Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettevõtlust ja innovatsiooni toetava ühtse turu edendamine – uute ärimudelite arendamine ühiskondlike probleemide ja ülemineku leevendamiseks“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 353/02)

Raportöör: Giuseppe GUERINI

Täiskogu otsus	24.1.2019
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.7.2019
Vastuvõtmine täiskogus	17.7.2019
Täiskogu istungjärk nr	545
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	185/0/6

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Praeguseks on mõistetud vajadust järgida sotsiaalset turumajandust, mis arukalt uusi tehnoloogiaid kasutades võimaldaks leida lahenduse suurtele probleemidele seoses jätkusuutlikkuse, kliimamuutuste ja ebavõrdsuse vähendamisega.

1.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et antud kontekstis võivad lisaks avaliku sektori asutustele anda oma aktiivse ja väljapaistva panuse ka ettevõtjad. Eelkõige mõeldakse kõiki selliseid reaalmajanduse ettevõtjaid, kes loovad konkreetset väärtust ja suurendavad tööhõivet, ilma et kasutaksid spekulatiivselt ära rahastamishoobasid.

1.3.

Arvestades Euroopa tasandil eksisteerivate ärimudelite ja ettevõtlusvormide suurt hulka, on oluline, et ettevõtjaid, majandust ja siseturgu käsitlevad seadusandlikud ettepanekud ei oleks samalaadsed ja lükkaksid tagasi kõigile sama lahendust pakkuva lähenemisviisi, väärtustades selle asemel hoopis ettevõtluslikku mitmekesisust.

1.4.

On väga oluline, et Euroopa institutsioonid toetaksid tehisintellekti arengut ja suurandmete korrektset kasutamist, ühelt poolt luues selleks asjakohased eeskirjad eesmärgiga tagada selliste tehnoloogiate areng üksikisiku õigusi arvestades ja teiselt poolt investeerides kooskõlastatult Euroopa avalikke ja riiklikke vahendeid eesmärgiga tagada ELi konkurentsivõime üleilmsel tasandil. Eelkõige peaksid suurandmed ja nende potentsiaal olema kättesaadavad ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

1.5.

Uute tehnoloogiate, tehisintellekti ja suurandmete arenguga kaasnevad tootmisprotsessides ja üldiselt majanduses muudatused, mis puudutavad sügavuti ka tööturgu. Samal ajal on oluline, et need muutmisprotsessid toimuksid viljaka sotsiaaldialoogi raames ja neis austataks töötajate õigusi ja nende elukvaliteeti.

1.6.

VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamise meetmetega, näiteks Junckeri kava, COSME programm või tulevikus InvestEU programm, tuleks jätkuvalt toetada VKEsid ja sotsiaalseid ettevõtteid, kellel on sageli kasvuraskusi likviidsusprobleemide ja omakapitali nappuse tõttu. Aktiivselt tuleks julgustada ka Euroopa riskikapitalituru arengut.

1.7.

Vajadus tagada Euroopa üha kiiremini vananeva ja järjest väiksemaarvulise rahvastiku ühtekuuluvus ja sotsiaalne võrdsus rõhutab rolli, mida sotsiaalsed ja vastastikkuse alusel tegutsevad ettevõtted võivad tulevikus omada. Seega on vaja teha rohkem tööd, et väärtustada selliste ettevõtjate rolli, kelle tegevus võimaldab inimestel organiseeruda ja teha koostööd eesmärgiga vastata pidevalt kasvavatele sotsiaalsetele vajadustele.

1.8.

Komitee kinnitab veel kord, et vaja on tunnustada ja toetada tegevust, mida VKEd, pereettevõtted, sotsiaalsed ettevõtted, käsitööettevõtted, väikekauplejad ja põllumajandustootjad viivad ellu inimeste ja kohalike kogukondade rollile keskendunud ettevõtlusvaimu edendamiseks ja levitamiseks, aidates sel viisil töötada välja ühtse kaasava turu Euroopa mudel. Lisaks võimaldavad nimetatud ettevõtted suuremal hulgal inimestel tegeleda majandus- ja ettevõtlustegevusega, soodustades sel viisil majanduslikku demokraatiat.

2.   Taust ja algatuse eesmärk

2.1.

Käesolevas omaalgatuslikus arvamuses tehakse Euroopa institutsioonidele ettepanek anda oma panus ühtse turu tugevdamise meetmetesse ning soodustatakse keskkonna loomist, mis oleks kohandatud selliste mitmekülgsete ettevõtlusvormide arengu võimaldamisele, mis suudaksid aidata lahendada ühiskonnas esile kerkivaid probleeme.

2.2.

