguid arvesse võttes tuli selleks, et tagada avalikkusele võimalus ühise kavandamise etapist osa saada, luua digitaalne platvorm, kus inimesed saaksid oma ideid ja kogemusi hõlpsasti jagada. Alates veebisaidi avamisest 2021. aasta 18. jaanuaril andis see huvilistele võimaluse kahel viisil panustada: üks võimalus oli esitada oma vastus lühiloona ja teine võimalus oli panustada vabas vormis.

3.1.1.Lühilugude korje

See võimalus loodi lühikeste vastuste kogumiseks (keskmiselt umbes 2 000 tähemärki). Lühilugusid sai jagada kolme eraldiseisva kanali kaudu, igaüks käsitles eri mõõdet.

·Olemasolevad näited ja projektid: see, mida on juba tehtud ja arendatud.

·Nägemused ja ideed: projektiettepanekud, mida ei ole veel ellu viidud.

·Probleemid: kodanike soovid ja vajadused.

3.1.2.Vabavormiliste panuste korje

Teise võimaluse puhul sai täita nelja avatud küsimust sisaldava vormi, mis aitas kõnealuse algatuse raames kogutud andmeid raamida.

3.1.3.Arutelude algatamine

Kogu ühise kavandamise etapi käigus korraldati uue Euroopa Bauhausi teemal mitu arutelu. Eelkõige esimestel nädalatel kavandas komisjon kümneid nn aktiveerimissessioone, mille kaudu suurendada osalusaktiivsust konkreetsetes võrgustikes. Neid esimesi kohtumisüritusi jälgis ja kureeris algatuse meeskond, ent mida nädal edasi, seda rohkem hakati korraldama ka neist sõltumatuid teemakohaseid üritusi, eriti pärast aprillis toimunud uue Euroopa Bauhausi konverentsi. Tihtipeale jagasid ürituste korraldajad arutelude tulemusi veebisaidil.

3.2.Andmete analüüsimine: üldine lähenemisviis 

3.2.1. Põhimõtted

Ühise kavandamise etapis, eelkõige panuste korje puhul järgiti mitut põhimõtet.

3.2.1.1. Läbipaistvus

Selleks, et protsess oleks täiesti avatud ja kaasav, on vaja, et see oleks igati läbipaistev. Selle põhimõtte järgimine on tagatud Euroopa Bauhausi veebisaidi kaudu, kus peale osalemisega seotud abivahenditele viitavate linkide on võimalik leida teavet ka kõrgetasemelise ümarlaua, partnerite ja ajakava kohta, mille abil hoida end kursis peamiste algatuse raames korraldatavate ettevõtmistega. Ühtlasi on kõik kogutud vastused tehtud avalikkusele järk-järgult kättesaadavaks 9 ja arendatud selleks vajalikku visualiseerimissüsteemi. Selle töövahendi abil on igal huvilisel võimalik ise neid kogutud andmeid mõtestada ja analüüsida.

3.2.1.2. Mitmekesisus ja võrdne kohtlemine

Kogutud vastused on suuresti varieeruvad: on nii ühe ettevõtmise lühikirjeldusi kui ka pikki kokkuvõtteid tervest üritusesarjast, on nii esseid ja seisukohavõtte kui ka teadusartikleid. Hoolimata vastuste keerukuse, sõnastuse ja pikkuse erinevusest, oli oluline pöörata igale kandele ühtviisi suurt tähelepanu.  

3.2.1.3.Klasterdamine

Teine tähtis asjaolu, millest kogutud teabe sõelumisel juhinduti, oli seisukoht, et vältida tuleb vastuste koondamist varem kindlaks määratud kategooriatesse ja seejärel kvantitatiivse lähenemisviisi rakendamist, mille korral piirdunuks analüüs sellega, kui pajudes vastustes on kajastatud teatavat konkreetset teemat.

Meetodit kohandati pidevalt, lähtudes aja jooksul kogutud teabest ning rühmitades lugusid ja ideid olenevalt sellest, milliseid teemasid need käsitlesid ja millistele küsimustele nende kaudu vastata saaks.

Pärast konkreetsete suundumuste väljaselgitamist oli väga tähtis jälgida, et suure hulga vastuste seas ei jääks kahe silma vahele üksikud erandid, ning pöörata erilist tähelepanu ainulaadsetele kannetele, millega tasakaalustada seda suurt hulka sarnaseid vastuseid.

3.2.2.Tugitegurid ja rakendustasandid: maatriks

Peale üldiste suundumuste ja erandite kindlakstegemise oli klasterdamise eesmärk selgitada välja ka tugitegurite kogum, s.t selliste ressursside tüpoloogia, mida läks muudatuse toetamiseks vaja (võrgustikud, kultuur, haridus, teadusuuringud, taristu, kohad, tehnoloogia, poliitika ja õigusraamistik, strateegiad ja programmid). Tugitegurite loetelu kombineeriti võimalike rakendustasanditega alates kohalikust mõõtmest ja lõpetades ülemaailmse haardega (hoone, naabruskond, küla ja linn, kohalik omavalitsus, riik, Euroopa, kogu maailm ja paljud eri tasandid).

Tugitegurite ja rakendustasandite põhjal maatriksi koostamine oli oluline verstapost, et ühendada püüdluste üldised suundumused konkreetsemate ideedega selle kohta, kuidas soovitud muutuste poole liikuda.

4.Tegevused ja tulemused

4.1.Tegevused 

Algatatud ettevõtmiste mitmekesisus oli tohutu. Komisjon ei piiranud meetmeid, mida teised organisatsioonid pakkusid, et arutelu jääks võimalikult kaasavaks ja avatuks. Käesolevas dokumendis ei ole võimalik nimetada kõiki organisatsioone ja ettevõtmisi. Näiteid on palju.

Jõuti väga paljude sihtrühmadeni: arhitektidest teadlasteni, munitsipaalelamute organisatsioonidest tööstusettevõteteni, lastest ja kunstitudengitest avaliku sektori asutusteni.

Kohalikud n-ö rohujuure tasandi organisatsioonid tulid kokku ja korraldasid oma vahetus naabruskonnas või veidi laiemas ümbruskonnas üritusi (Hispaanias Galicias, Poolas Gdynias). Mõnel juhul pöördusid aga partnerid oma Euroopa võrgustike poole, et alustada valitud teemal üleeuroopalisi arutelusid (Housing Europe, 10 Bureau of European Design Associations (BEDA), 11 International Federation of Landscape Architects (IFLA Europe), New European Bauhaus Collective, 12 Europeana, 13 Europa Nostra, 14 Triennale Milano, 15 Wood4Bauhaus Alliance 16 ).

Mõnes liikmesriigis võtsid algatuse vastu riiklikud organisatsioonid või ministeeriumid (Rootsis, Taanis, Hispaanias, Leedus, Saksamaal, Sloveenias, Eestis, Itaalias ja mujal). Teised liikmesriigid ja linnad pöördusid aga

oma naaberriikide poole, et korraldada koos nendega piirkondlikke arutelusid (Nordic Bauhaus, 17 Bauhaus of the Sea, 18 „NEB goes south“, kuue ülikooli arhitektuuriosakondi 19 koondav platvorm)

Uue Euroopa Bauhausi ametlikud partnerid ja kõrgetasemelise ümarlaua liikmed täitsid sageli neis algatustes olulist rolli.

Uus Euroopa Bauhaus edendas ka paljude lapsi ja noori kaasavate tegevuste korraldamist, sageli eesmärgiga leida nende loovusele ühise kavandamise etapis rakendust. Näiteks kuulutas Baieri liidumaa elamu-, ehitus- ja transpordiministeerium kuni 14-aastaste laste seas välja konkursi, millel osalemiseks tuli neil esitada pilt sellest, milliseid maju võiks tulevikus ehitada ja kuidas ühiselu välja võiks näha. Saksimaa justiitsministeerium koos Chemnitzi linna ning selle liidumaa kooli- ja haridusametiga korraldas samalaadse võistluse 14–18-aastastele noortele: auhinnati joonistuse, maali, graafika, skulptuuri või mudeli kujul esitatud parimat tulevikunägemust.

Soome kultuuriplatvorm Arkki algatas uut Euroopa Bauhausi käsitleva kunstivõistluse. Leedu mittetulundusühing Architektūros Fondas korraldab aga oma riigi seitsmes väikelinnas viiepäevaseid seminare, mille käigus õpetatakse noori oma elukeskkonda paremini mõistma, soodustatakse nende loovust ja suurendatakse nende vastutustunnet.

Uus Euroopa Bauhaus tekitas suurt huvi ka tööstusringkonnas. Paljud valdkondlikud organisatsioonid soovisid saada uue Euroopa Bauhausi partneriteks, korraldades üritusi ja seminare (nt Fashion Council Germany, LafargeHolcim Foundation või vastav algatus). Euroopa puidutööstus asutas liidu Wood4Bauhaus – see oli esimene kord, kui see sektor püüdis ühisprojekti nimel jõud ühendada. Euroopa tööstuse ümarlaud korraldas kaks uue Bauhausi teemalist istungit, mis keskendusid peamiselt ehitustööstusele. Aruteludega ühines taastuvenergia ringkond, kes tõi esile huvitavaid vaatenurki.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) aktiveeris oma ELis asuvate partnerite ökosüsteemi, et suurendada teadlikkust uuest Euroopa Bauhausist ning korraldada üheskoos nii linnades kui ka maapiirkondades valdkondadevahelisi ettevõtmisi sellistel teemadel nagu rohepööre arhitektuuriliste, kultuuriliste ja ajalooliste paikade kaudu, ringlussevõttu ja linnakeskkonna vastupanuvõimet ning kõigile juurdepääsetavuse tagamist kui peamist sotsiaalset kaasatust soodustavat tegurit.

Ühise kavandamise etapist võtsid aktiivselt osa riikide valitsused ja kohaliku omavalitsuse üksused. Näiteks Hispaanias korraldas transpordi, liikuvuse ja linnade kavandamise ministeerium konverentsi, et uurida Hispaania võimalikku rolli uue Euroopa Bauhausi sisu määratlemisel ja elluviimisel ning algatada asjaomaste projektide ja osalejate vahel institutsionaalne dialoog ja kogemuste vahetamine. Sarnane lugu oli Nordic Bauhausiga (Põhjamaade Bauhaus), mille puhul üle 1 600 Põhjamaadest pärit inimese arutas Soome keskkonnaministeeriumi juhtimisel Põhjamaade kliimaga seotud olulisi teemasid, ammutades inspiratsiooni kohalikest traditsiooniliste puithoonetega linnadest ja Põhjamaade heaoluühiskonnast. Saksamaal korraldas siseministeerium seminari, mille käigus koguda kohapeal teavet eri tegutsejatelt. Leedus algatas keskkonnaministeerium koos kultuuriministeeriumiga uue Euroopa Bauhausi teemal riikliku arutelu.

Uus Euroopa Bauhaus äratas suurt huvi ka Euroopa Parlamendis. Kultuuri- ja hariduskomisjon (CULT) ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon (ITRE) korraldasid Bauhausi teemal mitu ettevõtmist, alates komisjoniga peetavast mitteametlikust teabevahetusest kuni eri liikmesriikide ekspertide ametliku kuulamiseni välja 20 . Moodustati erakondade- ja komisjonidevaheline sõprusrühm, mis kajastas uue Euroopa Bauhausi holistilist lähenemist ja millega liitus üle 30 Euroopa Parlamendi liikme. Nad osalesid ühise kavandamise etapis ja korraldasid koos kodanikuühiskonnaga avaliku ürituse.

Regioonide Komitee korraldas komisjoni toetusel ja osalusel arutelu Euroopa kultuuripealinnade ja Euroopa innovatsioonipealinnade linnapeade ja komitee liikmete vahel.

