1.   

märgib, et kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannet auditeerib välisaudiitor – PricewaterhouseCoopers Sàrl –, et kohaldada seal samu läbipaistvuse ja aruandekohustuse põhimõtteid, mida kontrollikoda kohaldab oma auditeeritavate suhtes; märgib rahuloluga, et välisaudiitori aruandes märgitakse, et finantsaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate kontrollikoja finantsolukorrast 31. detsembri 2018. aasta seisuga ning selle tehingute tulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal;

2.   

rõhutab tõsiasja, et 2018. aastal oli kontrollikoja lõplike assigneeringute kogusumma 146 469 000 eurot (2017. aastal 141 240 000 eurot), mis on 2017. aastaga võrreldes 3,70 % suurem (hinnatõus Luksemburgis oli hinnanguliselt 1,9 %); märgib, et 2018. aasta lõpuks oli kulukohustustega seotud 96,21 % kõigist assigneeringutest (võrreldes 97,73 %-ga 2017. aastal ja 99 %-ga 2016. aastal) ning et 2018. aastal maksti välja 94,73 % kõigist assigneeringutest (võrreldes 94,27 %-ga 2017. aastal ja 93,29 %-ga 2016. aastal);

3.   

rõhutab, et kontrollikoja eelarve on täielikult halduseelarve, mis on seotud institutsioonis töötavate inimeste (jaotis 1), hoonete ja vallasvaraga seotud kulude ning mitmesuguste tegevuskuludega (jaotis 2); väljendab muret eelarve jätkuva ülehindamise pärast 2. jaotises, mille kulukohustuste määr on 59,13 % (võrreldes 57,13 %-ga 2017. aastal) ja maksete määr 55,11 % (võrreldes 55,75 %-ga 2017. aastal);

4.   

märgib, et 2019. aastasse üle kantud kulukohustused moodustasid 6 068 597 eurot ehk 4,1 % 2018. aasta eelarvest (võrreldes 2018. aastasse üle kantud 7 908 250 euro ehk 5,5 %-ga 2017. aasta eelarvest), märgib, et ülekandmise peamine põhjus oli vajadus kanda üle 4 310 280 eurot 21. peatüki alusel (andmetöötlus, seadmed ja vallasvara: ostmine, üürimine ja hooldus) IT-projektide jaoks, mis olid 2018. aasta lõpus veel pooleli;

5.   

peab üldiselt kahetsusväärseks asjaolu, et ehkki mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ peetakse väikese riskiga rubriigiks, on kontrollikoja 2018. aasta aruande 10. peatükk „Haldus“ ja selles esitatud järeldused üsna piiratud; nõuab 10. peatükki hõlmava audititöö laiendamist, et anda ülevaade iga institutsiooni halduskulude puudustest;

6.   

väljendab heameelt tõsiasja üle, et üldiselt on kontrollikoda viimastel aastatel kohaldanud usaldusväärselt eelarvedistsipliini, et hoida oma halduskulud stabiilsena, mõjutamata samas negatiivselt oma põhitegevust; märgib, et 2018. aastaks ei taotletud ühtegi täiendavat ametikohta ning et seetõttu on kontrollikoja ametikohtade loetelus (nagu ka 2017. aastal) ette nähtud kokku 853 kinnitatud ametikohta;

7.   

peab kiiduväärseks kontrollikoja jõupingutusi avaldada oma iga-aastane tegevusaruanne järgmise aasta 5. maiks ja võtta lõplik raamatupidamise aastaaruanne vastu 31. maiks; nõustub, et kontrollikojale tuleb anda piisavalt aega audititöö tegemiseks (nagu on väljendatud kontrollikoja aastaaruandes liidu eelarve täitmise kohta); teeb siiski ettepaneku, et kontrollikoda arutaks seda küsimust edasi parlamendi eelarvekontrollikomisjoni ja teiste asjaomaste osalejatega, et paremini hinnata eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava;

8.   

väljendab heameelt, et iga-aastases tegevusaruandes on esitatud tabel komisjoni ja teiste institutsioonidega sõlmitud erinevate teenustaseme kokkulepete kohta, mis puudutavad selliseid küsimusi nagu personal, tõlkimine ja taristu ning kus on märgitud nende mõju eelarvele; märgib murega, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti teenuslepingu kulud seoses kontrollikoja personalitoimikute ja lähetuste haldamisega suurenesid 2018. aastal uue lepingu tõttu 325 000 euroni (võrreldes 180 000 euroga 2017. aastal); kordab institutsioonidevahelise koostöö tähtsust;

