Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm ajavahemikuks 2021–2027 (programm „EL tervise heaks“) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014“

[COM(2020) 405 final – 2020/0102 (COD)]

(2020/C 429/32)

Pearaportöör:	Antonello PEZZINI (IT-I)
Kaaspearaportöör:	Alain COHEUR (BE-III)

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 17.6.2020 nõukogu, 10.6.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Täiskogu otsus	9.6.2020
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine täiskogus	18.9.2020
Täiskogu istungjärk nr	554
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	218/0/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et koroonaviiruse pandeemia on rohkem kui kunagi varem juhtinud tähelepanu tõigale, kui oluline on tugevdada Euroopa Liidu rolli tervise valdkonnas, ELi reageerimis-, juhtimis- ja koordineerimisvõimet ning volitusi Euroopa terviseliidu kaudu, et reageerida kodanike ja tervishoiuvaldkonna sidusrühmade, sealhulgas eesliini meditsiinitöötajate ja parameedikute raskele olukorrale ning nende ootustele Euroopa tõhusa rahvatervisepoliitika suhtes. Seejuures tuleb mitmetasandilise valitsemise kaudu arvesse võtta Euroopa, liikmesriikide ja piirkondliku tasandite vahelisi seoseid (1).

1.2.

Komitee tervitab Euroopa Komisjoni 2020. aasta mai ettepanekut programmi kohta „EL tervise heaks“, millega mobiliseeritakse sihipärased vahendid nii ettepanekus taasterahastu „NextGenerationEU“ kohta kui ka mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027. Samas väljendab komitee kahetsust 2020. aasta juulis toimunud Euroopa Ülemkogul tehtud eelarvekärbete üle, samal ajal kui rahvatervis seisab lühikeses ja pikas perspektiivis silmitsi keeruliste poliitiliste, sotsiaalsete, majanduslike, digitaalsete ja keskkonnaalaste väljakutsetega, mille jaoks on vaja uuenduslikke, valdkondadevahelisi ja integreeritud meetmeid ning suuri strateegilisi investeeringuid (sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas).

1.2.1.

Komitee arvates ei saa Euroopa „à la carte“ (2) (nn mitmekiiruseline Euroopa) olla viis, kuidas reageerida praegustele probleemidele, mis ületavad riigipiire. Samuti ei võimalda see ellu viia kõrgelennulist ja solidaarsuspõhist Euroopa integratsiooniprojekti, mille aluseks on ühtsus mitmekesisuses ja mis juhindub ühistest koostööeesmärkidest.

1.3.

Komitee kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles näitama poliitilist tahet Euroopa tulevikku toetava tervisepakti vastuvõtmiseks kooskõlas Euroopa Liidu põhiväärtustega, sealhulgas Euroopa solidaarsusega, ning rahvusvahelisel (kestliku arengu eesmärgid, inimõiguste edendamine ja rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamine) ja Euroopa (Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Saksamaa prioriteedid, Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine) tasandil võetud kohustustega.

1.4.

Komitee kutsub Euroopa Parlamenti kui kaasseadusandjat üles pidama nõukoguga läbirääkimisi terviseprogrammile ja muudele tervisevaldkonna koostoimet edendavatele vahenditele (teadusuuringud, ühtekuuluvus ja piiriülene koostöö) eraldatavate rahaliste vahendite suurendamise üle ning Euroopa stabiilsusmehhanismi vahendite erandliku kasutamise üle, et saada üle kokkuhoiumeetmetest.

1.5.

Komitee rõhutab, et programmi rakendamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu võitlusele sotsiaalse ebavõrdsuse vastu tervishoius, juurdepääsule kvaliteetsele tervishoiule, ravi järjepidevusele (sealhulgas piiriüleselt) igas olukorras, üldise tervisekindlustuse süsteemide toetamisele ja tugevdamisele ning Euroopa mitmemõõtmelise rahvatervisealase tegevuse arendamisele kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, sealhulgas tervishoiu, puuetega inimeste kaasamise ja pikaajaline hoolduse põhimõte.

1.5.1.

Konkreetsemalt kutsub komitee üles võtma vastu Euroopa suunised, et vastata vajadustele, mis on kõige kaitsetumatel inimestel, nimelt ebakindlates tingimustes elavate inimestel, eakatel ja puuetega inimestel – eriti kui nad peavad oma eluruumides elama koos paljude teistega –, keda on kogu Euroopas pandeemia ja selle tagajärjed rängalt tabanud.

