Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52020AE5237

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“ (COM(2020) 746 final)

EESC 2020/05237

ELT C 123, 9.4.2021, p. 12–14 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

9.4.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 123/12

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“

(COM(2020) 746 final)

(2021/C 123/03)

Raportöör:

Judith VORBACH

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 27.11.2020

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

 

 

Vastutav sektsioon

majandus- ja rahaliidu, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

14.12.2020

Vastuvõtmine täiskogus

27.1.2021

Täiskogu istungjärk nr

557

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

234/1/8

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

 EL on jõudnud oma ajaloo sügavaimasse majanduslangusesse. Valitseb ebakindlus ja tuleb võtta suuri riske. Pandeemiakriis suurendab tõenäoliselt ka tasakaalustamatust ja ebavõrdsust. Seda silmas pidades väljendab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoni soovituste üle heameelt. Komitee toetab ka majanduspoliitilist lähenemisviisi majanduse taastamiseks, investeeringute suurendamiseks, ühtse turu edasiseks integreerimiseks, õiglaste töötingimuste tagamiseks ning majandus- ja rahaliidu süvendamiseks. Komitee toetab kindlalt taasterahastut „NextGenerationEU“ käsitlevat paketti ja kutsub üles jõudma vajalike kokkulepeteni võimalikult kiiresti.

1.2.

 Taastumine on edukas ainult siis, kui sellega kaasneb majanduse ja ühiskonna ümberkorraldamine. Usalduse taastamine on oluline nõudluse stabiliseerimiseks. Eelarve-eeskirjad tuleks suunata heaolule keskenduvat majanduse juhtimisele, sealhulgas tasakaalus eelarve nõudele, ning need ei tohiks uuesti jõustuda enne töötuse märkimisväärset vähenemist. Hoolikalt tuleks kaaluda kriisi mõju ebavõrdsusele ja sotsiaal-majanduslikule ebakindlusele. Parandada tuleks nii ettevõtlus- kui ka sotsiaalset keskkonda. Vaja on sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna paremat kaasamist kliimapoliitikasse ning riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse, samuti maksupoliitika otsustavat reformi, et lahendada majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid probleeme. Pangandusliit ja kapitaliturgude liit tuleb lõpule viia, seades esikohale finantsturgude stabiilsuse.

2.   Taustteave

Komisjon soovitab euroala liikmesriikidel võtta meetmeid, et

2.1.

 tagada taastamist toetav poliitika: eelarvepoliitika peaks jääma toetavaks kogu 2021. aasta jooksul. Kui tingimused seda võimaldavad, tuleb lõpetada järk-järgult toetuse andmine viisil, mis leevendab kriisi sotsiaalset ja tööturuga seotud mõju, ning tagada võla kestlikkus. Samuti on eesmärk parandada avaliku sektori finantsjuhtimist ning suunata avaliku sektori kulutused taastumise ja vastupidavusega seotud vajadustele;

2.2.

 rakendada reforme, mis tugevdavad tootlikkust ja tööhõivet, suurendades investeeringuid, et toetada taastumist kooskõlas õiglase ja kaasava rohe- ja digipöördega; integreerida veelgi ühtset turgu; tagada tulemuslik aktiivne tööturupoliitika, õiglased töötingimused ja sotsiaalpartnerite kaasamine; lahendada digipöördest tulenevad maksuprobleemid, võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu ning toetada CO2 heite maksustamist ja keskkonnamakse;

2.3.

 tugevdada riiklikke institutsioonilisi raamistikke: kiirendada reforme, et tagada ELi vahendite kasutamist, tugevdada halduslikku tulemuslikkust, vähendada ettevõtete halduskoormust, kehtestada tulemuslikud raamistikud pettuste, korruptsiooni ja rahapesu vastu võitlemiseks; parandada maksejõuetusraamistikke, viivisnõudeid ja kapitali tõhusat jaotamist;

2.4.

 tagada makromajanduslik finantsstabiilsus: säilitada majanduse krediidikanalid ja meetmed elujõuliste ettevõtete toetamiseks; säilitada pangandussektoris usaldusväärsed bilansid, sealhulgas jätkates viivislaenude vähendamist;

2.5.

 teha edusamme majandus- ja rahaliidu süvendamisel. See aitab tugevdada euro rahvusvahelist rolli ja edendada kogu maailmas Euroopa majandushuve.

3.   Üldised märkused

3.1.