Praeguseks on mõistetud, kui äärmiselt vajalik on järgida sotsiaalset turumajandust, mis arukalt uusi tehnoloogiaid ära kasutades võimaldaks leida lahenduse suurtele probleemidele seoses jätkusuutlikkuse, kliimamuutuste kahjuliku mõju suurenemise, ebavõrdsuse vähendamise, demograafiliste pingete, ELi välispiiridel aset leidva tugeva rändesurve ning energiaalase üleminekuga.

2.3.

Komitee on seisukohal, et lisaks avaliku sektori asutuste loomulikule panusele võivad probleemide lahendamisele kaasa aidata ka ettevõtjad. Eelmises punktis nimetatud suurte muudatustega saab aga tegeleda ka iga konkreetse äritegevuse innovatiivse potentsiaali kasutuselevõtu abil. Siiski on mõned majandusarengu mudelid ja mõned ettevõtlusvormid näidanud üles suuremat võimet võtta kasutusele sotsiaalseid uuendusi, mis näivad üha enam hädavajalikena, selleks et aina jätkusuutlikum ja kaasavam majandus saaks toimida.

2.4.

Komitee on seisukohal, et innovatsiooni ja uut ettevõtlust soodustava ühtse turu loomisel võib märgata olulisi sarnasusi ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga 2030 kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, kuna Euroopa Liidu riikides heaolu säilimise tagamiseks hädavajalikud majanduskasvu ja innovatsiooni eesmärgid peavad olema jõulised, aga samas ka jätkusuutlikud.

2.5.

Viimaste aastate jooksul on komitee võtnud vastu palju konkreetseid arvamusi, mis on seotud järgmiste põhiteemadega: — uute majandusmudelite väljatöötamine; (1) — ettevõtluse eri vormid; (2) — digiajastu üleminekud (3).

2.6.

Komitee on veendunud, et on mitmeid majanduse ökosüsteeme, mis vääriksid Euroopa seadusandjate tähelepanu, et toetada siseturu toimimist. ELi majandussüsteem on mitmetahuline ja hõlmab hargmaiseid ettevõtjaid, riikliku mõõtmega ettevõtjaid ja palju kohalikke ettevõtjaid. Sageli on need ettevõtted jaotatud piirkondlikeks tootmisahelateks: suurlinnapiirkondadeks, mis on suure asustustihedusega linnasüsteemid, ning maapiirkondadeks ja äärealadeks, kus ei ole alati lihtne tagada sotsiaalset heaolu ja ühtekuuluvust, kui ei pühendata tähelepanu kaugemates piirkondades tehnoloogiliste uuenduste kättesaadavaks tegemisele.

2.7.

Kõigil eespool nimetatud puhkudel on oluline ühendada ja integreerida eri ettevõtlusvormid, kuid igaüks neist keskkondadest väärib pühendunud tähelepanu seadusandliku sekkumise ja avaliku sektori investeeringute näol. Seetõttu on oluline, et ettevõtjaid, majandust ja siseturgu käsitlevad seadusandlikud ettepanekud ja majandustegevust reguleerivad eeskirjad ei oleks täielikult ühtlustatud ja lükkaksid tagasi kõigile sama lahendust pakkuva lähenemisviisi.

3.   Euroopa uue tehnoloogilise, jätkusuutliku ja kaasava majanduse suunas

3.1.

Digitaalmajandust ja uusi tehnoloogiaid abiks võttes on oluline luua uued kaupade ja teenuste tootmisparadigmad, mis suudaksid muuta viisi, kuidas arendatakse Euroopa ettevõtjate tegevust.

3.2.

Siinkohal on väga oluline, et Euroopa institutsioonid toetaksid asjakohaselt tehisintellekti arengut, ühelt poolt luues selleks asjakohased eeskirjad eesmärgiga tagada selle tehnoloogia areng üksikisiku õigusi arvestades ja teiselt poolt investeerides kooskõlastatult Euroopa avalikke ja riiklikke vahendeid eesmärgiga kindlustada, et mitte jääda maha sellistest osalejatest nagu USA ja Hiina.

3.3.

Ka suurandmete kasutamine, töötlemine ja säilitamine on äärmiselt tähtsad Euroopa turu konkurentsivõime tagamises, arvestades, et andmetöötlussuutlikkus ja võimalused selliste andmete kasutamiseks majandusarengu strateegiates ja isikuteenuste osutamises üha suurenevad. Nimetatud tegevuses on aga vaja tagada, et selliste andmete töötlemisel ja arendamisel austatakse inimõigusi ja põhivabadusi ning Euroopa uut raamistikku, isikuandmete kaitse üldmäärust.

