EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018AR4106

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond“

COR 2018/04106

ELT C 86, 7.3.2019, p. 239–258 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

7.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 86/239


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond“

(2019/C 86/12)

Raportöör:

Valencia autonoomse piirkonna valitsuse juht Ximo PUIG I FERRER (ES/PES)

Viitedokument:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta

COM(2018) 380 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Dokumendi pealkiri

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta.

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Üleminekutoetuse Fondi kohta.

Motivatsioon

Määruse ettepaneku artiklis 2 nähakse selgelt ette fondi tegevuse laiendamine globaliseerumisest kaugemale. Nimemuutust tuleks rakendada kogu tekstis.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Fondide rakendamisel tuleks järgida Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis  10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi säilitamise ja parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab.

Fondide rakendamisel tuleks järgida Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklites 9 ja 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 8 peaksid liikmesriigid ja komisjon püüdma kõrvaldada ebavõrdsust, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja kaasata soolist aspekti, samuti võitlema diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi säilitamise ja parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab.

Motivatsioon

Oluliste õigusviidete lisamine.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Oma „Aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta“ (20) on komisjon oskustööjõu nõudluse suurenemise ja madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade vähenemise peamiste teguritena kindlaks teinud kaubandusega seotud globaliseerumise ja tehnoloogiaarengukombinatsiooni. Hoolimata avatuma kaubanduse üldistest tohututest eelistest ja maailma majandussüsteemide edasisest integreerumisest tuleb sellise negatiivse kõrvalmõjuga võidelda . Kuna globaliseerumise praegused eelised jagunevad juba inimeste ja piirkondade vahel ebaühtlaselt, avaldades negatiivselt mõjutatud isikutele olulist mõju, on oht, et üha kiirem tehnoloogiaareng süvendab seda mõju veelgi. Seega tuleb kooskõlas solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetega tagada, et globaliseerumisest saadav kasu jagatakse õiglasemalt, ühitades majandusliku avanemise ja tehnoloogiaarengu sotsiaalkaitsega .

Oma „Aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta“ on komisjon oskustööjõu nõudluse suurenemise ja madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade vähenemise peamiste teguritena kindlaks teinud kaubandusega seotud globaliseerumise ja tehnoloogiaarengukombinatsiooni. Hoolimata avatuma kaubanduse üldistest tohututest eelistest ja maailma majandussüsteemide edasisest integreerumisest tuleb seetõttu võidelda negatiivsete kõrvalmõjudega, mis puudutavad eelkõige teatavaid ärivaldkondi, teatavaid ettevõtteid, teatavaid haavatavamate töötajate rühmi ja teatavaid piirkondi. Kuna globaliseerumise praegused eelised jagunevad juba inimeste ja piirkondade vahel ebaühtlaselt, avaldades negatiivselt mõjutatud isikutele olulist mõju, on oht, et üha kiirem tehnoloogiaareng ja keskkonnaalased üleminekud süvendavad seda mõju veelgi. Seega tuleb kooskõlas solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetega tagada, et globaliseerumisest saadav kasu jagatakse õiglasemalt ning et globaliseerumise ja tehnoloogilise ning keskkonnaalase ülemineku samaaegseid negatiivseid mõjusid prognoositaks laialdasemalt .

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 14

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Nagu juba märgitud, tuleks selleks, et säilitada EGFi üleeuroopaline mõõde, esitada toetustaotlus juhul, kui suurel restruktureerimisel on oluline mõju piirkonna või kohalikule majandusele. Selline mõju tuleks kindlaks määrata minimaalse arvu koondatud töökohtadega konkreetse võrdlusperioodi jooksul. Võttes arvesse vahehindamise tulemusi, kehtestatakse künniseks 250 koondatud töökohta neljakuulise võrdlusperioodi jooksul (või valdkondlike juhtumite puhul kuue kuu jooksul) . Võttes arvesse, et koondamislainetel, mis toimuvad eri sektorites, kuid samas piirkonnas, on võrdselt oluline mõju kohalikule tööturule, on ka piirkondlikud taotlused võimalikud. Selliste väikeste tööturgude puhul nagu väikesed liikmesriigid või kauged piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, või erandlikel asjaoludel võib taotluse esitada väiksema koondamiste arvu puhul.

