Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kodanikuühiskonna panus rohelisse tegevuskavasse ja Lääne-Balkani riikide kestlikku arengusse ELiga ühinemise protsessi osana“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 429/16)

Raportöör:	Dragica MARTINOVIĆ DŽAMONJA
Kaasraportöör:	Pierre Jean COULON

Täiskogu otsus	20.2.2020
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon (REX)
Vastuvõtmine sektsioonis	24.7.2020
Vastuvõtmine täiskogus	18.9.2020
Täiskogu istungjärk nr	554
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	215/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on toetanud ja pooldab kindlalt edasi Euroopa Liidu laienemist kuue Lääne-Balkani riigi (1) võrra, tingimusel et nad täidavad vajalikud liikmeks saamise kriteeriumid.

1.2.

Sellega seoses valmistab komiteele heameelt Euroopa Komisjoni läbivaadatud metoodika, mis võimaldab alustada ühinemisläbirääkimisi Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga, ning komisjoni püüdlused muuta protsess dünaamilisemaks ja prognoositavamaks. Komitee kutsub siiski üles tugevdama sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli.

1.3.

Komitee leiab, et COVID-19 kriisist taastumine peaks soodustama keskkonnahoidliku poliitika elluviimist ning et rohepööre peab olema Lääne-Balkani tervikliku ja tulevikku suunatud taastekava (2) lahutamatu osa. Seepärast rõõmustab komitee selle üle, et Euroopa Komisjon on teatanud Lääne-Balkani jaoks mõeldud taasteabi paketist.

1.4.

Komitee leiab, et Lääne-Balkani partnerid tuleks kaasata olulistesse Euroopa poliitikameetmetesse ja algatustesse, eriti – nende geograafilise asukoha pärast – Euroopa uude rohelisse kokkuleppesse, ja nendega neis küsimustes koostööd teha.

1.5.

Võttes arvesse vajaminevaid märkimisväärseid investeeringuid ja regulatiivseid kohandusi, on komitee veendunud, et sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on iseäranis tähtis roll keskkonnahoidlikuma ja kestlikuma ühiskonna poole liikumisel, pidades eelkõige silmas erilist poliitilist olukorda Lääne-Balkanil.

1.6.

Komitee toonitab ühinemisvabaduse ja võimalusi loova kodanikuruumi tagamise olulisust ning ühtlasi vajadust tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust tugeva ja tõhusa kodanikuühiskonna dialoogi pidamiseks.

1.7.

Komitee tuletab meelde, et Lääne-Balkan on väga tundlik kliimamuutuste suhtes, mis kahjustavad üldist tervislikku seisundit ja majandust, ning et piirkond vajab kiiret tegutsemist, et parandada oma kodanike, eelkõige laste ja noorte elukvaliteeti õiglase üleminekuga keskkonnahoidlikumale mudelile, pidades meeles põhimõtet, et kedagi ei tohiks kõrvale jätta.

1.8.

Komitee kutsub üles võtma tulevaste meetmete puhul, mille eesmärk on muuta Lääne-Balkan keskkonnahoidlikumaks, arvesse piirkonna konkreetseid probleeme ja vajadusi, mille hulka kuuluvad piisav regulatiivne raamistik, piiriülene tegevus, innovaatilised tehnoloogialahendused, kohapeal toodetud ja tarbitud energia ning energiatõhusus, säästev linnatransport, maantee- ja raudteevõrgud, avaliku ja erasektori kaasamine, IKT ja kiire internetiühenduse sisseseadmine, põllumajandus- ja toiduainetööstuse meetmed jne.

1.9.

Komitee leiab, et Lääne-Balkani probleemid, mis on seotud süsinikuheite, õhusaaste, vee- ja mullareostuse vähendamise, ühendatuse ja kliimamuutustega, on võimalik muuta võimalusteks, kui investeerida teadusuuringutesse ja innovatsiooni, uurida ja rakenda alternatiivseid lähenemisviise, ringmajandust, jäätmekäitlust, keskkonnahoidlikumaid energia- ja ühendamislahendusi ning aktiivseid meetmeid piirkonna suure elurikkuse kaitsmiseks.

1.10.

Komitee rõhutab, et tähtis on arendada rakendatavate riiklike ja piirkondlike haridus-/koolitus- ja oskuste strateegiate raames keskkonnahoidlikke kutseoskusi koostöös asjakohaste osalistega ja pidades tulemuslikku sotsiaaldialoogi, pöörates seejuures erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele.

1.11.

Komitee toonitab, et Lääne-Balkani riikides tuleb nõuetekohaselt tagada hea valitsemistava ja demokraatlikud institutsioonid, õigusriigi põhimõtte järgimine, edukas korruptsioonivastane poliitika, võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu, inimõiguste austamine ja julgeolek. Kuna majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmine nõuab suuri investeeringuid, on oluline meelde tuletada, et õigusriigi põhimõtte järgimine on põhitegur soodsa ettevõtluskliima tagamisel ning erasektori ja välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamisel.

2.   Lääne-Balkani riikide integreerimine ELi

2.1.

