Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Sotsiaalmajanduse osa töökohtade loomisel ja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel“

(ettevalmistav arvamus)

(2021/C 286/04)

Raportöör:	Giuseppe GUERINI
Kaasraportöör:	Cinzia DEL RIO

Konsulteerimistaotlus	nõukogu eesistujariik Portugal, 26.10.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	31.3.2021
Vastuvõtmine täiskogus	27.4.2021
Täiskogu istungjärk nr	560
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	239/2/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tänab eesistujariiki Portugali asjaomase taotluse esitamise eest ning peab oluliseks näha sotsiaalmajanduse osalejates strateegilisi partnereid Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel ja sellise Euroopa Liidu ülesehitamisel, mis kinnitab taas, et majanduse peamine ülesanne on olla inimeste teenistuses. Komitee soovitab sellega seoses, et liikmesriikide ametiasutused tagaksid oma riiklikes pandeemiakriisist väljumiseks loodud taaste- ja vastupidavuskavades sotsiaalmajanduse osalejate ulatusliku kaasamise.

1.2.

Komitee peab vajalikuks tugevdada Euroopa Liidu institutsioonide vastu võetud tegevuskriteeriumeid, et edendada sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete asjakohast tunnustamist kõigis nende erinevates õiguslikes vormides. Nende kriteeriumide kohaselt tuleb eelnevalt kindlaks määrata üldist huvi pakkuvad sotsiaalsed eesmärgid, võtta kasutusele demokraatlik valitsemistava, kus osalevad mitmesugused sidusrühmad, ning isegi kui saavutatakse nn piiratud kasumlikkus, peab see olema mõeldud põhikirjajärgsete eesmärkide saavutamiseks.

1.3.

Komitee peab sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete sotsiaalse mõju mõõtmiseks vajalikuks, et Euroopa Liidul oleks alaline statistiline seiresüsteem, mis võimaldaks saada kvalifitseeritud, võrreldavaid ja ajakohaseid andmeid kõnealuse sektori suuruse ja mõju kohta.

1.4.

Komitee on seisukohal, et kui sotsiaalmajanduse organisatsioonide roll töökohtade loomisel ja säilitamisel hõlmab ebasoodsas olukorras olevaid töötajaid ja piirkondi, on vaja piisavaid toetusmeetmeid, milles suudetaks arvesse võtta nende organisatsioonide üldist huvi pakkuvat funktsiooni. Kõnealustel organisatsioonidel on küll eraõiguslik iseloom, kuid nad täidavad sisuliselt avalikku ülesannet.

1.5.

Selliseid toetusmeetmeid on vaja neljal tasandil: — maksupoliitika ja maksustamiskord, kus võetakse arvesse üldist huvi pakkuvat funktsiooni; — avaliku ja erasektori investeeringute edendamise poliitikameetmed, mis soodustavad sotsiaalse mõjuga investeeringute arendamist, muu hulgas riigihangete ja kontsessioonide abil; — stabiilseid töökohti ja töötajate majanduslikku rolli toetavad poliitikameetmed sotsiaalmajanduse ettevõtetes; — poliitikameetmed, millega toetatakse töötajate kvalifikatsiooni ja soodustatakse tehnoloogilist innovatsiooni sotsiaalmajanduse organisatsioonides.

1.6.

Töökohtade loomise ja säilitamise osas on komitee seisukohal, et töötajatepoolse väljaostu meetod on hea tava, mis ei ole kasulik mitte ainult kriisis olevate ettevõtete taaselustamisel, vaid ka selliste VKEde edasiandmiseks, mille asutajatel ei ole järeltulijaid. Seepärast oleks ehk kasulik luua spetsiaalne Euroopa investeerimisfond.

1.7.

Komitee kutsub üles toetama ja soodustama, muu hulgas stiimulitega, finantsturu osalejate kasvavat huvi sotsiaalse mõjuga investeeringute vastu. Need peavad muutma sotsiaalmajanduse ettevõtted peamisteks osalejateks, kes käivitavad investeeringuid, mis on mõeldud sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja solidaarsuseesmärkide saavutamisele.

1.8.