Euroopa Komisjon korraldas mitu veebiseminari, et teavitada eri kogukondi ja hankida teavet, ning samuti uue Euroopa Bauhausi konverentsi 21 . Uue Euroopa Bauhausi eri aspekte käsitlevad komisjoni talitused pöördusid ka oma kogukondade poole ning korraldasid seminare ja üritusi, näiteks noorteühenduste ja söepiirkondade esindajatega, et uurida, kuidas see uus algatus võiks aidata neil oma seniseid vaateid muuta.

Enamik aruteluringe ja muid üritusi oli mõeldud Euroopa publikule. Kuid selle teemaga tegeldi ka väljaspool ELi, näiteks Türgis, Lõuna-Ameerikas ja USAs. Komisjon otsustas teadlikult kaasata kõrgetasemelise ümarlaua tegevusse ka mitteeurooplasi, et rõhutada projekti ülemaailmseid püüdlusi. Lisaks korraldasid mitmed partnerid väljastpoolt Euroopat üritusi, kus nad olid seotud Euroopa partneritega.

4.2.Väljatöö 

4.2.1.Digitaalne teabevahetus

Teavitamisstrateegia põhimõtted on avatus, kaasatus ja koosloomine ning selle sisuks on inimeste jagatud lood. Visuaalne külg oli väga lihtne, põhinedes ühise kavandamise etappi kujutavatel joonistel. Eesmärk oli anda inimestele võimalus selle kontseptsiooni eest vastutus võtta ja endas loovus äratada.

Alates 2021. aasta jaanuarist on kampaania jõudnud üle kogu Euroopa märkimisväärse hulga publikuni.

·Instagram: kontol on üle 12 000 jälgija (see valiti peamiseks suhtlusplatvormiks visuaalse olemuse tõttu).

·Twitter: isegi ilma spetsiaalse Twitteri kontota on teemaviidet #NewEuropeanBauhaus kasutatud ligikaudu 23 000 vestluses.

·Ametlikul veebisaidil registreeriti üle 350 000 külastuse.

·Uudiskirja saajate hulgas on rohkem kui 20 000 tellijat.

·Aktiveeriti Pinteresti leht.

·Veebiseminaridel osales 4 300 inimest.

4.2.2.Uue Euroopa Bauhausi ametlikud partnerid

Kavandamisetapi lõpuks oli ametlikuks partneriks saamise kohta esitanud taotluse 750 huvilist, kellest 270 kiideti heaks ja avaldati veebisaidil.

Ametlikest partneritest koosneva kogukonna väljatöö ulatub kohalikul tasandil tegutsevatest organisatsioonidest ELi-üleste võrgustikeni, mis hõlmavad mitut üksust. Seniste ametlike partnerite hulka kuuluvate organisatsioonide kumulatiivne haare on hinnanguliselt mitu miljonit.

(võrgustike all peetakse silmas partnerorganisatsioone, millel on liikmeid eri riikides, tegevuste all peetakse aga silmas ainult ühes riigis asutatud partnereid, kes arendavad osa oma tegevusest teistes riikides)

Ühtlasi esindavad partnerid eri sektoreid ja pädevusvaldkondi.

Kogukonnal on partnereid enamikus liikmesriikides ja 36 % neist on riikidevahelised võrgustikud, millel on liikmeid paljudes liikmesriikides ja mujalgi, suurendades selle tulemusena geograafilist ulatust ja tasakaalu.

Partnerite geograafiline jaotus ja võrgustike katvus

4.2.3.Kogutud lood

4.2.3.1.Lühilugude korje

Lühilugude korje teel koguti umbes 1 800 lugu. Osa neist olid suhteliselt pikad teadusuuringute selgitused, osa olid lühikesed märkused mõne idüllilise koha, mälestuse, hoone või meetodi kohta.

Saadud vastuste arv: näited (1 145), head mõtted (452), väljakutsed või probleemipüstitused (167).

4.2.3.2.Vabavormiliste panuste korje

Vabavormiliste panuste korje teel saadi umbes 200 sissekannet. Sellesse korjesse panustas lai ja eriilmeline osalejate ring: spetsialistid, teadlased ja uurimisrühmad, eraettevõtted, koolid ja ülikoolid, kultuuriorganisatsioonid, riiklikud organisatsioonid ja vabaühendused, piirkondlikud ja riiklikud asutused, võrgustikud ja keskused. Vastanute rühmad ja ühendused erinesid ka kaasatuse ulatuse poolest, hõlmates nii kohalikku tasandit kui ka rahvusvahelist ja isegi üleilmset tasandit.

4.2.4.Geograafiline ja valdkondlik tasakaal

Komisjon pööras erilist tähelepanu geograafilisele ja valdkondlikule tasakaalule. Esimestel korjenädalatel olid panustajate ja tegevuste arvu poolest teistest riikidest eespool Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Tänu komisjoni, partnerorganisatsioonide, kõrgetasemelise ümarlaua liikmete ja teiste osalusele ürituste, aruteluringide ja aktiveerimissessioonide korraldamises jõudis projekt laiema publikuni.

Mis puudutab panustajate rolli, siis võib öelda, et mõistagi äratas uus Euroopa Bauhaus suurt huvi ehitusvaldkonnas (arhitektid ja insenerid). Peamiselt seetõttu, et projekti nimes oli sõnaselgelt viidatud arhitektuuri valdkonnale. Mitu päevakajalist üritust, mis kavandati otse koos teatavat liiki organisatsioonirühmadega ja nende jaoks, aitasid jõuda ka esindamata (või vähe esindatud) sektoriteni. Nii selle kui ka eri valdkondades tegutsevate partnerite lõimimise tulemusena on valdkondlik mitmekesisus kasvanud.

Millist rolli te täidate?

Enamik vastuseid tuli kohalikult tasandilt.

4.3.Tähelepanekud 

Tulemuste analüüs põhineb andmetel, mis koguti lühilugude korje ja vabavormiliste panuste korje teel, samuti algatatud aruteludel ja üritustel, mida Euroopa Komisjon on korraldanud ja/või millest osa võtnud. 

Selgitamaks välja, mida esteetika, kestlikkus ja sotsiaalne kaasatus inimestele elukohtade ja eluviisidega seoses tähendab, tuli vastused üksipulgi lahti harutada ja eri mõõtmed eristada.

Kestlikkust seostati eelkõige n-ö roheliste aspektidega, näiteks ringmajanduse, energiatõhususe ja materjalide korduskasutusega. Kaasatust seostati vajadusega pöörata suuremat tähelepanu tõrjutud või haavatavatele rühmadele, kõigi ühiskonnarühmade osalemisega otsustusprotsessis, parema juurdepääsu tagamisega taskukohasemale eluasemeturule ning inimeste omavahelise ühendamisega ja nendega ühenduse loomisega. Esteetika on tavaliselt seotud ajaloo ja arhitektuuripärandi taasavastamisega, tuttavlike või loodusega kooskõlas olevate paikadega, selliste kohtade või vormidega, mis toovad esile inimeste loovuse ja panevad tööle nende kujutlusvõime.

Enamik teemasid on omavahel seotud, näiteks võimalus viibida rohealal võib ajendada inimesi sagedamini kokku tulema; taskukohased majad peaksid asuma töökohtade läheduses, et kujuneks tervist toetav ja toimiv elukeskkond. Ühtegi paika ei saa parandada, ilma et selle DNAd arvesse ei võetaks.

5.Põhiteljed

Sissekannete puhul tõusevad esile neli põhitelge, nagu on selgitatud käesolevas teatises:

·taasühinemine loodusega; 

·kogukonna- ja ühtekuuluvustunde taastamine; 

·selliste kohtade ja inimeste esikohale seadmine, kes seda kõige rohkem vajavad;

·vajadus kaugemasse tulevikku vaatava, olelusringi arvestava ja integreeritud (ringlusel põhineva) mõtlemise järele tööstuslikus ökosüsteemis. 

5.1.Taasühinemine loodusega

Üks vastustes tuvastatud läbivaid jooni on põhivajadus taastada kunagine seos loodusega. Üldine suundumus on tagasipöördumine holistilise lähenemisviisi juurde, mille korral käsitletakse elustiili ja mõtteviisi, majandust ja ühiskonda ning planeedi taluvuspiire ökotsentrilisest vaatepunktist.

 Mitmes vastuses väideti, et tehis- ja looduskeskkonda ei tohiks käsitleda eraldiseisvate elementidena, vaid ühe ja sama ökosüsteemi omavahel seotud osadena. Loodus peaks olema linnade lahutamatu osa, leides oma koha nii väikestes aedades kui ka suurtes projektides. Ühine eesmärk peaks olema linna looduse taastamine ja sel võimust võtta laskmine. Unarusse jäänud linnaosadega tegelemine on üks läbivaid ideid, eriti seal, kus olemasolevat vaba ala saaks kujundada ümber kvaliteetseks eluruumiks, n-ö aktiivseks alaks, mis soodustaks elurikkust ja looduse taaselustamist.

Ruumilises mõttes tuleb linnaplaneerimisel pöörata võrdset tähelepanu ühtaegu mitmele mõõtmele. Elurikkust tuleb suurendada ja elupaiku taastada samal ajal liikluskeskkonna muutmisega autokeskselt jalakäijakesksemaks ning linnade muutmisega tervist toetavamaks ja elamisväärsemaks. Õhu ja vee kvaliteedi parandamine, vähendades ressursside raiskamist ja tõhustades jäätmekäitlust, parandab ka linnaelanike elukvaliteeti ja tervist ning looduse seisundit.

Linnadest väljaspool, paljudes maapiirkondades seistakse silmitsi elurikkuse vähenemisega, keskkonna haavatavuse suurenemisega ning põlisteadmiste ja põllumajandusettevõtete kadumisega. Sellistel juhtudel on väljapakutud lahendustes viidatud peamiselt kestliku turismi tavadele, permakultuuri või agrometsanduse mudelitele, nutikatele ja ökoloogilistele küladele, elurikkuse taastamisele ning maa ja linna dünaamika ühendamisele.

5.2.Kuuluvustunde taastamine

Üks põhiteemasid, mis vastustest esile kerkib, on vajadus tugevdada kuuluvustunnet ja leida üles koha vaim, mis ühendaks inimesed uuesti nende elukeskkonnaga ning kohaliku kultuuri ja ajalooga.

Hea näide selle kohta on üleminekujärgus olevate söepiirkondade sidusrühmade vahel peetavad arutelud. Sidusrühmad juhtisid tähelepanu asjaolule, et üleminekupoliitika keskendub kestlikkusele, innovatsioonile ja uute töökohtade loomisele, kuid kogukonna moodustamisest, kultuuri- ja arhitektuuripärandi hoidmisest ning tegelikust eesmärgist vaadatakse tihtipeale mööda. Üleminekupoliitika keskmes peavad olema kogukonna vajadused ja nägemus, kuidas oma ümbrus ümber kujundada.

Teine oluline probleem, millele inimesed on viidanud, on selliste kvaliteetpaikade vähesus, kus saaks teistega kohtuda, mõtteid vahetada ja sotsialiseeruda. Selliste kohtade nappus avaldab negatiivset mõju nii sotsiaalsele ühtsustundele kui ka isiklikule heaolule. See kehtib näiteks endiste Nõukogude Liidu alade ja tollaste hoonete kohta. Nende puhul ei peaks renoveerimisel keskenduma mitte üksnes ehitamisele ja rekonstrueerimisele, vaid ka uue identiteedi leidmisele ja heaolu toetamisele.

Kultuuril ja kunstil on ülioluline roll inimeste taasühendamisel teatava kohaga, selle eripära, ajaloo ja tavadega, mis kujundavad sellele ainuomase tunde. Lisaks toimivad kultuur ja kunst katalüsaatoritena inimeste kokkutoomisel ja sotsiaalsete piiride ületamisel, kui jagatakse erinevaid seisukohti ja kogemusi, ning aitavad kaasa naabruskondade taaselustamisele.