 Euroopa Komisjoni 2020. aasta kevade majandusprognoos, mille kohaselt on „ELis alanud liidu ajaloo sügavaim majanduslangus“, on saanud reaalsuseks. COVID-19 kriis on toonud kaasa šokke nii nõudluse kui ka pakkumise poolel, mistõttu prognoositakse, et 2020. aastal väheneb SKP 7,8 %. Olukord tööturul on samuti halvenenud, kuigi kaugeleulatuvate poliitikameetmete (nt lühendatud tööaja kavad) tõttu ei kajastu majanduslangus töötuse määrades täielikult. Siiski on vähenenud töötundide koguarv ja tööjõus osalemise määr, sest heitunud töötajad on tööturult lahkunud.

3.2.

 2021. aastal peaks majandus taastuma oodatust aeglasemalt ja valitseb suur ebakindlus. Komitee rõhutab, kui oluline on ennetada mitmeid tõsiseid riske, sealhulgas W-kujulist majanduslangust, massilist töötust, pankrotte, finantsturgude ebastabiilsust, deflatsiooni ning ebakindluse negatiivset mõju tarbimisele ja investeeringutele. Pandeemiakriis suurendab tõenäoliselt ka olemasolevaid probleeme, näiteks investeeringute vähesus, liikmesriikide ja piirkondade vaheliste erinevuste suurenemine, ebavõrdsus ühiskonnas ja poliitilised pinged. Lisaks võivad 2021. aasta arengusuundumused tuua kaasa negatiivseid pikaajalisi mõjusid, samal ajal jääb kiireloomuliseks probleemiks endiselt kliimakriis.

3.3.

 Seda silmas pidades väljendab komitee komisjoni soovituste paketi üle heameelt. Neis kajastuvad paljud komitee täiendavas arvamuses „Euroala majanduspoliitika 2020“ (1) esitatud kaalutlused. Lisaks on taastumine edukas ainult siis, kui sellega kaasneb majanduse ja ühiskonna ümberkorraldamine, et saavutada integreeritum, demokraatlikum ja sotsiaalselt arenenum liit. 2021. aastal on majanduspoliitika kujundajate peamine ülesanne luua kestlikku ja kaasavat majanduskasvu soodustav keskkond. Seetõttu on oluline taastada usaldus.

3.4.

 Komitee toetab kriisiga võitlemiseks kindlalt jõulist reageerimist ELi tasandil, sealhulgas taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend. Kiireks ja tõhusaks taastumiseks on hädasti vaja solidaarsust. Euroopa ettevõtted, töötajad ja kodanikuühiskond vajavad kriisiga toimetulekuks vahendeid. Seetõttu ei tohiks taastekava kahtluse alla seada ega selle rakendamist edasi lükata. Kõik vajalikud kokkulepped tuleks sõlmida võimalikult kiiresti.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

 Komiteel on hea meel komisjoni soovituse üle tagada majanduse taastamist toetav poliitiline hoiak. Toetusmeetmete järkjärguline kaotamine liiga vara nõrgendaks ELi kriisivastaste meetmete mõju. Valitsused peaksid saama vajalikke meetmeid rakendada, olenemata oma praegusest võlatasemest. Parim viis riigi rahanduse jätkusuutlikkuse saavutamiseks on tagada kestlik ja kaasav majanduskasv. Tootlikkuse toetamine võib järgmistel aastatel kiirendada eelarvepuudujäägi vähendamist (2). Selleks et vältida tagasipöördumist vanade eelarve-eeskirjade juurde ja suunata need ümber heaolule keskenduvale majanduse juhtimisele, (3) kutsub komitee üles läbivaatamist võimalikult kiiresti jätkama. Ajakohastatud eelarve-eeskirjad ei tohiks mingil juhul jõustuda enne, kui töötuse määr on oluliselt langenud.

4.2.

 Komiteel on hea meel komisjoni soovituse üle suurendada era- ja avaliku sektori investeeringuid. Selleks et saavutada taastumine lühikese aja jooksul, tugevdada konkurentsivõimet, jääda ülemaailmseks majandusjõuks ning kaitsta tulevaste põlvkondade heaolu sotsiaalset ja keskkonnaalast alust, on vaja kiiresti minna üle jätkusuutlikele ja rohelistele investeeringutele, taristusse ja tervishoidu tehtavatele investeeringutele ja/või tootlikkust suurendavatele investeeringutele. Investeeringuna tuleb käsitada ka töötajate ümberõppeks tehtavaid kulutusi. Komitee viitab oma soovitusele järgida tasakaalustatud eelarve nõuet.

4.3.