1.5.2.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata eakate ja puuetega inimeste õiguste tugevdamisele. Eelkõige tuleb välja töötada ühine hindamisraamistik, mis hõlmab personaaliseeritud planeerimist, koduhoolduse või väikese hooldekodu eelistamist ning neile vajaliku hooldekodupõhise ja pikaajalise hoolduse kvaliteedi ja kättesaadavuse kriteeriume. Eakate ja puuetega inimeste väga kõrge suremuse määr paljudes hoolekandeasutustes peaks juhtima tähelepanu vajadusele parandada nende juhtimist, mis on paljudes ELi riikides kahtluse alla seatud. Üldiselt tuleks kogu eakate toetamise poliitika läbi vaadata muu hulgas Euroopa Komisjoni töö raames, mis käsitleb demograafiliste muutuste tagajärgi Euroopas. Sarnaselt sellega, mida on juba tehtud konkreetsete tervist mõjutavate tegurite vallas, kutsub komitee üles koostama selged ja uuenduslikud suunised, milles seatakse prioriteetide keskmesse inimesed ja inimõigused, eakad ja kõige kaitsetumad inimesed.

1.6.

Komitee peab prioriteetseks järjekindlat Euroopa tervishoiupoliitikat, mis hõlmab ka terviseprogrammi rakendamise üksikasju ning mida toetavad asjakohane rahastamine ja algatused programmi „EL tervise heaks“ elluviimiseks, ning nõuab operatiivset lähenemisviisi tervishoiule kõigis poliitikavaldkondades.

1.7.

Arvestades praegust hädaolukorda, pandeemiate taaspuhkemise ohtu ning Euroopa energialiidu ning kaitse- ja elanikkonnakaitsesüsteemide kontekstis saadud inspireerivaid kogemusi, teeb komitee ettepaneku võtta võimalikult kiiresti kasutusele Euroopa koordineerimis- ja kiirreageerimismehhanism.

1.8.

Võrgustike loomiseks parimate viroloogia-, epidemioloogiakeskuste ja diagnostiliste oskuste vahel on vaja viivitamatult luua ekspertidest koosnev töörühm, mis tegutseks teadmiste ja ressursside koordinaatorina.

1.9.

Komitee on seisukohal, et see töörühm peab muu hulgas koostöös sõjaväe hädaolukorra reageerimisüksusega inventeerima kättesaadavaid ja hõlpsasti eraldatavaid ressursse, sealhulgas erakorralise meditsiini osakondasid, ning kaasama mobiilsed üksused. Seoses tehisintellekti ja IT-abivahenditega tuleb süsteemide simulatsioonide ja strateegiate väljatöötamiseks luua parimate kättesaadavate ressursside võrgustik.

1.9.1.

Samuti peaks töörühm uurima tervishoiutöötajate tervisliku seisundiga seotud aspekte, mis on oluline mitte ainult lähtudes õigusest tervise kaitsele, vaid ka tõhusaks reageerimiseks uue võimaliku kriisi korral. Lisaks võiks töörühm panna aluse Euroopa spetsialiseerumisele seoses kriiside ja hädaolukordade meditsiiniga, mida soovitatakse komisjoni dokumendis.

1.9.2.

Selle põhioperatsiooni kulude koormus näib aga olevat väga piiratud, kuna enamik liikmeid töötab juba ülikoolides, teadusasutustes või sõjaväe tervishoius.

1.9.3.

Komitee arvates on äärmiselt oluline, et see töörühm saaks koheselt tööle hakata.

1.9.4.

Komitee väljendab kahetsust selle üle, et pandeemia ajal, mis praegu veel kestab, ei olnud kuulda Euroopa Komisjoni autoriteetset häält, mis kõrgetasemelisi Euroopa eksperte kasutades oleks võinud tuua rohkem selgust tervishoiupõhjustel liikumispiirangutega alade kohta ja samuti mõju kohta, mida viirus avaldab elanikkonnale, ning kummutada sageli vastandlikud seisukohad haiguse aspektide ja kulgemise kohta. Varasemate epideemiate puhul on Euroopa institutsioonid reageerinud konkreetsete meetmetega, nagu tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi loomine ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) loomine. Komitee arvates peaks selline tegevussuund jätkuma.

1.10.

Komitee leiab, et käegakatsutavaid tulemusi on võimalik saavutada üksnes kaasava lähenemisviisiga, millesse on kaasatud rahvusvahelised organisatsioonid (sh Maailma Terviseorganisatsioon, kellega tuleb süvendada koostööd ja koostoimet), puuetega inimeste õiguste konventsioon ja kodanike tegelikkusega kõige enam kursis olevad tervishoiuvaldkonna sidusrühmad, ning eesmärkide korrapärase hindamise abil.