Kultuuri kontseptsiooni laiendamine, samuti arhitektuuripärandi ja kultuurimälestiste säilitamine võiks mängida olulist rolli, eriti ümberehitus- ja renoveerimisprojektide puhul. Põlisteadmiste ja -meetodite kasutamine on üks viise, kuidas taastada inimeste side nende elukohaga, kuid need aitavad elavdada ka majandust.

Peale selle on inimesed väljendanud soovi toetada kohalikku ettevõtlust ja nii mõnigi tarneahel detsentraliseerida, alates toiduainete valmistamisest kuni mitmesuguste kaupade hajutatud tootmiseni välja. Lähiteenuste majanduse ja 15 minuti linnamudeli (või nn terviklike kogukondade) toetamine võib avada rohkem võimalusi kodu lähedal ning selle tulemusena kujuneda välja elujõulised segakasutusega kogukonnad, kus kõik vajalik on kõigile kättesaadav.

5.3.Selliste kohtade ja inimeste esikohale seadmine, kes seda kõige rohkem vajavad 

Selles valdkonnas on esile tulnud järgmised põhiteemad:

·võrdsetel alustel põhinev osalemine otsuste tegemises ja vajadus kaasava lähenemisviisi järele, mille korral võetaks arvesse eri rühmade kogemusi ja vajadusi nii avalikus kui ka erasektoris;

·vajadus ühendada maapiirkonnad linnadega ja ületada digilõhe;

·vajadus võidelda kodutuse vastu ning parandada eluaseme taskukohasust ja kättesaadavust kõige keerulisemas olukorras olevate rühmade puhul..

Sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks on vaja tegeleda tõrjutud või haavatavate rühmade, näiteks eakate, puuetega inimeste ja sisserändajate vajadustega ning tagada kõigile võrdne juurdepääs teenustele, rohealadele ja digivahenditele. Selle viimase teemaga seoses oli paljudes vastustes viidatud nendele asjaoludele kui headele vahenditele, mille abil inimesi võimestada ja otsuste tegemises osalemist demokratiseerida.

Paljud maapiirkonnad kannatavad rahvastikukao all, mis omakorda toob kaasa majandusliku ja/või sotsiaalse puuduse ning loodus- ja tehiskeskkonna halvenemise. Maapiirkondades on sageli probleeme (füüsilise ja digitaalse) ühendatusega ning selle tagajärjel napib töökohti ja innovatsioonvõimalusi. Ühendatuse ja juurdepääsetavuse parandamine aitab suurendada sotsiaalset kaasatust ka linnades. Mõned linnaosad võivad olla füüsiliselt ja/või sotsiaalselt väga eraldatud ning sealsed elanikud võivad seetõttu kannatada marginaliseerumise ja teenuste ebavõrdse kättesaadavuse all. Nn kahanevate linnade probleemil on ka negatiivsed majanduslikud, sotsiaalsed ja infrastruktuurilised tagajärjed, millega tegelemine nõuab pikaajalist strateegiat.

Märkimisväärselt paljudest vastustest tuli välja, et keskenduda ei tuleks mitte üksnes eluasemele ja hoonestatud keskkonnale, vaid ka teenuste kättesaadavuse ja taristule juurdepääsu tõhustamisele.

5.4.Vajadus pikaajalise, olelusringipõhise ja lõimitud mõtteviisi järele tööstuslikus ökosüsteemis

Kiiresti on vaja leida lahendusi ressursside ja jäätmete mittekestlikust kasutamisest tulenevatele probleemidele eri tööstusharudes (nt ehituses, moevaldkonnas, tootmises).

Ehitustööstuse põhisõnum on hoiduda lammutamisest ning keskenduda eelkõige vanade hoonete taastamisele ja kohandatud taaskasutamisele.

Looduslikud lahendused ja materjalid on tööstuslikes ökosüsteemides uue mõtteviisi kujundamisel üliolulised. Loodusest inspireeritud lahendused võivad edendada integreeritumat ja ringluspõhisemat lähenemisviisi. Hooneid ja tööstusprotsesse tuleks käsitleda loodusliku ökosüsteemi osana. Näiteid ringmajanduse tavadest, väärindamisest ning eri liiki jäätmete vältimisest ja taaskasutamisest saab rakendada ka mujal.

Mis puudutab linnauuendust ja elamute taastamist, siis pikemat plaani silmas pidava integreeritud lähenemisviisi puhul tuleb arvesse võtta mitut põhielementi.

Pikemas plaanis võiks ehitustööstuses lahenduseks olla uute meetodite ja materjalide kasutuselevõtt. Väärindatud materjale või lammutusjäätmeid ning bioressursipõhiseid materjale võiks kasutada vanade hoonete konstruktsiooni tugevdamiseks või soojusisolatsiooni parandamiseks. Loodus- ja ringluspõhiste lahenduste kõrval võib oluline roll olla ka muudel tehnoloogiatel ja uuendustel, näiteks soojustagastusel ja taastuvenergial, 3D-printimisel, andmekogumis- ja -jagamisvahenditel energiatõhususe parandamiseks, veekasutusel ja jäätmekäitlusel. Andmekogumis- ja muud digivahendid võivad kogukondade elu jäädvustamisel osutuda väga tõhusaks ning soodustada linnaarenduse alal koostöö tegemist ja kogukondade kaasamist. Ühtlasi võib nende abil koguda kasulikku teavet elanike vajaduste kohta seoses nende elukeskkonnaga.

Teatavate majandussektorite ümberkujundamiseks on vaja tööjõudu paremini koolitada ja ümber õpetada, lähtudes olelusringil põhineva mõtteviisi ja tavade lõimimisest tööstusökosüsteemi kõigi mõõtmete ja protsessidega. Kogu tegevust tuleks uuesti hinnata ning teha rohkem uuringuid mittesäästvate tavade maksumuse kohta, et määrata kindlaks prioriteedid ja kohandada kõige kahjulikumaid tsükleid.

Olelusringil põhinevat mõtteviisi tuleks järgida kõigil tasanditel: nii naabruskonna tasandil, töötades ümber ja taaskasutades kohalikke materjale (näiteks kasutades äravisatud materjali linnamööblina või ühiskasutatavates ruumides), kui ka riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, mõjutades oluliste tegevusalade väärtusahelat.

6.Mõtteid edasiseks tegevuseks

Vastajad tõid esile erisuguseid asjaolusid, mida nende arvates on vaja, et võimaldada üleminekut ja uue Euroopa Bauhausi eesmärkide saavutamist. Need ulatuvad rahastamisest võrgustike loomiseni ning paljutõotavate projektide ja toodete parema nähtavuse tagamiseni.

Vastustest tulid välja ka mõned selged soovitused võetavate meetmete kohta.

6.1.Tähelepanu suunamine väikestele ettevõtmistele

Uus Euroopa Bauhaus peaks pöörama erilist tähelepanu tänava ja naabruskonna tasandil võetavatele meetmetele, sest isegi kõige väiksemad sammud võivad avaldada suurt mõju. Pealegi on just kohalikud elanikud oma naabruskonna parimad asjatundjad. Väikesemahuliste projektide puhul on nõudmised tagasihoidlikumad ja neid on lihtsam jätkata: väikesed algatused on juba tehtud ja nüüd tuleb olemasolevat lihtsalt tugevdada. Paraku on väikesemahulistele projektidele raske taotleda ELi rahastamist, kuna konkursside ülesehitus muudab selle keeruliseks.

6.2.Töötamine mitmel tasandil korraga 

Üha enam ollakse teadlikud asjaolust, et Euroopas võetavad meetmed mõjutavad välismaailma ja vastupidi. Samuti ollakse teadlikud väiksemate ja suuremate mastaapide omavahelisest seotusest ning võimalusest töötada samade põhimõtete alusel eri struktuurides. Seetõttu oodatakse, et uue Euroopa Bauhausi teemal peetavad arutelud ja tehtav koostöö laieneks üle maailma ning mõnest ettepanekust areneksid välja konkreetsed ideed.

6.3.Valdkondadeülesus integreeritud lähenemisviisi jaoks

Ruumi tähenduslikuks muutmiseks ei ole vaja mitte üksnes paljude teadmiste ja oskuste olemasolu, vaid ka seda, et need kaasataks valdkondadeülestesse dialoogidesse ja uuringutesse. Paljudes vastustes on mainitud valdkondadeüleseid töömeetodeid, kuid mitmes loos minnakse valdkondadevahelisuse või -ülesuse kontseptsioonist kaugemale. Nende puhul seisneb tõeline innovatsioon ekspertide ja mitteekspertide teadmiste kombineerimises ja aktsepteerimises, tegutsemise ja mõtlemise võrdsel määral väärtustamises. Ideaaljuhul käib see käsikäes turvalises keskkonnas töötamisega, mis põhineb vastastikusel usaldusel ja koostööl.

6.4. Alustades osaluspõhisest lähenemisviisist

Tõhus kaasav kavandamine ja linnaplaneerimine peaks algama sellest, et kõiki inimesi kutsutakse üles arutelus osalema. Liigagi sageli märkisid vastajad, et selle raamistiku puhul oli kaasamisprotsess osaline ja kohati isegi puhtalt sümboolne. Kui tagada, et protsessi juhivad inimesed, kes soovivad sellest ka ise kasu saada, on tõenäosus, et lahendused vastavad vajadustele ja sekkumine toimub parimal võimalikul viisil, märksa suurem. Kaasatuse suurendamise vahenditena nimetasid paljud vastajad ühisrahastamist ja muid kodanikele mõeldud koostööpõhise rahastamise võimalusi.

6.5.Tehnoloogia piire ületav innovatsioon

Vaja on uut innovatsiooni paradigmat, mille korral ei piirdutaks üksnes rangelt tehnoloogiliste mudelite rakendamisega, vaid leitaks tasakaal tehnoloogia ja ühiskonna vahel. Uuenduslikul tehnoloogial on uue Euroopa Bauhausi eesmärgi saavutamisel täita oluline roll, alates digivahendite nutikast kasutamisest kuni uute materjalide kasutuselevõtuni. Ent innovatsiooni mõju ei pruugi tingimata tuleneda uudsusest või tehnoloogiast endast. See võib tuleneda näiteks uutest tööstuslikest meetoditest, millega vähendatakse kulusid ja muudetakse kättesaadavad lahendused taskukohasemaks, või uue tehnoloogia ja traditsioonilise lähenemisviisi kasutamisest ning kohalikest lahendustest, mis sobivad konkreetsete kontekstide või esteetiliste valikutega. Ka kunsti ja teadust on mainitud laiema innovatsioonikäsitluse edendamisel paljulubava valdkonnana.

6.6.Mineviku ja oleviku vahel

Pärandi, põlisteadmiste ja -tavade tähtsustamine ning nende rolli mõistmine jätkusuutliku tuleviku kujundamisel. Vajadus hinnata ümber tavad, mis ei sobi praeguse sotsiaalse ja ühiskondliku kontekstiga, võttes samal ajal arvesse vanu teadmisi, millest võib uute tulevikusuundade kujundamisel abi olla.

6.7. Uued rahastusviisid

Innovatsioon võib toimuda ka rahastuslahenduste kujul. Uued avaliku ja erasektori partnerluse vormid, projektide eri viisil juhtimine, uued võimalused, tänu millele saavad kodanikud ja väikesed ettevõtetel senisest suuremal määral osaleda.

7.VII. Kokkuvõte ja edasised sammud 

Ühise kavandamise etapp oli uue Euroopa Bauhausi algatuse raames esimene oluline samm. See kujundas selle algatuse identiteeti – nii protsessi kui ka sisu mõttes.

