Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa poolaasta ja ühtekuuluvuspoliitika: uus, 2020. aasta järgne Euroopa strateegia“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 353/07)

Raportöör: Etele BARÁTH

Kaasraportöör: Petr ZAHRADNÍK

Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
Täiskogu otsus	20.2.2019
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.7.2019
Vastuvõtmine täiskogus	17.7.2019
Täiskogu istungjärk nr	545
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	154/1/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Eelseisev uus poliitika- ja finantsperiood pakub ELile võimaluse näidata sihikindlust, parandada tulemusi ja kasutada maksimaalselt ära uued võimalused. Kestliku, konkurentsivõimelise, kaitsva ja õiglase Euroopa jaoks on vaja 2030. aasta strateegiat, mis sisaldaks uut hoogu, oleks ambitsioonikam ja dünaamilisem.

1.1.1.

Euroopa poolaasta kehtestamine ja praktiline rakendamine kriisi hakul oli hiljutise ELi majanduspoliitika juhtimise valdkonna üks suuremaid õppetunde ja ka saavutusi. See majanduspoliitika uutmoodi koordineerimine hõlmab põhjalikku seiret ja analüüsi, kooskõlastatud praktilist juhtimist ning mitmesuguseid piiranguid ja karistusi, (1) mis on tihedalt seotud liikmesriikide majandustulemustega. Euroopa poolaasta märgatavad tulemused peaksid olema rangem distsipliin, suurem vastutus ja selgem keskendumine strateegilistele põhiküsimustele. Seega saaks seda kasutada usaldusväärse platvormina uute ühtekuuluvuspoliitika meetmete jaoks.

1.2.

Poolaasta protsess täiendab ühtekuuluvuspoliitika vahendite süsteemi, mida on kasutatud juba mitmeid aastakümneid. Euroopa poolaasta ja ELi ühtekuuluvuspoliitika (ning võib-olla ka enamiku mitmeaastase finantsraamistiku programmide) vahelised seosed sisaldavad tohutut potentsiaali, mida saaks kasutada ELi majanduspoliitika koordineerimise ja juhtimise parandamiseks. See on märk paremast valitsemisest ja tulemuslikkusel põhinevast lähenemisviisist. Kõnealusel teemal on nii ratsionaalne ja tehnokraatlik kui ka poliitiline taust (võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimisi, pädevusvaldkondade jagunemist riigi ja ELi tasandil vahel, alt üles ja ülalt alla lähenemisviisi haldamist ning nendevahelise tasakaalu saavutamist). Tänu menetluse koordineerivale olemusele koondab see strateegiliste majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaeesmärkide ja poliitiliste prioriteetide täitmise ning tagab lühi- ja pikaajaliste ülesannete koostoime.

1.3.

Tänu poolaasta üha laienevale praktilisele kasutamisele ja enesereguleerimise kontseptsioonile on see tegelikult ainus toimiv struktuur, mis on varustatud mitmeotstarbelise mehhanismiga, millega on võimalik mõõta riigipõhistele soovitustele tuginedes väga erinevate menetluste koostoimet ja ligikaudu kolmekümne kahe Euroopa poliitika kohaldamist. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) usub poolaasta protsessi ning teeb ettepaneku, et majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaeesmärkide täitmise kooskõlastamisel peaks olema võimalik rakendada stiimuleid ning diferentseeritud, põhjendatud ja hoolikalt kaalutud karistusi (2) tasakaalustatumalt, mõõtes võimaluse korral pikaajaliste eesmärkide saavutamisel tehtud lühiajalisi edusamme.

1.4.

Komitee tunnistab kahetsusega, et vaatamata selgelt määratletud ja mitmest etapist (iga-aastased majanduskasvu analüüsid, riigipõhised soovitused, riiklikud reformikavad, partnerlusleping) koosnevale menetlusele on lepingute täitmise tase väga erinev, olenedes iga riigi makromajandusliku arengu hetkeseisust. Mitmeaastase poliitika elluviimine on üldiselt kesine (40–50 %). Väärib märkimist, et kõige kehvemini täidetavate kohustuste hulgas on sotsiaalpoliitika eesmärgid, sh palgad ja palgakujundus, tervishoid ja pikaajaline hooldus, haridus, koolitus, elukestev õpe ning kvaliteetsed töökohad (eelkõige noortele).