9.   

hindab kontrollikoja jõupingutusi oma ametisõidukite kõige kulutõhusama kasutamise saavutamiseks; märgib, et Euroopa Kohtuga tehtava koostöö raames allkirjastas kontrollikoda kõnealuste sõidukite kohta nelja-aastase institutsioonidevahelise liisingulepingu, mille tulemusena on paranenud liisinguhinnad ja kehtestatud keskkonnakriteeriumid;

10.   

märgib, et kontrollikoda otsustas vaadata läbi ametiautode kasutamise reeglid ning et uute reeglite kohaselt võivad liikmed ja peasekretär kasutada ametisõidukeid muudeks kui ametiülesannete täitmiseks tehtavateks sõitudeks kindlaksmääratud määraga 100 eurot kuus, millele lisanduvad teatavad kulud ja tasud; märgib, et kontrollikoda eeldab, et võrreldes praeguste reeglite kohase olukorraga saavutatakse märkimisväärne kokkuhoid; märgib, et uued reeglid kehtivad alates 1. jaanuarist 2020; on arvamusel, et ametisõidukeid ei tohiks erasõitudeks mingil juhul kasutada; on seisukohal, et selline tava võib kahjustada nii kontrollikoja kui ka liidu institutsioonide mainet üldiselt; palub seetõttu kontrollikojal see teema uuesti läbi vaadata ja hoida parlamenti asjaga kursis;

11.   

märgib, et kontrollikoda võttis ajavahemikuks 2018–2020 vastu uue võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate kogumi, mis koosneb võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatest, mis annavad laiaulatusliku ülevaate tema töö levitamisest, mõjust ja selle tajumisest; märgib, et võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate hulka kuuluvad kontrollikoja osalemine Euroopa Parlamendi, nõukogu ja riikide parlamentide kohtumistel ning avaldatud (mitte üksnes vastu võetud) eriaruannete arv; väljendab heameelt kontrollikoja töö tõhususe selge paranemise üle, kuna eriaruannete arv on alates 2008. aastast suurenenud 25 % ja alates 2017. aastast on suurenenud osalemine Euroopa Parlamendi kohtumistel 47 %, nõukogu kohtumistel 39 % ja liikmesriikide parlamentide kohtumistel 164 %; kutsub kontrollikoda üles kaaluma auditi lisaväärtuse lisamist oma võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatesse ja andma pidevalt aru oma soovituste rakendamise kohta;

12.   

väljendab heameelt tõsiasja üle, et meediahuvi kontrollikoja vastu on märkimisväärselt suurenenud ja tema eriettekandeid kajastatakse eriti suures ulatuses; väljendab heameelt tõsiasja üle, et kontrollikoda jätkab oma väljaannete reklaamimist sotsiaalmeedia kanalite kaudu; võtab huviga teadmiseks, et enamik kontrollikoja väljaandeid on kättesaadavad kontrollikoja veebisaidil lingi „Väljaannete otsing“ kaudu; märgib, et 2018. aastal said kõige enam meediakajastust eriaruanded, mis käsitlesid Euroopa kiirraudteevõrku, EKP tehtava pankade kriisijuhtimise toimimise tõhusust ning Türgi pagulasrahastut; väljendab heameelt seoses kontrollikoja digitaalse kommunikatsiooni strateegiaga koostööks institutsiooniväliste sidusrühmadega, nagu mõttekojad, valitsusvälised organisatsioonid, tööstusühendused ja akadeemilised ringkonnad (kes võivad toimida kontrollikoja sõnumite võimendajatena); innustab peale selle kasutama tasuta avatud lähtekoodiga isehallatavaid (self-hosted) sotsiaalvõrgustiku platvorme, kus pööratakse erilist tähelepanu kasutajate andmete kaitsele;

13.   