Järgmistes etappides jätkatakse kaasatusel põhineva lähenemisviisi rakendamist ja käsitletakse ühise kavandamise etapis esile kerkinud teemasid rohkem süvitsi. Senisest laiema osalejaskonna kaasamiseks tehakse edaspidi veelgi suuremaid jõupingutusi, et inimesteni jõuda.

Vahendid, mida kasutati kogemuste ja visioonide korjes, on pandeemia tõttu kehtestatud piiranguid arvestades sobivad. Samas on teatavatel rühmadel või inimestel digivahendite abil oma häält võimatu kuuldavaks teha. Järgmiste etappide tarbeks tuleks luua sellised vahendid, mis võimaldaksid inimestega kohapeal koostööd teha.

Partnerite kogukond kasvab ja mitmekesistub. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väljaspool Euroopat asuvatele partneritele, et suurendada algatuse üleilmset kaalu. See hõlmab tihedamalt poliitikakujundajaid ja tööstureid kui põhitegijaid, kelle abil tööstuse ökosüsteemi ümber kujundada.

Tänuavaldused

Täname siiralt kõiki inimesi ja organisatsioone, kes jagasid meiega aruandeid, seisukohti ja teadmisi ning korraldasid arutelusid ja võtsid neist osa. Üheskoos viime oma plaanid ellu!

Allikad

Lehekülg 3

·Nautilus shell © Adobe Stock – Dean Pennala

·Roheliste lehtede tekstuur © Adobe Stock – Vera Kuttelvaserova

·Ülaltvaade pargimurul puhkavatest inimestest © Adobe Stock – Watman

Lehekülg 8

· https://www.nordicbauhaus.eu/digital-bauhaus#/page=1  

· https://www.up.pt/neb-goes-south/  

· https://bauhaus-mar.pt/en/conference/  

· https://www.janvaneyck.nl/news/het-nieuwe-bauhaus  

· https://www.activehouse.info/wp-content/uploads/2021/02/Active-House-Newsletter-February-2021.pdf  

· https://www.daysoforis.com/en/homepage-spring-en/  

· https://centrumdesignu.gdynia.pl/  

· https://www.arcticdesignweek.fi/en/  

· https://europa.eu/new-european-bauhaus/events/bauhaus-north-rhine-westphalia-focus-europe_en  

· https://wood4bauhaus.eu/  

· https://www.dcci.ie/consumers/blog/new-european-bauhaus  

· https://www.uni-weimar.de/en/media/news/news/titel/open-call-for-a-new-european-bauhaus-weimar-2/  

· https://triennale.org/bauhaus

Lehekülg 15

·Wunderbugs / © Francesco Lipari

·Tree-House School / © Valentino Gareri

·The Arch / © O.S.T. & Constructlab

·Protegemos las escuelas © Barcelona City Council

·Palaluxottica / © Simone Bossi

·Street Carnival in Clonakilty / © Cork County Council

·UMAR unit / © Empa - Swiss Federal Laboratories for Materials Science and Technology

·Ljuba in Drago / © Ksenja Perko

·Rundelsgatani vihmaaiad Vellinges / © Source: edge

·Gyermely / © Balázs Danyi

·© Ireland’s Greenest town initiative

·House of Blivande / © Ketter Raudmets

·Backyard / © CC BY-NC-SA In My Backyard - rioneiva.com/nomeuquintal

·Pupils of Sustainable Dream City © Navet Science Center

·Reincarnation project © Akna Márquez

·Proto-Habitat / © Flavien Menu

·3D printed house / © Source: Prvok

·Workshop in Salak / © Keliaujančios dirbtuvės

·Housing solution / © A. De Smet, B. Pak & Y. Schoonjans (KU Leuven Faculty of Architecture), G. Bruyneel & T. Van Heesvelde (Samenlevinsopbouw Brussel), B. Van Hoecke (CAW Brussel)

·Projekthaus Potsdam / © Natalia Irina Roman

·Group using the toolkit / © Dan Lockton

·Shot from the 2019 "Bag from banner recovery" workshop / © Open Design School

·Home for The Homeless © xystudio

·Holmes Road Studios © Peter Barber Architects

·© De Ceuvel

·Domo – kestliku arhitektuuri haridus keskkoolis / © Dolores Victoria

·The Salt House © R. Hofmanis

(1)

  https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/ov/SPEECH_20_1655

(2)

  https://europa.eu/new-european-bauhaus/co-design/conference_en    

(3)

Anne Lacaton ja Jean-Philippe Vassal said 2021. aasta Pritzkeri arhitektuuriauhinna, millega tunnustati nende tööd hoonete renoveerimise vallas.

(4)

Vt lisateavet EUMiesAwardi veebisaidilt.

(5)

  https://europa.eu/new-european-bauhaus/2021-prizes_en

(6)

  https://europa.eu/new-european-bauhaus/partners-0/partners_en

(7)

  https://europa.eu/new-european-bauhaus/about/high-level-roundtable_en

(8)

  https://europa.eu/new-european-bauhaus/high-level-roundtable-visions_en    

(9)

  https://europa.eu/new-european-bauhaus/co-design/co-designing-new-european-bauhaus-0_en    

(10)

  https://www.housingeurope.eu/blog-1558/the-new-european-bauhaus

(11)

  https://www.beda.org/news/new-european-bauhaus/

(12)

  https://www.ace-cae.eu/activities/new-european-bauhaus-collective-nebc/

(13)

  https://pro.europeana.eu/page/new-european-bauhaus  

(14)

  https://www.europanostra.org/cultural-heritage-as-an-integral-dimension-of-the-new-european-bauhaus-initiative/

(15)

  https://triennale.org/bauhaus

(16)

  https://wood4bauhaus.eu/

(17)

  https://www.nordicbauhaus.eu/#/page=1

(18)

  https://bauhaus-mar.pt/en/

(19)

Ateena, Zagreb, Valencia, Porto, Bologna ja Toulouse

(20)

  http://www.eu-smart.community/index.html

(21)

  https://europa.eu/new-european-bauhaus/co-design/conference_en

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.9.2021

COM(2021) 573 final

ELi programmide kaasamine

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

Uus Euroopa Bauhaus: kaunis, kestlik, kaasav

Sisukord

EL-I PROGRAMMIDE RAKENDAMINE    

UUELE EUROOPA BAUHAUSILE SUUNATUD KONKURSID    

A.1. PAIKADE ÜMBERKUJUNDAMINE    

A.1.1.    Programmi „Euroopa horisont“ (EH) 2. sammas – üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime    

A.1.2.    Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)    

A.1.3.    Ühtse turu programm    

A.2.    ÜMBERKUJUNDAMINE INNOVATSIOONI VÕIMALDAVAKS ÖKOSÜSTEEMIKS    

A.2.1.    Programm LIFE    

A.2.2.    Programmi „Euroopa horisont“ 3. sammas – innovaatiline Euroopa    

A.2.3.    Ühtse turu programm ‒ COSME    

A.3.    UUTE TÄHENDUSTE LEVITAMINE    

A.3.1.    „LIFE ‒ uue Euroopa Bauhausi teadmiste jagamise platvorm    

A.3.2.    Programmi „Erasmus+“ tegevused õpilastele ja õpetajatele    

UUDE EUROOPA BAUHAUSI OSALISELT PANUSTAVAD KONKURSIKUTSED    

B.1. PAIKADE ÜMBERKUJUNDAMINE    

B.1.1.    Programmi „Euroopa horisont“ 2. sammas – üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime    

B.2.    ÜMBERKUJUNDAMINE INNOVATSIOONI VÕIMALDAVAKS ÖKOSÜSTEEMIKS    

B.2.1.    Ühtse turu programm    

B.2.2.    Programmi „Euroopa horisont“ 2. sammas – üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime    

B.2.3.    Programm „Loov Euroopa“ – sektoritevaheline tegevussuund    

B.2.4.    Programmi „Erasmus+“ innovatsioonipartnerlus – innovatsiooniliidud    

B.2.5.    Programmi „Erasmus+“ tipptaseme saavutamise partnerlus – kutsehariduse tipptaseme keskused    

B.3.    UUTE TÄHENDUSTE LEVITAMINE    

B.3.1.    Programmi „Euroopa horisont“ 2. sammas – üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime    

B.3.2.    Programm „Loov Euroopa“ – KULTUURI tegevussuund    

B.3.3.    Euroopa solidaarsuskorpus    

EL-I PROGRAMMIDE RAKENDAMINE

Komisjoni talitused on määranud kindlaks uue Euroopa Bauhausi rakendamise raamprogrammi esimesed katsemeetmed, millega tehakse algust 2021. aasta septembris. Kuna finantsiliselt on vaja teha ühiseid jõupingutusi, on ELi tasandil oluline mitut EÜ rahastamisvahendit kombineerida olenevalt sellest, kas vahendite kohaldamisalad täiendavad üksteist. ELi toetusega seotud ettepanekute finantsmõju võetakse arvesse asjaomaste programmide praegustes, 2021.–2027. aasta rahastamispakettides ja kokkulepitud inimressursside piires.

Vaja on suurendada ELi programmide kaudu pakutavat rahalist toetust muude kohalike, piirkondlike ja riiklike fondide abil, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, et tagada kontseptsiooni levitamine kohapeal. Iseäranis rohkesti rahalisi vahendeid läheb vaja tehiskeskkonna muutmiseks ning seda on võimalik saavutada ainult kõigi võimalike allikate kombineerimise teel. Komisjon pöörab erilist tähelepanu sellele, kuidas neid programme rakendamise ajal koordineeritakse.

Raamprogrammi võib jaotada kaheks: esimene projektikonkursside rühm on mõeldud just nimelt uue Euroopa Bauhausi projektide rahastamiseks; teise projektikonkursside rühma puhul moodustab see, mis seostub uue Euroopa Bauhausiga, projekti ühe osa (on kas prioriteet või kontekstielement), nii et projekti raames saab sellesse algatusse panustada, kuid projekt ei pea ainult sellega piirduma.

UUELE EUROOPA BAUHAUSILE SUUNATUD KONKURSID

A.1. PAIKADE ÜMBERKUJUNDAMINE

Raamprogrammi esimese kihi sihiks on toetada kohaliku tasandi tehiskeskkonnas mõne konkreetse pöörde elluviimist kooskõlas kolme põhiväärtusega, milleks on esteetika, kestlikkus ja sotsiaalne kaasatus. Kohaliku tasandi ümberkujundamisprojektide elluviimise kaudu uue Euroopa Bauhausi eesmärkide saavutamiseks läheb vaja laialdast toetust, et suurendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning korraldusasutuste suutlikkust.

A.1.1.    Programmi „Euroopa horisont“ (EH) 2. sammas – üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime

A.1.2.    Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)

A.1.3.    Ühtse turu programm

A.2.    ÜMBERKUJUNDAMINE INNOVATSIOONI VÕIMALDAVAKS ÖKOSÜSTEEMIKS

Meie tootmissüsteemid peavad täies mahus põhinema toodete ja teenuste ühiskondliku ja kultuurilise mõju põhjalikumal mõistmisel, toetudes ka universaaldisaini lähenemisviisidele, mis võivad läbida mitut valdkonda. Ühtlasi peaks innovatsiooni eesmärk olema kestlikkuse, kaasatuse ja esteetika lõimimine uutesse lahendustesse ja toodetesse.

A.2.1.    Programm LIFE

A.2.2.    Programmi „Euroopa horisont“ 3. sammas – innovaatiline Euroopa 

A.2.3.    Ühtse turu programm ‒ COSME 1

A.3.    UUTE TÄHENDUSTE LEVITAMINE

Kogukondade ja kodanikuühiskonnaga seotud ning põlvkondade- ja valdkondadevahelisele koostööle (sh teadus ja tehnoloogia, digitaalsed rakendused, sotsioloogia, ühiskonnateadused, politoloogia, majandus, kultuur, haridus, disain) tuginevate ühise kavandamise protsesside süstemaatilisem rakendamine näib olevat peamine tegur, mille kaudu lahendada ühiskondlikke ja keskkonnaprobleeme, nagu on teatanud uue Euroopa Bauhausi ühise kavandamise etapis osalejad.