1.5.

Komitee märgib, et Euroopa poolaasta protsessi tõhustamine peaks olema majanduspoliitika koordineerimise tähtsaim element, aga seejuures ei tohi unustada poolaasta esialgseid eesmärke. See tõhusam protsess aitaks viia lõpule stabiilsus- ja lähenemisprogrammid ning võiks muutuda sihipärase investeerimise menetluse koordineerimise keskseks elemendiks, aidata edendada reformide elluviimist, hinnata majandustulemuste ja ühtekuuluvuspoliitika tasakaalu ning täita ka sotsiaalseid eesmärke. Põhiküsimused hõlmavad Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimist, kestlikku tööhõivet, Euroopa poolaasta raames loodud sotsiaalsete miinimumstandardite kehtestamist liikmesriikides ühise Euroopa raamistiku alusel ning ka ambitsioonikamaid kliimaeesmärke ja bioloogilise mitmekesisuse paremat kaitsmist.

1.6.

Komitee arvab, et Euroopas jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks, mis oleks sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt elujõuline, on vaja uurida põhjalikumalt ja kasutada tõhusalt ära kohalikke ressursse. Uus, 2030. aasta Euroopa strateegia peab looma teostatava silla kohalike, piirkondlike ja riiklike eesmärkide ning paremini ühendatud Euroopa eesmärkide vahel.

1.7.

Komitee arvates võiks Euroopa fondide (ühtekuuluvusfondid, InvestEU fond jne) tõhusam koordineerimine aidata lihtsamalt ligi meelitada erainvesteeringuid ja soodustada eraosalust. Tootlikkuse ja erainvesteeringute suurendamiseks tuleb parandada investeerimiskeskkonda, võttes loomulikult arvesse asjaomaste liikmesriikide maksukorraldust. Parimal juhul võiks parem investeerimiskeskkond tugevdada sidemeid Euroopa juhtimise ja eri tüüpi omandite vahel.

1.8.

Komitee teeb ettepaneku, et ELi 2030. aasta strateegia alusel uuendatavas Euroopa juhtimise süsteemis tuleks keskenduda rohkem tulemustele ja seada vähem prioriteete, lihtsustades haldusprotseduure ja tuginedes enam kodanikuühiskonna mõistmisele ja sellega koostöö tegemisele. Kõik see peab käima käsikäes seire- ja hindamissüsteemide arendamisega. Üks oluline viis Euroopa juhtimise tõhustamiseks on edendada mitmetasandilist avalikku haldust ja laiendada osalemisvõimalusi.

1.9.

Komitee peab leidma uuesti määratletud koha Euroopa poliitika ja strateegiate ettevalmistamisel ja elluviimisel ning võtma Euroopa juhtimises uue ja kindlama positsiooni eesmärgiga täita kindlat rolli kodanikühiskonna reaalsustaju ja tulevikuplaanide vahendamisel. Komitee püüab jõuda parema mõistmiseni, süvendades korrapärast ja struktuurset dialoogi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga.

1.10.

Komitee peab õppima paremini tundma ja enam kasutama uusi teabesüsteeme, sh kodanikuühiskonnaga seotud digitaal- ja sotsiaalvõrgustikke. Komitee suudab selle eesmärgi täita, kui ta kaasatakse poolaasta protsessi ja omandab vilumuse talle laekuva teabe töötlemisel.

1.11.

Komitee rõhutab, et praegu takistab Euroopa arengut enim muu hulgas vähene tegelik ja järjepidev suhtlus majandus- ja sotsiaalpartnerite ning Euroopa juhtimises osalejate vahel. Ka siinkohal on vaja mõista, kuidas toimub komitee suhete süsteem.

1.12.

Komitee usub, et hinnates järjepidevalt keerukate eesmärkide täitmist, kasutades ulatuslikke partnerluslepinguid, luues tõelise kodanikuühiskonna toetuse ja hinnates Euroopa Liidu üldist keskkonda, on poolaasta abil võimalik keskenduda tulevikus kriisiohu vähendamisele ning kestliku, mõtteka ja vajadusi arvestava majandus- ja sotsiaalkeskkonna loomisele.