Nagu juba märgitud, tuleks selleks, et säilitada EGFi üleeuroopaline mõõde, esitada toetustaotlus juhul, kui suurel restruktureerimisel on oluline mõju piirkonna või kohalikule majandusele. Selline mõju tuleks kindlaks määrata minimaalse arvu koondatud töökohtadega konkreetse võrdlusperioodi jooksul. Võttes arvesse vahehindamise tulemusi, kehtestatakse künniseks 150 koondatud töökohta üheksakuulise võrdlusperioodi jooksul. Võttes arvesse, et koondamislainetel, mis toimuvad eri sektorites, kuid samas piirkonnas, on võrdselt oluline mõju kohalikule tööturule, on ka piirkondlikud taotlused võimalikud. Selliste väikeste tööturgude puhul nagu väikesed liikmesriigid või kauged piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, või erandlikel asjaoludel, nagu näiteks piirkondade puhul, mida suur töötuse määr on juba tõsiselt tabanud, võib taotluse esitada väiksema koondamiste arvu puhul.

Motivatsioon

Kooskõla artiklis 5 pakutud seadusandlike muudatustega.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 15

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Et väljendada liidu solidaarsust koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on tegevuse lõpetanud, peaks individuaalsete teenuste paketi ja selle rakendamise maksumuse kaasrahastamise määr olema võrdne ESF+ määraga asjaomases liikmesriigis .

Et väljendada liidu solidaarsust koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on tegevuse lõpetanud, peaks individuaalsete teenuste paketi ja selle rakendamise maksumuse kaasrahastamise määr olema mitte väiksem kui 60 % . Seda minimaalset määra võidakse tõsta 5 %, kui prognoosimise ja restruktureerimise eesmärk, rakendusmeetmed ja vahendid on tagatud.

Motivatsioon

Kooskõla artikli 14 lõikes 2 pakutud seadusandlike muudatustega.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 19

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(19)

EGFi rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturumeetmeteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti püsivale töökohale naasta, kas oma algsel tegevusalal või väljaspool seda. Meetmed peaksid kajastama kohaliku või piirkondliku tööturu eeldatavaid vajadusi . Siiski tuleks alati, kui see on asjakohane, toetada ka koondatud töötajate liikuvust, et aidata neil leida tööd mujal. Erilist tähelepanu tuleb pöörata digitaalajastul vajalike oskuste levitamisele . Tuleks piirata rahaliste toetuste lisamist individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti. Äriühingutel võiks soovitada osaleda EGFist toetatavate meetmete riiklikus kaasrahastamises.

(19)

ETSFi rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturumeetmeteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti püsivale töökohale naasta, kas oma algsel tegevusalal või väljaspool seda. Meetmed peaksid kajastama kohaliku või piirkondliku tööturu eeldatavaid vajadusi ja sellest tulenevalt on äärmiselt oluline kohalike ja/või piirkondlike ametiasutuste aktiivne osalemine. Piirkondliku suutlikkuse taastamisel tuleb lähtuda kohalikest oludest, võttes aluseks piirkondade tugevad küljed ja nende sisemised ressursid. Klastripoliitika, teadmiste levitamine ja innovatsioon ning tööhõivet suurendavate ettevõtete loomine tagavad soodsa keskkonna majanduskasvuks, mis põhineb sellel, et inimestel on nende elukohast olenemata võrdsed võimalused. Sellise käsituse korral peetakse esmatähtsaks digitaalajastul vajalike oskuste levitamist.

 

Aktiivseid meetmeid toetatakse alati rahaliste toetustega, mis kuuluvad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti. Samuti võiks ergutada äriühinguid osalema ETSFist toetatavate meetmete riiklikus kaasrahastamises, kui see on eeskirjadega kooskõlas .

 

Teisest küljest peab töötajate liikuvuse toetamine, mis hõlmab töötajate mujale lähetamist, olema viimane abinõu, sest see viib olukorra tasakaalust välja ja vähendab piirkondlikku atraktiivsust.

Motivatsioon

Restruktureerimispoliitikaga tuleb luua tööhõivet ja majanduskasvu soodustav keskkond ning võtta meetmeid, mis võimaldavad töötajatel naasta aktiivse elu juurde, sealhulgas piiratud kestusega erandkorras antavad toetused.

