Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang määruste kohta, millega kehtestatakse jahutus-külmutusseadmete ökodisaini ja energiamärgistuse nõuded ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 643/2009 1 ja (EL) nr 1060/2010 2  

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Jahutus-külmutusseadmed on endiselt üks suurimaid elektritarbijad kodumajapidamistes (nad tarbivad küll vähem kui elektrilised veesoojendid ja valgustus, kuid rohkem kui televiisorid, elektriahjud, pesumasinad, nõudepesumasinad jne).

Prognooside kohaselt peaks praeguse suundumuse jätkudes kodumajapidamiste elektrikulu jahutus-külmutusseadmetele vähenema 57 TWh-ni aastas 2030. aastal, mis on vähem kui 86 TWh aastas 2015. aastal.

Võib ka juhtuda, et sellist vähenemist ei saavutata, sest

(1)energiamärgistus ja energiatõhususnõuded on aegunud.

Muud probleemid seoses praeguste määrustega on järgmised:

(2)puuduvad ringmajanduse nõuded;

(3)mõne tehnoloogia osas on lüngad või ei ole nõuded teatavate tehnoloogiate puhul asjakohased.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

Ajakohastatud energiatõhususnõuded ja ajakohastatud energiamärgis aitavad parandada ELi tööstuse konkurentsivõimet ja tarbijate teavitamist energiatõhusatest toodetest.

Ringmajanduse eesmärkide järgimine aitab säästa tarbijate raha ja hõlbustab ringlussevõetavust.

Uuesti määratletud kohaldamisalaga täidetakse võimalikud lüngad ja võetakse kasutusele tehnoloogia suhtes neutraalne lähenemisviis, mis loob võrdsed võimalused kogu tööstusharule ning lihtsustab nõuete järgimist ja nende täitmise tagamist.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus? 

Vähima energiatõhususe nõude ja energiamärgise nõude kehtestamine ELi tasandil loob kindlasti lisaväärtust.

Kui ELi tasandil ei ole ühtlustatud nõudeid, võib see ajendada liikmesriike kehtestama riigisiseseid tootepõhiseid energiamärgistuse nõudeid vastavalt liikmesriikide keskkonna- ja energiapoliitikale. See tekitaks tõkkeid toodete vabale liikumisele. Enne ökodisaini ja energiamärgistuse meetmete võtmist ELi tasandil oli see nii paljude toodete puhul.

Praegused ökodisaininõuded ei taga aga enam kodumajapidamises kasutatavate jahutus-külmutusseadmete puhul kulutõhusat energiasäästu ning praegune energiamärgis ei võimalda tarbijatel enam selgelt vahet teha saadaolevate seadmete vahel. Ajakohastatud ökodisaininõuded ja energiamärgised ELi tasandil annavad lõppkasutajatele tagatise, et nad ostavad energiatõhusa toote, ja annavad neile ühtlustatud teavet, olenemata sellest, millises liikmesriigis nad toote ostavad. Kuna üha enam ostetakse kaupu internetist, muutub see veelgi asjakohasemaks. ELi tasandi ökodisaininõuded ja energiamärgistus soodustavad energiatõhusate toodete levikut kõigis liikmesriikides, tänu millele turg avardub ja see omakorda innustab tööstust selliseid tooteid välja töötama.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks? 

Kaaluti nelja poliitikavarianti.

1.Lähtestsenaarium: praegused määrused ökodisaini ja energiamärgistuse kohta jäävad jõusse ning rakendatakse endiselt asjaomaseid ELi tasandi poliitika- ja muid meetmeid.

2.Vähim olelusringi kulu (LLCC): see on eelistatud poliitikavariant.

·Energiatõhususe piirmäärad kehtestatakse vähimat olelusringi kulu arvestades;

·energiamärgise skaala muudetakse skaalaks A–G;

·mõõtmismeetod ja -nõuded kehtestatakse uusima katsestandardi järgi;

·arvutusmeetod ja -nõuded kehtestatakse ajakohastatud näitajate alusel;

·kehtestatakse nõue parandada seadmete parandatavust;

·kehtestatakse nõue parandada seadmete ringlussevõetavust;

·sätestatakse meetmed toidujäätmete tekke vältimiseks. 

3.Tähelepanuväärne: sama, mis 2. poliitikavariant, kuid energiatõhususe piirmäär on 25 % suurem kui LLCC juhul.

4.Tagasihoidlik: sama, mis 2. poliitikavariant, kuid energiatõhususe piirmäär on 20 % väiksem kui LLCC juhul.

Kes millist varianti toetab? 