2.   Üldised ja konkreetsed märkused

2.1.    Euroopa on jõudnud pöördepunkti

2.1.1.

Euroopa on jõudnud uude pöördepunkti. Sügavast majanduskriisist on möödunud kümme aastat ja ehkki Euroopa on sellest jõuliselt taastunud, elame me siiski poliitiliselt ja ühiskondlikult ebastabiilses olukorras ning ka üle maailma levib uus ebakindlus. Euroopa poolaasta kehtestamine ja praktiline rakendamine kriisi hakul oli hiljutise ELi majanduspoliitika juhtimise valdkonna üks suuremaid õppetunde ja ka saavutusi. See majanduspoliitika uutmoodi koordineerimine hõlmab põhjalikku seiret ja analüüsi, kooskõlastatud praktilist juhtimist ning mitmesuguseid piiranguid ja karistusi, mis on tihedalt seotud liikmesriikide majandustulemustega. Euroopa poolaasta märgatavad tulemused peaksid olema rangem distsipliin, suurem vastutus ja selgem keskendumine strateegilistele põhiküsimustele. Seega saaks seda kasutada usaldusväärse platvormina uute ühtekuuluvuspoliitika meetmete jaoks.

2.1.2.

Praegu, kui algamas on Euroopa juhtimise uus poliitiline viieaastane tsükkel ja Euroopa koordineeritud arengu rahastamise uus seitsmeaastane periood ning kiiresti läheneb aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ lõpp, peab EL mõtestama ümber juhtimise süsteemid, kuna need peavad eeloleva kümne aasta jooksul tuginema uuele terviklikule rakendusstrateegiale, näidates suunda kestliku tuleviku suunas.

2.1.3.

Idee, et uue mitmetasandilise ja mitme osalejaga juhtimise eduka rakendamise üks tähtsamaid tingimusi on majandus- ja sotsiaalpartnerite takistusteta osalemine otsustamise ja rakendamise protsessis on leidnud laiaulatuslikku toetust (3).

2.1.4.

Õppides lisaväärtusest, mida on andnud tugeva partnerluse põhimõte ühtekuuluvuspoliitikas, tuletab komitee meelde mitmetasandilise valitsemise olulisust. See parandab kodanikuühiskonna organisatsioonide ja teiste sidusrühmade struktuurset osalemist fondide kasutamise kavandamise, rakendamise, hindamise ja seire protsessis, sama peaks kehtima ka makromajandusliku programmitöö suhtes kõigis liikmesriikides.

2.1.5.

Selleks rõhutab komitee vajadust luua ELi struktuurifondide partnerluslepingule sarnane ühine Euroopa raamistik, mis tagab sotsiaalpartnerite ja üldiselt kodanikuühiskonna tugeva ja sisulise osalemise ELi poolaasta kujundamise ja rakendamise kõigis etappides. See hõlmab liikmesriikide asutuste suuremat vastutust ning poliitikameetmete ja soovituste tõhusamat ja mõistlikumat kasutamist.

2.1.6.

Euroopa taassünd peab tuginema samale järjepidevuse, mis on aluseks Euroopa väärtustele, nagu vabadus, turvalisus, õiglus, õigusriigi põhimõtted ja inimõigused nagu ka kestliku arengu kriteeriumitele vastavale pidevale uuendamisele.

2.2.    Poolaasta ja selle keerukus

2.2.1.

Euroopa Komisjon on teinud viimase kümne aasta kestel suuri ja pealtnäha edukaid jõupingutusi selleks, et luua mitmetasandiline toimiv majanduse juhtimise süsteem – Euroopa poolaasta. Poolaasta sisaldab erinevaid poliitikasuundi ja strateegiaid, mis hõlmavad sektoripõhiseid ja horisontaalseid küsimusi kõikides majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkondades. Selle uue protsessiga ületas Euroopa Komisjon vana avatud koordinatsiooni meetodi süsteemi.

2.2.2.

Poolaastat on viimase paari aasta kestel tugevdatud ja täiendatud ning strateegia „Euroopa 2020“ olulised sotsiaal- ja keskkonnaelemendid on seotud otseselt ühtekuuluvuspoliitika soovitustega (4). Majanduse juhtimise, ühtekuuluvuspoliitika rakendamise ja Euroopa arengu uue kontseptsiooni vahel on tugev ühenduslüli – Euroopa investeerimiskava (5).