Kohalikud omavalitsused peavad olema sellesse aktiivselt kaasatud, et teha kindlaks tegelik olukord ja tegutseda asjakohaselt.

Muudatusettepanek 7

Uus põhjendus pärast põhjendust 19

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Oma aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta on komisjon tunnistanud, et üleilmastumine mõjutab piirkondi väga erinevalt, sest kaubanduse ja tehnoloogiliste muudatuste tõttu loodud töökohad ei teki tingimata samadesse piirkondadesse, kust töökohad on ära kadunud, ning väga tihti ei ole mõjutatud töötajatel vajalikke oskusi, et nendele uutele töökohtadele asuda.

Seetõttu peaksid ELi kaubanduslepingud sisaldama territoriaalse mõju hinnanguid, et pädevatel asutustel oleks võimalik teha kindlaks ja hinnata varakult kaubanduslepingute võimalikku ebasümeetrilist mõju, valmistada end selleks mõjuks ette, olla valmis muudatusteks ning saada hakkama võimaliku restruktureerimisega, kavandades selleks strateegiaid, mis põhinevad sobivate poliitikasuundade kombinatsioonil ja ELi vahendite tõhusal kasutamisel.

Motivatsioon

Komitee toetab ELi kaubanduspoliitikat tingimusel, et sellega kaasneb territoriaalse mõju hindamine, millega mõõdetakse võimalikke tagajärgi ja mis aitab kujundada läbipaistva ja põhjendatud tõenditele tugineva kaubanduspoliitika.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 20

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(20)

Aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi koostamisel peaksid liikmesriigid eelistama meetmeid, mis aitavad märkimisväärselt kaasa toetusesaajate tööalasele konkurentsivõimele. Liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et võimalikult suur osa nimetatud meetmetes osalevatest toetusesaajatest naaseks püsivale töökohale niipea kui võimalik kuue kuu jooksul enne rahalise toetuse kasutamise lõpparuande esitamise kuupäeva.

(20)

Aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi koostamisel peaksid liikmesriigid eelistama meetmeid, mis aitavad märkimisväärselt kaasa toetusesaajate tööalasele konkurentsivõimele. Liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et võimalikult suur osa nimetatud meetmetes osalevatest toetusesaajatest naaseks piirkondlikul ja kohalikul tasandil püsivale töökohale niipea kui võimalik kuue kuu jooksul enne rahalise toetuse kasutamise lõpparuande esitamise kuupäeva.

Motivatsioon

Prioriteet peab olema töökohtade loomine nendes konkreetsetes piirkondades, kus koondamine toimus.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 23

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(23)

Toetusesaajate ning meetmete rakendamise eest vastutavate asutuste huvides peaks taotluse esitanud liikmesriik kõiki taotlemismenetluse osalisi menetluse käiguga kursis hoidma.

(23)

Toetusesaajate ning meetmete rakendamise eest vastutavate asutuste huvides peaks taotluse esitanud liikmesriik kõiki taotlemismenetluse osalisi , eelkõige kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi , menetluse käiguga kursis hoidma.

Motivatsioon

Rõhutamaks, et kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused peavad menetluse käigus osalema.

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 39

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(39)

Võttes arvesse asjaolu, et majanduse digitaalseks ümberkujundamiseks on vaja teatavat tööjõu digipädevust, peaks digitaalajastul vajalike oskuste levitamine olema pakutavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne osa.

(39)

Võttes arvesse asjaolu, et majanduse digitaalseks ümberkujundamiseks on vaja teatavat Euroopa kodanike ja eelkõige aktiivse elanikkonna digipädevust, peaks digitaalajastul vajalike oskuste levitamine olema pakutavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne osa.

Motivatsioon

Ei tundu õige viidata õigusnormis töötavatele kodanikele või inimestele sõnaga „tööjõud“. Paljudes dokumentides nähakse töötavate inimestega seoses sotsiaalset ja tööhõivealast mõõdet, millest lähtudes on nad enamat kui ainult oluline tootmistegur, ja tunnistatakse selle mõõtme olemasolu.