A.3.1.    „LIFE ‒ uue Euroopa Bauhausi teadmiste jagamise platvorm

A.3.2.    Programmi „Erasmus+“ tegevused õpilastele ja õpetajatele 2  

UUDE EUROOPA BAUHAUSI OSALISELT PANUSTAVAD KONKURSIKUTSED

Osa meetmeid on sellised, mis aitavad uue Euroopa Bauhausi eesmärkide saavutamisele kaasa nii, et algatus lisatakse projektikonkurssi kontekstuaalse elemendina.

B.1. PAIKADE ÜMBERKUJUNDAMINE

Ehitus-, renoveerimis- ja pärandisektoriga seotud teadustegevus ning eksperimenteerimine saavad uude Euroopa Bauhausi panustada sellega, et nende tulemusena luuakse uusi tööriistu ja leitakse lahendusi, mida saab kasutada ümberkujundamise projektides.

B.1.1.    Programmi „Euroopa horisont“ 2. sammas – üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime

B.2.    ÜMBERKUJUNDAMINE INNOVATSIOONI VÕIMALDAVAKS ÖKOSÜSTEEMIKS

Uue Euroopa Bauhausi põhimõtteid järgiv paikade ümberkujundamine nõuab ka ärimudelite kohandamist ja uute lähenemisviiside väljatöötamist. Selles kontekstis võib sotsiaalmajandus anda algatusse olulise panuse.

B.2.1.    Ühtse turu programm

B.2.2.    Programmi „Euroopa horisont“ 2. sammas – üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime

Ka loome- ja haridusvaldkonna innovatsioon võib kiirendada uue Euroopa Bauhausi eesmärkide saavutamist.

B.2.3.    Programm „Loov Euroopa“ – sektoritevaheline tegevussuund

B.2.4.    Programmi „Erasmus+“ innovatsioonipartnerlus – innovatsiooniliidud

B.2.5.    Programmi „Erasmus+“ tipptaseme saavutamise partnerlus – kutsehariduse tipptaseme keskused 6  

B.3.    UUTE TÄHENDUSTE LEVITAMINE

Kogukondadega vastastikusel soovil koostöö tegemine moodustab uue Euroopa Bauhausi põhilise õpikeskkonna.

B.3.1.    Programmi „Euroopa horisont“ 2. sammas – üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime

Kultuuri-, haridus- ja noorte vabatahtliku tegevuse projektid võivad anda kasuliku panuse uude Euroopa Bauhausi.

B.3.2.    Programm „Loov Euroopa“ – KULTUURI tegevussuund 7

B.3.3.    Euroopa solidaarsuskorpus

(1)

https://eufundingoverview.be/funding/cosme

(2)

Erasmuse rahastamist võivad täiendada muud riiklikud või Euroopa fondid, näiteks taaste- ja vastupidavusrahastu, Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF+), tehnilise toe instrument, programm „Euroopa horisont“ ja programm „InvestEU“.

(3)

Alusharidus ja lapsehoid.

(4)

eTwinningu aastateemaga seotud tegevusi korraldab eTwinningu tugiteenistus, mida rahastatakse programmist „Erasmus+“. Kõik asjaomased tegevused, väljaanded ja kampaaniad moodustavad teenuste hankelepingu lahutamatu osa.

(5)

Seda meedet rahastatakse programmi „Erasmus+“ 2022. aasta tööprogrammi alusel, sh aastaeelarve jagunemine meetmete vahel, mille kinnitab programmi „Erasmus+“ komitee ja mille kohta teeb igal aastal otsuse komisjon.

(6)

Kutsehariduse tipptaseme keskuste veebisait.

(7)

Seda meedet rahastatakse programmi „Loov Euroopa“ 2022. aasta tööprogrammi alusel (sh aastaeelarve jagunemine meetmete vahel), mille kinnitab programmi „Loov Euroopa“ komitee ja mille kohta langetab igal aastal otsuse komisjon.

(8)

Seda meedet rahastatakse Euroopa Solidaarsuskorpuse 2022. aasta programmi alusel (sh aastaeelarve jagunemine meetmete vahel), mille kinnitab programmi Euroopa Solidaarsuskorpuse komitee ja mille kohta langetab igal aastal otsuse komisjon.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.9.2021

COM(2021) 573 final

Uue Euroopa Bauhausi poliitika ökosüsteem

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

Uus Euroopa Bauhaus: kaunis, kestlik, kaasav

Sisukord

UUE EUROOPA BAUHAUSI POLIITIKA ÖKOSÜSTEEM    

1.    Roheline kokkulepe    

1.1.    Euroopa renoveerimislaine    

1.2.    Pakett „Eesmärk 55“    

1.3.    ELi ringmajanduse tegevuskava    

1.4.    Nullsaaste tegevuskava    

1.5.    ELi rohelise taristu strateegia    

1.6.    Euroopa kliimamuutustega kohanemise strateegia    

1.7.    ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030    

1.8.    Strateegia „Talust taldrikule“    

1.9.    ELi metsastrateegia    

1.10.    Tekstiilistrateegia    

1.11.    Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia    

1.12.    ELi biomajanduse strateegia    

1.13.    Euroopa kliimapakt    

1.14.    Säästva ja aruka liikuvuse strateegia    

2.    Territoriaalne poliitika    

2.1.    Ühtekuuluvuspoliitika    

2.2.    ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon    

3.    Kultuuri- ja loomesektorid    

3.1.    Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava    

3.2.    Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistik    

4.    Sotsiaalne mõõde    

4.1.    Võrdõiguslikkuse liidu strateegiad    

4.2.    Euroopa sotsiaalõiguste sammas    

4.3.    ELi lapse õiguste strateegia ja Euroopa lastegarantii    

5.    Haridus ja oskused    

5.1.    Euroopa haridusruum    

5.2.    Keskkonnasäästlikkust edendav haridus    

5.3.    Euroopa oskuste tegevuskava aastani 2030    

6.    Euroopa digikümnend    

6.1.    Digikompass 2030    

6.2.    Programm „Digitaalne Euroopa“    

6.3.    Andmehaldust käsitlev õigusakt    

6.4.    Tehisintellekti pakett    

7.    Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat    

7.1.    Programm „Euroopa horisont“    

7.2.    Programmi „Euroopa horisont“ missioonid    

8.    Tööstus ja ettevõtlus    

8.1.    Euroopa uus tööstusstrateegia    

UUE EUROOPA BAUHAUSI POLIITIKA ÖKOSÜSTEEM

Uue Euroopa Bauhausi eesmärk on ühendada üksteisega kestlikkus, sotsiaalne kaasatus ja esteetika ning muud kogemusel põhineva kvaliteedi elemendid. Seega on see algatus oma olemuselt eri valdkondi läbiv ja transdistsiplinaarne.

Uue Euroopa Bauhausi raames püütakse rajada sildu ja luua sidemeid eri valdkondade, kohtade ja inimeste vahel, kasutades kollektiivset teadvust ja ühiseid teadmisi, et lahendada meie ees seisvaid keerukaid probleeme. Samuti võimaldavad integreeritud lähenemisviisid optimeerida erisuguste poliitikate mõju, tekitades neid vastastikku tugevdava sünergia.

Uus Euroopa Bauhaus toetub ELi rikkalikule poliitilisele taustale, mis hõlmab eri mõõtmetega seotud strateegilisi eesmärke ja orientiire, mida selle algatuse puhul on seatud eesmärgiks lõimida. Paljud poliitilised algatused juba panustavad uue Euroopa Bauhausi edendamiseks vajalike eeltingimuste loomisse, kuid enamik neist on keskendunud vaid selle ühele mõõtmele. Käesoleva lisa eesmärk ongi neid uue Euroopa Bauhausi suhtes asjakohaseid poliitikaraamistikke tutvustada.

1.Roheline kokkulepe

1.1.Euroopa renoveerimislaine 1

Euroopa renoveerimislainet käsitlevas teatises COM(2020) 662 on kirjeldatud uue Euroopa Bauhausi eesmärke. Renoveerimislaine teatises on sätestatud mitu olulist põhimõtet, kuidas CO2-heidet 2050. aastaks vähendada: olelusringipõhine mõtteviis ja ringmajandus; CO2-heite vähendamine ja taastuvate energiaallikate integreerimine; taskukohasus; energiatõhususe esikohale seadmine; kõrged tervishoiu- ja keskkonnastandardid; ohutus; juurdepääsetavuse tagamine; ühine lahendus rohe- ja digipöördega seotud probleemidele; esteetilise ja arhitektuurse kvaliteedi austamine. Selles käsitletakse kõige haavatavamaid inimesi ja kõige madalama tõhususnäitajaga hooneid nii elamu-, haldus-, haridus- kui ka tervishoiusektoris renoveerimise prioriteetsete valdkondadena.

Renoveerimislaine tegevuskava sisaldab mitmeid eri poliitikavaldkondadega seotud järelmeetmeid. Nende hulka kuulub ka renoveerimislaine käigus koostatav 2050. aasta tegevuskava, millest lähtudes vähendada hoonete puhul kogu olelusringi CO2-heidet (kava valmib 2023). See kava jääb pikaks ajaks aluseks poliitikas ja turgudel kujunevatele arengusuundadele kõigil geograafilistel tasanditel – nii ELi, liikmesriikide kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Kava toetub olelusringipõhisele mõtteviisile ja võtab arvesse ringmajanduses peituvat potentsiaali CO2-heite üldiseks vähendamiseks, aidates selle kaudu kliimaeesmärke saavutada. Tegevuskavas visandatakse tulevikuvisioon ning näidatakse sektorile ja ametiasutustele kätte suund, kuhu liikuda.

1.2. Pakett „Eesmärk 55“

Uue Euroopa Bauhausi jaoks on iseäranis olulised kaks selle paketi osa: direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, ja direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta. Mõlemad toetavad tehiskeskkonna ümberkujundamist kooskõlas Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega.

Uus Euroopa Bauhaus aitab omakorda kaasa selle paketi rakendamisele, andes uusi innovaatilisi ideid, kuidas suurendada tehiskeskkonna energiatõhusust ja taristu kestlikkust ning lõimida taastuvenergia- ja looduspõhised lahendused tehiskeskkonnaga. See ühendab kliimamuutustega seotud kaalutlused ja kestlikkuse meie elamiskogemusel põhineva kvaliteediga.

1.3.ELi ringmajanduse tegevuskava 2

2020. aastal vastu võetud ELi ringmajanduse teise tegevuskava eesmärk on suurendada ressursitõhusust, kahandada tarbimisjalajälge ning vähendada üldist keskkonna- ja kliimamõju. Lisaks seadusandlikele meetmetele sisaldab see mitmeid vabatahtlikuks kasutamiseks loodud vahendeid, näiteks keskkonnahoidlikud riigihanked, ELi ökomärgis ja raamistik „Level(s)“, millega edendada ressursside säästvat tootmist ja tarbimist ning aidata sellega kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Uue Euroopa Bauhausi jaoks on eriti oluline see, et praegused jätkusuutlikele hoonetele kehtestatud keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid vaadatakse üle ja viiakse kooskõlla ringmajanduse põhimõtetega, kasutades selleks raamistiku „Level(s) 3 näitajaid. Tegevuskava keskmes on tüüpilised üldkasutatavad hooned, näiteks bürood, munitsipaaleluruumid ja koolid, ning kava käsitleb nii uute hoonete ehitamist kui ka olemasolevate renoveerimist. Hoonetele seatud kriteeriumid hõlmavad ringmajandust, tervist, mugavust, kliimamuutustele vastupanu võimet ja olelusringi kulu ning aitavad avaliku sektori hankijatel näidata teed jätkusuutlikumate hoonete suunas. Selle algatuse põhjal saab välja töötada uue Euroopa Bauhausi enesehindamisvahendi, mille abil hinnata projekti kestlikkust, kaasavust ja esteetilisust. Ettevõtjad ja tarbijad saavad uue Euroopa Bauhausi eesmärkide saavutamisele kaasa aidata, ostes ELi ökomärgisega tooteid ja teenuseid − need vastavad kogu olelusringi ulatuses kõrgetele keskkonnastandarditele. ELi ökomärgise kriteeriumid kehtivad kõvakattetoodetele, puidu-, korgi- ja bambusepõhistele põrandakatetele, värvidele ja lakkidele, tekstiiltoodetele, mööblile ja madratsitele. Ringmajanduse tegevuskavas kuulutati välja jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide ajakohastamine ning rõhutati üle, et komisjon kaalub ehitus- ja lammutusjäätmete ning nende eri materjalidest koostisosade korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtmäärade kehtestamist.