2.2.3.

Komitee on kaitsnud mitmes arvamuses struktuurireforme, millega parandatakse tootlikkuse kasvu, töökohtade kvaliteeti, töökohakindlust ja sotsiaalkaitset, soosides samas investeeringuid ja tugevdades kollektiivläbirääkimisi, mis tuginevad sotsiaalpartnerite iseseisvusele ja sotsiaaldialoogile (6). Komitee usub samuti, et reformide tugiprogrammi ja Euroopa poolaasta vaheline seos võib olla veelgi tugevam ja otsesem kui kavandatavas määruse ettepanekus ette nähtud (7).

2.3.    Euroopa kestlik tulevik

2.3.1.

Euroopa Komisjon avaldas selle aasta algul aruteludokumendi Euroopa kestliku tuleviku kohta, millega sillutatakse teed 2030. aastani järgitava tervikliku rakendusstrateegia koostamiseks. Dokumendis sätestatakse, millises suunas tuleks edasi arendada ELi kestliku arengu visiooni ning keskendumise sektoripõhisele poliitikale pärast 2020. aastat, valmistudes samas kestliku arengu eesmärkide pikaajaliseks täitmiseks. Komitee nõuab Euroopa poolaastasse ambitsioonikamate kliimaeesmärkide integreerimist, sest poolaastas käsitletakse suhteliselt tagasihoidlikult kliimamuutuste ohtu ja ELi edusamme Pariisi eesmärkide täitmisel (8). Lisaks on komitee korduvalt soovitanud kliimamuutustest mõjutatud maailmas parandada bioloogilise mitmekesisuse ja eluks vajalike ressursside kaitset (9).

2.3.2.

Aruteludokumendis esitatakse kolm stsenaariumi arutelu ergutamiseks ELis kestliku arengu eesmärkide järelmeetmete üle: — ELi kestliku arengu üldstrateegia, millest EL ja liikmesriigid oma tegevuses juhinduvad; — komisjon integreerib strateegiad ka edaspidi kõikidesse ELi asjaomastesse poliitikavaldkondadesse, kuid ei kohusta liikmesriike tegutsema; — suurem rõhk välistegevusele ja samas praeguste kestlikkuse valdkonna püüdluste konsolideerimine ELi tasandil.

2.3.3.

Kahe esimese stsenaariumi arukal lisamisel Euroopa poolaastasse peaks olema otsustav roll ELi eelarvete ja nende rahastamise raamistike (nt ELi strukturi- ja investeerimisfondide) rakendamisel, kasutades maksimaalselt ära uue mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkust ja tagades ühtekuuluvuspoliitika ja muude poliitikavaldkondade tugevad sidemed.

2.3.4.

Kaaluda võiks poolaasta protsessi täiendamist uue osalusmudeliga ja sellele tulemuslikuma ja tõhusama rolli andmist liidu arendamisel.

2.3.5.

Asjakohaselt rahastatud ELi investeerimiskava ja ELi ühtekuuluvuspoliitika võivad mõlemad kooskõlas riigipõhiste soovitustega sellele kaasa aidata. See tähendab piisava paindlikkuse võimaldamist stabiilsuse ja kasvu pakti raames. Nagu varasemas arvamuses väidetud, tähendab see ka ühtekuuluvuspoliitika piisavat rahastamist ELi eelarvest (10).

2.4.    Ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa poolaasta protsess

2.4.1.

Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 määrusi käsitlevate ettepanekute kogumis (sisaldab koondettepanekut ja ka sektoripõhiste määruste ettepanekuid) on esitatud mitu uut elementi, mille abil oleks võimalik parandada ELi majanduspoliitika kooskõlastamist ja toimimist ning ühtekuuluvuspoliitika meetmete tõhusust (11). Üks olulisemaid elemente on ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa poolaasta protsessi ning mitme kaasneva meetme selge seose kindlaksmääramine (12).

2.4.2.