Muudatusettepanek 11

Uus põhjendus pärast põhjendust 39

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Avaliku sektori investeeringud oskustesse ja inimkapitali tuleb viia paremini kooskõlla aruka spetsialiseerumise strateegiatega ning kasutada piirkonnapõhist lähenemist, kus analüüsitakse, kuidas struktuurimuudatused võivad tekitada piirkondlikus ja/või kohalikus majanduses konkreetseid probleeme ja ülesandeid. Võttes teisest küljest arvesse vajadust viia need oskused vastavusse piirkondliku tööstuse vajadustega, tuleb majandusarengu strateegiaid kooskõlastada haridus- ja tööhõivepoliitikaga, et arendada kohaliku tasandi suutlikkust.

Motivatsioon

Eesmärk on rõhutada vajadust viia oskustesse suunatud avaliku sektori investeeringud vastavusse konkreetse piirkonna eripäradega ning siduda mõju maksimeerimiseks piirkondlik areng haridus- ja tööhõivepoliitikaga.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

EGF aitab kaasa globaliseerumisest ja tehnoloogia arengust saadava kasu paremale jaotamisele, aidates koondatud töötajatel kohaneda struktuuriliste muutustega. EGF aitab rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtteid ning tugevdada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust piirkondade ja liikmesriikide vahel.

ETSF toetab sotsiaalmajanduslikku üleminekut, mis tuleneb globaliseerumisest ja tehnoloogia- ning keskkonnaalasest üleminekust, aidates toetust saavatel töötajatel kohaneda struktuuriliste muutustega. ETSF aitab rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtteid ning tugevdada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust piirkondade ja liikmesriikide vahel.

Motivatsioon

Kaasavam sõnastus, milles võetakse arvesse koondatud töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad ning käesolevas arvamuses esitatud ettepanekut lisada siia alla raskustes olevate ettevõtete töötajad, keda ohustab koondamine.

Muudatusettepanek 13

Artikli 3 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Programmi üldine eesmärk on näidata üles solidaarsust koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on töö kaotanud või tegevuse lõpetanud artiklis 5 osutatud ettenägematute suurte restruktureerimiste tagajärjel, ning pakkuda neile toetust .

1.   Programmi üldine eesmärk on näidata üles solidaarsust ja vastutustunnet ning pakkuda tuge artiklis 5 osutatud koondatud töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on töö kaotanud või tegevuse lõpetanud ettenägematute suurte restruktureerimiste tagajärjel ning samuti raskustes olevate ettevõtete töötajatele, keda ohustab koondamine .

Motivatsioon

Turgude üleilmastumise või kriisi tagajärjed võib olla komisjoni poliitika kõrvalmõju. Peale solidaarsuse esindab fond ka ELi vastutust oma otsuste eest.

Sõnastus „raskustes olevate ettevõtete töötajad, keda ohustab koondamine“ on käesoleva arvamuse ettepanekuga kooskõlas.

Muudatusettepanek 14

Artikli 3 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2.    EGFi erieesmärk on pakkuda abi ettenägematute suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, finants- või majanduskriis, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi.

2.    ETSFi erieesmärk on pakkuda abi ettenägematute suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, ELi kaubanduse kaitsemeetmete raames vastu võetud otsused, finants- või majanduskriis, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi , lähtudes artiklis 4 sätestatud mõistetest .

Motivatsioon

Töötajatel, keda mõjutab dumpinguvastaste meetmete võtmata jätmine negatiivselt, peab olema võimalik automaatselt kasutada ETSFi eeskirjades sätestatud õigusi ja saama selle meetmetest kasu.

Viimases viites artiklile 4 käsitletakse mõiste lisamist kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade kohta.

Muudatusettepanek 15

Artikkel 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Mõisted

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„koondatud töötaja“ – töötaja, kelle töösuhe on lõppenud ennetähtaegselt koondamise tõttu või kelle lepingut ei uuendata majanduslikel põhjustel;

a)

„koondatud töötaja“ – töötaja, kelle töösuhe on lõppenud ennetähtaegselt koondamise tõttu või kelle lepingut ei uuendata majanduslikel põhjustel;

b)

„füüsilisest isikust ettevõtja“ – isik, kellel on alla kümne töötaja;

b)

„füüsilisest isikust ettevõtja“ – isik, kellel on alla kümne töötaja;

c)