1.4.Nullsaaste tegevuskava 4

ELi tegevuskavas „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste saavutamine“ on seatud eesmärk tagada, et saaste, sealhulgas sisesaaste, ei kahjustaks meie tervist ega ökosüsteeme. See on iseäranis oluline nendes kohtades, kus me elame. Seetõttu esitatakse selles tegevuskavas juhtalgatused, mille käigus teha kindlaks linnade peamised haljastamis- ja innovatsioonivajadused ning kasutada kohalikke digiteisikuid, et vältida saastet nii sise- kui ka välitingimustes. Nii aitab tegevuskava edendada uue Euroopa Bauhausi kestlikkuse põhimõtet.

1.5.ELi rohelise taristu strateegia 5

Roheline taristu taasühendab eluliselt tähtsad looduslikud alad uuesti linnakeskustega ning taastab ja parandab nende funktsionaalset rolli. See on oluline tegevuskava, mille eesmärk on kaitsta looduskapitali ja samal ajal parandada elukvaliteeti ning selle tulemusena panustada kestlikkuse kui Euroopa Bauhausi ühe põhielemendi edendamisse.

1.6.Euroopa kliimamuutustega kohanemise strateegia 6

ELi uue kliimamuutustega kohanemise strateegia eesmärk on suurendada ja kiirendada ELi jõupingutusi kaitsta loodust, inimesi ja elatusvahendeid kliimamuutuste vältimatu mõju eest. Seetõttu panustab see strateegia uue Euroopa Bauhausi kestlikkuse mõõtmesse, hõlbustades kliimamuutustele vastupanuvõimega seotud kaalutluste lõimimist hoonete ja elutähtsa taristu ehitamisse ja renoveerimisse. Programmi „Euroopa horisont“ kliimamuutustega kohanemise missioon on selle strateegia rakendamise peamine vahend. Kohandatud ja kohapõhised reageeringud ja meetmed, mille kavandamisse, arendamisse ja katsetamisse on kodanikke tihedalt kaasatud, on üks valdkondi, kus nii uus Euroopa Bauhaus kui ka kliimamuutustega kohanemise poliitika võiksid kattuda.

1.7.ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030 7

ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias on rõhutatud linna haljasaladest, sealhulgas haljaskatustest ja -seintest, saadavat kasu. Need mõlemad on uue Euroopa Bauhausi olulised elemendid nii kestlikkuse kui ka esteetilisuse seisukohast. Hiljutised COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud liikumispiirangud on näidanud, kui väärtuslikud on linnaruumis leiduvad haljasalad meie kehalise ja vaimse heaolu hoidmiseks. Ühtlasi aitab taimkate linnapiirkondi jahutada ja leevendada loodusõnnetuste mõju. Bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamine ja looduspõhiste lahenduste ulatuslik kasutuselevõtmine aitab Euroopa Bauhausi edendada, kuna see on olemuselt üks kõige tõhusamaid, kestlikumaid ja kahtlemata esteetilisemaid algatusi.

1.8.Strateegia „Talust taldrikule“ 8

Strateegia eesmärk on muuta toidusüsteemid õiglaseks, tervislikuks ja keskkonnasõbralikuks. Püütakse tagada, et igaühel oleks juurdepääs piisavale, ohutule, täisväärtuslikule ja kestlikult toodetud toidule, ning vähendada toidukadu ja vältida jäätmeteket. Strateegia „Talust taldrikule“ aitab saavutada uue Euroopa Bauhausi kestlikkuse ja kaasatusega seotud eesmärke, näiteks linna toidusüsteemide, köögiviljaaedade ja toiduringlussüsteemide kaudu.

1.9.ELi metsastrateegia 9

ELi metsastrateegiaga püüeldakse selle poole, et meie metsad oleksid praegusest suuremad, tervemad ja mitmekesisema elustikuga, eelkõige on sihiks suurendada metsade CO2 talletamise ja kasvuhoonegaaside sidumise võimet, peatada elupaikade ja liikide hävimine ning tagada, et metsad saaksid täita oma sotsiaal-majanduslikke funktsioone ka eesootavatel kümnenditel. Strateegia järgi tuleb säästva ja kliimaneutraalse majanduse kujundamisel tagada puidu optimaalne kasutus vastavalt kaskaadkasutuse põhimõttele. See tähendab, et puitu tuleks kasutada nii palju kui võimalik pika kasutusajaga materjalide ja toodete valmistamiseks. Ehitusmaterjalina kasutatava puidu praegust väikest turuosa tuleb suurendada, asendades sellega energiamahukaid ja fossiilkütustepõhiseid materjale. Sektori laiendamiseks on vaja teha pika kasutusajaga ja ohutu puidupõhise ehitusmaterjali valdkonnas täiendavaid teadusuuringuid ja leida innovaatilisi lahendusi. See hõlmab puidu kasutamist hoonete ehitamiseks, mis on tähtsal kohal ka uue Euroopa Bauhausi puhul.

1.10.Tekstiilistrateegia 10

See strateegia muudab viisi, kuidas me tekstiiltooteid valmistame, kasutame ja korduskasutame. Noorematel põlvkondadel on eriline roll põlvkondade lähendamisel, kangaste ümberkujundamisel ning innovatsiooni ja ettevõtluse edendamisel. Selle soodustamiseks toetatakse uusi vastupidavuse, parandatavuse ja jagatavuse ärimudeleid, innovaatiliste materjalide arendamist ning mööbli või ehitustoodete valmistamiseks kasutatavate materjalide taaskasutamist kooskõlas jäätmehierarhia ja uue Euroopa Bauhausi põhimõtetega ning esitluste ja teadlikkuse suurendamise projektidega, mida rahastatakse selliste ELi programmide nagu LIFE ja „Euroopa horisont“ kaudu.

1.11.Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia 11

ELi elanikkond tunneb suurt muret kahjulike kemikaalide ning mõju pärast, mida need avaldavad inimeste tervisele ja keskkonnale. Materjalid ja tooted, mida kasutatakse ehituses sise- ja välitöödeks, tekstiilid, vähese CO2-heitega transport, akud, tuuleturbiinid, taastuvad energiaallikad ja tarbekaubad sisaldavad suurt hulka kemikaale, millest üsna paljud on kahjulikud ja võivad mõjutada meie elukvaliteeti. Kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias esitatud mürgivaba keskkonna kujundamise meetmete eesmärk on tõhustada inimeste ja keskkonna kaitset ning edendada ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide ja materjalide kasutamist, töötades välja asjakohased kriteeriumid rohepöörde läbiviimiseks. Selle tulemusena tagatakse, et tulevased hooned, taristud ja tooted on ohutumad, aitavad panustada kestlikumasse tulevikku ja vähendavad üldist keskkonnajalajälge.

1.12.ELi biomajanduse strateegia 12

Biomajandus otsib uusi viise ressursside tootmiseks ja tarbimiseks, austades samal ajal meie planeedi piire ning eemaldudes lineaarmajandusest, mis põhineb fossiilkütuste ja maavarade laiaulatuslikul kasutamisel. Taastuvad bioressursipõhised materjalid ja rohelised keskkonnad aitavad kaasa alljärgnevale: (1). CO2-neutraalsuse, ringmajanduse ja kestlikkusega seotud eesmärkide saavutamine; (2). tööhõive suurendamine, eelkõige maapiirkondades töökohtade ja elatusallikate loomine; ning (3). inimeste elukvaliteedi parandamine (nt puitu peetakse esteetiliselt meeldivaks, stressi maandavaks ja häid akustilisi omadusi evivaks ehitusmaterjaliks).

1.13.Euroopa kliimapakt 13

Uus Euroopa Bauhaus on tihedalt seotud Euroopa kliimapaktiga − kogu ELi hõlmava algatusega, millega kutsutakse inimesi, kogukondi ja organisatsioone üles kliimameetmetes kaasa lööma ja looma rohelisemat Euroopat. Pakt julgustab võtma kohustusi, mõõdab edusamme ja hõlbustab arutelusid renoveerimisega seotud tarneahelas osalejate vahel. Kodanikke kaasates leitakse programmi „Euroopa horisont“ kaudu lahendusi ja sõelutakse välja ideed, millest võiks uue Euroopa Bauhausi puhul kasu olla. Euroopa kliimapaktiga on liitunud juba üle 500 kliimasaadiku 14 , kes edendavad kliimameetmete võtmist ja selle kaudu panustavad uue Euroopa Bauhausi jaoks olulistesse valdkondadesse.

1.14.Säästva ja aruka liikuvuse strateegia 15

Säästva ja aruka liikuvuse strateegia esitab tegevuskava, kuidas viia ELi transpordisüsteemis ellu rohe- ja digipööre ning kujundada Euroopa transport tulevaste kriiside suhtes vastupidavamaks. Uude Euroopa Bauhausi panustab strateegia sellega, et muudab transpordi peamiseks sotsiaalset lävimist soodustavaks teguriks ning aitab inimesi ja piirkondi Euroopas üksteisele lähemale tuua. Samuti pakub see lahendusi, kuidas transporti ja liikuvust säästvamaks muuta ning selle tulemusena meie linnu tervislikumaks elukeskkonnaks kujundada. Ühtlasi on seatud eesmärgiks parandada liikuvuse kättesaadavust ja taskukohasust kõigile, sealhulgas piiratud liikumisvõimega inimestele, nii nagu uue Euroopa Bauhausi kaasatuse põhimõte ette näeb.

2.Territoriaalne poliitika

2.1.Ühtekuuluvuspoliitika

Ühtekuuluvuspoliitika on peamine vahend, millega toetatakse rohepööret ja õiglast üleminekut Euroopa linnades ja piirkondades, aidates sel viisil kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele ja renoveerimislaine teostamisele. Kuna ühtekuuluvuspoliitika eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, avab see head võimalused uue Euroopa Bauhausi põhimõtete juurutamiseks regionaalarengu ökosüsteemides ning seejärel ka riiklike, piirkondlike ja kohaliku omavalitsuse asutustelt heakskiidu saamiseks. Ühtekuuluvuspoliitika ja spetsiaalsete vahendite abil edendatav integreeritud territoriaalne areng võimaldab riiklikel, piirkondlikel ja kohaliku omavalitsuse sidusrühmadel kohaldada uue Euroopa Bauhausi põhimõtteid investeeringute tegemisel territoriaalselt tundlikul viisil. Lisaks pakub ühtekuuluvuspoliitika ainulaadset võimalust leida uusi lahendusi piiriülese ja riikidevahelise koostöö kaudu.