1.11.

Komitee rõhutab eriti delikaatses ja keerulises valdkonnas töötavate tervishoiutöötajate väärtust ning nõuab pidevat tähelepanu nende väljaõppe, struktuuride, kaitsemehhanismide ning majandusliku ja sotsiaalse heaolu vajaduste tagamiseks.

1.12.

Komitee toetab kindlalt Euroopa avaliku ja erasektori partnerlust tervishoiu valdkonnas, järgides innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõte (IMI 2) eeskuju, ning toetab ühiseid jõupingutusi, mille eesmärk on Euroopa tehnoloogilise ja produktiivse mõõtme parandamine Euroopa teadus- ja tervishoiuringkondade suurema pühendumise kaudu tõelisele Euroopa tervishoiupiirkonna loomisele.

2.   Õppimine koroonaviiruse pandeemia tekitatud mitmemõõtmelisest kriisist

2.1.

Koroonaviiruse pandeemia on paljastanud paljude maailma riikide tervishoiusüsteemide ebakindluse, sealhulgas ka ELi liikmesriikide oma, mis tuleneb avaliku sektori madalast investeeringute tasemest ja Euroopa majanduse juhtimise imperatiivide otsesest kohaldamisest, millega on kehtestatud eelarve piiramise meetmed. Seetõttu erinevad tervishoiusüsteemide rahastamise summad liikmesriigiti märkimisväärselt, nagu ka summad, mida liikmesriigid eraldavad koroonaviiruse pandeemia vastu võitlemiseks.

2.2.

Euroopa seisab silmitsi kolmekordse riskide jadaga – kontrollimatud pandeemiad ja sotsiaalse tervisealase ebavõrdsuse suurenemine, ebapiisav majanduspoliitika arsenal ja geopoliitiliselt äärmiselt ettearvamatud sündmused (nn mustad luiged), mis võivad kodanike tervise ja heaolu tõsiselt proovile panna ning viia maailmamajanduse püsiva surutise, languste ja lahkumisteni finantsturul.

2.3.

Koroonaviiruse kriis on taas rõhutanud inimtegevuse ja looduse tasakaalu taastamise tähtsust. Keskkonna (kliimamuutuste, õhukvaliteedi, elurikkuse, toidusüsteemide jms) mõju tervisele ei vaja täiendavat tõestamist.

2.3.1.

Oleks väga asjakohane, et komisjon ja Euroopa Parlament, kes on väga pühendunud kestliku arengu, keskkonna ja elurikkuse küsimustele, muudaksid oma hääle kuuldavaks. Eelkõige peaksid nad neil rasketel hetkedel Euroopa juhtivekspertide abiga andma Euroopa kodanikele teaduspõhiseid suuniseid ja võimalikke lahendusi, et tulla toime keerulise tervishoiuolukorraga, mis põhjustab segadust ja valu.

2.4.

Mittenakkuslikud haigused on Euroopas tõusuteel, kus nad on peamine invaliidistumise ja surma põhjus: südame-veresoonkonna haigused, diabeet, vähk ja hingamisteede haigused moodustavad 77 % haiguskoormusest ja 86 % enneaegsete surmade põhjustest. Paljud neist haigustest on seotud mitme teguri kombinatsiooniga, kus mängib rolli ka keskkond.

2.5.

Euroopa Komisjoni esitatud roheline kokkulepe paneb aluse uuele jätkusuutlikule ja kõiki kaasavale kasvustrateegiale, mille eesmärk on parandada inimeste tervist ja elukvaliteeti, säilitada loodust ja seda kedagi kõrvale jätmata.

2.6.

Euroopa poliitiliseks tegevuseks tervise valdkonnas sobivad eriti hästi piirialad. Paljudel juhtudel on nendeks tiheda liikuvusega geograafilised piirkonnad. Need alad olid esimeste seas, mis said kasu naaberriikide vahel sõlmitud lepingutest või konventsioonidest, et parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust.

2.7.

Piiriülene koostöö tervishoiusektoris, mille algatasid rohkem kui 20 aastat tagasi Interregi programmid ja mis koosnes erinevate osapoolte vahelisest koordineerimisest, ehitamisest, korraldamisest ja mõnikord ka keerukatest lahendustest, hävis mõne tunni jooksul pärast COVID-19 saabumist ja piiride ühepoolset sulgemist, arvestamata piiriülese tegelikkusega ja soovimata säilitada koostöövaimu.

3.   Euroopa Liidu tervishoiusüsteemide ja tegevusvõime tugevdamine

3.1.