märgib rahuloluga, et 2017. aastaga võrreldes on üldine meediakajastus (sealhulgas sotsiaalmeedias) 2018. aastal peaaegu kolmekordistunud (suurenedes umbes 15 500 veebiartiklilt ja sotsiaalmeediapostituselt rohkem kui 44 000-le); märgib, et 2018. aastal kuvati kontrollikoja ametlikelt kontodelt tema väljaandeid puudutavaid sotsiaalmeediapostitusi ligikaudu 11 miljonit korda (mis on peaaegu 18 korda rohkem kui 2017. aastal); märgib, et 2018. aastal oli kontrollikoja eriaruannete kohta kättesaadav rohkem kui 11 000 veebiartiklit (võrreldes 1 500 veebiartikliga 2013. aastal);

14.   

võtab teadmiseks, et avaldati 35 eriaruannet (2017. aastal 28), üheksa ülevaatepõhist väljaannet (2017. aastal kaks) ja 10 arvamust (2017. aastal viis); väljendab heameelt kontrollikoja jõupingutuste üle koostada kooskõlas finantsmäärusega oma eriaruanded üldiselt 13 kuu jooksul, märkides samas, et 2018. aastal avaldatud eriaruannete koostamise keskmine aeg oli 15,2 kuud; rõhutab siiski, et 35 eriaruandest 15 (43 %) koostamiseks kulus vähem kui 13 kuud (võrreldes 29 %-ga 2017. aastal);

15.   

märgib murega, et kontrollikoja valim koosnes 45-st kõigi liidu institutsioonide ja asutuste mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ kuuluvast tehingust (võrreldes 55-ga 2017. aastal ja 100-ga 2016. aastal); märgib, et valim koostati nii, et see oleks statistiliselt esinduslik kogu rubriigi 5 kulutuste suhtes, mis moodustavad liidu eelarvest 6,3 %; märgib, et kontrollikoja tööst nähtub, et halduskulude puhul on risk väike; on aga seisukohal, et teiste institutsioonide kategoorias valitud tehingute arv ei ole piisav, ja nõuab, et kontrollikoda suurendaks auditeeritavate tehingute arvu vähemalt 10 %; palub kontrollikojal kaaluda sõltumatu aastaaruande esitamist liidu institutsioonide kohta (nagu ta juba teeb liidu ametite kohta), palub kontrollikojal hoida parlamenti kursis sellega seotud arengusuundadega;

16.   

märgib rahuloluga, et kontrollikoja veebisaidi peatükis läbipaistvuse kohta on esitatud kontrollikoja koosolekute ajakava ja tabel kontrollikoja liikmete lähetuste kohta (koos kuupäeva, koha, eesmärgi ja kuludega) ning lingid seonduvatele dokumentidele ja muudele läbipaistvusportaalidele;

17.   

juhib tähelepanu, et kontrollikoda on võtnud kasutusele kohalolijate nimekirja, et registreerida liikmete osalemine kontrollikoja, selle kodade ja komiteede koosolekutel (see on kasutusel olnud alates 1. jaanuarist 2019); palub kontrollikojal anda parlamendi eelarvekontrollikomisjonile nendes küsimustes aru oma järgmises iga-aastases tegevusaruandes;

18.   

palub kontrollikojal kehtestada liikmete aastapuhkuste, haiguspuhkuste ja muul põhjusel töölt puudumiste registri pidamise korra, et tagada kogu liikmete võetud puhkuse tegelik registreerimine; rõhutab, et praegune kord võib õõnestada liidu kodanike ja liidu institutsioonide usaldust kontrollikoja vastu;

19.   

võtab huviga teadmiseks, et kontrollikoda kogub teavet liikmete tööga seotud lähetuste kohta, et hinnata, kas kavandatav tegevus kuulub kontrollikoja huvivaldkonda; väljendab heameelt selle üle, et võimaliku kuritarvituste ohu vähendamiseks esitavad liikmed nende isikute nimed ja ametinimetused, kellega nad kohtuvad, arutatavate teemade üldise kirjelduse ja võimaluse korral kutse, mis sisaldab vajalikke üksikasju;

20.   

märgib, et otsus, millega täpsustatakse liikmete lähetusi reguleerivaid eeskirju, jõustus 1. veebruaril 2018; märgib, et otsuses määratakse eelkõige kindlaks teave, mis tuleb esitada lähetuskorralduse taotlemisel;

21.   