Teisest küljest on määruste ettepanekud jäetud üsna avatuks, et oleks piisavalt võimalusi kasutada selle probleemi praktiliseks lahendamiseks leidlikkust ja loovust. Käesolevast arvamusest võiks leida mõne mõtte, kuidas seda teha. Kõigepealt võiks ühtekuuluvuspoliitikat ja Euroopa poolaastat pidada teineteisega seotuks, sest neil on tihedaid omavahelisi seoseid ja suur potentsiaal parandada praegust olukorda.

2.4.3.

Ühtekuuluvuspoliitika investeeringud ja sekkumismeetmed oleksid võinud olla suunatud valdavalt Euroopa poolaasta protsessis esile tõstetud valdkondadele, eelkõige sinna, kus selliste statistikaplatvormidega nagu sotsiaalvaldkonna tulemustabel oli tuvastatud investeerimispuudujääke. Tarvis on kohandada poliitiliste eesmärkide elluviimise ajakava (üldiselt ühtekuuluvuspoliitika seitsmeaastane periood võrrelduna riigipõhiste soovituste lühema, ühe- või pooleteiseaastase perioodiga).

2.4.4.

Konkreetse liikmesriigi jaoks võiks need kindlaks määrata peamisi makromajandus-, fiskaal- ja struktuurinäitajaid sisaldava tulemustabeli abil, mis avaldatakse kord aastas novembrikuus, kui algab uus Euroopa poolaasta tsükkel, ning eelkõige rakendades hiljem riigipõhiste soovituste aruanneteks muundatavate riiklike reformikavade menetlust.

2.4.5.

Uut mitmeaastast finantsraamistikku 2021–2027 käsitlev ettepanek peab tuginema ka suuremale paindlikkusele ja valdkondlikule keskendamisele. Seepärast võiks kohandada ühtekuuluvuspoliitika vahendeid paindlikult konkreetse liikmesriigi tegelike vajadustega.

2.4.6.

Vastastikune seotus on vastandliku toimega, mis võib aga tähendada, et Euroopa poolaasta tulemusi saab kasutada nii heade tulemuste stimuleerimise vahendina kui ka selgelt eristatud ja proportsionaalse karistuste (13) määramise vahendina kehvade tulemuste korral (14). Heade Euroopa poolaasta tulemuste saavutajaid, kes järgivad järjepidevalt makromajanduslikku distsipliini ja reageerivad vastutustundlikult riigipõhistele soovitustele, võiks innustada teatavate boonustega, eraldades rahalisi lisavahendeid ühtekuuluvuspoliitika fondidest (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond). Samas ulatuses võiks vähendada kehvade tulemuste saajate ja riigipõhiste soovituste eirajate finantsbaasi (15).

2.4.7.

Uue mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ettepanekus käsitletakse suurel määral ka mitmete mitmeaastase finantsraamistiku peatükkide ja programmide koostoimet. Euroopa poolaastas määratakse kindlaks iga liikmesriigi seisukohast kõige hädavajalikumad reformid. Ühe ettepaneku alusel kehtestataks isegi uus reformide tugiprogramm. Praktikas oleks ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja reformide tugiprogrammide (16) jaoks tingimata vaja võtta kasutusele ühtne haldamise süsteem, mida oleks kõige parem teha konkreetse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava tasandil. Viimasel juhul loodaks koostoimeks optimaalsed tingimused (17).

2.4.7.1.

Sama kehtib ka InvestEU programmi kohta (see tugineb osaliselt ka liikmesriikide vabatahtlikule ühtekuuluvusvaldkonna rahaliste vahendite eraldamisele sellele tsentraliseeritud rahastamisvahendile).

2.4.8.

Mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 võib tekkida strateegiline vajakajäämine, sest strateegia „Euroopa 2020“ asemele ei kehtestata uut strateegiat. Oluline on küsimus, kas aruteludokumendiga Euroopa jätkusuutliku tuleviku kohta soovitakse tegelikult seda funktsiooni täita. Hiljuti oli sellel oluline roll järgmiste riigipõhiste ühtekuuluvuspoliitika investeerimisprioriteetide (veebruaris 2019 avaldatud riigiaruanded) (18) ja investeerimisvajaduste (mais 2019 avaldatud kevadprognoos) (19) kindlaksmääramisel.

2.4.8.1.