COVID-19 pandeemia on avaldanud ja avaldab endiselt tugevat mõju ülemaailmsel, Euroopa ja piiriülesel tasandil, eriti kodanikele ja ühiskonnale, majanduslikele, sotsiaalsetele ja tervishoiustruktuuridele, tuues välja selge vajaduse tugevdada tervishoiusüsteeme ja kriisijuhtimist.

3.2.

ELi tervisepoliitika eesmärgid on tervise edendamine, terviseohtude eest kaitsmine ja strateegiate koordineerimine liikmesriikide vahel. COVID-19 pandeemia on näidanud, et ELi riikidevaheline koostöö ja koordineerimine kriisi lahendamisel on hädavajalik.

3.3.

Mis tahes uute piiriüleste terviseohtudega tõhusalt võitlemiseks tuleb tugevdada ELi reageerimisvõimet eriolukordades, eelkõige Euroopa sotsiaalõiguste samba (eriti 16. põhimõtte) rakendamise ja ELi tervisevaldkonna pädevuse laiendamise kontekstis, sealhulgas vaadates läbi Euroopa aluslepingud.

3.4.

Ehkki ELil on praegu ainult rahvatervise toetamise pädevus – mis piirab tema tegevust – tegeleb EL rahvatervisega oma muude poliitikavaldkondade kaudu, eriti majanduspoliitika ja siseturu kooskõlastamistsüklis.

3.5.

Euroopa tuleviku kontekstis peab Euroopa tervis olema prioriteet: programm „EL tervise heaks“ on esimene samm selles suunas.

3.6.

Selles kontekstis on EL teinud rea algatusi, mida tuleb jätkata ja konsolideerida, millest kaks väärivad eraldi märkimist: Euroopa tugivõrgustikud ja Euroopa kavad.

3.7.

Alates 2017. aastast tegutsevad Euroopa tugivõrgustikud loodi eesmärgiga ühendada haruldaste haiguste eksperdid Euroopas. Need tagavad, et garanteerimaks parimat võimalikku ravi, ei peaks liikuma mitte niivõrd patsiendid ise, vaid teave, püüdes vältida patsiendi liigutamisega seotud ebamugavusi. Praegu on kaasatud enam kui 900 kõrgelt spetsialiseeritud hooldusosakonda rohkem kui 300 haiglast. Sellist süsteemi saaks kasutada erinevate haiguste puhul.

3.8.

Juhtimise ja tegutsemisviisiga tegelevad ELis viis agentuuri, aga ka muud mehhanismid, nagu näiteks Euroopa meditsiinikorpus või valgekiivrid, et hädaolukordadele kiiremini reageerida.

3.9.

Tervishoiuküsimustes saavad riikide valitsused toetust kahelt agentuurilt. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (3) hindab ja jälgib tekkivate haiguste ohtusid, et kooskõlastada neile reageerimist. Samal ajal juhib Euroopa Ravimiamet (4) kõigi ELi ravimite kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe teaduslikku hindamist. Muud asutused täidavad olulisi kõrvalülesandeid.

3.10.

Praegune COVID-19 kriis on näidanud, et ressursside eraldamisel tulevases mitmeaastases finantsraamistikus on vaja rohkem kui kunagi varem seada tervishoiule suurem prioriteet.

3.11.

Kriisist saadud kogemused on näidanud, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid, et tervishoiusüsteemid oleksid valmis pakkuma tipptasemel teenuseid, ravimeid ning meditsiinitooteid ja -tehnoloogiat ning tuleksid toime epideemiate ja muude ettenägematute kriiside või probleemidega.

3.12.

Vaja on tuleviku- ja kriisikindlat süsteemi, et tagada ohutute, kvaliteetsete ja tõhusate ravimite õigeaegne kättesaadavus igas olukorras ning tulla toime ravimite ja ravimite toimeainete defitsiidiga ja impordist sõltumisega, mis tuleneb nende tootmisest väljaspool ELi, ja ennekõike suuta tugevdada reguleerivate asutuste koostööd ja koordineerimist terviseohtude ilmnemisel.

3.13.

Tuleb investeerida piirkonda kohapeal, tõhustades kohalikku ja koduhooldust kaugjälgimistehnoloogiate abil, et olla inimeste jaoks olemas läbi telemeditsiini ja mobiilirakenduste ehk isikupärastatud meditsiiniseadmete abil, mis on 4P-meditsiini (ennustav, ennetav, isikupärastatud ja osalust soodustav) järeltulijad. Samuti tuleb investeerida kohustusliku tervisekindlustuse tugevdamisse, esialgu riiklikul tasandil ja seejärel tuleks seda koordineerida laiemalt ELi tasandil (5).