märgib, et kontrollikoda otsustas oma sisekontrollisüsteemi raames alates 2018. aasta veebruarist delegeerida peasekretärile eelarvevahendite käsutaja volitused seoses liikmete lähetus- ja esinduskuludega seotud raamatupidamisarvestusega; märgib, et nende kulude suhtes kohaldatakse nüüd peasekretariaadi teenistuste hallatavat üldist kontrollisüsteemi, mis hõlmab riskijuhtimist ja eel- ja järelkontrolli, ning need sisalduvad ka edasivolitatud ja volitatud eelarvevahendite käsutajate iga-aastases deklaratsioonis; taunib sügavalt asjaolu, et selleks, et kontrollikoda võttis meetmeid üksnes pärast eriti kriitilise olukorra tekkimist;

22.   

märgib, et siseauditi talitus vaatas läbi 2018. aasta kontrolliaruanded ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate deklaratsioonid, et hinnata esitatud teabe usaldusväärsust; märgib, et peasekretär nõudis kontrolliaruandeid kõigilt direktoraatidelt; tõdeb, et siseauditi talitus kinnitab teenistuste tehtud eel- ja järelkontrolli usaldusväärset kvaliteeti ning et üldiselt on kontrolliaruannetes sisalduv teave usaldusväärne;

23.   

võtab teadmiseks kontrollikoja otsuse viia ajavahemiku 2012–2018 suhtes lõpule lähetuskulude ja ametiautode kasutamise siseaudit (audit viidi lõpule 2019. aasta juulis); märgib, et auditiaruandes jõuti järeldusele, et valdav enamus siseauditi talituse poolt kontrollitud juhuslikult valitud toimingutest vastas kohaldatavatele reeglitele ja menetlustele; peab kahetsusväärseks tõsiasja, et aruandes jõuti samuti järeldusele, et enne 2017.–2018. aasta reforme esinesid kontrollikoja juhtimis- ja kontrollisüsteemides teatavad puudused; märgib lisaks, et aruandes jõuti järeldusele, et 2017.–2018. aasta reformidega kõrvaldati puudused kontrollisüsteemides tulemuslikult ning et praegu kehtivad juhtimis- ja kontrollimenetlused on üldiselt usaldusväärsed;

24.   

märgib, et kõnealuse auditiaruande põhjal ei ole mingeid märke sellest, et liikmed või endised liikmed oleksid oma ametiseisundit kuritarvitanud; märgib, et pärast seda auditiaruannet ei ole toimunud ühtegi muud sisejuurdlust;

25.   

märgib, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on edastanud Luksemburgi õigusasutustele oma aruande ühe endise liikme kohta; märgib, et sellelt endiselt liikmelt on puutumatus ära võetud; märgib, et kontrollikoda on endiselt liikmelt sisse nõudnud 153 407,58 eurot;

26.   

märgib, et 2016. aastal algatas OLAF juurdluse seoses reisi- ja elamiskulude võimaliku kuritarvitamisega ühe kontrollikoja praeguse liikme poolt (seoses ajaga, mil ta oli Euroopa Parlamendi liige); märgib, et OLAF lõpetas juhtumi 2019. aasta septembris soovitusega Euroopa Parlamendile nõuda tagasi 11 243 eurot; märgib, et sellega seoses ei ole antud ühtegi distsiplinaar- ega õiguslikku soovitust ning et kontrollikojale ei esitatud ühtegi soovitust;

27.   

väljendab heameelt tõsiasja üle, et kontrollikoja liikmete suhtes kohaldatakse käitumisjuhendit, mis reguleerib nende sõltumatust, erapooletust, ausust, pühendumust, kollegiaalsust, konfidentsiaalsust, vastutust ja kohustusi pärast ametist lahkumist; väljendab heameelt tõsiasja üle, et kontrollikoda avaldab oma liikmete huvide deklaratsioonid (finantshuvide ja institutsioonivälise tegevuse deklaratsioonid) ja elulookirjeldused veebisaidil, allutades kontrollikoja seega samasugusele avalikule kontrollile nagu teised liidu institutsioonid;

28.   

väljendab muret selle pärast, et huvide deklaratsiooni täidab igaüks ise ning et praegusest õigusraamistikust tulenevalt puuduvad nii kontrollikojal kui ka selle eetikakomisjonil uurimisvolitused, et tagada deklareeritud andmete õigsus ja täielikkus; kutsub kontrollikoda üles tagama, et liikmed esitaksid mitte deklaratsioonid huvide konflikti puudumise kohta, vaid huvide deklaratsioonid; toonitab, et huvide konflikti puudumise tagamiseks tuleb praegusi menetlusi, sealhulgas eetikakomisjoni menetlusi tugevdada; nõuab, et kontrollikoda annaks tehtud edusammude kohta aru;

