EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

20. mai 2020,

liidu usaldatavusraamistiku muutmise kohta COVID-19 pandeemiale reageerimiseks

(CON/2020/16)

(2020/C 180/04)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

6. mail 2020 ja 12. mail 2020 sai Euroopa Keskpank (EKP) taotlused Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt esitada arvamus seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 seoses kohandustega COVID-19 pandeemiale reageerimiseks (1) (edaspidi „ettepandud määrus“).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, sest ettepandud määrus sisaldab sätteid, mis mõjutavad: 1) Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesandeid määratleda liidu rahapoliitika ja rakendada seda kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõikega 2; 2) EKP ülesandeid seoses krediidiasutuste usaldatavusjärelevalve poliitikaga kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõikega 6; 3) EKPSi panust pädevate asutuste poolt läbiviidavas finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamises, kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõikega 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

Koroonaviiruse haiguse (COVID-19) pandeemiast tekkinud üleilmse kriisi enneolematu mõju tõttu on riigiasutused igal pool maailmas võtnud kiireid ja otsustavaid meetmeid, et tagada krediidiasutuste võime jätkata reaalmajanduse rahastamise rolli täitmist ning nende võime toetada majanduse taastumist, olenemata tõenäolisest kahjumist, mida nad peavad kriisi tõttu kandma.

EKP on kasutanud järelevalve paindlikkust, mida kehtiv õigusraamistik lubab krediidiasutuste toetamiseks, et jätkata raskeimini kriisist mõjutatud kodumajapidamistele, elujõulisele ettevõtlusele ja ärisektorile laenude andmist (2). Selleks lõdvendas EKP ajutiselt kapitali- ja tegevusnõudeid (3) ja teatas kestvast paindlikkusest usaldatavusnõuete kohaldamisel riigisektori tagatisega laenude osas (4). Samuti soovitas EKP krediidiasutustel ja investeerimisühingutel rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 9 kohaldamisel vältida ülemäärast protsüklilist mõju (5); vähendas ajutiselt kvalitatiivset tururiski kordajat, et võtta arvesse suurt turuvolatiilsust (6); ja võttis vastu dividendijaotuse soovituse, mille eesmärk oli kapitaliressursi säilitamine pangandussüsteemis, et suurendada selle reaalmajanduse toetamise võimet (7). Need meetmed on olnud väga tõhusaks abiks praeguses kriisis ja tähtis sünergia on esinenud EKP pangandusjärelevalve teostajana vastu võetud meetmete ja keskpanga rollis vastu võetud rahapoliitika võtete vahel.

Ka muud asutused, eelkõige Baseli pangajärelevalve komitee (BCBS) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), on võtnud meetmeid, mis olemuslikult täiendavad usaldatavusnõuete meetmeid ja mille puhul on olnud tähtis rahvusvaheline koostöö. Lisaks on riikide valitsused algatanud väga olulisi toetusprogramme, sh riigigarantiid ja laenukohustuste maksete peatamine.

Sellel taustal toetab EKP täielikult komisjoni algatust suurendada krediidiasutuste laenuandmise võimet ja COVID-19 pandeemiaga seotud kahjumi katmise võimet, mis samas tagab krediidiasutuste jätkuva vastupidavuse (8). Eesmärgistatud muudatusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (9) (CRR) tuleb toetada, kuna need suurendavad pangandussüsteemi võimet leevendada pandeemia mõju majandusele ja toetavad taastumist, säilitades usaldatavusraamistiku peamised elemendid. Lisaks sellele täiendavad mõned ettepandud määruse elemendid EKP poolt võetud lõdvendavaid järelevalvemeetmeid ning hiljuti Baseli pangajärelevalve komitee poolt kokku lepitud teatavate meetmete käivitumiseks on vajalik liidu õigusraamistiku muutmine. Muud täiendavad ettepandud määruse muudatused ei tohiks usaldatavusraamistikku kardinaaalselt muuta ning see peaks endiselt arvestama kokku lepitud Baseli standarditega ja vältima edasist Euroopa ühtsete eeskirjade fragmenteerimist.