4.   Euroopa varustamine eesmärkide täitmiseks vajalike vahenditega

4.1.

Valdkondadevahelise lähenemisviisi kohaselt peavad investeeringud tervishoidu ja mitmesugustesse finantsprogrammidesse olema omavahel kooskõlas. Tuleb arvesse võtta aspekte, mis puudutavad nii ravi kui ka ennetamist ja tervise edendamist.

4.2.

Programm „Euroopa horisont“ hõlmab muuseas rida missioone, mis on varasemaga võrreldes uudsed, või teaduspartnerlusi, mida iseloomustavad ambitsioonikad eesmärgid lahendamaks pakilisi probleeme, mis mõjutavad kodanike igapäevaelu.

4.3.

Tervishoiusektori digiüleminek on valdkond, millel saab olema oluline koht Euroopa rahastamispoliitikas. Sellega seoses eraldatakse programmi „Euroopa horisont“ terviseklastri raames taas miljard eurot ainuüksi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste arendamiseks, mis on mõeldud ennetamise, diagnoosimise, ravi ja hoolduse jaoks.

4.4.

Euroopa ühendamise rahastu eraldab umbes 80 miljonit eurot e-tervise süsteemide arendamiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks. Samuti plaanitakse tulevase programmiga „Digitaalne Euroopa“ luua Euroopa ühine terviseandmete ruum ja seda konsolideerida. Ühine terviseandmete ruum hõlmab ühiste andmetüüpide standardimist ja ühiste näitajate osas kokkuleppele jõudmist, milles osaleks aktiivselt Eurostat.

4.5.

On tõhustatud ELi hädaolukorra abivahendeid tervishoiusektori toetamiseks. Reserv „RescEU“, mis on osa ELi elanikkonnakaitse mehhanismist, (6) keskendub kiirele ja otsesele reageerimisele tervisekriisi korral.

4.6.

Delegeeritud viisil hallatavate piiriülese koostöö programmide Interreg raames tuleb tervist edendada prioriteetse teemana.

5.   Euroopa jõulise ja ühise reageeringu rakendamine taastamise kontekstis

5.1.

Euroopa Parlament taotles oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsioonis (7) spetsiaalset eelarvet, et toetada riiklikke tervishoiusüsteeme kriisi ajal suuremate investeeringutega, et muuta Euroopa tervishoid vastupidavamaks ja aidata raskustes riike ning õhutas looma ka uut autonoomset Euroopa terviseprogrammi.

5.2.

Komitee on korduvalt avaldanud arvamust Euroopa tervisepoliitika kohta (8). Juba 17. märtsil 2020 kutsusid komitee ja selle liikmed üles suuremale solidaarsusele ja ühisele tegevusele Euroopa tasandil, et pandeemia tagajärgedega tõhusalt tegeleda.

5.3.

Nagu taastumise valdkonnas, peavad ka Euroopa Liidu institutsioonide programmi „EL tervise heaks“ raames võetavad erinevad meetmed olema kaasavad ja hõlmama kõiki tervishoiusektori sidusrühmi (tervisekindlustuse organisatsioonid, vastastikused ühingud jne).

6.   Integreeritud ja sektoritevahelise terviseprogrammi rakendamine

6.1.

Komitee tervitab Euroopa Komisjoni algatust kooskõlastatud ja integreeritud reageerimiseks Euroopa juhtimistasandil pandeemiate põhjustatud tervisekriisidele, andes tervishoiupoliitikale, varajase ennetuse ja kaugdiagnostika võrkudele, innovatsiooni ja terviseuuringute tugevdamisele ning digitaalse tervisetehnoloogia täiustamisele täielikult Euroopa mõõtme.

6.2.

Samuti rõhutab komitee vajadust nakkushaiguste ja krooniliste puuetega inimeste haiguste parema kooskõlastamise järele Euroopas ning keskenduda kaitsetumate rühmade kaitsele, vaimse tervise ja eakate iseseisva toimetuleku kadumisega seotud küsimuste lahendamisele.

6.3.

Komitee rõhutab vastuvõetud terviseühtsuse põhimõtte olulisust, kui üldiselt teadvustatakse, et ei saa olla lahendust, mis keskenduks vaid ühele kindlale sektorile ja mille eesmärk oleks ainult ravimeetodite parandamine, vaid on selge, et rahvatervise kriitilisi probleeme tuleb käsitleda keerulises ja terviklikus perspektiivis.

6.4.