29.   

väljendab heameelt, et kontrollikoda avaldas eetikasuunised, mida kohaldatakse kõigi liikmete ja töötajate suhtes; väljendab heameelt selle üle, et eetikakomitee arutab kõiki eetilisi küsimusi, mida ta peab asjakohaseks, sealhulgas hindab kontrollikoja liikmete institutsioonivälist tegevust; võtab teadmiseks eetikanõustajate nimetamise kontrollikoja töötajate hulgast eesmärgiga tagada, et igal töötajal oleks õigus ja võimalus küsida konfidentsiaalset ja erapooletut nõu tundlikes küsimustes, nagu huvide konflikt, kingituste vastuvõtmine ning kuidas anda teavet tõsiste rikkumiste korral (rikkumisest teatamine);

30.   

rõhutab tõsiasja, et kontrollikoda pakub kõigile töötajatele spetsiaalset avaliku eetika alast koolituskursust (mis on tööleasuvate töötajate jaoks kohustuslik), mis sisaldab rikkumisest teatamisele (sealhulgas järgitavale menetlusele ja töötajate õigustele) pühendatud osa; väljendab heameelt tõsiasja üle, et sisesuunistes „Sagedased küsimused eetiliste küsimuste kohta“ on esitatud arvukalt näiteid, mille eesmärk on aidata võimalikke huvide konflikte hõlpsamini ära tunda; palub kontrollikojal teha veelgi suuremaid jõupingutusi, parandades teabe kvaliteeti ja teabevahetust ning jälgides tegevust;

31.   

rõhutab tõsiasja, et eetikaraamistik peaks koosnema reeglitest võimalike huvide konfliktide ennetamiseks, tuvastamiseks ja vältimiseks; märgib, et kontrollikoja eetikaraamistiku on vaadanud läbi Poola ja Horvaatia kõrgeimate kontrolliasutuste eksperdid; võtab teadmiseks vastastikuse eksperdihinnangu lõpparuande; palub kontrollikojal teavitada Euroopa Parlamenti järelmeetmetest, mille üle otsustatakse vastastikuse eksperdihinnangu tulemuste põhjal;

32.   

väljendab heameelt tõsiasja üle, et kontrollikoda on loonud rikkumisest teatamise kanalid, mis tagavad rikkumisest teatajatele asjakohase kaitse, ning et ta on avaldanud sellega seotud menetluskorra; märgib, et tõsistest rikkumistest teatamiseks on olemas veebipõhine kontaktvorm; väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoja kodulehel on link juhendile, kuidas pettusejuhtumitest OLAFile teada anda;

33.   

võtab teadmiseks tõsiasja, et kontrollikoda jätkab juhtidele, tööleasuvatele töötajatele ja personaliosakonna töötajatele koolituste ja esitluste korraldamist, et suurendada teadlikkust ahistamise kohta töökeskkonnas; märgib lisaks, et ahistamisvastase võitluse kontaktisikud saavad igal aastal asjakohast koolitust; märgib, et kontrollikoda tugevdas 2017. aastal ahistamisvastaseid reegleid, mille eesmärk on vältida ahistamisolukordi, säilitada rahuldav töökeskkond ja hõlbustada isikutevaheliste konfliktide rahumeelset lahendamist;

34.   

tervitab pingutusi, mida kontrollikoda on teinud töötajate heaolu tagamiseks, näiteks võimaldades paindlikult töötada ja kaugtööd teha ning märgib, et sellega seoses teeb kontrollikoda kättesaadavaks ettekanded võrdsete võimaluste kohta ja tasuta psühholoogilise nõustamise; märgib siiski, et 2018. aastal oli kolm läbipõlemise juhtumit; palub kontrollikojal seetõttu hinnata, kas töökoormus on eri meeskondade ja töötajate vahel proportsionaalselt jaotatud;

35.   

märgib, et 2018. aastal esitati üks ametlik kaebus ahistamise kohta ning et tuvastati seksuaalse ahistamise asjaolud; märgib, et kogu menetlus (mis lõppes ennetavate ja distsiplinaarmeetmete võtmisega) võttis alates kaebuse esitamise kuupäevast aega viis kuud;