Komitee usub, et sotsiaalmajanduse ettevõtted võivad olla ideaalne organisatsiooniline vorm digitaalplatvormide abil loodud uute ettevõtlusvormide jaoks ja eriti koostöömajanduse jaoks, sest nad saavad aktiivselt kaasata digiplatvormide töötajaid ja kasutajaid.

1.9.

Komitee rõhutab, et inimväärsed töötingimused ja demokraatlik valitsemistava on sotsiaalmajanduse ettevõtete põhielemendid ning samuti tuleks ette näha konkreetsed töötajatega nõupidamise ja nende osalemise vormid, juhul kui neid ei ole seadusega ette nähtud, nagu töö- ja sotsiaalühistute puhul.

1.10.

Komitee arvates täidavad sotsiaalmajanduse organisatsioonid, eriti vabatahtlike ühendused ühtekuuluvuse jaoks olulist funktsiooni, edendades sotsiaalset kapitali ja toetades kodanikuühiskonna vastutustundlikku rolli.

1.11.

Noorte vabatahtlik tegevus on peamine vahend uute põlvkondade tööalase konkurentsivõime ja inimkapitali suurendamiseks, luues positiivse mõju, mis suurendab töövõimalusi. See funktsioon näib olevat kasulik ka selleks, et vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate noorte nähtust, ning see vääriks selliste meetmete rakendamist, millega soodustada üleminekut vabatahtlikult tegevuselt stabiilsele tasulisele tööle.

1.12.

Lõpuks loodab komitee, et sotsiaalmajanduse tegevuskava on võimalus rakendada praktilisi vahendeid ja seadusandlikke ettepanekuid.

2.   Üldised märkused

2.1.

Käesoleva ettevalmistava arvamusega, mida taotles Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Portugal, on komiteel hea meel aidata kaasa programmi prioriteetide saavutamisele, pidades eriti silmas Euroopa sotsiaalse mudeli edendamist, tehes konkreetseid ettepanekuid sotsiaalmajanduse ettevõtete rolli kohta stabiilse ja inimväärse töö ning kaasavama, kestlikuma ja vastupanuvõimelisema majanduse loomisel.

2.2.

Sotsiaalmajandust tunnistatakse rahvusvaheliselt üha enam otsustava ja asjakohase osalejana, kes suudab väljendada kodanikuühiskonna organisatsioonilist suutlikkust ja ümberkujundamisvõimet. Mitmes liikmesriigis on välja töötatud õigusaktid, milles tunnistatakse selle eesmärke ja ülesandeid, tuues välja sotsiaalmajanduse väljendusena käsitatud organisatsioonide profiili ja õigusliku vormi (1).

2.3.

Komitee rõhutas seoses õigusliku tunnustamisega oma arvamuses INT/871, (2) kuidas sotsiaalmajanduse organisatsioonid ja ettevõtted seavad sotsiaalsed eesmärgid kapitalist tähtsamale kohale, seda ka tänu demokraatlikule valitsemistavale, milles osalevad eri sidusrühmad. Nad taotlevad mittetulunduslikke eesmärke ja isegi siis, kui nad teenivad äritegevuse kaudu nn piiratud kasumit, on see sissetulek mõeldud põhikirjajärgsete eesmärkide saavutamiseks ja töökohtade loomiseks.

2.4.

Sotsiaalmajanduse sisulist tunnustamist toetavad rahvusvaheliste institutsioonide ja asutuste, näiteks OECD, ÜRO, ILO ja mitme ELi institutsiooni koostatud uurimistööd. Nende seas on ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, mille aastatel 2009–2020 sotsiaalmajanduse kohta koostatud 13 arvamuses on tuvastatud sotsiaalmajanduse organisatsioone ja ettevõtteid neljas kategoorias: ühistud, ühingud, vastastikused seltsid ja sihtasutused, millele on viimasel ajal lisatud ka sotsiaalsed ettevõtted.

2.5.