Komitee leiab, et koordineerimise aspekt on esmatähtis ja see ei saa piirduda vaid ühega enam kui 70 võimalikust meetmest, mida terviseühtsuse põhimõtte kohase sektoritevahelise kooskõlastusmehhanismi võimaliku loomise ja käigus hoidmise raames plaanitakse. Komitee arvates tuleks seda aspekti prioriseerida, arvestades, et valdkondade koordineerimise mehhanismi juhtimine on kriisidega toimetulemisel võtmetähtsusega element.

6.5.

Komitee peab oluliseks, et pakutud lähenemisviisi tõttu ei jäetaks tähelepanuta inimeste ja loomade tervise tasakaalu (vt võimalike loomareservuaaride rolli nakkushaiguste korral), ökosüsteeme (näiteks tähelepanu pööramist tundlike jäätmete kõrvaldamisel avalduvale mõjule kriisi ajal) ning et kaitsetute rühmade kaitsmist peetaks kriisidele vastupidavuse strateegiates keskseks.

6.6.

Komitee on siiski mures, et selline kooskõlastatud lähenemisviis tõsistele piiriülestele terviseohtudele ja pandeemiatele suunatud kaitsele ja ennetamisele usaldatakse koordineerimisele, mis toimub paljude asutuste vahel, (9) kellel on oma konkreetne ajalugu, missioonid ja oskused, mis ei näi olevat võimelised kiireloomulise ja integreeritud mobilisatsiooni ja reageerimise korral automaatselt ja tõhusalt koordineerima.

6.7.

Komitee rõhutab, et asutused peaksid tegutsema kooskõlastatult, kasutades valdkondade koordineerimise mehhanismi ja tegutsedes koos töötades ELi ettepanekute edasiviiva jõuna.

6.8.

Seoses juhtimise ja ametite rolliga tuleb tugevdada Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi tegevusvõimet, selle sidemeid tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadiga ning nende tervise- ja sotsiaalküsimuste ristsuunalist jälgimist kõigis Euroopa poliitikavaldkondades.

6.9.

Komitee leiab, et tuleb arvestada sellega, et kolm järjestikust koroonaviiruse epideemiat on paljastanud maailmas ja viimasel juhul ka Euroopas, kuidas puudujäägid viivitamatu ja integreeritud reageerimise pakkumisel, puudulik teabe haldamise suutlikkus, suutmatus ja ka tahte puudumine võetavate sammude koordineerimisel, ressursside nappus ning eriti potentsiaalselt saadaolevate ressursside värbamise ja nende strateegilise juhtimise puudumine on soodustanud epideemiate progresseerumist, millel oleks võinud olla väiksem mõju.

6.10.

Komitee rõhutab, et paljudes maailma riikides ja vähemalt osaliselt ka Euroopas on COVID-19-le reageerimise kõige kriitilisem element olnud integreeritud hoiatus- ja reageerimisvõime puudumine. Seistes silmitsi vajadusega võtta kiireloomulisi meetmeid, on olukorda raskendanud õigus- ja teovõime puudumine, mis on takistanud erakorralisi üleminekueeskirju kiiresti rakendada. Seetõttu oleks soovitatav uurida Euroopa kiirhoiatussüsteemi võimalust.

6.11.

Komitee rõhutab vajadust jätta tervishoid kõikidest piiride sulgemise meetmetest välja. „Tervisel ei saa olla piire“: see põhimõte peab olema kinnitatud Euroopa aluslepingutes. Sellega seoses soovitab komitee tagada tervishoiutöötajate ja patsientide liikuvus.

6.12.

Euroopa Kontrollikoda on mitmel korral väljendanud vajadust parandada Euroopa kohalolu ja meetmeid tervishoiusüsteemide vallas, et tuua need süsteemid Euroopa kodanikele lähemale piiriüleselt ning parandada tervishoiuteenuseid, eelkõige kõige kaitsetumate ja vaesemate inimeste jaoks. Samuti kutsub komitee komisjoni üles tegema nähtavaks sotsiaalsed väärtused, mis on selgelt sätestatud aluslepingutes ning mis peavad muutuma tavapäraseks tegevuskultuuriks Euroopa terviseliidu eesmärgil.

6.13.

Komitee toetab kontrollikoda, kes on mitmel korral väljendanud vajadust parandada ELi tervishoiumeetmeid, teha tööd tervishoiusüsteemide piiriülese ühtlustamise nimel, et tuua kasu Euroopa kodanikele, ning parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, eelkõige kõige kaitsetumate ja vaesemate jaoks.

7.   Operatiivsete, funktsionaalsete ja strateegiliste meetmete kohandamine

7.1.

