EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52020PC0563

Muudetud ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)

COM/2020/563 final

Brüssel,17.9.2020

COM(2020) 563 final

2020/0036(COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjon võttis 4. märtsil 2020 vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus) 1 .

Euroopa kliimaseaduse ettepanek on osa laiemast ulatuslike meetmete paketist, mis kuulutati välja komisjoni Euroopa rohelise kokkuleppe teatises 2 . Euroopa rohelise kokkuleppe teatisega algatati uus ELi majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks, parandades selle abil nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade elukvaliteeti, ning nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada ELi looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu kliima ja keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest. Euroopa rohelise kokkuleppega kinnitatakse komisjoni eesmärki muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks.

Ettepaneku eesmärk on anda suunised, sätestades ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi õigusaktides, suurendades kindlust ja usaldust ELi kohustuste suhtes ning läbipaistvust ja aruandekohustust.

Esialgses ettepanekus märgiti, et komisjon esitab 2020. aasta septembriks mõjuhindamise läbinud kava, millega suurendataks 2030. aasta eesmärki vastutustundlikul viisil nii, et kasvuhoonegaaside heidet tuleks vähendada vähemalt 50 % ja võimaluse korral kuni 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, ning teeb ettepaneku muuta vastavalt ettepanekut. See kajastus komisjoni esialgse ettepaneku artikli 2 lõikes 3 ja põhjenduses 17. 2030. aasta kliimaeesmärgi kavast nähtub, et ELi heitkoguste vähendamise eesmärgi suurendamine 2030. aastaks vähemalt 55 %ni on nii teostatav kui ka kasulik.

Selleks et saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus, tehakse ettepanek suurendada ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki 2030. aastaks vähemalt 55 %ni võrreldes 1990. aasta tasemega, hõlmates ka heitkoguseid ja sidumist. Käesoleva ettepanekuga muudetakse komisjoni esialgset ettepanekut (COM(2020) 80 final), et lisada läbivaadatud eesmärk Euroopa kliimaseadusesse.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Komisjoni esialgse ettepaneku seletuskirjas on üksikasjalikult kirjeldatud kooskõla kehtivate poliitikasätetega. 2030. aasta kliimaeesmärgi kava näitab, et eesmärgi suurendamine eeldab kõigi sektorite jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning sidumise tõhustamist, mida peavad võimaldama eri poliitikavaldkonnad. Seepärast vaatab komisjon 2021. aasta juuniks läbi kõik asjakohased poliitikavahendid, nagu on sätestatud ettepaneku artikli 2a lõikes 2.

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Algatus on seotud paljude muude poliitikavaldkondadega, kuna kõik ELi meetmed ja poliitikavaldkonnad peaksid edendama õiglast üleminekut kliimaneutraalsusele ja jätkusuutlikule tulevikule, nagu on selgitatud komisjoni esialgse ettepaneku seletuskirjas.

Pärast komisjoni esialgse ettepaneku vastuvõtmist põhjustas koroonaviiruse puhang enneolematu ulatusega rahvatervisekriisi ja sotsiaal-majandusliku šoki. Euroopas COVID-19 suhtes võetud enneolematud poliitilised meetmed annavad ainulaadse võimaluse kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele ja jätkusuutlikule tulevikule, leevendades samal ajal kriisi tõsiseid mõjusid. Ettepanek on kooskõlas teatistega Euroopa Liidu taasterahastu kohta 3 ja uuendatud pikaajalise ELi eelarvega 4 , milles komisjon esitas ulatusliku taastamiskava, mis juhib järgmist põlvkonda jätkusuutlikuma, vastupidavama ja õiglasema Euroopa poole, aidates seda luua. Need näitavad meie kiima- ja keskkonnaeesmärkide puhul pühendumust põhimõttele „ära tekita kahju“, tagavad, et raha kulutatakse kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, ning kiirendavad sotsiaalselt õiglasel viisil toimuvat rohe- ja digipööret.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on sama mis komisjoni algsel ettepanekul ehk ELi toimimise lepingu artikli 192 lõige 1.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Komisjoni esialgse ettepaneku seletuskirjas on üksikasjalikult selgitatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse alaseid kaalutlusi. Need selgitused kehtivad ka kavandatud muudatuste puhul, kuna kogu ELi ja kogu majandust hõlmava eesmärgi saab kehtestada üksnes ELi tasandil.

Vahendi valik

Käesoleva ettepanekuga muudetakse komisjoni ettepanekut COM(2020) 80 final. Valitud vahend on määrus, mis on kooskõlas komisjoni algse ettepaneku jaoks valitud vahendiga. Seda valikut on selgitatud komisjoni esialgse ettepaneku seletuskirjas.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjoni esialgse ettepaneku seletuskirjas on üksikasjalikult kirjeldatud sidusrühmadega peetud konsultatsioone, nagu korraldatud avalik konsultatsioon, sidusrühmade üritus, mille komisjon korraldas teatise „Puhas planeet kõigi jaoks“ 5 ettevalmistamisel, ja 2020. aasta jaanuari avalik üritus Euroopa rohelise kokkuleppe – Euroopa kliimaseaduse – rakendamise kohta.