Kuigi Euroopa Liit on tunnistanud sotsiaalmajanduse kõige olulisemaid kriteeriume ja kontseptsioone, nagu inimeste ülimuslikkus kapitali suhtes, kasumi reinvesteerimine ja osalusjuhtimine, (3) ei ole Euroopas veel õnnestunud kokkuleppele jõuda ühtse õigusliku määratluse osas. 2018. aastal tegi Euroopa Parlament ettepaneku kehtestada sotsiaalmajanduse organisatsioonidele sertifikaat, mis põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 50. Komitee leiab, et selle teostumiseks on vaja paremat ja ühtsemat statistiliste andmete kogumist sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete loendamiseks ühise operatiivse määratluse kohaselt, nagu tehakse riikides, kus on loodud sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete avalikud registrid.

2.6.

ELi institutsioonide tunnustatud, ametlikult heaks kiidetud ja kehtiv operatiivne määratlus on nüüd üha vajalikum, eriti selleks, et võimaldada juurdepääsu paljudele kasvu- ja arenguvõimalustele ning soodustada sotsiaalmajanduse paremat mõistmist avaliku ja erasektori asutuste poolt.

2.7.

See määratlus on hädavajalik täieliku juurdepääsu tagamiseks kapitaliturule, kus kasvab huvi sotsiaalse mõjuga investeeringute vastu. Sotsiaalmajanduse tegevuskava pakub sobivat võimalust selle küsimusega tegelemiseks, kuid ka inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiva kapitaliturgude liidu tegevuskavas (4) tuleks käsitleda sotsiaalmajanduse rolli, et meelitada ligi investeeringuid Euroopa inimsõbralikku majandusse.

2.8.

Sotsiaalmajanduse organisatsioonide funktsioon ja nende loodav majanduslik väärtus näivad olevat väga olulised nii oma suuruse (8 % Euroopa SKPst), kvaliteedi kui ka püsivuse osas, (5) kui isegi finantskriisi aastatel täheldati toodetava majandusliku väärtuse ja töötajate arvu kasvu.

2.9.

Tähtis on ka roll töökohtade loomisel ja säilitamisel, sest Euroopas on selles valdkonnas üle 13,6 miljoni tasustatud töökoha, mis on ligikaudu 6,3 % ELi 28 liikmesriigi tööjõust, (6) lisaks üle 232 miljoni ühistu, vastastikuse seltsi ja sarnase üksuse liikme ning 2,8 miljonit ettevõtet ja organisatsiooni. Nendest töötajatest on umbes 2,6 miljonit selliste sotsiaalsete ettevõtete töötajad, mis vastavad 2011. aasta sotsiaalettevõtluse algatuses kirjeldatud nõuetele.

2.10.

Paljud sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete töötajad töötavad väikestes organisatsioonides, kuid on juhte, kus sotsiaalmajanduse ettevõtted on suured ja neis töötab sadu ja tuhandeid inimesi. Suur osa töötajatest töötab organisatsioonides, mida iseloomustab demokraatlik osalusjuhtimine, mis toob esile seose sidusrühmade laiaulatusliku juhtimises osalemise ja kõrge tööhõive taseme säilitamise vahel ning parema suutlikkuse šokkidele vastu seista (7).

2.11.

Mainimist väärib naistöötajate suur osakaal sotsiaalmajanduses: paljudel juhtudel on see üle 70 % tööjõust ning üldiselt jääb see suuremaks kui 50 %. Ehkki täieliku võrdõiguslikkuse saavutamiseks tuleb astuda rohkem samme, on märkimisväärne ka naiste esindatus paljude sotsiaalmajanduse organisatsioonide juhtivatel ja muudel mõjukatel ametikohtadel. Need organisatsioonid ja ettevõtted eristuvad tähelepanuväärse võrdsuse poolest – nii organisatsioonilise hierarhia eri positsioonide kui ka palkade vahel, mis ei ilmuta liigset soolist tasakaalustamatust (8).

2.12.

Suurem palkade õiglus ei kompenseeri aga paljudel juhtudel esinevat asjaolu, et sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete töötajate palgatasemed asuvad tulujaotuse alumises osas. See on osaliselt tingitud hooldustöö üldisest vähesest väärtustamisest, mis liiga sageli ei saavuta piisavat majanduslikku tunnustust isegi tavapärastes ettevõtlusvormides. Seepärast on oluline tugevdada sotsiaal- ja hooldussektori töötajate ametiühinguõigusi.