Komitee on tugevalt toetanud ELi laienemist kuue Lääne-Balkani riigi võrra, tingimusel et nad täidavad vajalikud liikmeks saamise kriteeriumid. Komitee on loonud tugevad sidemed piirkonna sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, olles võtnud kindlalt nõuks kanda hoolt selle eest, et nende arvamust võetakse kuulda.

2.2.

Komiteele valmistab heameelt solidaarsus, mida Euroopa juhid väljendasid Lääne-Balkani riikide suhtes 6. mail 2020 Zagrebis toimunud tippkohtumisel. Sellest hoolimata tuletab komitee meelde oma panust sellesse tippkohtumisse, (3) rõhutades, et laienemise käegakatsutavaks edenemiseks on tulevikus vaja rohkem ära teha, ja kahetsedes, et kodanikuühiskonna arvamuse tähtsust ei ole piisavalt tunnistatud.

2.3.

Komiteed rõõmustab teatis „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“, (4) milles on esitatud läbivaadatud metoodika kandidaatriikide jaoks ning võetud eesmärgiks usaldusväärsem protsess laienemise edendamiseks. Kahjuks täheldab komitee, et teatises ei ole piisavalt arvesse võetud sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli.

2.4.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles suurendama kodanikuühiskonna rolli selle jälgimises, kas valitsused täidavad vajalikke ühinemiskriteeriume, eriti põhiküsimuste teemavaldkonnas, ent samuti teemavaldkonnas „Roheline tegevuskava ja kestlik ühenduvus“.

2.5.

Komitee pooldab Euroopa Komisjoni teatises ELi üleilmse tegevuse kohta seoses COVID-19ga välja kuulutatud abipaketti, millega toetatakse Lääne-Balkani partnereid nende püüdlustes tulla toime COVID-19 (5) puhangu mõjuga, ning teatist, milles käsitletakse Lääne-Balkani partnerite toetamist COVID-19 puhanguga võitlemisel ja pandeemiajärgsel taastumisel (6).

2.6.

Suurendades oma kohustusi piirkonna ees – nii kriisile reageerimisel kui ka seoses Lääne-Balkani tulevase majandus- ja investeerimiskavaga –, kutsub komitee üles nõudma veelgi tungivamalt reforme ja seadma ELi toetuse eeltingimuseks demokraatlikud reformid ja Euroopa põhiväärtuste, nagu õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamise.

2.7.

Komitee kordab oma veendumust, et sotsiaalpartnerid ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid nii ELi kui ka riikide tasandil tuleb mõistlikul moel kaasata kogu Lääne-Balkani riikide ELi integreerimise protsessi. Oluline on suurendada nende suutlikkust tehnilise ja majandusliku toe kaudu, hõlbustades nende juurdepääsu Euroopa rahastamisallikatele ning kaasates nad täielikult ühinemisläbirääkimiste protsessi (7).

3.   Roheline kokkulepe – Lääne-Balkani riikide ELi integreerumise oluline aspekt

3.1.

Komitee leiab, et Lääne-Balkani riigid peaksid jätkama kooskõlastamist ELi suuniste, eesmärkide ja väärtustega ning Euroopa Liit peaks püüdma kaasata Lääne-Balkani riike oma algatustesse. See kehtib eriti Euroopa rohelise kokkuleppe puhul, mis peab hõlmama Lääne-Balkani riike ainuüksi tulenevalt nende geograafilisest paiknemisest Euroopa südames keset ELi. Seepärast ei ole üllatav, et 11. detsembri 2019. aasta rohelise kokkuleppe teatises on eraldi välja kuulutatud Lääne-Balkani riikide roheline tegevuskava (8) osana 2020. aasta lõpuks esitatavast Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskavast.

3.2.

Komitee kutsub Lääne-Balkani rohelise tegevuskavaga üles tõhusalt tugevdama ja ergutama piirkondlikku koostööd, eelkõige energeetika- ja transpordisektoris. Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivne osalemine olemasolevates piirkondlikes koostöökogukondades, lepingutes ja algatustes ning nende kaasamine on hädavajalik, et parandada piirkonna elanike heaolu ja tervist, kasutades seejuures ära Lääne-Balkani keskkonnahoidliku, vähese CO2-heitega ringmajanduse potentsiaali. Lääne-Balkani rohelises tegevuskavas tuleks käsitleda probleeme viie temaatilise samba kaudu: 1) süsinikuheite vähendamine, 2) ringmajandus, 3) elurikkus, 4) saaste ja 5) põllumajandusliku toidutööstusega seotud meetmed.

3.3.

Komitee jagab veendumust, et COVID-19 kriisi mõju kodanikele ja ettevõtjatele on tohutu, mistõttu tuleb läbi vaadata poliitikaeesmärgid. Komitee leiab siiski, et rohepööre peab olema tervikliku taastekava lahutamatu osa. See tulevikku suunatud kava peaks hõlmama ulatuslikke avaliku ja erasektori investeeringuid transpordi- ja energiaühendustesse, nõudluspoole energiasäästu ning keskkonnahoidlikumaid tehnoloogialahendusi, nagu päikese- ja tuuleenergia, saastevaba vesinik, akud ja CO2 kogumine, millega välditakse või viiakse miinimumini mõju looduskeskkonnale ja inimestele.