36.   

rõhutab tõsiasja, et (nagu on osutatud personalieeskirjade artikli 16 kolmandas lõigus, mis käsitleb kõrgemate ametnike ametialast tegevust pärast teenistusest lahkumist) kontrollikoda avaldab asjakohast teavet kontrollikoja kõrgemate ametnike ametialase tegevuse kohta; märgib ka, et asjaomased reeglid on avaldatud kontrollikoja veebisaidil;

37.   

märgib tõsiasja, et kontrollikoda ja OLAF teevad liidu finantshuvide kaitseks tihedat koostööd; märgib lisaks, et 2018. aastal teatas kontrollikoda üheksast pettusekahtluse juhtumist, mis tema auditite käigus olid ilmsiks tulnud (võrreldes 13 juhtumiga 2017. aastal); õnnitleb kontrollikoda asjaolu puhul, et käimasolevate läbirääkimiste tulemusel sõlmiti kontrollikoja ja OLAFi vahel halduskoostöö kokkulepe (see allkirjastati 2019. aasta mais), mille eesmärk on hõlbustada nendevahelist praktilist töösuhet, eelkõige seoses pettusekahtluste edastamisega, ning korraldada ühist huvi pakkuvaid tegevusi, nagu koolitused, õpikojad või töötajate vahetus;

38.   

peab kahetsusväärseks asjaolu, et kontrollikoja järelmeetmetega 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale resolutsioonile reageeriti parlamendi märkustele vaid piiratud määral; rõhutab, et järelmeetmed on väga olulised selleks, et võimaldada parlamendi eelarvekontrollikomisjonil teha kindlaks, kas kontrollikoda on parlamendi soovitused ellu viinud; kutsub kontrollikoda üles lisama oma järgmisesse järelmeetmete aruandesse kõik vajalikud vastused ja üksikasjalikumad selgitused parlamendi soovituste elluviimise kohta;

39.   

märgib, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumisel ei ole kontrollikoja struktuurile ega inimressurssidele olulist mõju; märgib, et kontrollikoda on kohustunud kasutama oma kaalutlusõigust vastavalt personalieeskirjade artiklile 49, et mitte vabastada ametnikke ametist üksnes põhjusel, et nad ei ole enam liikmesriigi kodanikud; märgib, et ajutiste ja lepinguliste töötajate puhul on kontrollikoda seadusega kohustatud iga juhtumit eraldi uurima ja lubama erandeid, kui see on teenistuse huvides õigustatud; väljendab heameelt tõsiasja üle, et kontrollikoda on võtnud kohustuse kasutada seda erandite lubamise võimalust avatud ja läbipaistval viisil; märgib, et kontrollikoda lähtub oma hinnangus üksnes teenistuse huvidest;

40.   

rõhutab kontrollikoja võetud kohustust parandada kõigil juhtimistasanditel soolist tasakaalu; märgib, et 45 % kontrollikoja audiitoritest ja administraatoritest on naised, mistõttu on seal peaaegu võrdne naiste ja meeste osakaal; märgib, et 38 % juhtidest, 24 on naised ja kümnest direktorist kolm on naised; kutsub kontrollikoda üles jätkama jõupingutusi soolise tasakaalu edendamiseks, eelkõige seoses juhtivate ametikohtade ja kõrgemate juhtivate ametikohtadega; väljendab heameelt tõsiasja üle, et naiste osakaal auditikodade juhtivatel ametikohtadel suurenes 7 %-lt 2015. aastal peaaegu 24 %-le 2018. aasta lõpus (võrreldes 20 %-ga 2017. aastal); märgib, et kontrollikoja 2018.–2020. aasta võrdsete võimaluste poliitikas (mis kiideti heaks 2018. aasta veebruaris) käsitletakse ka vanuse ja puuete küsimusi;

41.   

kordab, et ainult kuus kontrollikoja 28 liikmest on naised (2016. aastal oli neid neli); rõhutab liikmete soolise tasakaalustamatuse probleemi; tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid aktiivsemalt julgustama naisi sellistele ametikohtadele kandideerima; kordab, et nõukogu peaks ametisse nimetamise menetluses esitama alati vähemalt kaks kandidaati – ühe naise ja ühe mehe;