 Pandeemia suurendab ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust. Kriisi tagajärjed mõjutavaid ennekõike paljusid naisi, rändajaid, puuetega inimesi ja noori. Kõige rängem on mõju tõenäoliselt neile, kes olid juba enne kriisi haavatavad. Ka paljud kvaliteetsete töökohtadega töötajad tunnevad, et neid ohustab töötingimuste halvenemine, sissetuleku vähenemine või töötus. Komitee nõuab, et ebavõrdsuse vastu võitlemine seataks prioriteediks kõigis kavandatud taastemeetmetes. Hoolikamalt tuleb käsitleda kriisi mõju sotsiaalsele tõrjutusele, aga ka kasvavale sotsiaal-majanduslikule ebakindlusele, mis mõjutab olulist osa elanikkonnast. Taastumisest saadav kasu tuleks jaotada võrdselt. See on oluline ka usalduse suurendamiseks ja nõudluse stabiliseerimiseks.

4.4.

 Põhiprioriteediks peaks jääma ühtse turu edasine integreerimine, mis hõlmab Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamist. Ettevõtlus- ja sotsiaalse keskkonna parandamine peab käima käsikäes. Komitee juhib tähelepanu komisjoni ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist käsitlevale töödokumendile, milles märgitakse, et kestlikuarengu eesmärgid aitavad ELil jätkuvalt keskenduda kestlikule majanduskasvule planeedi võimaluste piires, samuti heaolule, kaasatusele ja võrdsusele. Sellega tunnistatakse majanduse kohustust töötada inimeste ja planeedi hüvanguks. Sotsiaalsema Euroopa algatused hõlmavad muu hulgas ettepanekut võtta vastu direktiiv piisava miinimumpalga kohta ja tegevuskava Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks. Komitee on võtnud vastu ka arvamuse teemal „Euroopa raamdirektiiv miinimumsissetuleku tagamiseks“ (4) ja arvamuse, milles käsitletakse ühtseid töötuskindlustuse miinimumstandardeid sotsiaalõiguste valdkonnas (5).

4.5.

 Komitee peab tervitatavaks ka komisjoni soovitusi tööturu kohta, sealhulgas õiglaste töötingimuste edendamist, sotsiaalpartnerite poliitikakujundamisse kaasamise tagamist ning sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste tugevdamist. Komitee nõuab rangemaid standardeid seoses sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kaasamisega kliimapoliitikasse. Süsinikdioksiidiheiteta majanduse saavutamiseks tehtavaid struktuurimuutusi võiks toetada asjaomaste piirkondade ja sotsiaalpartnerite vahelise sotsiaaldialoogiga, et kaitsta sotsiaalseid aspekte. Samuti on väga oluline tagada kodanikuühiskonna kaasamine taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit käsitlevate riiklike kavade koostamisse ja rakendamisse, mida eeldatavasti jälgitakse ka Euroopa poolaasta protsessi raames.

4.6.

 Maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise, rahapesu ja korruptsiooni vastu võitlemiseks on vaja tõhusaid raamistikke. Komitee kutsub üles maksupoliitikat otsustavalt reformima, et lahendada majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid probleeme. See hõlmab maksukoormuse nihutamist tööjõumaksudelt maksubaasidele, mis kahjustavad vähem tööjõu pakkumist, võttes samal ajal arvesse seonduvat jaotuslikku mõju ja vältides pärssivaid mõjusid. Samuti kutsub komitee üles võtma kiiresti meetmeid kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise suhtes komitee varasemates arvamustes soovitatud tingimustel (6). Uurida tuleks ettevõtjate kasumi minimaalse tegeliku maksustamise mõistet ja selle võimalikku kohaldamist. Lõpetuseks kutsub komitee üles tegema märkimisväärseid edusamme taastekavas kirjeldatud uute omavahendite kasutuselevõtmisel.

4.7.

 Komitee nõustub komisjoniga, et pangandusliit ja kapitaliturgude liit tuleks lõpule viia, seades esmatähtsale kohale finantsturgude stabiilsuse. Pangandussektoris on dividendide väljamaksmine nüüd – peamiselt vabatahtlikult – piiratud. Kaaluda tuleks võimalust taastumisperioodil nende piirmäärade kohaldamist jätkata ja taaskehtestada väljamaksete täielik peatamine pankade puhul, kes saavad kasu mitmest riiklikust toetusmeetmest. See vähendaks finantsturgude ebastabiilsuse ohtu ja suurendaks ka pankade oodatavat tulu.

Brüssel, 27. jaanuar 2021

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG

(1)  ELT C 10, 11.1.2021, lk 79.

(2)  Belgia keskpanga hinnangul on 2020. aastal kriisiga seotud ühekordsel eelarvepuudujäägil võimalik ühekordne mõju -4,6 % SKPst.

(3)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 227.

(4)  ELT C 190, 5.6.2019, lk 1.

(5)  ELT C 97, 24.3.2020, lk 32.

(6)  ELT C 353, 18.10.2019, lk 90, ELT C 364, 28.10.2020, lk 29.

Top