Viimase üldise märkusena majandusele laenuandmise valmisoleku osas osutab EKP järgmisele. Kui krediidiasutuste esimese taseme põhiomavahendite (CET1) suhtarv langeb alla kombineeritud puhvri nõuet, võivad krediidiasutused vahendeid välja anda ainult väljamaksete maksimumsummas (10). Kui sissetulek muutub negatiivseks, lõpetatakse väljamaksed rikkumise suurusest olenemata. Krediidiasutused võivad eelistada täiendavaks laenuandmiseks puhvreid mitte kasutada seoses võimalusega, et tuleb tühistada täiendavad esimese taseme omavahendite kupongid, millega võib kaasneda turuosaliste negatiivne reaktsioon. Selline käitumine kahjustaks puhvrite raamistiku osas eeldatud soodsat mõju.

Konkreetsed märkused

1.   Üleminekukord, et leevendada IFRS 9 sätete mõju regulatiivsele kapitalile

1.1.

CRR artikkel 473a sätestab üleminekukorra, mis lubab krediidiasutustel ja investeerimisühingutel lisada CET1 kapitalile tagasi iga eraldise suurenemise, mis on tekkinud eeldatava krediidikahjumi (ECL) kasutuselevõtust IFRS 9 kohaselt. Üleminekukord koosneb kahest komponendist: staatiline ja dünaamiline. Staatilise komponendi kohaselt võivad krediidiasutused IFRS 9 kohaldamisega neutraliseerida raamatupidamisliku ühepäevase mõju, millega CET1 kapital suureneb IFRS 9 kasutuselevõtust tingitud raamatupidamislike eraldiste „esimesel päeval“. Dünaamilise komponendi kohaselt võivad krediidiasutused osaliselt neutraliseerida eraldiste täiendava (st esimese päeva järgse) suurenemise mõju, kui riskipositsioonid ei ole seotud krediidi väärtuse langusega. Kehtiv üleminekukord hõlmab ajavahemikku 2018–2022 (11).

1.2.

3. aprillil 2020 leppis Baseli pangajärelevalve komitee kokku eeldatava krediidikahjumi õigusliku käsitlemise kehtiva üleminekukorra muudatused (12), võttes arvesse COVID-19 kriisi. Baseli pangajärelevalve komitee selgitas, et jurisdiktsioonid, mis on juba üleminekukorra rakendanud (sh Euroopa Liit), võivad kohaldada CET1 kapitali taas-suurendamist (add-back) 100%-st vähemal määral aastatel 2020 ja 2021 või võtta muid meetmeid, mis takistavad taas-suurendamist enne COVID-19 puhangu algust fikseeritud eeldatava krediidikahjumi arvel (13). Nende kaalutluste osas näeb ettepandud määrus ette täiendavad meetmed ja kehtestab muudetud 5-aastase üleminekukorra, mis algas 2018. aastal, ainult dünaamilise komponendi osas.

1.3.

EKP toetab CRR määruse artikli 473a muudatust, mis võimaldab krediidiasutustel taas-suurendada oma CET1 kapitali summa võrra, mis ei ületa ECL eraldiste dünaamilise komponendi suurenemist pärast 31. detsembrit 2019. Esiteks võimaldab see lahendus paindlikku täiendavate meetmete kasutamist COVID-19 mõju käsitlemisel ning eristab päevasisest mõju, mida eraldised avaldasid CET1 kapitalile, IFRS 9 kohaldamisest tekkivast mõjust. Teiseks oleks see lahendus täielikult kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee 3. aprilli 2020 otsusega.

2.   Riigi tagatud laenude käsitlemine viivislaenude usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanismi raames

2.1.