3.4.

Komitee juhib kahetsusega tähelepanu mõnele muret tekitavale analüüsile ja suundumusele vaatlusaluses piirkonnas, mis nõuavad kiiret tegutsemist. Lääne-Balkani riikide majandus sõltub endiselt suurel määral tahketest fossiilkütustest ja on väga energiamahukas. Piirkonda kahjustavad rängalt kliimamuutused (põud, üleujutused) ning sajandi lõpuks tõuseb temperatuur piirkonnas eeldatavasti kuni 4 oC (9). Enamik maanteedel sõitvatest sõidukitest on vanad ja vähem kütusesäästlikud. Mõnes piirkonna linnas (Sarajevo, Priština, Skopje, Belgrad) on PM2,5-osakeste ja PM10-osakeste põhjustatud saaste poolest Euroopa suurimaid.

3.5.

Komitee tuletab siiski meelde, et piirkonnal on märkimisväärne taastuvenergia potentsiaal (vee-, tuule- ja päikeseenergia) ning suur loodusvaradest ja erakordsest elurikkusest tulenev potentsiaal. Probleemid, mis on seotud süsinikuheite, õhusaaste, vee- ja mullareostuse vähendamise, ühendatuse ja kliimamuutustega, on võimalik muuta võimalusteks teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu, rakendades alternatiivseid lähenemisviise, ringmajandust, jäätmekäitlust ning keskkonnahoidlikumaid energia-, energiatõhususe ja ühendamislahendusi.

3.6.

Komitee tuletab meelde, et Poznańis toimunud Lääne-Balkani tippkohtumisel (10) kinnitas EL oma pühendumist keskkonnale ja kliimale, kiites heaks 21. veebruari 2019. aasta ühisavalduse „Üleminek puhtale energiale Lääne-Balkanil“.

3.7.

Üleminek fossiilkütusepõhiselt majanduselt keskkonnahoidlikule majandusele hõlmab ka omavahelist ühendatust alates energia-, transpordi- ja jaotustaristust kuni digitaalarengu tegevuskavani. Keskkonnahoidliku majanduse poole püüdlemisel tuleb lahenduse üheks osaks pidada ettevõtlust. Õige raamistiku ja toetuse korral aitab CO2-neutraalne üleminek ajakohastada tööstust ning luua uusi kvaliteetseid töökohti ja rohkem töövõimalusi. Oluline on kaasata vähese CO2 heitega aruka ringmajanduse edendamise meetmete väljatöötamisse ja rakendamisse Lääne-Balkani sotsiaalpartnerid ning ettevõtjate ja muud kodanikuühiskonna ühendused. Selles protsessis tagatakse sotsiaalpoliitika ja -dialoogi abil sidus ühiskond, kus luuakse kõigile töökohti ning vähendatakse ebavõrdsust ja kõrvalejätmist.

3.8.

Komitee rõhutab vajadust kaasata sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid täielikult kestliku arengu kui esmatähtsa poliitikaeesmärgi määratlemisse, millega edendatakse piirkonnas tehtavaid keskkonnahoidlikke investeeringuid. Akadeemilised ringkonnad, tööandjad ja töötajad ning ühiskondlikud tõukejõud, nagu ettevõtjad, meedia ja usu- või muud piiriüleselt tegutsevad juhid on kaasava ja kestliku arengu olulised hooandjad. Teiste seas on teaduskogukondadel, kultuurirühmadel, tööstusklastritel ja tarbijaühendustel olulised eksperditeadmised, et toetada seda piirkonna jaoks tähtsat valikut ning tagada, et tehtav valik on majanduse ja ühiskonna jaoks õige.

3.9.

Rakendatavate riiklike ja piirkondlike haridus-/koolitus- ja oskuste strateegiate raames tuleb arendada koostöös asjaomaste osalistega rohelisi kutseoskusi, pidades tulemuslikku sotsiaaldialoogi, mis hõlmab üliõpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid, et saavutada vähese CO2 heitega ressursitõhus ja järjest keskkonnahoidlikumaks muutuv majandus. Kuna üleminek ringmajandusele on Lääne-Balkani strateegiline eesmärk, tuleks keskkonnahoidlikke oskusi edendada kooskõlas riiklike kasvustrateegiatega, kandmaks hoolt selle eest, et haridus- ja koolitusalgatused on vastavuses riiklike strateegiliste eesmärkidega ja et neid toetatakse piisavate rahaliste vahenditega. Komitee kutsub üles pöörama erilist tähelepanu naiste osalemisele uue haridus- ja koolituspoliitika (täiendus- ja ümberõppe) väljatöötamisel ning rakendamisel, et tagada parem sooline võrdõiguslikkus ja õiglasem üleminek keskkonnahoidlikumale majandusele.

3.10.

Tööpuuduse ja oskuste mittevastavuse vähendamiseks tuleks prognoosida oskusi paremini, et tagada õpilaste ja tööjõu oskuste vastavus tööturu vajadustele, ning tugevdada kutseharidust ja -õpet, eriti töökohal toimuva väljaõppe ja duaalõppe süsteeme, mis on aidanud edukalt kahandada noorte tööpuudust teatavates ELi liikmesriikides. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks taotleda ja edendada ettevõtjate ja nende ühenduste, näiteks kaubanduskodade aktiivset kaasalöömist.