2.13.

Samuti on oluline sotsiaalsete uuenduste edendamise ja rakendamise funktsioon, mis näitab, et kõnealused organisatsioonid teavad, kuidas ühiskonnas toimuvaid muutusi tõlgendada ja nendega kohaneda, mobiliseerides inimkapitali ressursse, kus aktiivselt ja solidaarselt osaleb üle 82,8 miljoni vabatahtliku.

2.14.

Olulistes sektorites tegutsevate inimeste suurt arvu ning sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete ees seisvaid sotsiaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ülesandeid tuleb toetada asjakohaste elukestva õppe ja kvalifikatsioonimeetmetega, et arendada kutse- ja korraldusoskusi.

2.15.

Seepärast peab komitee väga sobivaks, et Euroopa Komisjon kuulutaks välja sotsiaalmajanduse tegevuskava ja konkreetsed meetmed Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks koos oma konkreetse tegevuskavaga, mille kohta komitee võttis vastu arvamuse SOC/614 (9).

3.   Ettepanekud Euroopa sotsiaalmajanduse toetamise ja edendamise poliitika kohta

3.1.

Sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete panusele lisatõuke ja järjepidevuse andmiseks ning sotsiaalsema, vastupidavama ja kaasavama Euroopa ülesehitamiseks on vaja kehtestada seadusandlikud meetmed ja Euroopa majanduspoliitika programmid, millega edendatakse ja toetatakse sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete kasvu, muu hulgas panuse pärast, mida nad võivad anda kestliku, ökoloogilise ja solidaarse arengu mudelisse.

3.2.

Selles osas leiab komitee, et meetmeid on võimalik võtta neljal tasandil: — maksustamise kord, mis arvestab sotsiaalmajanduse ettevõtete üldist huvi pakkuvat funktsiooni, eriti nende puhul, kes tegutsevad esmase avaliku huvi valdkondades, nagu sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalse kaasatuse teenused; — avaliku ja erasektori investeeringute edendamise poliitikameetmed, millega soodustatakse sotsiaalse mõjuga investeeringute arendamist, parandades veelgi juurdepääsu riigihanke- ja kontsessiooniturule; — stabiilseid töökohti ja töötajate majanduslikku juhtpositsiooni toetavad poliitikameetmed sotsiaalmajanduse ettevõtetes, eriti mis puudutab nende demokraatlikku valitsemist; — poliitikameetmed, mille eesmärk on toetada uute oskuste rakendamist ning edendada uuenduste ja uute tehnoloogiate levikut kodanikuühiskonnas.

3.3.

Komitee tunnistab küll sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete põhifunktsiooni isikuteenuste ja sotsiaalteenuste valdkonnas, kuid on siiski veendunud, et jätkuvalt on väga oluline riikide ja haldusasutuste kohustus tagada kodanikele esmatähtsad teenused.

3.4.

Tuleks veelgi tugevdada meetmeid tööhõive toetamiseks sotsiaalsetes ettevõtetes, mille missioon on puuetega või väga ebasoodsas olukorras olevate töötajate tööturule integreerimine. Need meetmed peaksid aitama vähendada maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete kaalu tööjõukuludele, sest avaliku sektori asutused võtavad enda kanda selliste sissemaksete tegemise, mis on vajalikud ebasoodsas olukorras olevate töötajate kindlustusõiguse ja sotsiaalkindlustuse tagamiseks. Neid stiimuleid ei tohiks pidada sotsiaalmajanduse ettevõtetele antavaks riigiabiks, sest need on ette nähtud tõsiselt ebasoodsas olukorras olevate inimeste tööhõivesse kaasamise toetamiseks. Igal juhul tuleks stiimuleid anda ainult organisatsioonidele, mis järgivad kollektiivlepinguid ja tagavad töötajate põhiõigused.

3.5.