Praegu on Euroopa poolaasta protsessis ja teistes poliitikavahendites ELi strateegia põhieesmärkide seas peamised edukuse mõõtepunktid, mis toimivad uue, 2030. aasta strateegia lähtepunktina.

2.4.9.

Kui uue, 2030. aasta strateegia koostamine hilineb, võiks üleminekuperioodiks soovitada võtta kasutusele tava koostada selliste meetmete raames, millel Euroopa poolaasta põhineb, keskpika kestusega (kuni pikaajaline) strateegia (näiteks 2020. aastal avaldatav kokkuvõte strateegiast, mis kehtib alates 2021. aastast, ja seejärel iga kahe või kolme aasta järel avaldatavad teatavad ajakohastatud tegelike näitajate ja tulemuste aruanded).

2.4.10.

Komitee kaalub seepärast uut strateegilist lähenemisviisi, mille tulemuseks oleks ühtekuuluvuspoliitika, milles keskendutaks rangelt elulistele (näitajapõhistele ja tulemustele suunatud) prioriteetidele, mis on valdkondlikult keskendatud, hästi tasakaalustatud ja integreeritud, usaldusväärsed (analüüsipõhised), professionaalselt rakendatud ja käsitlevad kõigi asjaomaste sidusrühmade omavastutust.

2.5.    Euroopa poolaasta roll sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisel

2.5.1.

Sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine ja Euroopa kodanike usalduse taastamine on kaks elementi, mis käivad käsikäes.

2.5.2.

Euroopa sotsiaalõiguste sammas annab olulise panuse mõlemasse elementi ning sellega toetataks ja juhendataks muu hulgas liikmesriike, kes viivad ellu reforme eesmärgiga luua jätkusuutlikke, kvaliteetseid ja suurt lisaväärtust andvaid töökohti.

2.5.3.

Sellega seoses tuleks sotsiaalvaldkonna tulemustabelit ja selle näitajaid kasutada peamise vahendina mitte ainult selleks, et mõõta piirkonna või liikmesriigi tulemusi Euroopa sotsiaalõiguste sambaga hõlmatud valdkondades, vaid ka selleks, et teha kindlaks võimalikud investeerimislüngad ja suunata ESF+ vahendeid võimalikult tõhusalt.

2.5.4.

Statistilisi andmeid tuleks kasutada selleks, et teha kindlaks igas liikmesriigis esinevad investeerimislüngad ning suunata investeeringud ja poliitilised soovitused sinna, kus need on sotsiaalse kaasamise seisukohast kõige kasulikumad.

2.5.5.

Suurt tähelepanu tuleks pöörata hiljutisele tööle, soolisele võrdõiguslikkusele (20) ja võitlusele töötusega, eelkõige noorte ja tööturust enim eraldatud inimeste puhul, nagu puuetega ja erivajadustega inimesed. Erilist tähelepanu tuleks pöörata inimestele, kelle teadmised arvutitest ja digitehnoloogiast on kesised või nullilähedased.

2.5.6.

Sotsiaalõiguste sammast tuleks kasutada vahendina, millega mõõta liikmesriikidele antud soovitusi. Samba 20 põhimõtet tuleks kasutada tähisena, et hinnata riikide edusamme sotsiaalõiguste sambaga seotud kohustuste integreerimisel oma majanduspoliitikasse.

2.5.7.

Tekkida võib küsimus, kuidas Euroopa poolaasta rakendamise käigus Euroopa sotsiaalõiguste samba poole pöörduda, et protsessi tugevdada ja edendada, mitte üle koormata.

2.5.8.

Positiivne vastus, mida ikka ja jälle antakse, on see, et on vaja selgesti kindlaks määratud strateegiat, milles eespool nimetatud poliitikavaldkonnad oleksid ühendatud horisontaalselt ja valdkonnaüleselt. See Euroopa jätkusuutlikku tulevikku käsitlev uus terviklik Euroopa strateegia võimaldaks tagada rakendamise poolaasta tugeva kooskõlastusmehhanismi abil.

2.6.    Mitmekesisuses tuleb tagada kord

2.6.1.