3.11.

Üleminekul vähese CO2 heitega majandusele toetab komitee põhimõtet, et kedagi ei tohiks kõrvale jätta. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kodanikele ja eriti haavatavatele rühmadele, kandes hoolt selle eest, et energia on taskukohane ja juurdepääsetav ning et nad saavad kasu energiatõhususe meetmete jaoks antavast toetusest. Toetada tuleks söest sõltuvaid piirkondi nende õiglasel üleminekul, et töötada alt üles välja kaasavad ümberkujundamiskavad, leevendamaks töökohtade kadumist. Tarbijatele tuleb anda teavet ja juhiseid vastutustundlike lähenemisviiside kohta, mis aitavad leevendada kliimamuutuste mõju, ning nad tuleb kaasata nende lähenemisviiside aktsepteerimisse ja rakendamisse.

3.12.

Komitee tunnistab piirkonna geopoliitilist ja geomajanduslikku tähtsust ELi jaoks ning kutsub üles olema valvas kolmandate riikide investeeringute suhtes, milles sageli võetakse vähem arvesse kestlikkusega seotud eesmärke. Komitee kutsub piirkonna ametiasutusi ja kodanikuühiskonda üles edendama ja suurendama teadlikkust ELi positiivsest panusest ja rahalisest toetusest keskkonnahoidlikuma tehnoloogia kasutuselevõtul.

3.13.

Komitee kutsub üles tegema eelhindamise, et vaadelda kestliku arenguga seotud tegevuse rahastamist Lääne-Balkanil ja tingimuslikkuse põhimõtte kohaldamist seoses projektide kestlikkusega.

4.   Kliimamuutused ja Lääne-Balkan

4.1.

Komitee tuletab meelde, et Lääne-Balkan on väga tundlik kliimamuutuste mõju suhtes – piirkonda on tabanud varasematel aastatel suurt kahju põhjustanud üleujutused ja põuad. Piirkondliku koostöönõukogu uuringus kliimamuutuste kohta (11) on registreeritud 1,2 oC suurune temperatuuri tõus, kusjuures temperatuur tõuseb sajandi lõpuks veel 1,7 –4,0 oC. Peale selle on hästi dokumenteeritud õhusaasteprobleemid, mis kahjustavad üldist tervislikku seisundit ja majandust. Kuna kliimamuutused häirivad põhilisi eluvajadusi (eluase, toit ja vesi), on lapsed ja noored kliimamuutuste otsestele ja kaudsetele mõjudele kõige haavatavamad, ning COVID-19 pandeemia võimendab sellist mõju veelgi (12).

4.2.

Komitee tunnistab, et kohustused, mille Lääne-Balkani riigid on võtnud Pariisi 2015. aasta kliimakokkuleppe (13) alusel, on olulised, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning aja jooksul suurendada oma riiklikult kindlaksmääratud panuste kaugeleulatuvust kooskõlas kõige uuemate teaduslike andmetega. Valitsuste kõrval on Pariisi kliimakokkuleppe elluviimisel oluline roll muudel sidusrühmadel, nagu ettevõtjad, linnad ja vabaühendused.

4.3.

Komitee tunnustab samamoodi kohustusi, mille riigid on võtnud kooskõlas ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärkidega ehk tegevuskavaga, millega pistetakse rinda kestliku arenguga seotud katsumustega, nagu vaesus, ebavõrdsus, kliimamuutused, keskkonnaseisundi halvenemine, rahu ja õiglus. Väga tähtis on ka see, et iga riigi kodanikud, ettevõtjad ja finantssektor uut arengumudelit toetaksid ja et seda toetataks ka rahvusvahelisel tasandil.

4.4.

Komitee on teadlik, et keskkond ja kliimamuutused on üks kõige keerulisemaid läbirääkimiste peatükke, eriti selliste investeeringumahukate direktiivide puhul nagu vee, jäätmete, tööstusheidete ja heitkogustega kauplemise direktiiv. Sellegipoolest leiab komitee, et kliimamuutused nõuavad radikaalseid ja ümberkujundavaid meetmeid, mille jaoks on lisaks poliitika ja õigusaktide kooskõlastamisele vaja majandusliku paradigma muutust ning üleminekut CO2-neutraalsele, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusale ühiskonnale. Nii on kohaliku ja riikliku tasandi kliima- või süsinikuheite vähendamise strateegiad tegelikult uued kasvustrateegiad.

4.5.

Olles teadlik sellest, et kliimastrateegia väljatöötamine eeldab põhjalikke reforme ja kõikide sektorite ümberkujundamist, kutsub komitee Lääne-Balkani riike üles arendama ja rakendama oma strateegiaid kooskõlas liidu õigustikuga ning kooskõlastama tehtavat tööd, et töötada 2050. aastaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni partneritena kõikide sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivsel osalusel ja suuremal kaasamisel välja vähese kasvuhoonegaaside heitega arengu pikaajalised strateegiad.

4.6.