3.4.

Euroopa ettevõtlus- ja majanduskeskkonda iseloomustavad selle omapärast tulenevalt elemendid, mis soodustavad digiüleminekuga toimetulekut, moodustades justkui eduka ökosüsteemi, mis koosneb paljudest erinevatest rahvusvahelistest ja kohalikest ettevõtjatest, kellel on väljavaateid maailmaturule minekuks. Selleks tuleb aga kiiresti panna alus ühtsele, ühendatud, sidusale ja konkurentsivõimelisele Euroopale. Positiivne kogemus selles valdkonnas on digitaalse innovatsiooni keskustega, mida võetakse kasutusele paljudes kohalikes majandussüsteemides.

3.5.

Uute tehnoloogiate, tehisintellekti ja suurandmete arenguga kaasnevad tootmisprotsessides ja üldiselt majanduses suured muudatused, mis puudutavad sügavuti ka tööturgu. Mõned töökohad kaovad, teised luuakse ning kolmandates viiakse ellu põhjalikke muudatusi. On oluline, et need muutmisprotsessid toimuksid viljaka sotsiaaldialoogi raames ja neis austataks töötajate õigusi, samuti tuleb töötajaid toetada kaitset ja täiendusõpet pakkudes.

3.6.

Majanduskasvus on oluline roll veel ühel teguril – maksupoliitikal. Euroopa Komisjon on oma praeguse koosseisu ametiajal tegelenud palju maksusüsteemi puudutavate teemadega. Komitee on seisukohal, et maksueeskirjade tõhusus ja nende mõistlikul tasemel ühtlustamine on peamised tegurid, mille abil siseturgu tugevdada. Lisaks peaks Euroopa tasandil järgitav maksupoliitika toetama ettevõtete kasu soodustavaid vahendeid, näiteks investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning juurdepääs rahastusele omakapitali kujul.

3.7.

Tänaseni kannatavad Euroopa VKEd ja sotsiaalsed ettevõtted struktuuriliste probleemide ning nende kasvuks soodsate tingimuste puuduse tõttu vaatamata paljudele jõupingutustele, mida nende toetamiseks on tehtud. Lisaks kasutavad VKEd sageli keskmisel või madalal tasemel tootmistehnoloogiaid, tegelevad vähem teadmusmahukamate teenuste osutamisega ning neil on probleeme piiriülestele turgudele sisenemisega. Selliseid ettevõtjaid tuleb täiendavalt toetada, arvestades, et (nagu komisjon meelde tuletas) need moodustavad 99 % Euroopa ettevõtjatest ning 67 % Euroopa tööhõivest (4). Kuigi vabaturu ja konkurentsi põhimõtet peab järgima, tuleb seetõttu neid ettevõtjaid ikkagi asjakohaselt toetada tööstus- ja maksupoliitika meetmete abil, millega soodustatakse pigem ühisväärtuste loomist kui rikkuse koondamist.

3.8.

Seejuures tuleks VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamise meetmetega, näiteks Junckeri kava oma riigigarantiide süsteemiga, COSME programm või InvestEU programm, jätkuvalt toetada VKEsid ja sotsiaalseid ettevõtteid. Sellega seoses tuleks jõulisemalt toetada erasektori osalust idufirmades ning VKEdes, arendades riskikapitali- ja kõrge riskiteguriga kapitali põhist Euroopa turgu, millel on endiselt hoopis teistsugused mõõtmed kui USAs. Euroopa ettevõtetesse erakapitali investeerimist soodustava poliitika vastuvõtmisega peavad kaasnema ka konkreetsed meetmed, millega soodustada andekate ja oskustega töötajate värbamist väljaspoolt ELi.

3.9.

Maailmapanga andmetel on Euroopa Liit (5) ettevõtlustegevuse alustamise lihtsust käsitlevas üleilmses pingereas keskmiselt 53. kohal ning majandustegevuse elluviimise üldise lihtsuse pingereas 29. kohal. USA-le kuulub majandustegevuse elluviimise lihtsuse pingereas seevastu 8. koht. Sellega seoses rõhutab komitee, kui oluline on toetada ja julgustada ettevõtjate tegevust kaupade ja teenuste tootmisel haldusliku lihtsustamise abil, et vähendada Euroopa ettevõtjate bürokraatiat.

3.10.