CRR määruse artikli 47c lõike 4 kohaselt kohaldatakse viivisnõude osa puhul, mille on garanteerinud või kindlustanud ametlik ekspordikrediidi agentuur (ECA), sooduskohtlemist seoses mahaarvamisnõuetega CRR määruse artikli 47c lõike 3 alusel (nn viivislaenude usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanism). ECAde poolt tagatud viivisnõuete osas tuleb selle garantiiga kaetud riskipositsiooni osa maha arvata alles pärast 7 aastat kestnud viivisnõude staatust ning enne seda mahaarvamiskohustus puudub. Kõikide muude viivisnõuete osas suureneb neid täielikult või osaliselt hõlmava nõuetekohase tagatise mahaarvamise miinimum järkjärguliselt kuni vastav viivisnõue on täielikult tagatud.

2.2.

Ettepandud määrus näeb ette ECAde poolt tagatud viivisnõuete sooduskohtlemise ajutise laiendamise viivisnõuetele, mida tagavad riikide valitused või nende avaliku sektori asutused, keda aktsepteeritakse krediidiriski kaitse andjatena riskimaandamisereeglite alusel (14), kui COVID-19 pandeemia raames on laenuvõtjate abistamise meetmetena antud garantiisid ja edasigarantiisid (15).

2.3.

EKP toetab ettepanekut ajutiselt laiendada sooduskohtlemist CRR määruse artikli 47c lõike 4 alusel riikide valitsuste või muude avaliku sektori asutuste poolt tagatud viivisnõuetele, mis on kooskõlas ka EKP soovitusega (16). Ettepanek lõpetaks sama krediidihinnanguga avaliku sektori asutuste poolt antud garantiide põhjendamatu erineva käsitlemise.

3.   Finantsvõimenduse määra puhvri kohaldamise kuupäev

3.1.

Baseli pangajärelevalve komitee kõrgeim organ on keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste juhtide grupp (GHoS), kes kiitis 27. märtsil 2020 heaks ajakava, mille kohaselt lükatakse Basel III reformi viimaste osade rakendamine, sh globaalsete süsteemselt oluliste pankade finantsvõimenduse määra puhver, ühe aasta võrra edasi ja seda kohaldatakse liidus alates 1. jaanuarist 2022. Ettepandud määruse kohaselt tuleb CRR määruse ajakava kooskõlastada GHoSi poolt heaks kiidetud uue ajakavaga, s.t 1. jaanuar 20231. jaanuari 2022 asemel (17).

3.2.

EKP toetab ettepanekut kohaldada pikendatud tähtaega rahvusvaheliselt Basel III reformide lõpuleviimiseks ja nende ülevõtmiseks liidu õigusesse. Globaalsete süsteemselt oluliste pankade finantsvõimenduse määra puhvri kohaldamise edasilükkamine võimaldab krediidiasutustel sujuvamat kohanemist, mis on siiski sisuliselt kooskõlas rahvusvahelisel tasemel kokku lepitud ajakavaga. See võimaldab krediidiasutustel keskenduda oma tegevusvõimeks vajalikele meetmetele praeguse kriisi käsitlemises ja majanduslikku taastumise kiirendamises.

4.   Finantsvõimenduse määra arvutamisel teatavate riskipositsioonide väljajätmise mõju tasaarvestus

4.1.

Baseli pangajärelevalve komitee veebilehel detsembris 2017 avaldatud lõpliku finantsvõimenduse määra standardi (18) kohaselt võib jurisdiktsioon rahapoliitika rakendamise lihtsustamiseks ajutiselt vabastada keskpanga reservid finantsvõimenduse määra positsiooni arvutamisest erandlike makromajanduslike asjaolude korral. Kui seda võimalust kasutatakse, tuleb Baseli standardi kohaselt finantsvõimenduse määra nõuet rekalibreerida (s.t suurendada), et toimuks tasaarvestus keskpanga reservide väljajätmisega. See võimalus on sätestatud liidu õiguses (19) ja hakkab kehtima 28. juunil 2021.

4.2.