Nõuandefoorumil levitatud töödokument sisaldas LLCC valikut, kuid ajakava oli rangem. Saadud märkustest ilmnes, et see poliitikavariant oleks liiga kõrgelennuline, seepärast sellest loobuti. Huvirühmad esitasid oma märkused selle kõrvale jäetud poliitikavariandi ja mõjuhinnangus esitatud variantide kohta.

Mõni liikmesriik ja kõnealuse tooterühma peamine tööstusühendus leidsid, et energiatõhususe miinimumnõuded koos kõrvalejäetud variandi ajakavaga on liiga pingelised. Enamik huvirühmadest soovis kohaldamist edasi lükata, mitte nõrgendada energiatõhususnõudeid.

Tööstusharu pooldas tagasihoidlikku poliitikavarianti, kuid oli valmis nõustuma ka LLCC variandiga.

Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid pooldasid rangemate tõhususnõuete kehtestamist. Ajakava osas jõudis enamik üksmeelele selles, et see peaks võimaldama tootjatel teha korduskatseid seadmetega vastavalt uuele standardile ja ajakohastatud näitajatele. Lisaks soovisid nad kaalukamate ringmajanduse nõuete kehtestamist.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised? 

2. poliitikavariant LLCC viiks 2030. aastaks järgmiste tulemusteni:

·energiasääst on 9,6 TWh aastas ja kasvuhoonegaaside heite vähenemine 3,1 miljonit CO2 ekvivalenttonni aastas, mis on 0,66 % liidu 2030. aasta energia lõpptarbimise säästu eesmärgist ja 0,25 % liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgist;

·lõppkasutaja kulud vähenevad 2,8 miljardit eurot aastas ja ettevõtjad saavad äritegevusest lisatulu 0,44 miljardit eurot aastas;

·saavutatakse kooskõla tehnika arenguga ja ülemaailmsete energiatõhususe vähimnõuetega teistes riikides;

·aidatakse tugevdada ELi tööstuse konkurentsivõimet ja juhtivat rolli kõrgetasemelise tootjana;

·kaitstakse VKEsid, kes tegutsevad nišiturgudel. 

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud? 

Halduskoormus on hinnanguliselt järgmine:

·tarnijad: ühekordne kulu 3 300 000 eurot; iga-aastane kulu 90 000 eurot;

·vahendajad: ühekordne kulu 600 000 eurot;

·EL: ühekordne kulu 90 000 eurot; iga-aastane kulu 42 000 eurot;

·liikmesriigid: iga-aastane kulu 330 000 eurot.

Sellised kulud on tingitud uue energiamärgistuse raammääruse kohaldamisest; ökodisainist ei tulene täiendavaid kulusid.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

Kohaldamisalaga hõlmatud VKEdest jahutus-külmutusseadmete tootjad tegutsevad ainult nišiturgudel, nt nagu minibaarid (vähese müraga seadmed) või veinikülmikud, mida valmistatakse tellimustööna või väikeseeriatoodanguna restoranidele, baaridele või veinispetsialistidele; tavaliselt on sellistel veinikülmikutel klaasuksed. Nende turuosa kõnealustel turgudel võib olla 30–40 %.

Selleks et kaitsta töökohti VKEdes ja piirata mõju VKEdele, on kõikides poliitikavariantides ette nähtud leebemad nõuded veinikülmikute ja vähese müraga seadmete kohta. Klaasustega veinikülmikute ja vähese müraga seadmete kohta on ette nähtud veelgi väiksemad nõuded.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele? 

Muud kui eespool kirjeldatud mõju riigieelarvetele/ametiasutustele ei ole ette näha.

Kas on oodata muud olulist mõju?

Jah, eeldatakse, et eelistatav variant avaldab soodsat mõju konkurentsivõimele ja innovatsioonile ELis.

Kodumajapidamises kasutatavate jahutus-külmutusseadmete märgistamise määruse läbivaatamine soodustab eeldatavasti innovatsiooni ja turu ümberkorraldamist, nagu varemgi. See on kooskõlas turu suundumustega suurema energiatõhususe suunas, mille puhul heal energiamärgisel on tugev mõju kaubandusele.

Innovaatiliste energiatõhusate tehniliste lahenduste väljatöötamine konkurentsivõimeliste hindadega parandab Euroopa tootjate konkurentsivõimet. See on tähtis, sest Aasia tootjad laiendavad kiiresti oma turuosa maailmaturul. Neil tootjatel on toote hind üks tähtsamaid müügiargumente, mitte aga kvaliteet.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Vastavalt lisatavale läbivaatamisklauslile viis aastat pärast vastuvõtmist.