Lisaks korraldas komisjon 2030. aasta aasta kliimaeesmärgi kava ettevalmistamisel 31. märtsist kuni 23. juunini 2020 avaliku konsultatsiooni, mille käigus laekus rohkem kui 4000 vastust erinevatelt sidusrühmadelt. Kokkuvõtvas aruandes 6 tehakse kokkuvõte kavaga seotud konsultatsioonidest.

Mõjuhinnang

Komisjoni talitused tegid teatise „Puhas planeet kõigi jaoks“ toetuseks põhjaliku analüüsi 7 . Selles uuriti kliimaneutraalsuse 2050. aastaks saavutamise võimalusi, vaadeldes kõiki peamisi majandussektoreid, sealhulgas energiasektorit, transporti, tööstust ja põllumajandust. See hinnang ja ELi kohanemisstrateegia (2018) hindamine toetavad komisjoni esialgset ettepanekut, mida on üksikasjalikult kirjeldatud selle ettepaneku seletuskirjas.

Ettepanekusse kavandatud muudatused on seotud ELi 2030. aasta kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise eesmärgiga. Mis puudutab selle eesmärgi suurendamist, siis viis komisjon läbi mõjuhinnangu 8 , mis on lisatud 2030. aasta kliimaeesmärgi kavale.

Põhiõigused

Komisjoni esialgse ettepaneku seletuskirjas kirjeldatakse üksikasjalikult põhiõigustega seotud kaalutlusi.

4.MÕJU EELARVELE

Mõju eelarvele on esitatud komisjoni esialgse ettepaneku finantsselgituses ja käesolev muudatusettepanek seda ei mõjuta.

5.MUU TEAVE

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Euroopa kliimaseaduse esialgse ettepaneku sätete kavandatud muudatused on seotud ettepaneku artikli 2a lõikesse 1 uue ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 2030. aasta eesmärgi lisamisega 2030. aastaks. Selle muudetud sättega asendatakse esialgse ettepaneku artikli 2 lõige 3, milles on sätestatud selle muudatuseni viiv protsess.

Muudetud ettepaneku artikli 2a lõikes 2 on sätestatud 2030. aasta eesmärki rakendavate liidu õigusaktide läbivaatamise protsess kooskõlas esialgse ettepaneku artikli 2 lõikega 4, mis viiakse üle uude artiklisse 2a ja kuhu on lisatud viide uuele 2030. aasta eesmärgile.

Muudetud on ka esialgse ettepaneku artiklit 1, kuhu lisatakse viide uuele 2030. aasta eesmärgile seoses Euroopa kliimaseaduse kohaldamisalaga, ning kohandatud on vastavaid põhjendusi.

2020/0036 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)

Komisjoni ettepanekut COM(2020) 80 muudetakse järgmiselt.

(1)Põhjendus 17 asendatakse järgmisega:

„Nagu komisjon oma teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ märkis, hindas ta oma teatises „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ 9 liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki põhjaliku mõjuhinnangu alusel, võttes arvesse komisjonile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade analüüsi 10 . Pidades silmas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki, tuleks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähendada ja sidumist suurendada, et kasvuhoonegaaside netoheide, st heide pärast sidumise mahaarvamist, väheneks kogu majanduses ja liidusiseselt 2030. aastaks vähemalt 55 %, võrreldes 1990. aasta tasemega. See uus liidu 2030. aasta kliimaeesmärk on järgnev eesmärk määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punkti 11 tähenduses ja asendab seega kõnealuses punktis sätestatud kogu liitu hõlmava kasvuhoonegaaside heite 2030. aasta eesmärgi. Lisaks peaks komisjon 30. juuniks 2021 hindama, kuidas oleks vaja muuta asjakohaseid liidu õigusakte, millega rakendatakse 2030. aasta kliimaeesmärki, et saavutada selline heitkoguste netovähenemine.“

(2)Artikli 1 teise lõiku lisatakse järgmine lause:

„Samuti sätestatakse selles kogu liitu hõlmav siduv eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet.“

(3)Artikli 2 lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

(4)Lisatakse artikkel 2 a:

Artikkel 2 a

2030. aasta kliimaeesmärk

1.    Artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on liidu siduv 2030. aasta kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

2.    Komisjon vaatab 30. juuniks 2021 läbi asjakohased liidu õigusaktid, et oleks võimalik saavutada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eesmärk ja artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärk, ning kaalub kooskõlas aluslepingutega vajalike meetmete võtmist, sealhulgas seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist.“

(5)Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Trajektoor algab artikli 2a lõikes 1 osutatud liidu 2030. aasta kliimaeesmärgist.“

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

(1)    COM(2020) 80 final.
(2)    COM(2019) 640 final.
(3)    COM(2020) 456 final.
(4)    COM(2020) 442 final.
(5)    COM(2018) 773 final.
(6)    SWD(2020) 178.
(7)    Süvaanalüüs eesmärgiga toetada komisjoni teatist COM(2018) 773 https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/docs/pages/com_2018_733_analysis_in_support_en_0.pdf
(8)    SWD(2020) 176.
(9)    COM(2020) 562.
(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
Top