Paljudel juhtudel on sotsiaalmajanduse ettevõte peamine, kes haldab elanikkonnale osutatavaid hädavajalikke teenuseid – sealhulgas haridus-, sotsiaaltervishoiu- ja hoolekandeteenused või koolitus- ja töövahendusteenused ebasoodsas olukorras olevatele inimestele – juhtides tegevusi, mis, isegi kui neil on kaubanduslik või äriline iseloom, on alati tegevused, millel on tugev kogukondlik ja piirkondlik väärtus ning millest saadav kasum reinvesteeritakse igal juhul põhikirjajärgsete eesmärkide saavutamiseks. Need on teenused, mida osutatakse saajate endi otsesel osalusel ja millel on piirkondlik seotus, mis on osa nende täidetavast ülesandest. Seega ei saa neid tingimusi täielikult samastada turukonkurentsi nõuetega. Seepärast tuleks leevendada teatavaid kehtivaid riigiabi nõudeid, mis takistavad sellise maksustamiskorra kehtestamist, milles võetaks arvesse nende organisatsioonide toodavat sotsiaalset ja avalikku kasu.

3.6.

Samal põhjusel peab komitee vajalikuks, nagu juba nõuti arvamuses INT/906, (10) et vähese tähtsusega abi määruses üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele kehtestatud ülemmäär, mis on 500 000 eurot kolme majandusaasta kohta, oleks vähemalt 800 000 eurot majandusaasta kohta. See ei piira võimalust kehtestada ühtlustatud eeskirju riikliku rahastamise kättesaadavuse kohta ühtsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel ning järgides täielikult tööstandardeid ja valdkondlike kollektiivlepingute kohaldamise reegleid.

3.7.

Oluline on leida tõhusad vahendid sotsiaalmajanduse organisatsioonidesse tehtavate sotsiaalse mõjuga investeeringute suurendamiseks. Selles osas on saadud huvitavaid kogemusi konkreetsete võlakirjade või osalusväärtpaberitega (omakapital või kvaasikapital) sotsiaalmajanduse ettevõttes, mis on seotud üldist huvi pakkuvate sotsiaalsete eesmärkide saavutamisega.

3.8.

Nende finantsinstrumentide puhul investoritele maksusoodustuste tegemine võib tekitada olulisi majanduskasvu soodustavaid tegureid, pidades silmas asjaolu, et juba varasemad andmed kinnitavad, et sotsiaalmajanduse organisatsioonid on isegi piiratud investeeringute abil suutnud luua palju töökohti ja pakkuda palju sotsiaalseid hüvesid nende osutatavate teenuste kasutajatele.

3.9.

Siiski on vaja ette näha parameetrid, mis võimaldavad mõõta ja võrrelda saadud tulemusi, nagu stabiilne tööhõive kasv ja rangete tööohutusstandardite rakendamine, ning kontrollida algatuse aluseks olevate sotsiaalsete eesmärkide tegelikku saavutamist. Seega on soovitatav, et liikmesriigid võtaksid vastu sotsiaalmajandust reguleerivad raamseadused ning rakendaksid aktiivselt sotsiaalmajanduse ettevõtete kasvu ja arengut soodustavat poliitikat.

3.10.

Juba 2011. aastal tuvastas Euroopa Komisjon vajaduse parandada üldsuse teadmisi ning andmete ja statistika kogumist sotsiaalsete ettevõtete kohta. Siiski on vaja veel palju ära teha, et määrata kindlaks kooskõlastatud standardid, mis muu hulgas oleksid kasulikud selleks, et vältida nn sotsiaalset rohepesu või sobimatut juurdepääsu toetusmeetmetele.

3.11.

Sel põhjusel võiks riikides, kus seda pole veel tehtud, määrata kindlaks riiklikud ametiasutused, kes vastutavad nõuete ja standardite järgimise ning sotsiaalsete eesmärkide täitmise järelevalve ja kontrolli eest.

3.12.

Üks kõige olulisemaid konkreetseid toetusmeetmeid on osalemine riigihanke- ja kontsessiooniturul, mille jaoks on direktiivis 2014/24/EL juba pakutud olulisi vahendeid, (11) mida ei ole kõikides liikmesriikides piisavalt rakendatud. Sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete edendamiseks peaks Euroopa Komisjon olema eeskujuks ja kasutama oma pakkumismenetlusi võimalikult hästi ära sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamiseks.

3.13.