Kestliku linnaarengu toetamine Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa linnaarengu algatusest vahendite sihtotstarbelise eraldamise teel (esimese puhul 8 % kogu riiklikust eraldisest, teise puhul 400 miljonit eurot) võimaldab lahendada keerukaid linnaprobleeme, mis nõuavad rohepöörde elluviimiseks valdkondadevaheliste poliitikameetmete võtmist ja uue Euroopa Bauhausi põhimõtete järgimist, edendades kohapõhist, integreeritud ja kaasavat lähenemisviisi ning kohalike sidusrühmade osalemist.

Peale selle on ühtekuuluvuspoliitika raames kavas investeerida 2021.−2027. aastal kliima ja keskkonnaga seotud projektidesse üle 100 miljardi euro. Ühtlasi rahastatakse majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmise alal tehtavaid teadusuuringuid. Hoonetesse investeerimise vallas saab ühtekuuluvuspoliitika raames toetada üldkasutatavate hoonete, kortermajade ja munitsipaaleluasemetega seotud projekte. Samuti võib ühtekuuluvuspoliitika aidata piirkondadel hoogustada ehitussektoris teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni ning toetada selliste materjalide ja lahenduste väljatöötamist, mis võimaldaksid hooneid taskukohaselt ja kestvalt renoveerida.

2.2.ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon

Komisjoni teatises ELi maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni kohta on määratud kindlaks peamised probleemid, millega maapiirkonnad silmitsi seisavad, ja toodud välja olemasolevad võimalused.

Selle visiooni eesmärk on hakata nende probleemidega tegelema, tuginedes ELi rohe- ja digipöörde uutele võimalustele ja COVID-19 pandeemia käigus saadud kogemustele ning tehes kindlaks viisid, kuidas parandada maapiirkondade elukvaliteeti, saavutada tasakaalustatud territoriaalareng ja soodustada majanduskasvu. Võttes aluseks prognoosid ja ulatuslikud konsultatsioonid maapiirkondade elanike ja muude sealses tegevuses osalejatega, on selles tulevikuvisioonis välja pakutud maaelupakt ja maaelu arengu tegevuskava, et muuta maapiirkonnad tugevamaks, ühendatuks, vastupanuvõimeliseks ja jõukaks. See kutsub kõiki fonde üles tegema maapiirkondade säästva arengu nimel koostööd.

Kavandatud meetmete hulka kuuluv juhtalgatus „Maapiirkondade omavalitsuste toetamine energiasüsteemi ümberkujundamisel ja kliimamuutuste vastu võitlemisel“ sisaldab meetmeid, mille abil parandada maapiirkondade eluasemete ja muude sealsete hoonete kvaliteeti ning edendada struktuurifondide kasutamist renoveerimislaine rahastamiseks, eelkõige seoses uue Euroopa Bauhausiga.

3.Kultuuri- ja loomesektorid

3.1.Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava 16

Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava ja nõukogu kultuurivaldkonna töökava (2019‒2022) üks juhtpõhimõtteid on seotud kultuuri panusega kestlikku sotsiaalsesse ja majanduslikku arengusse. See kajastub mitmete liikmesriikide eksperdirühmade tegevuses (kvaliteetse arhitektuuri, kultuuripärandi ja kliimamuutuste ning kestliku arengu kultuurilise mõõtme alal), mida koordineerib komisjon. On ka selliseid töörühmi, mis käsitlevad laiemat ökosüsteemi (kunstnike töötingimused, sooline võrdõiguslikkus jms). Peale selle moodustab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukonna, mis hakkab tegutsema just kultuuri- ja loomesektoris ning tööstuse valdkonnas. Tegevuskava teine strateegiline eesmärk on kasutada kultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse võimalusi sotsiaalse sidususe ja heaolu saavutamiseks. Seega aitab tegevuskava kaasa uue Euroopa Bauhausi eesmärkide täitmisele ja selle kolme põhimõtte järgimisele.

3.2.Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistik 17

See raamistik tugineb Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 tulemustele ning toob 60 meetme kaudu esile kultuuripärandis peituva võime suurendada sotsiaalset kapitali, hoogustada majanduskasvu ja tagada keskkonnasäästlikkus. Moodustades meie (tehis)keskkonna olulise osa, on ka kultuuripärandil ja ajaloolistel hoonetel täita uue Euroopa Bauhausi eesmärkide saavutamisel − kaasava, kauni ja kestliku arengu edendamisel − oma roll.

4.Sotsiaalne mõõde

4.1.Võrdõiguslikkuse liidu strateegiad 

Euroopa Komisjon on pühendunud võrdõiguslikkuse liidu loomisele. Spetsiaalsetes strateegiates 18 on sätestatud mehhanismid ja meetmed, kuidas luua kõigile piisavalt head tingimused elamiseks ja arenguks, olenemata sool, rassil või etnilisel päritolu, usutunnistusel või veendumustel, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhinevatest erinevustest. Võrdõiguslikkuse liidu loomisel on lisaks sihipärastele meetmetele tähtsal kohal ka võrdõiguslikkuse ja juurdepääsetavuse tõhustatud süvalaiendamine kõigis asjakohastes ELi poliitikavaldkondades, õigusaktides ja rahastamisprogrammides, sealhulgas uues Euroopa Bauhausis.

Puuetega inimeste õiguste strateegias aastateks 2021−2030 19 rõhutatakse, et juurdepääs tehis- ja virtuaalkeskkonnale on eeltingimus selleks, et puuetega inimesed saaksid iseseisvalt toime tulla ja täiel määral kõigis eluvaldkondades osaleda. Juurdepääsetavuse tagamine on tähtis ka hoonete kestlikkuse seisukohast: see muudab need kaasavamaks, mitmekesisemate inimrühmade jaoks hõlpsamini kasutatavaks ja inimeste vananemisega seoses ilmnevaid vajadusi paremini arvestavaks. Uue Euroopa Bauhausi puhul on oluline ka romasid käsitlevas ELi strateegilises raamistikus sätestatud eesmärk suurendada kuni 2030. aastani tõhusat võrdset juurdepääsu piisavatele segregatsioonita eluasemetele ja esmatähtsatele teenustele.

4.2.Euroopa sotsiaalõiguste sammas 20

Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas on komisjon püstitanud kõrgelennulise eesmärgi: vähendada 2030. aastaks ELis vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähemalt 15 miljoni võrra, sealhulgas vähemalt 5 miljoni lapse võrra. Uus Euroopa Bauhaus aitab parandada sotsiaalset kaasatust, tugevdades ligipääsetavuse põhimõtete kandepinda, ning seejuures ei peeta silmas mitte ainult füüsilist ligipääsetavust, vaid ka teabe kättesaadavust ja otsustusprotsessides osalemise võimalikkust. Erilist tähelepanu pööratakse ka taskukohasuse tagamisega seotud meetmetele. Seega on mõlemad algatused teineteisega tihedalt seotud.

4.3.ELi lapse õiguste strateegia 21 ja Euroopa lastegarantii 22

Laste vaesuse vastu võitlemine ning kaasava ja lapsesõbraliku ühiskonna, tervishoiu- ja haridussüsteemi edendamine on nii lapse õigusi käsitleva ELi strateegia kui ka uue Euroopa Bauhausi põhielemendid. Kinnitades, et igal lapsel on juba kõige varasemast eluetapist alates õigus piisavale elatustasemele, rõhutatakse strateegias, et väikese sissetulekuga peredest pärit lastel on suurem oht sattuda elama halbades tingimustes ja ülerahvastatud eluruumides ning nad puutuvad rohkem kokku kodutusega. Nõukogu soovituses, millega luuakse Euroopa lastegarantii, kutsutakse liikmesriike üles tagama kõigile vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele lastele hea juurdepääs korralikule eluasemele (samuti mitmele muule põhiteenusele, millest osa peaks olema tasuta). Riiklikud tegevuskavad Euroopa lastegarantii rakendamise kohta peaksid ulatuma kuni 2030. aastani ja neid tuleks kombineerida kavadega, mille eesmärk on viia rohelise kokkuleppe raames ellu teatavad territoriaalsed muutused.

5.Haridus ja oskused

5.1.Euroopa haridusruum

Kliimaalast haridust edendava koalitsiooni 23 eesmärk on luua üheskoos osaluspõhine hariduskogukond, mille kaudu aidata ellu viia kliimaneutraalse ühiskonna kujundamiseks vajalikke muutusi. Oma digiplatvormi kaudu ja kogukonnaga lävimise teel saab kliimaalast haridust edendav koalitsioon korraldada uue Euroopa Bauhausi prioriteetide teemal arutelusid ja osaluspõhiseid väljakutseid. Täpsemalt öeldes saab kliimaalast haridust edendav koalitsioon võimendada meetmeid, mis aitavad rohelistel koolidel kui füüsilistel struktuuridel ja kõigil muudel õpikeskkonna elementidel (innovaatiline pedagoogika, projektipõhine õpe, ainetevahelised õpetajarühmad jms) üksteist vastastikku täiendada.

Euroopa ülikoolide 24 liidud saavad uude Euroopa Bauhausi panustada sellega, et ärgitavad eri teadusharude ja eri riikide üliõpilasi tegema kestlikkuse parandamise nimel koostööd arhitektide, kunstnike, inseneride ja projekteerijatega. Samuti edendavad nad kogu institutsiooni hõlmavat lähenemisviisi, mille korral kestlikkus on lõimitud kõikidesse tegevustesse, samamoodi nagu uue Euroopa Bauhausi puhulgi.

5.2.Keskkonnasäästlikkust edendav haridus

Ettepanek nõukogu soovituse kohta keskkonnasäästlikkust edendava hariduse teemal on kavas esitada 2021. aasta lõpuks. Selle eesmärk on aidata kaasa rohepöörde ja kestlikkuse lõimimisele kõikidesse hariduse ja koolituse etappidesse, sealhulgas nii üldharidusse, kõrgharidusse kui ka kutsealasesse koolitusse.

Programm „Erasmus+“ pakub mitmesuguseid võimalusi, kuidas toetada üld- ja kõrghariduse meetmeid keskkonnasäästlikkust edendava hariduse vallas, muu hulgas toetatakse kogu institutsiooni hõlmavaid kestlikkusega seotud lähenemisviise ning loovust ja innovatsiooni, samamoodi nagu uue Euroopa Bauhausi puhulgi.

5.3.Euroopa oskuste tegevuskava aastani 2030 25

Kiirete tehniliste muutuste, digiülemineku, kliimamuutuste, demograafiliste suundumuste ja uute töövormide koosmõju on tekitanud vajaduse innovaatiliste ideede järele, mis aitaksid tagada, et haridus ja kutseõpe mitte ainult ei kohane nende muutustega, vaid on ühtlasi nende elluviimisel ja edasikandmisel esirinnas. Euroopa oskuste tegevuskava on uue Euroopa Bauhausi rakendamisel põhjapaneva tähtsusega, kuna selle eesmärk on parandada ELis oskuste asjakohasust, et tugevdada jätkusuutlikku konkurentsivõimet, tagada sotsiaalne õiglus ja suurendada meie vastupidavust. Tegevuskavas tuuakse välja õiguse kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, enese täiendamisele ja elukestvale õppele. Uus oskuste tegevuskava on kindlalt seotud Euroopa rohelise kokkuleppe uue digistrateegia ning uute tööstus- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate strateegiatega, kuna oskused on nende edu võti. Peale selle toetab see tegevuskava ka nõukogu soovituse ettepanekut töösilla kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid.