Kõik riigid peale Bosnia ja Hertsegoviina on loonud kliimamuutuste jaoks kõrgetasemelised koordineerimisasutused, et lõimida kliimameetmed muudesse poliitikavaldkondadesse (eelkõige majandusareng, energia, transport ja põllumajandus) eesmärgiga võtta strateegiliste ja poliitikadokumentide ning õigusaktide koostamisel arvesse kõikide asjakohaste sidusrühmade muresid ja märkusi. Komitee soovitab kõigil neil kaasata kodanikühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajad kohe alguses reguleerimise ja/või seadusandlusega seotud konsultatsioonidesse. Komitee soovitab välja töötada mehhanismi, mis võimaldab tegeleda kõikide muredega õigel ajal, läbipaistvalt ja kaasavalt.

4.7.

Kuna enamiku kuludest, mis tekivad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiiviga kooskõlastamisel, peab kandma tööstus, soovitab komitee kaasata selle direktiiviga seotud teadlikkuse ja suutlikkuse suurendamise tegevusse iseäranis aktiivselt kodanikuühiskonna, tööstuse ja ettevõtjate ühendused. Direktiivi järgimiseks peavad Lääne-Balkani partnerid tegema suuri investeeringuid, eriti need, kellel on suur tööstussektor, kuna neil puudub piisav suutlikkus, et tegeleda direktiivi mõjuga, mis ei ole seotud üksnes investeeringutega, vaid nõuab ka muudatusi regulatiivses keskkonnas, juhtimises, seires ja aruandluses ning heitkoguste tõendajate kontrollimises ja akrediteerimises.

5.   Energia Lääne-Balkanil

5.1.

Komitee toetab energialiitu ning kliima- ja energiapoliitika raamistikku 2030, et saavutada Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgid. Lääne-Balkani riikidel on kohustus tagada vastavus selle poliitikaga, kuid nad peaksid osalema aktiivsemalt ja nad tuleks kaasata energialiitu varajastest läbirääkimistest alates.

5.2.

Komitee toetab Lääne-Balkani energia- ja keskkonnaministrite 2019. aasta ühisavaldust „Üleminek puhtale energiale Lääne-Balkanil“, milles on esitatud põhimõtted kestliku hüdroenergia arendamiseks Lääne-Balkanil, (14) ning tuletab meelde, et kodanikuühiskonna organisatsioonide panus ja aktiivne kaasalöömine oli nende põhimõtete vastuvõtmisel ülioluline. Komitee leiab, et ehkki need on head esimesed sammud, tuleb teha rohkem.

5.3.

Seetõttu soovitab komitee anda Lääne-Balkani sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele võimaluse täita aktiivset ja konkreetset rolli ELi kütteostuvõimetuse jälgimiskeskuse tegevuses, sealhulgas ettepanekute tegemisel.

5.4.

Komitee leiab, et jõupingutused, mida tehakse selleks, et saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid ja kestlik majanduskasv üldiselt, peavad tuginema piirkonna jaoks ette nähtud tänapäevastel, eesmärgipärastel ja asjakohastel meetmetel. Muu hulgas tuleb välja arendada tulevikku suunatud tänapäevane taristu, luua piisav õigus- ja regulatiivne raamistik ning kasutada piirkonna riikide majanduse keskkonnahoidlikul ja kaasaval arendamisel uusi tehnoloogialahendusi ja vastavaid ärimudeleid. Konkreetsemalt tuleb rajada arukad energia ülekande- ja jaotusvõrgud, et võtta arvesse muutlike taastuvenergia allikate üha suuremat osatähtsust energiaallikate jaotuses. Samamoodi tuleb turupõhiste lahenduste loomisele kasuks päevasiseste turgude, tasakaalustamisturgude ja salvestamisturgude arendamine, et jaotada ressursse asjakohaselt energiaallikate jaotuses, kus juba toimub üleminek fossiilkütustelt puhtamale energiale.

5.5.

Komitee leiab, et energiaturu arendamiseks ning uue taristu ja suutlikkuse rahastamiseks vajalike uute investeeringute ligimeelitamine nõuab usaldusväärset, tänapäevast ja läbipaistvat õigus- ja reguleerivat raamistikku. Vältimatu eeltingimus on energiaühenduse (15) panus ning liidu õigustiku ülevõtmine ja rakendamine. Samamoodi võib piiriülene tegevus, nagu energiaga kauplemine, tuua energia ja kulude vaatenurgast kaasa suure tõhususe ja säästu, seni kuni kõik turuosalised järgivad keskkonnanõuete täitmisel ja CO2-heite maksustamisel sarnaseid eeskirju. Seega on energiaühenduse regulatiivkomitee roll ülitähtis ja seda tuleb tugevdada, pidades meeles, et kestlike valikute jaoks on vaja hästi toimivaid piiriüleseid turge. EL peaks toetama energiaühenduse sekretariaati, kes aitab piirkonna riikide valitsustel luua usaldusväärsed lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, lähtudes piirkonna 2030. aasta eesmärkidest. Need kavad peaksid kajastama jõupingutusi, mis tuleb teha majanduse süsinikuheite vähendamiseks, võttes arvesse keskkonnakaitsemeetmeid. Nad peaksid hõlmama poliitikat ja meetmeid, mis on seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamisega kõikides peamistes heidet tekitavates sektorites, et saavutada 2030. aasta eesmärgid ja Pariisi kliimakokkuleppe kohased panused, ning väljavaadet muuta majandus 2050. aastaks CO2-neutraalseks.