Samuti näivad toetusmeetmete hulgas kasulikud need, mis on mõeldud tootmise ja teenuste ümberkujundamisele või selle tegevuse ülekandmisele kriisis oleva ettevõtte või karjääri lõpus olevate ettevõtjate korral töötajatele, kes on koondunud ühistusse või osalusettevõttesse.

3.14.

Paljud neist kogemustest, mida käsitatakse töötajatepoolse väljaostuna , (12) on osutunud edukaks tööstustegevuse jätkamisel kriisi ajal ning praegu on üha sagedasemad juhud, kus töötajate osalusega sotsiaalne ettevõte pakub ennast väikeettevõtete ülevõtmiseks. Tihti juhtub seda noorte hulgas, kellel ei ole äritegevuse jaoks piisavat kapitali, ning sageli takistab neid üksindus ja hirm, et nad ei tule turu raskustega üksi toime.

3.15.

Nende algatuste potentsiaali suurendamiseks on vaja investeeringuid ja toetust, et aidata ettevõttel alustada tegevust kapitaliosaluse kaudu, et rahastada kriisis olevate ettevõtete töötajaid, kes otsustavad tegevust jätkata töötajate seas asutatud ühistu vormis. Mõnes riigis on need algatused võimaldanud ettevõtteid ümber kujundada ja säilitada tuhandeid töökohti.

3.16.

Nendes tööstuse ümberkujundamise protsessides on väga oluline roll ametiühingutel. Sellised ettevõtlusvormid nagu töötajatepoolne väljaost on aktiivse tööhõivepoliitika lahutamatu osa. Üks ühistute ja ametiühingute koostöö hea näide on Itaalias kolme ühistuliidu ja kolme kõige esinduslikuma ametiühingu vahel allkirjastatud kokkulepe töötajatepoolse väljaostu alaseks süstemaatiliseks koostööks (13).

3.17.

Komitee loodab, et sotsiaalmajanduse tegevuskava edendab Euroopa Liidu kõigis liikmesriikides sarnaste algatuste käivitamist, luues selleks Euroopa Investeerimisfondi või Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames sihipärase struktuuri, et tagada konkreetsed vahendid, millega toetada pandeemia põhjustatud kriisist kahjustatud majandustegevuse taasalustamist.

4.   Sotsiaalmajanduse uued vormid

4.1.

Sotsiaalmajanduse ettevõtted loovad uusi töökohti ja sotsiaalse innovatsiooni algatusi ka keskkonnasäästliku majanduse ja kestliku arengu edendamise kontekstis. Sotsiaalmajanduse organisatsioonide kogemused ringmajanduse valdkonnas kasvavad, luues uusi töökohti ka korduskasutamise või sotsiaalse põllumajanduse valdkonnas. Paljude liikmesriikide õigusraamistik ja poliitika ei ole seni võimaldanud rakendada tööturule integreerumist toetavate ühistute arendamise poliitikat. Seepärast on selles valdkonnas edu saavutamiseks soovitav võtta meetmeid ELi tasandil.

4.2.

Eriti huvitav on roll, mida tööühistud (14) võivad etendada digitaalplatvormide abil loodud uute ettevõtlusvormide kaasavamaks muutmisel, eesmärgiga muuta töötajate ja kasutajate osalemine kestlikumaks ja kaasatumaks, et töötada välja vastastikkuse ja solidaarsuse uued vormid digitehnoloogia kaudu, mis on võimeline soodustama laialdast osalemist. Seejuures tuleb aga tagada, et platvormitöötajate ja ebatüüpiliste töötajate kaitse hõlmab tingimata asjakohaste kollektiivlepingute sõlmimist ametiühingutega.

4.3.

Sotsiaalmajanduse ettevõtted saavad luua töövõimalusi ja kohaliku arengu võimalusi, korraldades kodanike osalemist selliste teenuste osutamisel nagu taastuvenergia tarnimine või teenuste korraldamine kaugemates ja maapiirkondades, nagu näitab Prantsusmaa piirkondlike keskuste vahelise majanduskoostöö kogemus, kus projekti ümber koondatakse liidud, ühistud, kohalikud omavalitsused, traditsioonilised ettevõtted ja ülikoolid ning edendatakse sotsiaalset põllumajandust, säästvat turismi ja keskkonna- või kultuuriväärtuseid.