6.Euroopa digikümnend

6.1.Digikompass 2030 26

Tuginedes Euroopa digituleviku kujundamise strateegiale, milles on sätestatud digikümnendi põhieesmärk anda ELi 2030. aastaks seatud digieesmärkidele – olla digitaalselt suveräänne avatud maailmas, kus kõik on omavahel järjest tihedamini seotud, ning edendada sellist digipoliitikat, mis võimestaks inimesi ja ettevõtteid püüdlema inimkeskse, kestliku ja jõukama digituleviku poole – konkreetne kuju. Eesmärgid, mis on seatud valdkonnaüleste digitehnoloogiate ja -teenuste pakkumise kiirendamiseks (oskused, ühendatus, ettevõtete ja avalike teenuste digiüleminek), aitavad lahendada probleeme, millele on osutanud uus Euroopa Bauhaus (ühendatus, digilõhe, kohaliku ja üleilmse tasandi vahel silla loomine). Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste kaasamine ja tugevdamine on Euroopa digikümnendi oluline eesmärk. Osa võrgustiku kahesajast keskusest keskendub eeldatavasti ka ehitustööstusele või loovusele ja kaunitele kunstidele. Neid keskusi rakendatakse uue Euroopa Bauhausi kontekstis selleks, et kujundada kestlikke ja kaasavaid, reaalseid ja virtuaalseid keskkondi ja kogemusi.

6.2.Programm „Digitaalne Euroopa“

Äsja loodud digitaalse Euroopa programm pakub strateegilist rahastamist, et kiirendada majanduse elavdamist ning kujundada Euroopa ühiskonna ja majanduse digiüleminekut, eelkõige digitehnoloogia arendamise ja selle laialdase kasutamise kaudu.

Eelkõige toetab programm „Digitaalne Euroopa“ osaluspõhiseid lähenemisviise ja arukates kogukondades selliste taristute rakendamist, mis aitavad kaasa uue Euroopa Bauhausi elluviimisele. Kohalike digiteisikute arendamine aitab edendada osaluspõhist linnaplaneerimist, et kujundada välja säästvam ja kestlikum elukeskkond. Digitaalse Euroopa programm toetab ka mitmesuguseid tehisintellekti kontrollimise ja katsetamise üksusi, mis soodustavad innovatsiooni muu hulgas tervishoius ja arukates kogukondades.

Mitmesugused digitaalsed algatused aitavad programmi „Loov Euroopa“, Europeana ja platvormi S+T+ARTS kaudu luua sildu diginovaatorite ja n-ö tegijate (kunstnikud, linnajuhid ja arendajad, tervishoiusektor) vahel, suurendades selle tulemusena uue Euroopa Bauhausi edu.

6.3.Andmehaldust käsitlev õigusakt

Komisjon esitas 2020. aasta novembris andmehaldust käsitleva seaduse ettepaneku, millega pannakse paika andmete jagamise ja andmeruumide haldamise raamistik. See moodustab õigusliku raamistiku, mis võimaldab koguda, usaldada ja kasutada varasemast rohkem andmeid, et kavandada tulevikuks keskkonnasõbralikumaid ja süsinikuvaesemaid või lausa süsinikuvabu hooneid.

6.4.Tehisintellekti pakett

2021. aasta aprillis vastu võetud tehisintellekti paketiga pani komisjon aluse ELi esimesele tehisintellekti õigusraamistikule ning käivitas koos liikmesriikidega kooskõlastatud kava. Paketi eesmärk on tagada inimeste ja ettevõtjate ohutus ja põhiõigused, toetades samal ajal tehisintellekti kasutuselevõttu, investeeringuid ja innovatsiooni kogu ELis. Tehisintellekti kasutamine on uue Euroopa Bauhausi vaimus kujunevate ärimudelite põhikomponent ning individuaalsetele vajadustele vastavaks kohandatud innovaatiliste digilahenduste allikas, püüab säilitada tasakaalu nii esteetika kui ka loodusega töötamise ja loodusega taasühendamise vahel.

7.Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat 

7.1.Programm „Euroopa horisont“ 27  

Programmiga „Euroopa horisont“ toetatakse Euroopa rohepööret, mis põhineb konkurentsivõimelistel Euroopa tööstuse ja teeninduse väärtusahelatel. Sellise pöörde elluviimiseks on vaja keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja sotsiaalsete üleminekute alal põhjalikke interdistsiplinaarseid teadusuuringuid ja innovatsiooni, nagu toob esile uus Euroopa Bauhaus. Teadusuuringutest ja innovatsioonist oleneb, kui kiiresti see üleminek saab toimuda ning mis selle tulemusena muutub ja millised hüved kaasnevad, näiteks õhukvaliteedi paranemine, tööhõive suurenemine, sotsiaalse kaasatuse suurenemine, ressursside säästev majandamine ja fossiilkütustest sõltuvuse vähenemine. Kõik need meetmed toovad ühiskonnale ja inimestele kasu, võimaldades lahendada tänapäeva probleeme. Koostöö ja loovus – eelkõige teaduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline – on rahu ja jõukuse alustalad. Teadusuuringutel ja innovatsioonil võib olla oma osa ka uue Euroopa Bauhausi põhimõtete levitamisel väljapoole ELi, rakendades teadusuuringute ja innovatsiooni üldist lähenemisviisi 28 , näiteks jagades teavet standardite, parimate tavade ja uute ideede kohta.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) korraldab oma teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu ettevõtmisi, mis ühendavad hariduse, teadusuuringud ja innovatsiooni ühtseks teadmiste kolmnurgaks, saavutamaks uue Euroopa Bauhausi eesmärgid. Oma kohapõhise sekkumismudeli ja üle kogu ELi asuva enam kui 2000 partneriga ökosüsteemi kaudu lävib EIT kodanikega ja suurendab nende teadlikkust uuest Euroopa Bauhausist, toetab uusi äriideid, milles on ühendatud uue Euroopa Bauhausi põhimõtted, ning kiirendab uue Euroopa Bauhausi vaimus tegutsevate idufirmade kasvu.

7.2.Programmi „Euroopa horisont“ missioonid 29  

Ambitsioonikate, julgete ja pikaajaliste teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks on programmi „Euroopa horisont“ raames kavandatud viis missiooni. Need on järgmised: 1) sada kliimaneutraalset linna 2030. aastaks – inimeste toel ja nende jaoks; 2) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeline Euroopa: valmistada Euroopat ette kliimamuutusteks ning kiirendada 2030. aastaks üleminekut kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja õiglasele Euroopale; 3) kaitsta mulda tähendab kaitsta elu; 4) missioon „Meritäht 2030: maailmamere ja magevete hea seisundi taastamine“; ning 5) vähist vabaks – see on võimalik. Nende missioonide eesmärk on luua Euroopas avalikke hüvesid piisavalt suures ulatuses, et lahendada laialdasi süsteemseid probleeme. Samamoodi nagu uus Euroopa Bauhaus, nii püüavad ka missioonid rohe- ja digipöörde edendamiseks üldsust inspireerida, äratada tähelepanu, kaasata kodanikke ja sidusrühmi ning panna neid mõtlema välja uusi ideid, prototüüpe, tooteid ja lahendusi. Peale uue Euroopa Bauhausi majakaprojekti tutvustamist avavad linnadega seotud ja kliimamuutustega kohanemist käsitlevad missioonid suurepärase võimaluse edendada uue Euroopa Bauhausi ja missioonide omavahelist sünergiat veelgi. Linnadega seotud missiooni raames võetakse tarvitusele erimeede: asjaosalised linnad allkirjastavad kliimaneutraalse linna lepingu, mis sisaldab ka uue Euroopa Bauhausi põhimõtteid ja väärtusi.

8.Tööstus ja ettevõtlus

8.1.Euroopa uus tööstusstrateegia 30

Tööstus ja ettevõtted on taristu, toodete ja teenuste pakkumisel olulised osalejad, võimaldades ellu viia uue Euroopa Bauhausi projekte nii Euroopas kui ka mujal.

Euroopa Komisjon ajakohastas 2021. aasta mais senist tööstusstrateegiat, tagamaks, et võtaksime tööstuseesmärkide seadmisel arvesse COVID-19 kriisiga kaasnenud uusi asjaolusid ning et Euroopa tööstus saaks näidata teed digi- ja rohepöörde ning ühtlasi vastupanuvõimelisema majanduseni. Selle eesmärgi saavutamiseks on ülioluline järgida üleminekujuhiseid, mis on koostatud 14 tuvastatud ökosüsteemi kohta. Kõnealuse ülemineku elluviimisel on esmatähtsaks peetud ehituse ökosüsteemi ning üleminekul lähtutakse tegevuskavast, mille koostamisest on kõrgetasemelise ehitusfoorumi kaudu osa võtnud sidusrühmad ja komisjoni eri sektorid.

Ehituse ökosüsteemi üleminekujuhised on uue Euroopa Bauhausi jaoks olulised, kuna need pööravad tähelepanu kestlikkusele, et aidata paremini kaitsta inimesi ja keskkonda, soodustades innovatsiooni ja paremate oskuste omandamist, töötades välja ohutuid ja kestlikke ehitustoodete alternatiive või parandades olemasolevate toodete kestlikkust, samuti parandades hoonete energiatõhusust ja keskkonnatoimet. Peale ehituse on uue Euroopa Bauhausi seisukohast iseäranis olulised ka järgmised tööstusstrateegias nimetatud tööstusökosüsteemid: „lokaal- ja sotsiaalmajandus ning tsiviiljulgeolek“, „kultuuri- ja loomesektor“, „turism“ ja „tekstiilitööstus“. Rohe- ja digipööre nendes ökosüsteemides, mida toetavad peagi valmivad üleminekujuhised, võib oluliselt kaasa aidata uue Euroopa Bauhausi väärtuste edendamisele konkreetsel viisil ja eri väärtusahelate ulatuses.

(1)

  https://ec.europa.eu/energy/topics/energy-efficiency/energy-efficient-buildings/renovation-wave_en  

(2)

  https://ec.europa.eu/environment/pdf/circular-economy/new_circular_economy_action_plan.pdf  

(3)

  https://ec.europa.eu/environment/levels_en  

(4)

COM(2021)400: https://ec.europa.eu/environment/strategy/zero-pollution-action-plan_en  

(5)

  https://ec.europa.eu/environment/nature/ecosystems/strategy/index_en.htm  

(6)

Kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia, OM(2021)82 Final

(7)

  https://ec.europa.eu/environment/strategy/biodiversity-strategy-2030_en  

(8)

  https://ec.europa.eu/food/horizontal-topics/farm-fork-strategy_en

(9)

  https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12674-Forests-new-EU-strategy_en  

(10)

  https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12822-EU-strategy-for-sustainable-textiles_en  

(11)

  https://ec.europa.eu/environment/strategy/chemicals-strategy_en

(12)

  https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/bioeconomy/bioeconomy-strategy_en  

(13)

  https://ec.europa.eu/clima/policies/eu-climate-action/pact_en  

(14)

https://europa.eu/climate-pact/ambassadors/meet-our-ambassadors_en  

(15)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0789

(16)

  EUR-Lex - 52018DC0267 - EN - EUR-Lex (europa.eu)

(17)

  Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistik – Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (europa.eu)  

(18)

Soolise võrdõiguslikkuse strateegia (2020‒2025), ELi rassismivastane tegevuskava (2020‒2025), romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik (2020‒2030), lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste ning queer-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia, samuti puuetega inimeste õiguste strateegia (2021‒2030).

(19)

  https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=en&pubId=8376&furtherPubs=yes  

(20)

  https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/economy-works-people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights_en  

(21)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A52021DC0142  

(22)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2021.223.01.0014.01.ENG&toc=OJ%3AL%3A2021%3A223%3ATOC  

(23)

  https://education-for-climate.ec.europa.eu/_en

(24)

  https://ec.europa.eu/education/education-in-the-eu/european-education-area/european-universities-initiative_en  

(25)

  https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223&langId=en

(26)

  https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital-targets-2030_en  

(27)

  https://op.europa.eu/en/web/eu-law-and-publications/publication-detail/-/publication/3c6ffd74-8ac3-11eb-b85c-01aa75ed71a1  

(28)

  https://ec.europa.eu/info/files/communication-global-approach-research-and-innovation_en  

(29)

  https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-open-calls/horizon-europe/missions-horizon-europe_en  

(30)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0102&from=EN