5.6.

Komitee kutsub üles eraldama ühinemiseelse abi rahastamisvahendis (IPA) piisavalt vahendeid keskkonnahoidliku ülemineku eelarve jaoks. Komitee peab Lääne-Balkani vähest teadus-, arendus- ja uuendustegevust kahetsusväärseks ning kutsub neid üles rohkem osalema olemasolevates ELi programmides, sealhulgas programmis „Horisont Euroopa“, kuna sellised investeeringud on tõhusa keskkonnahoidliku ülemineku tarvis uute tehnoloogiate väljatöötamiseks äärmiselt olulised.

5.7.

Kuna sellel muutuval energiamaastikul täidab väga tähtsat rolli innovatsioon, soovitab komiteel kaaluda Lääne-Balkani puhul tõsiselt hajaenergiat, st kohalikult toodetud ja tarbitavat energiat. Piirkonnas asuvate suurte mäeahelike tõttu ei ole lihtne ega kulutõhus toetada kõrg- ja keskpingevõrkude ulatuslikku kasutuselevõttu. Praegused tehnoloogialahendused on märksa küpsemad ja majanduslikult usaldusväärsemad, et toetada hajaenergiat. Selle uudse lähenemisviisi rakendamisel saab tugineda senistele ELi kogemustele ning tootvaid tarbijaid ja energiakogukondi hõlmavale ELi reguleerivale ja õigusraamistikule. Sellised ärimudelid võivad tuua asjakohasemaid, kohalike vajaduste ja iseärasustega arvestavaid kestlikke lahendusi, kuhu saab otseselt kaasata kohalikke osalejaid, pannes nad sel moel vastutama kestlikule arengule ülemineku eest.

5.8.

Peale selle leiab komitee, et energiatõhususel on Lääne-Balkanil suur potentsiaal. Eluasemete (nii avaliku kui ka erasektori hoonete) renoveerimine, tööstus- ja muu tegevus toob olulise energiasäästu ja kulude kokkuhoiu, tegeledes samal ajal ka energiapuuduse olulise probleemiga. Energiasääst on ka oluline kohaliku energia tootmise ja sotsiaalse mudeli osa, kuna energiatagastusel on tööstuses ja/või eluasemesektoris kasutamiseks mõtet kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Jaotuskaod on enamikus piirkonna riikides suured ja nõuavad märkimisväärseid investeeringuid. Seega võib ELi ja rahvusvahelistel rahalistel vahenditel olla ka siin oluline roll tõhusa, kohaliku ja vähese keskkonnamõjuga energia tootmise ja tarbimise arendamisel. Kuna piirkonnas asuvate riikide vahendid on piiratud, on selline rahastamine vajalik, võttes arvesse investeeringute algset kapitalimahukust ja võrdlemisi ulatuslikku odavnemist. Euroopa tehnoloogia on tehniliselt ja majanduslikult väljakujunenud ning seepärast piirkonna jaoks sobiv. Komitee kutsub ELi ja asjaomaseid rahastamisasutusi üles suurendama oma panust kohalikesse ja piirkondlikesse energiatõhususe projektidesse.

5.9.

Komitee kutsub üles lõimima energiaühenduse, mille eesmärk on laiendada ELi energia-, kliima- ja keskkonnaalast õigustikku laienemisprotsessis osalevatele ja naabruses asuvatele riikidele, tihedamalt energialiidu projekti, eriti eespool nimetatud esmatähtsate meetmete puhul. Kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid korrakindlalt osalema energiaühenduse kohtumistel ja olema nendega seotud.

6.   Lääne-Balkani ühendatus

Transport

6.1.

Komitee toetab igati tänapäevaste ja tulevikukindlate transpordivõrkude väljakujundamist piirkonnas, et edendada piiriülest kaubandust ja liikuvust. Kuna olemasolevaid Lääne-Balkani linnade transpordivõrke, maanteede võrke ja eriti aegunud raudteevõrke on vaja tublisti parandada, tuleb mis tahes uue taristu rajamisega kohe algusest toetada elektromobiilsust või saastevaba vesiniku kasutamist, ent samuti gaasi jõul töötavate sõidukite kasutamist, kui see on asjakohane. See võimaldaks taristul olla asjakohane aastakümneid ning aitaks parandada õhukvaliteeti ja vähendada kütuseimporti.

6.2.

Ükskõik millise valitud kestliku lahenduse puhul (elektromobiilsus, biokütus, saastevaba vesinik) saavad EL ning Euroopa ettevõtjad ja eksperdid aidata lahendust piirkonnas sujuvalt ellu viia. Komitee kutsub Lääne-Balkani partnereid üles aktiivselt suhtlema ELi avaliku ja erasektori osalistega ning astuma julgeid samme oma transpordivõrkude arendamisel. Samuti soovitab komitee arvesse võtta ELi parimaid tavasid, nagu säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad. Neid algatusi võiks viia ellu transpordiühenduse kaudu, mis ei ole veel eriti aktiivne organisatsioon.