EKP märgib, et üleilmse finantskriisi kogemus näitas selgelt, et vajalik on kohustuslik finantsvõimenduse määra nõue 1. samba osas. Üldiselt ollakse sellega nõus, et ülemäärase võimenduse kuhjumine pangandussüsteemis oli üleilmse finantskriisi põhjuseks. Seetõttu peab EKP oluliseks säilitada finantsvõimenduse määra kasutamist, kuna see on usaldusväärne riskil mittepõhinev kaitsemehhanism, ja vältida selle oluliste osade väljajätmist.

4.3.

Ettepandud määruse kohaselt muudetakse praegu CRR määruses sätestatud kalibreerimismehhanismi. Eelkõige peavad krediidiasutused arvutama korrigeeritud finantsvõimenduse määra ainult üks kord, võttes aluseks oma kõlblikud keskpanga reservid ja koguriskipositsiooni näitaja päeval, mil pädev asutus on tema suhtes kinnitanud erandlike asjaolude esinemist, mis on selle võimaluse kasutamise aluseks. Korrigeeritud finantsvõimenduse määr jääb kehtima terveks valikuvõimaluse kasutamise ajaks ja, erinevalt praegu kehtivast ümberkalibreerimise mehhanismist, see ei muutu.

4.4.

EKP toetab asjaolu, et ettepandud määrus rakendab eesmärgistatud väljajätmise keskpanga reservide suurenemisest, mis saab toetada rahapoliitika meetmete sujuvat rakendamist ja ülekandumist. EKP märgib, et rahapoliitika teostamisega suurenev keskpanga likviidsus toob kaasa pangandussüsteemi poolt hoitavate reservide mahu suurenemise, mis esines näiteks äsja väljakuulutatud rahapoliitika meetmetega seoses COVID-19 kriisiga. Kuigi mõned krediidiasutused saavad neid reserve ümber paigutada, ei saa pangandussüsteem vältida täiendavaid reserve, millega kaasneb ka finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitaja suurenemine. Selleks, et väljajätmine oleks tulemuslik, teeb EKP ettepaneku järgmiste kohanduste kohta.

4.5.

Ümberkalibreerimise mehhanismi muudatus kehtib alates 28. juunist 2021. Samas on võimalik, et krediidiasutuste poolt hoitavate keskpanga reservide maht on rahapoliitika meetmete tõttu oluliselt suurenenud juba enne valikuvõimaluse kasutamist pädeva asutuse poolt 28. juunil 2021 või pärast seda. Krediidiasutuse poolt hoitavate keskpanga reservide ümber kalibreerimine päeval, kui pädev asutus kasutab oma valikuvõimalust, ei pruugi soodustada rahapoliitika meetmete rakendamist ja tulemuslikku ülekandumist. Seda põhjusel, et meetmetega kaasnev keskpanga reservide suurenemine on selleks kuupäevaks suures osas juba toimunud. Seetõttu vähendab sellel kuupäeval arvutatud keskpanga reservide väljajätmine pankade võimet suurendada reaalmajandusele laenuandmist. Lisaks sellele, kui esineb vajadus väljajätmist uuendada valikuvõimaluse kasutamise tähtaja möödumisel (esialgu 1 aasta), põhineks ümberkalibreerimine uuendamise kuupäeval hoitavate reservide summal. Kuna erandlike asjaolude kestus on määramatu, võib ümberkalibreerimise mehhanism oluliselt kahjustada rahapoliitika kohast rakendamist ja ülekandumist soodustavaid meetmeid.

4.6.

Seetõttu peaks pädevatel asutustel olema võimalik valida ümberkalibreerimise viitekuupäeva, millega säiliks ümberkalibreerimise stabiilsus erandlike asjaolude kestel. See võimaldaks pädevatel asutustel keskpankadega konsulteerides valida kuupäev, mis loetakse erandlike asjaolude tähtaja alguseks kooskõlas põhiliste rahapoliitika otsustega (20). See annaks turuosalistele kindluse ja selguse ning toetaks rahapoliitika sujuvat rakendamist ja ülekandumist.