4.4.

Sotsiaalmajanduses on väga tähtis vabatahtliku tegevuse osa, olles oluline nii nooremale põlvkonnale kui ka eakatele, kelle jaoks on see mõnel juhul oluline võimalus, et säilitada aktiivne sotsiaalne ja kodaniku roll, mis aitab parandada elukvaliteeti. Selleks on tarvis suurendada õppe- ja vabatahtliku töö koostoimet kui vahendit sotsiaalsektoris töötamise soodustamiseks. Tõhusam koordineerimine vabatahtliku töö ja praktika perioodide vahel võiks hõlbustada noorte kvalifitseeritud töötajate koolitamist.

4.5.

Euroopa solidaarsuskorpuse positiivne kogemus on selline, mida tuleb tugevdada ja mida saab laiendada, luues omamoodi programmi „Erasmus sotsiaalsetele ettevõtjatele“, mis soodustab piiriülest koostööd sotsiaalmajanduses.

4.6.

See funktsioon näib olevat väga kasulik ka selleks, et vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate noorte keerukat nähtust, ning see vääriks stimuleerivate meetmete rakendamist, et soodustada üleminekut vabatahtlikult tegevuselt stabiilsele töökohale.

---

(1)  https://oeil.secure.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?reference=2016/2237(INL)&l=en,

https://betterentrepreneurship.eu/et,

https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/MEMO_11_735,

https://cecop.coop/works/cecop-report-on-social-enterprises-laws-in-europe-a-worker-and-social-coops-perspective.

(2)  https://www.eesc.europa.eu/et/our-work/opinions-information-reports/opinions/towards-appropriate-european-legal-framework.

(3)  „Social Business Initiative“ (Sotsiaalse ettevõtluse algatus): https://ec.europa.eu/growth/sectors/social-economy/enterprises_et.

Nõukogu järeldused „Sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamine“, 2015: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-15071-2015-INIT/et/pdf.

„Social Economy Charter“ (Sotsiaalmajanduse põhimõtete harta) 2002: https://www.socialeconomy.eu.org/wp-content/uploads/2020/04/2019-updated-Social-Economy-Charter.pdf.

(4)  „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“, COM(2020) 590 final.

(5)  Andmed pärinevad Euroopa Komisjoni väljaandest https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=22304&langId=en.

(6)  Andmed pärinevad komitee aruandest https://www.eesc.europa.eu/sites/default/files/files/qe-04-17-875-en-n.pdf.

(7)  „The resilience of the cooperative model“ (Ühistulise mudeli vastupanuvõime), CECOP, 2012 https://www.cecop.coop/works/the-resilience-of-the-cooperative-model.

(8)  „Las mujeres en las cooperativas de trabajo“ (Naised tööühistutes), COCETA, 2019, https://www.coceta.coop/publicaciones/estudio-mujer-cooperativismo-coceta-2019.pdf.

(9)  ELT C 14, 15.1.2020, lk 1.

(10)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 131.

(11)  https://ec.europa.eu/info/policies/public-procurement/support-tools-public-buyers/social-procurement_et.

(12)  „Business transfers to employees under the form of a cooperative in Europe: opportunities and challenges“ (Ettevõtte üleminek töötajatele ühistu vormis Euroopas: võimalused ja probleemid), CECOP, 2013 (ELT C 191, 29.6.2012, lk 24).

(13)  „Italy, historic agreement between unions and coops on worker buyouts“ (Itaalia: ametiühingute ja ühistute ajalooline kokkulepe töötajatepoolse väljaostu edendamiseks) CECOP, 2021: https://cecop.coop/works/italy-historic-agreement-between-unions-and-coops-to-promote-worker-buyouts.

(14)  „All for one – Worker-owned cooperatives’ response to non-standard employment“ (Kõik ühe eest – töötajatele kuuluvate ühistute reaktsioon mittestandardsele tööhõivele), CECOP 2019: https://cecop.coop/works/cecop-report-all-for-one-reponse-of-worker-owned-cooperatives-to-non-standard-employment.