IKT

6.3.

Andmevõrkudest ja IKTst on saamas majanduse, tööstuse ja ühiskondliku tegevuse tugisammas. Peale selle on – tänu tõhusatele valikutele, mille tegemist hõlbustab automatiseerimine, mida saavad toetada arukad võrgud, nt asjade internet, arukad linnad ja külad, arukad arvestid, ühendatud sõidukid jne – olemas otsene oluline seos IKT ja kiire interneti võrkude ning kestliku arengu vahel. Et rahastada selliseid võrke ja tehnoloogialahendusi, mis on praegu kulukad, kuid mis võivad avaldada piirkonna riikide majandusele ümberkujundavat mõju, on vaja mastaabisäästu. Seepärast kutsub komitee ELi üles suunama sellesse oma rahalisi vahendeid ning ärgitab Lääne-Balkani partnereid tegema koostööd, et töötada kiire internetiühenduse sisseseadmiseks välja piirkondlik üldkava, mis annab neile võimaluse pidada läbirääkimisi ühislepingute teemal ning saavutada kollektiivläbirääkimiste ja mastaabisäästu kaudu paremad tingimused.

7.   Loodusvarad, elurikkus ja põllumajandusliku toidutööstuse meetmed Lääne-Balkanil, võimalused majanduskasvuks

7.1.

Lääne-Balkanil on suur elurikkus ja puutumatud elupaigad ning seal toimub ulatuslik metsastamine. Paraku on piirkonnal tulnud silmitsi seista mitmesuguste ohtudega, mille hulka kuuluvad valglinnastumine ja rannikualade täisehitamine, kaevandamine, elurikkusele avaldatava mõju põhjaliku analüüsimiseta rajatud väikeste hüdroelektrijaamade viletsalt reguleeritud arendamine ning reguleerimata jahipidamine ja metsaraie. Valitsused on astunud mitmeid samme, et kaitsta liike ja elupaiku ning suurendada kaitstud territooriumi osakaalu.

7.2.

Komitee soovitab ebakindla majandusega Lääne-Balkani riikidel uurida võimalusi, et muutuda ressursitõhusamaks ja liikuda ringmajanduse poole, ning töötada välja ja võtta kasutusele mehhanismid suure kaitseväärtuse ja ühiskondliku väärtusega ohustatud maastike ja elupaikade (sh jõgede) püsivaks kaitsmiseks ning liikumiseks uute keskkonnahoidlike tehnoloogialahenduste poole. Piirkonna suurel elurikkusel ja puutumatutel elupaikadel on märkimisväärne majanduslik potentsiaal öko- ja maaturismi vaatenurgast, kuid vaja on suurendada suutlikkust ja parandada nõuetele vastavust. Ressursitõhusus on keskmiselt väga väike, loodusvarade tootlikkus on viis korda väiksem kui ELi keskmine ning ringlussevõtu- ja jäätmekäitlustavad on väga nõrgad. Olukorra parandamiseks tuleb piirkonnas üle minna ringmajandusele ning töötada välja ja võtta kasutusele uued keskkonnahoidlikud tehnoloogialahendused.

7.3.

Komitee soovitab riikidel võtta täielikult omaks hiljuti kavandatud ELi elurikkuse strateegia (16) põhimõtted, pöörates erilist tähelepanu kaitse, sealhulgas range kaitse all oleva ala suurendamisele ning kahjustatud elupaikade taastamisele. Sellega seoses soovitatakse tungivalt vaadata võimalikult kiiresti läbi riiklikud elurikkuse strateegiad ja tegevuskavad ning/või võtta seoses kõige olulisemate eesmärkidega riiklikud kohustused.

7.4.

Kliimamuutused mõjutavad ka toidu tootmis- ja väärtusahelaid ning põhjustavad märkimisväärset kahju ja tootmiskadu põllukultuuride, loomakasvatus-, kalandus- ja metsandussektoris. Hiljuti kavandatud ELi strateegias „Talust taldrikule“ (17) tuleks kindlaks määrata juhtpõhimõtted piirkondliku ja riikliku põllumajandusstrateegia väljatöötamiseks, sealhulgas pestitsiidide, väetiste ja antibiootikumide kasutamise vähendamiseks, et toota kestlikku toitu ning tagada põllumajandustootjatele inimväärne sissetulek ja inimväärsed hinnad, loobudes samal ajal järk-järgult keskkonnale kahjulikest toetustest.

8.   Valdkonnaülesed tingimused Lääne-Balkani edukaks kestlikuks üleminekuks

8.1.

Komitee tuletab meelde, et Lääne-Balkan ei saa edukalt keskkonnahoidlikumaks muutuda ilma elementaarsete eeltingimusteta, eelkõige stabiilsete ja läbipaistvate riiklike poliitikaraamistike ja poliitilise tahteta. Põhiküsimuste teemavaldkonda kuuluv õigusriigi põhimõte, nagu see on määratletud läbivaadatud ühinemismetoodikas, on ELi aluseks olev põhiväärtus, mille järgimisest sõltub õigustatult laienemisprotsessi kiirus. Õigusriigi puudumisel ei ole keskkond soodne muutusteks, investeeringuteks ja väga vajalikuks üleminekuks kestlikumale ühiskonnale.