Ühissätete määruse (21) lisas on esitatud Euroopa eri poliitikavaldkondade terviklik kogum. Arvestades, et peale nende on veel seitseteist kestliku arengu eesmärki, näib nende kooskõlastamine peaaegu võimatuna. Lisaks on Euroopa sotsiaalõiguste sambal kakskümmend eesmärki. Olukorra selgitamiseks ja lihtsustamiseks keskendutakse regionaalarengus ja ühtekuuluvuspoliitikas pärast 2020. aastat kindlalt viiele järgmisele investeerimisprioriteedile: — arukam Euroopa tänu innovatsioonile, digiüleminekule, majanduse ümberkorraldamisele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisele; — keskkonnahoidlikum ja süsihappegaasivaba Euroopa, täites Pariisi kliimakokkulepet ja investeerides energiasüsteemi ümberkujundamisse, taastuvatesse energiaallikatesse ja kliimamuutuste vastu võitlemisse; — strateegiliste transpordi- ja digivõrkudega paremini ühendatud Euroopa; — sotsiaalsem Euroopa, viies ellu Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja toetades kvaliteetseid töökohti, haridust, oskusi (komitee arvates on eriti olulised kutseõpe ja elukestev õpe), sotsiaalset kaasamist ja võrdset tervishoiuteenuste kättesaadavust; — kodanikele lähedasem Euroopa, toetades kohapeal juhitavaid arengustrateegiaid ja kestlikku linnaarengut kogu ELis (komitee rõhutaks äärealade ja linnade mõõdet).

2.6.2.

Uue, 2030. aasta Euroopa tervikliku strateegiaga tehtava töö keerukusele viitamiseks on aruteludokumendis kirjeldatud järgmisi ELi kestliku arengu visiooni põhiteemasid: — inimeste elatustaset parandav kestlik areng (komitee rõhutab siinkohal töötingimuste tähtsust): Euroopa konkurentsieelised; — EL ja lahendamist vajavad ülemaailmsed probleemid; — Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030; — EL kestliku arengu ülemaailmse teerajajana; — tulevikustsenaariumid (22).

2.7.    Juhtimise kooskõlastamise uuendamise vajadus

2.7.1.

Komisjoni uue koosseisuga kaasnevat eelseisvat olulist võimalust ära kasutades on uue värske hooga kestlikule arengule suunatud terviklik 2020. aasta järgne strateegia tõepoolest tegutsemise vahend, tuginedes Euroopa poolaasta protsessile ja komisjoni uuele juhtimisstruktuurile.

2.7.2.

Praegust üha enam ilmnevat puudulikku demokraatiat ja rakendamist silmas pidades on üha rohkem sidusrühmi väljendanud Euroopa 2030. aasta strateegiaga seoses pakilist vajadust suurema osalusdemokraatia, paremate tööstussuhete (parem töötajate osalus) ja kõigi majandussekorite demokraatia järele ning strateegia eesmärkide tõhusa tulemusliku täitmise järele. Uuendatud pikaajalisel strateegial võiks olla põhiroll Euroopa majanduse juhtimise rakendamisel, mis on suunatud suurema konkurentsivõime ja hoogsama arengu poole, eeldusel et seda Euroopa poolaasta alusel korrakohaselt kooskõlastatakse.

2.7.3.

Seda on võimalik saavutada üksnes juhul, kui võetakse otsustavaid, hoolikalt kavandatud meetmeid, millega kindlustatakse organiseeritud kodanikuühiskonna aktiivne osalemine kõnealuses protsessis. Seepärast võiks asutada komitee koosseisu kuuluva ühtse kontaktpunkti laadse teabekeskuse, (23) teabevahetusplatvormi või teatud virtuaalse ja füüsilise pädevuskeskuse, suurendamata seejuures haldus- või finantskoormust. Selle roll oleks keskenduda Euroopa 2030. aasta strateegia rakendamisega seotud muredega tegelemisele (nt nõrk riiklik omavastutus, segased institutsioonilised raamistikud ja sotsiaalõiguste samba alaväärtustamine). Tõhusa kooskõlastamise ja ratsionaliseerimise tagamiseks tuleks seonduvaid ülesandeid, menetlusi ja ametitevahelise koostöö juhtimist koordineerida üleeuroopalisel ja riiklikul tasandil.

2.7.4.