Kindlasti on kiiduväärne inim- ja rahaliste ressursside suurendamine, kuid integreeritud sekkumise ja suurema koostöövaimu abil oleks ka tolleaegsete ressurssidega saanud juurdepääsu piisavatele kaitsemeetmetele ja oskustele haiguspuhangute peatamiseks.

7.2.

Koordineerimine ja koostöö on seega oluline, et tulla toime tervishoiualaste hädaolukordadega, toetada majandustegevust ja valmistada ette pinnas majanduse taastamiseks.

7.3.

Komitee leiab, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse raames on hädavajalik kavandada analüüsimiseks, ennetamiseks ja võimalike sammude simuleerimiseks uue asutuse loomine, mis oleks võimeline pakkuma alusandmeid kavandamisstrateegiate jaoks ja võimaluse värvata väga kiiresti parimaid olemasolevaid ressursse.

7.4.

Võimalus rakendada Euroopa tugivõrgustike kogemusi (10) teistes sektorites annab eelise luua konsortsiumid, mis suudavad kriisiga seotud küsimustes värvata Euroopas tipptaseme spetsialiste ja luua alused sünergia loomiseks.

7.5.

Komitee peab seda kogemust siiski ebapiisavaks, sest tegelik probleem on see, kes suudab nende võrkude tööd koordineerida ja lõpule viia (st võrkude võrgustike loomine ja haldamine).

7.6.

Tuleb välja töötada Euroopa kampaaniad ja kavad, pöörates suuremat tähelepanu kõige väiksema kaitsega kategooriatele. Need algatused peavad käsitlema eelkõige tervislike eluviiside edendamist, ennetustööd ja tervise sõeluuringuid, integreeritud juurdepääsu hooldus- ja heaoluteenustele, sotsiaalse ebavõrdsuse vastast võitlust jne.

8.   Eesmärkide saavutamise jälgimine pideva järelevalve ja kaasava lähenemisviisi abil

8.1.

Komitee rõhutab vajadust pöörata programmi eesmärkide saavutamiseks erilist tähelepanu kontrollnäitajatele ja kvaliteedikontrollile. Programmi üldised makroindikaatorid on hädavajalikud, kuid Euroopa ressursside edendamise ja rakendamise eesmärk kriisi(de) tingimustes nõuab paindlikku süsteemi, mis peab olema tingimuslikele ja muutuvatele vajadustele reageerimiseks võimeline pidevalt tootma sihtotstarbelisi mikronäitajaid, et anda vastuseid pidevatele situatsioonidele, mille jaoks see oli mõeldud.

8.2.

Komitee sõnul oleks vaja luua liikmesriikide tervishoiutöötajate ja erinevate erialade ekspertide kogum, kelle hulgas on vähemalt osa, kellel on eriteadmisi tervisega seotud hädaolukordade vastu võitlemisel. Nende hulgas peaks samuti mõnel olema integreeritud töö kogemus, nagu seda esineb Euroopa teadusuuringute, elanikkonnakaitse ja sõjaväelise tervishoiu valdkonnas.

8.3.

Komitee tunneb heameelt komisjoni programmi üle, milles rõhutatakse vajadust kriisiseiremehhanismi järele. Sellega seoses tuletab komitee lisaks kavandatud meetmetele, mis keskenduvad seadmete ja tehnoloogia tootmisele, meelde vajadust luua ennetamise ja varase sekkumise eesmärgil koordineerimis-, planeerimis-, järelevalve- ja strateegilise juhtimise süsteem.

8.4.

Kui tervishoiu seisukohalt on liidu roll pakkuda liikmesriikidele tuge, siis koolituse puhul on liidu roll keskne. Sellest vaatepunktist tuleks koolitusele pühendatud tervishoiusegmendis tugevdada ühtsete asutuste auditeerimise rolli (ülikoolikliinikud on valdkond, milles liidul peab olema keskne roll tingituna nende missioonist nii koolituse kui ka tervise alal).

8.5.

Komitee toetab võrdset osalemist ja soolist tasakaalu otsuste tegemisel: lisaks sobivale reguleerivale raamistikule saab soolist tasakaalu otsustusprotsessides ning poliitilises, majanduslikus ja sotsiaalses elus saavutada ka soolise mõõtme sotsiaalse ja perekondliku integreerimise lähenemisviisi omaksvõtmise kaudu.

8.6.

Komitee arvates oleks soovitav, et liit jälgiks pidevalt nende tervisesegmentide kvaliteeti. Sealjuures peaks keskenduma ka sellele, et liikmesriigid tagaksid ELi vajadustele vastavad piisavad tervishoiu- ja koolitusvõimalused.