8.2.

Seepärast kutsub komitee piirkonna riiklikke asutusi üles võtma kiireloomulisi, põhjalikke ja mõtestatud meetmeid, et tagada avaliku halduse tulemuslik ja läbipaistev toimimine, võidelda korruptsiooniga ja see kaotada, tagada kohtusüsteemide täielik sõltumatus, luua prognoositav ja atraktiivne ettevõtluskeskkond ning võrdsed tingimused (tagada turu läbipaistvus, õiguslik selgus ja avalik konsulteerimine kõikide sidusrühmadega), soodustada innovatsiooni ja edendada konkurentsivõimet ning suurendada sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasatust, kuna see on ainus viis, kuidas saavutada käegakatsutavad pikaajalised tulemused.

8.3.

Organiseeritud kodanikuühiskonnal kõigis selle osades, sotsiaalpartneritel ja muudel organisatsioonidel on keskne ja aktiivne roll Lääne-Balkani riikide kestliku arengu poole püüdlemisel. Nende side ühiskonnaga võimaldab neil saavutada üldsuse tugeva toetuse sellele poliitikaeesmärgile ja tagada selle eesmärgi legitiimsuse. Organiseeritud kodanikuühiskond on väga tähtis kestliku arengu propageerimisel ühiskonna tehtud valikuna ehk valikuna, mida toetavad kõik, hoolimata poliitilisest ja sotsiaalsest kuuluvusest.

8.4.

Komitee tuletab Lääne-Balkani ametivõimudele meelde ühinemisvabaduse tagamise ning tugevat ja tõhusat kodanikuühiskonna dialoogi võimaldava kodanikuruumi tagamise olulisust. Komitee kutsub kõiki Lääne-Balkani valitsusi üles võtma vastu riiklikud strateegiad, et luua sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning nende kaasnevatele tegevuskavadele soodustav keskkond ning suurendada nende suutlikkust.

---

(1)  Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo (määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta), Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia.

(2)  „Lääne-Balkani riikide toetamine COVID-19 puhanguga võitlemisel ja pandeemiajärgsel taastumisel“, COM(2020) 315 final (29.4.2020).

(3)  Komitee panus 6. mail 2020 toimunud ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumisse (28.4.2020).

https://www.eesc.europa.eu/en/news-media/presentations/eesc-contribution-eu-western-balkans-summit-6-may-2020.

(4)  „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“, COM(2020) 57 final (5.2.2020).

(5)  „Teatis ELi üleilmse tegevuse kohta seoses COVID-19ga“, JOIN(2020) 11 (8.4.2020).

(6)  „Lääne-Balkani riikide toetamine COVID-19 puhanguga võitlemisel ja pandeemiajärgsel taastumisel“, COM(2020) 315 final (29.4.2020).

(7)  ELT C 262, 25.7.2018, lk 15

(8)  Teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ lisa, COM(2019) 640 final (11.12.2019).

(9)  https://www.rcc.int/pubs/62.

(10)  Kuut Lääne-Balkani riiki hõlmava 2014. aasta algatuse (tuntud ka kui Berliini protsess) üks eesmärk on toetada kuut Kagu-Euroopas asuvat energiaühenduse lepinguosalist – Albaaniat, Bosnia ja Hertsegoviinat, Kosovot*, Põhja-Makedooniat, Montenegrot ja Serbiat – piirkondliku koostöö tugevdamisel ning kestliku majanduskasvu ja kestlike töökohtade edendamisel.

(11)  https://www.rcc.int/pubs/62.

(12)  Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul puudutab rohkem kui 80 % kliimamuutuste põhjustatud haigustest, vigastustest ja surmadest just lapsi.

(13)  Kosovo ei ole ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaline, mistõttu tal puudub riiklikult kindlaksmääratud panus. Kosovo on siiski võtnud vastu kliimamuutuste strateegia.

(14)  Hüdroenergia teiste taastuvate energiaallikate seas; eelkõige olemasolevate struktuuride taastamine, piiratud arv suuri hüdroenergia lisaallikaid; taastuvate energiaallikate ja piirkondliku elektrituru võrguga integreerimine; veeressursside integreeritud majandamine; muutuste mõju arvessevõtmine; hüdroenergia arendamise keskkonnamõju arvessevõtmine; piiriülesed kaalutlused ja kestlikkuse põhimõtted hüdroenergia kavandamisel.

(15)  2006. aastast toimiva energiaühenduse (volitusi pikendati 2016. aastal) eesmärk on levitada ELi energia siseturu reegleid ja põhimõtteid oma liikmete hulgas, kes on Euroopa Liidu liikmesriigid, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Kosovo, Montenegro, Serbia, Moldaavia, Ukraina, kusjuures vaatlejad on Armeenia, Gruusia, Norra ja Türgi. Selle peakorter asub Viinis. www.energy-community.org

(16)  „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“, COM(2020) 380 final (20.5.2020).

(17)  „Strateegia „Talust taldrikule“, COM(2020) 381 final.