Riigihankelepingute turg ulatub praegu umbes 16 %ni Euroopa sisemajanduse koguproduktist, moodustades väärtuse summas ligikaudu 1,9 triljonit eurot. 2014. aasta riigihankeid (6) ja kontsessioone (7) käsitlevates uutes direktiivides tehti ettepanek osutada riikide ametiasutuste juhitavates pakkumismenetlustes suuremat tähelepanu sotsiaalsetele ja keskkonnateguritele. Komisjoni enda sõnul aga ollakse nimetatud eesmärgi saavutamisest veel kaugel. Komitee soovitab komisjonil tugevdada ja tõhustada sotsiaalsete ja keskkonnategurite arvessevõtmist selles sektoris, millel on ajalooline tähtsus nii ühtse turu jaoks.

3.11.

Ühelt poolt rahvusvahelisel tasandil suurenevad probleemid ja teiselt poolt vajadus tagada ühtekuuluvus ja sotsiaalne võrdsus toovad esile asjaolu, kui tähtsat osa võivad sotsiaalsed ettevõtted omada praeguses kontekstis. Seega on vaja teha rohkem tööd, tunnustamaks selliste ettevõtete olemasolu ja rolli, kus inimesed võivad sõltumatult organiseeruda eesmärgiga püüda rahuldada sotsiaalseid vajadusi.

3.12.

Väikestes ja sotsiaalsetes ettevõtetes tuleneb tegutsemisajend ja motivatsioon alati inimestest ja mitte kapitalist, sest viimane on suunatud tootlust tagavate valdkondade otsingule. Sellised inimtegevusel põhinevad ettevõtted on juurdunud kohalikesse kogukondadesse, kellega nad on kokku põimunud pikaajaliste sidemetega, panustades kohalikku heaolusse ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse. Sellega seoses on oluliseks näiteks Belgia ja Rootsi (8) vautšerite süsteemid koduabiliste teenuste jaoks. Nende süsteemidega nähakse kasutajatele ette spetsiifilised maksusoodustused ja soodustatakse deklareerimata töö avastamist, millest saavad kasu ühelt poolt teenuste osutajad, kes on paremini kaitstud, ja teiselt poolt riikide eelarved.

3.13.

Seotus kohalike kogukondade ja piirkonnaga on muutumas konkurentsieeliseks, kuna suurendab motivatsiooni ning loob sotsiaalset ja suhtlusalast lisaväärtust. Sel viisil leiavad sotsiaalsed ettevõtted võimaluse ettevõtlustegevuse elluviimiseks, hõlmates sellesse aina suuremal hulgal inimesi ja panustades nii kaasava arengumudeli väljatöötamisse.

3.14.

Veel üks sotsiaalsete ettevõtete loodud oluline eelis on kindlasti see, et nad aitavad kaasa majandusliku demokraatia ülesehitamisele, kuna tagavad miljonitele inimestele võimaluse alustada majandustegevust ning luua iseendale kellestki sõltumatult töökoht vastavalt omaenda oskustele, võimekusele ja püüdlustele.

3.15.

Sellise eesmärgi nimel tegutsevad näiteks ühistud, vastastikused ühingud, kohalike kogukondade osalusega fondid ja sotsiaalsed ettevõtted. Selliste ettevõtjate tunnustamine on tõusuteel, seda ka tänu Euroopa Komisjoni 2011. aastal käivitatud sotsiaalettevõtluse algatusele, millele võiks praegu järgneda jõulisem ja terviklikum algatus.

3.16.

Eriliselt tuleb esile tuua piirkondlikke ja kohalikke panku, mis on miljonite inimeste jaoks asendamatu võimalus, kuidas rahastamisele juurde pääseda. Nimetatud pankadest rääkides tuleb märkida, et Euroopa õigusaktides sätestatud lähenemine näib siiani liiga ebasoodne ning ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuivõrd selle põhjal kohaldatakse samu nõudeid nii üleilmsete pankade kui ka üksnes kohaliku mõõtmega pankade suhtes, rakendades kõigile sama lahendust pakkuvat põhimõtet.

4.   Euroopa ettevõtjad sotsiaalsel ja üleilmsel makromaastikul

4.1.

Meil tuleb endale teadvustada, et üleilmne olukord muutub lähiaastatel märkimisväärselt, eelkõige demograafiliste arvude, tootmisvõimsuse ning riikide ja mandrite majandusliku tähtsuse poolest.

4.2.

Nende muutuste käigus kaotab Euroopa oma 500 miljoni elanikuga keskse koha, olles vastakuti maailma rahvaarvuga, mis praeguselt 7,6 miljardilt tõuseb 2050. aastaks 9,8 miljardini, kusjuures nimetatud kasv on koondunud üheksasse riiki (India, Nigeeria, Kongo, Pakistan, Etioopia, Tansaania, USA, Uganda ja Indoneesia) (9).

4.3.