4.7.

Lisaks sellele peaks pädevatel asutustel olema võimalik teostada ümberkalibreerimist viiteperioodi alusel, mitte viitekuupäeva alusel. Sel juhul võetakse ümberkalibreerimises arvesse kõlblike keskpangareservide keskmist summat vastaval ajavahemikul. See võimaldaks pädevatel asutustel iga krediidiasutuse jaoks uue miinimumnõude määramisel kõrvale jätta päevased erinevused.

5.   Muud võimalikud tururiski nõuete aspektide muudatused

5.1.

Erakorraline finantsturgude volatiilsus pärast COVID-19 puhkemist mõjutab tururiski kapitalinõudeid krediidiasutuste jaoks, kes kasutavad sisereitingute meetodit, kahel viisil: a) VAR riskiväärtus kasvab, kui täheldatakse suuremat volatiilsust, ja b) järeltestidest nähtuva ületamisega seoses suurenevad kvantitatiivsed tururiski kordajad (21). Need muutused mõjutavad krediidiasutuste CET1 suhtarve ja need võivad mõjutada ka krediidiasutuste võimet jätkata turutegemist ja turulikviidsuse suurendamist, mis võib negatiivselt mõjutada turu korrapärast toimimist. Lisaks sellele võib ülemäärane tururiski kapitalinõuete karmistamine takistada eesmärki vabastada kapitali reaalmajandusele laenuandmise toetamiseks.

5.2.

Baseli pangajärelevalve komitee tururiski sisemudelite standardid on pädevate asutuste jaoks piisavalt paindlikud, et käsitleda järeltestidest nähtuvaid ületamisi erakorraliste asjaolude puhul (22). Eelkõige tunnustab Baseli pangajärelevalve komitee mudel, et isegi väga hästi kujundatud mudel ei pruugi ootamatult suurt turuvolatiilsust prognoosida. Erakorraliste asjaolude puhul võib ka täpne mudel anda lühikese aja jooksul palju erandeid.

5.3.

Kuigi CRR määrus ei viita selgelt Baseli pangajärelevalve komitee aktides kirjeldatud erakorralistele asjaoludele, on pädevatele asutustele lubatud teatav paindlikkus järeltestimise tulemuste hindamisel. Eelkõige sätestab CRR määruse artikli 366 lõige 4, et järelevalveasutus võib mitte lugeda ületamisi, kui need tulenevad tegelikust kahjumist ja mitte sisemudeli puudustega seotud asjaoludest, milleks võivad olla näiteks erakorralised turutingimused. Samas ei luba CRR määrus pädeval asutusel kohaldada sellist käsitlust hüpoteetiliste ületamiste puhul, mille puhul ei ole lubatud neid järeltesti liidetavate hulgast välja jätta. COVID-19 põhjustatud turuhäirete puhul eeldatakse, et see mõjutab hüpoteetiliste ületamiste arvu sama moodi nagu tegelike ületamiste arvu.

5.4.

Seetõttu saavad pädevad asutused rahvusvaheliste standarditega võrreldes kasutada piiratud järelevalvemeetmeid oma eesmärgi saavutamiseks, milleks on säilitada krediidiasutuste võime lisada turulikviidsust ja jätkata turutegemist erakorraliste asjaolude puhul, mis on reaalmajanduse toetamises kriitilise tähtsusega. Täiendavad meetmed, näiteks ületamiste kõrvalejätmine (mis tulenevad nii tegelikust kui ka hüpoteetilisest kahjumist) erakorraliste asjaolude puhul, saavutaks seda eesmärki paremini. Seetõttu tuleks CRR määrust muuta, et tagada pädevate asutuste võime erakorraliste asjaolude puhul võtta kohaseid meetmeid, mis on kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee standardiga. Selleks tuleb pädevatele asutustele võimaldada suuremat paindlikkust, et nad saaksid ajutiselt kohandada ületamiste arvu (mis tulenevad nii tegelikust kui hüpoteetilisest kahjumist) või võtta kohaseid meetmeid. Kuna erakorralised turutingimused ei ole seotud ühegi konkreetse üksusega, vaid turuga tervikuna, oleks samuti tähtis, et pädev asutus kohaldaks oma volitusi mitte individuaalselt, vaid kõikide järelevalve alla kuuluvate üksuste osas, võttes arvesse nende vastavaid sisemudeleid. Käesolev arvamus avaldatakse EKP veebilehel.