Ühtse kontaktpunkti mudelit saaks nõuetekohaselt kasutada igas valdkonnas, kus tagatakse ühtne juurdepääsupunkt kui alus teabe jagamise ja konsulteerimise terviklikule platvormile, mis kergendaks edasist poliitikakujundamist ja otsustamist. Komitee ülesannete nõuandva laadi, tema riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude hästi toimiva võrgustiku ja institutsioonidevaheliste suhete tõttu võiks ühtse kontaktpunkti mudel olla ainulaadne vahend konsultatsioonide korraldamiseks ja ELi 2030. aasta strateegia rakendamise hõlbustamiseks. Sellesse võiks olla kaasatud väga lai valik kodanikuühiskonna sidusrühmi, kes koguksid ja jagaksid teavet ELi 2030. aasta strateegia prioriteetsete eesmärkide saavutamise kohta piirkondlikul/riiklikul, samuti üleeuroopalisel tasandil.

2.7.5.

Komitee ühtse kontaktpunktina tegutsev teabekeskus võiks tegeleda rakendamise ja puuduliku demokraatia probleemidega, mis on seotud ELi toimimisega. ECO sektsiooni koosseisus Euroopa poolaasta rühma moodustamine oli esimene samm sellise uut tüüpi teabekeskuse asutamise suunas, mille eesmärk on tagada komitee parem nähtavus institutsioonilisel maastikul.

---

(1)  „Ühissätete määrus aastateks 2021–2027“, COM(2018)375 final.

(2)  Euroopa Komisjoni ja üksikute liikmesriikide vahelised partnerluslepingud. Neis esitatakse riiklike ametiasutuste kavad selle kohta, kuidas on kavas kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid.

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Ühissätete määrus 2021–2027“, ELT C 62, 15.2.2019, lk 83; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Ühtekuuluvuspoliitika tulevik“, ELT C 228, 5.7.2019, lk 50.

(4)  Euroopa poolaasta 2019: teatis riigiaruannete kohta, COM(2019) 150 final.

(5)  Euroopa investeerimiskava ja InvestEU programm (2021–2027).

(6)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Mitmeaastane finantsraamistik pärast 2020. aastat“, ELT C 440, 6.12.2018, lk 106.

(7)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Reformide tugiprogramm“, ELT C 62, 15.2.2019, lk 121.

(8)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa kodanike kuulamine kestliku tuleviku nimel (Sibiu ja sealt edasi)“, ELT C 228, 5.7.2019, lk 37.

(9)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi tulevik: eelised kodanikele ja Euroopa väärtuste austamine“, ELT C 228, 5.7.2019, lk 57.

(10)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Ühtekuuluvuspoliitika tulevik“, ELT C 228, 5.7.2019, lk 50.

(11)  Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 , COM(2018)321 final ja Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 lisa.

(12)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Mitmeaastane finantsraamistik pärast 2020. aastat“, ELT C 440, 6.12.2018, lk 106.

(13)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Euroopa kodanike kuulamine kestliku tuleviku nimel (Sibiu ja sealt edasi)“, ELT C 228, 5.7.2019, lk 37, punkt 11.4

(14)  „Ühissätete määrus aastateks 2021–2027“, COM(2018)375 final.

(15)  „The legal nature of Country Specific Recommendations“ (riigipõhiste soovituste õiguslik olemus), Euroopa Parlament, juuni 2017.

(16)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse reformide tugiprogramm, COM (2018) 391 final.

(17)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Reformide tugiprogramm“, ELT C 62, 15.2.2019, lk 121.

(18)  „Euroopa poolaasta 2019: teatis riigiaruannete kohta“, COM(2019) 150 final.

(19)  Euroopa majandusprognoos. Kevad 2019.

(20)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused „Sooline võrdõiguslikkus Euroopa tööturgudel“, ELT C 110, 22.3.2019, lk 26 ja „Soolise võrdõiguslikkuse teemad“, punkt 1.4, ELT C 240, 16.7.2019, lk 3.

(21)  Ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, COM (2018) 375 final.

(22)  Aruteludokument „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“, COM (2019) 22 final.

(23)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Edusammud strateegia „Euroopa 2020“ rakendamisel ja kuidas saavutada 2020. aastaks selle eesmärgid“, ELT C 251, 31.7.2015, lk 19.