Samal ajal kasvab eakate inimeste osakaal veelgi ning nende inimeste arv, kes on 2050. aastal vanemad kui 80 eluaastat, kolmekordistub, tõustes praeguselt 137 miljonilt enam kui 425 miljoni inimesele, kes on koondunud Euroopasse, kus keskmine vanus on juba praegu umbes 40–45 aastat, samas kui nn tärkava majandusega riikides on see 25–30 aastat.

4.4.

Komitee on arvamusel, et käimasolevad suured muutused toovad kaasa vajaduse terviklikuks käsitluseks, millega kooskõlastatakse majanduspoliitika meetmed ja Euroopa reguleerimisasutuste tegevus sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika ja kõige haavatavamate ühiskonnarühmade kaitse meetmetega, jätmata tagaplaanile eakaid, puudega ja ebasoodsas olukorras olevaid inimesi või nõrgimaid.

4.5.

Lisaks tööstuse arengukavadele ja majanduspoliitikale seisneb innovatsioonile ja ettevõtlusele avatud turu ülesehitamise probleem ühe alati kindla asjaolu väärtustamises, mida saab meie aina ebakindlamas maailmas alati usaldada – selleks on inimene.

4.6.

Inimkapitali väärtustamine võib majandussüsteemis tuua kaasa kasu, näidates, et inimeste ja ettevõtete tegevus majandusvaldkonnas ei ole suunatud ainuüksi kasumi suurendamisele. Nii võiks see tugevdada ideed, et see, mis toimib majandustegevust liikuma paneva hoovana ja soov alustada ettevõtlust ulatub palju kaugemale kui lihtsalt vajaduseni raha koguda. See ei tähenda majandusliku edu tähtsuse alahindamist, vaid selle põhjal mõõdetakse väärtust teisiti.

4.7.

Viimastel aastakümnetel on ettevõtjate, eeskätt digitaalmajanduse suurettevõtjate edukust hinnatud ja mõõdetud pigem seoses võimalusega luua rahalist väärtust kui seoses võimalusega luua töö kaudu väärtust ning uusi töökohti.

4.8.

Lõpetuseks peab komitee vajalikuks investeerida Euroopa kodanike täiendusõppesse, et nad oleksid valmis tulema toime jätkuvate muutustega praeguses ajaloolises hetkes. Seega on eriti oluline investeerida koolitusprogrammidesse, millega toetatakse soovi alustada ettevõtlust, pakutakse juba noortele vahendeid ja oskusi ise organiseerumiseks ning antakse lisaks teadmisi, et soodustada algatusvõimet, loovust ja riskivalmidust. Samal ajal tuleb haridus- ja toetuspoliitikaga tagada, et aina eakam (millele tänapäeval viidatakse kui hõbedasele majandusele) ja väiksemaarvulisem Euroopa rahvastik võiks üleilmses kontekstis nautida head elukvaliteeti ning anda aktiivse panuse.

4.9.

Iga inimest tuleb vaadelda prioriteetsena, nagu näitavad tööhõivet edendavate sotsiaalsete ettevõtete edukad kogemused, mis seisnevad nende ettevõtete saamises tugevateks ja konkurentsivõimelisteks firmadeks, kus pakutakse tööd haavatavatele ja traditsiooniliselt tööturult kõrvale tõrjutud töötajatele.

---

(1)  ELT C 81, 2.3.2018, lk 57; ELT C 75, 10.3.2017, lk 33; ELT C 75, 10.3.2017, lk 1 ja ELT C 303, 19.8.2016, lk 28.

(2)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 20; ELT C 283, 10.8.2018, lk 1; ELT C 13, 15.1.2016, lk 8; ELT C 13; 15.1.2016, lk 152; ELT C 458, 19.12.2014, lk 14 ja ELT C 345, 13.10.2017, lk 15.

(3)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 73; ELT C 81, 2.3.2018, lk 102; ELT C 62, 15.2.2019, lk 33; ELT C 227, 28.6.2018, lk 70; ELT C 75, 10.3.2017, lk 6 ja ELT C 62, 15.2.2019, lk 131.

(4)  https://ec.europa.eu/growth/smes/business-friendly-environment/performance-review_et

(5)  http://www.doingbusiness.org/content/dam/doingBusiness/media/Annual-Reports/English/DB2019-report_print-version.pdf

(6)  ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(7)  ELT L 94, 28.3.2014, lk 1.

(8)  http://impact-phs.eu/national-practices/sweden-rot-rut-avdrag/

(9)  ÜRO, „World Population Prospects 2017 revision“; https://population.un.org/wpp/Publications/Files/WPP2017_KeyFindings.pdf