---

(1)  COM (2020) 310 final.

(2)  Vt Andrea Enria (EKP järelevalvenõukogu esimees) blog, 27. märts 2020, Flexibility in supervision: how ECB Banking Supervision is contributing to fighting the economic fallout from the coronavirus, avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu.

Vt ka korduma kippuvaid küsimusi EKP järelevalvemeetmete kohta seoses koroonaviiruse haigusega, avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu.

(3)  Vt EKP 12. märtsi 2020 pressiteade, ECB Banking Supervision provides temporary capital and operational relief in reaction to coronavirus, avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu.

(4)  Vt 20. märtsi 2020 pressiteade, ECB Banking Supervision provides further flexibility to banks in reaction to coronavirus, avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu.

(5)  Vt 20. märtsi 2020 pressiteade, ECB Banking Supervision provides further flexibility to banks in reaction to coronavirus, avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu.

(6)  Vt 16. aprilli 2020 pressiteade, ECB Banking Supervision provides temporary relief for capital requirements for market risk, avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu.

(7)  Euroopa Keskpanga soovitus, 27. märts 2020, dividendide jaotamise kohta COVID-19 pandeemia ajal ja soovituse EKP/2020/1 kehtetuks tunnistamise kohta (EKP/2020/19) (ELT C 102 I, 30.3.2020, lk 1).

(8)  Vt ettepandud määruse seletuskirja 1. jagu.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(10)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ) (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338) artiklit 141.

(11)  Vt ettepandud määruse seletuskirja 5. jagu.

(12)  Vt Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) pressiteadet, 3. aprill 2020, Basel Committee sets out additional measures to alleviate the impact of Covid-19, avaldatud https://www.bis.org/press/p200403.htm.

(13)  BCBS, Measures to reflect the impact of Covid-19, avaldatud https://www.bis.org/bcbs/publ/d498.pdf.

(14)  CRR määruse artikli 201 lõike 1 punktid a kuni e osutavad järgmistele üksustele: a) keskvalitsused ja keskpangad; b) piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused; c) mitmepoolsed arengupangad; d) rahvusvahelised organisatsioonid, kelle vastu olevatele nõuetele määratakse artikli 117 alusel riskikaal 0 %; e) avaliku sektori asutused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse vastavalt artiklile 116.

(15)  Vt CRR määruse uut ettepandud artiklit 500a.

(16)  Vt korduma kippuvaid küsimusi koroonaviirusega seoses võetud EKP järelevalvemeetmete kohta.

(17)  Vt ettepandud muudatust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/876 (20. mai 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012) (ELT L 150, 7.6.2019, lk 1) artikli 3 lõike 5 kohta.

(18)  BCBS, Basel III: Finalising post-crisis reforms, lk 144, avaldatud https://www.bis.org/bcbs/publ/d424.pdf.

(19)  Vt CRR määruse artikli 429a lõikeid 1(n) ja 7, mida on muudetud määrusega (EL) 2019/876.

(20)  Vt EKP 12. märtsi 2020 pressiteadet, Rahapoliitilised otsused, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu..

(21)  Vt EBA statement on the application of the prudential framework on targeted aspects in the area of market risk in the COVID-19 outbreak , 22. aprill 2020, avaldatud EBA veebilehel www.eba.europa.eu.

(22)  BCBS, MAR Calculation of RWA for market risk, punktid 99.65 kuni 99.69, avaldatud https://www.bis.org/basel_framework/standard/MAR.htm.