8.7.

Komitee kordab, et võrdsel juurdepääsul tervishoiuteenustele võib digitaalsest eelisest kasu olla, kui on täidetud mitu tingimust: — võrdne territoriaalne kaetus; — digitaalse lõhe vähendamine; — kogu digitaalse arhitektuuri koostalitlusvõime; — kooskõla terviseandmete kaitse üldmäärusega (11).

9.   Tervishoiutöötajate toetamine

9.1.

Komitee on veendunud, et tuleks rõhutada ELi otsest kohalolekut tervishoiutöötajate koolitamisel, võttes arvesse ka asjaolu, et elanikkonnakaitsesüsteemide tugevdamine tingib vajaduse uue kutsealase esindaja – kriiside koordineerimise ja järelevalve eksperdi järele. See ekspert peaks olema tegev kõigis elanikkonnakaitse mõjualades.

9.2.

Võib mõelda pilootmeetmetele kolmanda taseme Euroopa koolituskooli loomiseks, mis korraldatakse koostöös Euroopa ülikoolidega.

9.3.

Lisaks koolituse pakkumisele tunnistab komitee selle olulisust, et EL tegeleks inimväärsete töötingimuste tagamisega tervishoiutöötajatele, kes on kriisi kangelased.

10.   ELi muutmine teadusuuringute teerajajaks

10.1.

Mis puutub kriisides potentsiaalselt kasulike ravimite uurimise toetamise poliitikasse, tuleb rõhutada, et osa sellest, eriti sarnastes tingimustes juba kasutatavate ravimite uurimine, puudutab ravimeid, mis pakuvad turule vähe huvi, kuna need on patendiõiguseta. Sel põhjusel tuleks ka Euroopa tehnoloogilis-produktiivse suveräänsuse tagamiseks tugevdada sõltumatut uurimist, isegi sellistes kriitilistes küsimustes nagu seda on vaktsiinid.

10.2.

Üks hiljutine uuring tõi välja, et peamised ülikoolid on kaotanud positsioonid teadusliku tootmise pingereas (2015–2019), kuid Euroopas on olukord palju halvem (30 parima hulgas on vaid üks Euroopa ülikool), samal ajal kui Internetiga seotud teenustele spetsialiseerunud ettevõtted, tehnoloogia ja andmeanalüüs on teadusuuringute valdkonnas muutunud üha olulisemaks.

10.3.

Komitee usub, et programmi „EL tervise heaks 2021–2027“ ning kõigi teiste tervisevaldkonna teadusuuringutele ja tehnoloogilistele uuendustele suunatud programmide ja fondide vahel tuleks esile tõsta sünergiamehhanisme, mis edendavad innovatsiooni ja patentide tootmist ning on võimelised kõrgetasemelise biomeditsiinitootmise kõrval töötama ja seda toetama.

---

(1)  Regioonide Komitee, mitmetasandilise valitsemise harta.

(2)  EUR-Lex.

(3)  https://www.ecdc.europa.eu

(4)  https://www.ema.europa.eu.

(5)  ELT C 434, 15.12.2017, lk 1.

(6)  https://what-europe-does-for-me.eu/et/portal/2/X07_26001.

(7)  https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2020-04-17-TOC_ET.html.

(8)  Koroonaviirusevastase investeerimisalgatuse määrus, EESC-2020-01536-00-01-PAC-TRA (ECO/515, väljatöötamisel); ELT C 227, 28.6.2018, lk 11; ELT C 240, 16.7.2019, lk 10; ELT C 271, 19.9.2013, lk 122; ELT C 14, 15.1.2020, lk 52; ELT C 434, 15.12.2017, lk 1; ELT C 242, 23.7.2015, lk 48; ELT C 116, 20.4.2001, lk 75; ELT C 255, 22.9.2010, lk 76; ELT C 143, 22.5.2012, lk 102; ELT C 234, 30.9.2003, lk 36; ELT C 18, 19.1.2011, lk 74; ELT C 120, 20.5.2005, lk 54; ELT C 44, 15.2.2013, lk 36; ELT C 218, 11.9.2009, lk 91; ELT C 242, 23.7.2015, lk 48; ELT C 44, 11.2.2011, lk 10; ELT C 13, 15.1.2016, lk 14; ELT C 440, 6.12.2018, lk 150; ELT C 283, 10.8.2018, lk 28; ELT C 440, 6.12.2018, lk 57.

(9)  Vt punkt 2.6.

(10)  ELT L 88, 4.4.2011, lk 45.

(11)  Vt joonealune märkus 5.