42.   

märgib, et kirjaliku tõlke töökoormuse suurenemist on kompenseeritud tõhususe suurenemisega kontrollikoja sisemenetluste lihtsustamise kaudu, sealhulgas tõlgete eel- ja järeltöötlemise tsentraliseerimisega; märgib, et see on võimaldanud kulusid lehekülje kohta märkimisväärselt (üle 10 %, võrreldes 2017. aastaga) vähendada;

43.   

väljendab veel kord heameelt seoses kontrollikoja koostööga teiste avaliku sektori asutuste ja sidusrühmadega; võtab rahuloluga teadmiseks kõrgeimate kontrolliasutuste juhtide koostöö ja ühise töökava vastuvõtmise alates 2018. aastast; toetab ka partnerluste sõlmimist mitmete ülikoolidega seoses kontrollikoja poliitikaga, mis näeb ette tema koolitustegevuse laiendamise; palub kontrollikojal laiendada kontakte täiendavatele ülikoolidele, et luua tulevikus koostöö, mis oleks mitmekesine ja säilitaks geograafilise tasakaalu;

44.   

väljendab heameelt tõsiasja üle, et K2 hoone arhiiviruumid muutusid üha suureneva digitaliseerimise tõttu tarbetuks; märgib, et need ruumid muudetakse uuteks koostöö- või heaoluruumideks ning et kulud kaetakse mõne aasta eest lõpule viidud K3 ehitusprojekti ülejäänud eelarvest; märgib, et K1 hoone mugavustase on linnaku teistest hoonetest palju madalam; tõdeb, et lõpule on viidud uuring, milles soovitatakse läbi viia tööd, mis tooksid endaga kaasa ülisuured investeeringud; märgib, et võimalusi leida K1 hoone tuleviku jaoks kõige tõhusam lahendus kaalutakse ikka veel (sealhulgas koostöös Luksemburgi ametiasutustega); palub kontrollikojal teavitada Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni mis tahes lahendustest, esitades eelarveprognoosid;

45.   

väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda on loonud ulatusliku keskkonnaprogrammi, et tegeleda oma keskkonnaanalüüsis kindlaks tehtud erinevate teemadega ja vähendada oma keskkonnamõju; märgib rahuloluga, et ajavahemikus 2014–2018 suutis kontrollikoda vähendada oma energiatarbimist 11,5 % võrra, ajavahemikus 2016–2018 veetarbimist 21,1 % võrra ja ajavahemikus 2014–2018 paberi tarbimist 50,8 % võrra;

46.   

toetab kontrollikoja jõupingutusi andmekaitse ja küberturvalisuse parandamiseks, võttes 2018. aasta keskel vastu kolmeaastase küberturvalisuse tegevuskava, mis sisaldab mitmeid meetmeid tuvastatud riskide leevendamiseks; võtab rahuloluga teadmiseks kontrollikoja koostöö ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga (CERT-EU), et viia ellu mõned kavas ette nähtud kontrollidest;

47.   

tunnistab lisaväärtust, mida tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara võib kontrollikojale tuua; rõhutab eelkõige sellise tarkvara rolli läbipaistvuse suurendamisel ja müüjaga seotuse efekti vältimisel; tunnistab samuti selle potentsiaali turvalisuse parandamisel, kuna see võimaldab puudusi tuvastada ja kõrvaldada; soovitab tungivalt, et kontrollikoja jaoks välja töötatud tarkvara tehtaks tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara litsentsi alusel avalikult kättesaadavaks;

48.   

rõhutab suurt tööd, mida kontrollikoda on viimastel aastatel teinud sellistes valdkondades nagu tulemuspõhine eelarvestamine, eetikaraamistik (koos kõigi sellega seotud reeglite ja menetlustega), tõhustatud teabevahetus ja läbipaistvuse parandamiseks võetud meetmete arvu suurendamine; väljendab heameelt selle üle, et institutsioonid on sõlminud üksteisega arvukalt teenus- ja koostöölepinguid; rõhutab liidu institutsioonide ja organite vahelise koostöö ja kogemuste jagamise olulisust; teeb ettepaneku analüüsida eri valdkondade ametlike võrgustike tegevust, et jagada parimaid tavasid ning töötada välja ühised lahendused.