„toetusesaaja“ – isik, kes osaleb EGFist kaasrahastatavates meetmetes;

c)

„haavatav töötaja“ – kõik toetusesaajaks peetavad isikud, kelle puhul on tõene mõni järgmistest omadustest või asjaoludest:

on vanem kui 54 aastat;

on noorem kui 30 aastat;

on naine;

on ükskõik millist liiki (motoorse, kognitiivse või meelelise) puudega inimene;

toetusesaajast sõltub majanduslikult üks või rohkem inimest;

ei ole omandanud keskharidust ega kutseharidust (ISCED 3); või

kuulub mõne liikmesriigi etnilisse vähemusse;

d)

„eeskirjade eiramine“ – kohaldatava õiguse rikkumine, mis tuleneb EGF rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on kahjustanud või oleks võinud kahjustada liidu eelarvet sellest põhjendamatu kulutuse debiteerimise tõttu.

d)

„toetusesaaja“ – isik, kes osaleb ETSFist kaasrahastatavates meetmetes;

 

e)

„eeskirjade eiramine“ – kohaldatava õiguse rikkumine, mis tuleneb ETSF rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on kahjustanud või oleks võinud kahjustada liidu eelarvet sellest põhjendamatu kulutuse debiteerimise tõttu.

Motivatsioon

On mõistlik teha õiguslikus mõttes sõnaselgelt kindlaks määruse eelnõus üldiselt viidatud mõisted „ebasoodsas olukorras olevad toetusesaajad“ ja „kõige ebasoodsamas olukorras olevad rühmad“, sest neid ei ole määratletud. Samuti tehakse ettepanek vaadata uuesti läbi noorte lisamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse mõõtmete lisamine.

Muudatusettepanek 16

Artikli 5 lõiked 1 ja 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Sekkumiskriteeriumid

Sekkumiskriteeriumid

1.   Liikmesriigid võivad taotleda EGFist rahalise toetuse saamist koondatud töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele suunatud meetmete jaoks vastavalt käesoleva artikli sätetele.

1.   Liikmesriigid võivad taotleda ETSFist rahalise toetuse saamist koondatud töötajatele ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatele ja raskustes olevate ettevõtete töötajatele, keda ohustab koondamine, suunatud meetmete jaoks vastavalt käesoleva artikli sätetele.

2.    EGFi rahalist toetust antakse suurte restruktureerimiste korral, millel tulemusel:

2.    ETSFi rahalist toetust antakse suurte restruktureerimiste korral, millel tulemusel:

a)

lõpetab liikmesriigi ettevõttes neljakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, sealhulgas juhul, kui kõnealune tegevuse lõpetamine toimub ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures;

a)

lõpetab liikmesriigi ettevõttes üheksakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 150 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, sealhulgas juhul, kui kõnealune tegevuse lõpetamine toimub ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures;

b)

lõpetab kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, eelkõige need, kes töötavad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis kõik tegutsevad samas NACE Revision 2. jaos määratletud majandussektoris ja asuvad ühes NUTSi 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas või rohkem kui kahes NUTSi 2. tasandi külgnevas piirkonnas, eeldusel et nende piirkondade hulgast kahes kaotab töö või lõpetab tegevuse kokku vähemalt 250 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat;

b)

lõpetab üheksakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 150 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, eelkõige need, kes töötavad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis kõik tegutsevad samas NACE Revision 2. jaos määratletud majandussektoris ja asuvad ühes NUTSi 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas või rohkem kui kahes NUTSi 2. tasandi külgnevas piirkonnas, eeldusel et nende piirkondade hulgast kahes kaotab töö või lõpetab tegevuse kokku vähemalt 150 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat;

c)

lõpetab neljakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes töötavad eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis tegutsevad samas majandussektoris või eri majandussektorites, mis on määratletud NACE Revision 2. jaos, ja asuvad samas NUTSi 2. tasandi piirkonnas.

c)

lõpetab üheksakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 150 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes töötavad eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis tegutsevad samas majandussektoris või eri majandussektorites, mis on määratletud NACE Revision 2. jaos, ja asuvad samas NUTSi 2. tasandi piirkonnas.

3.   Väikestel tööturgudel või eriolukorras, eriti VKEdega seotud taotluste puhul, võib liikmesriigi poolt käesoleva artikli alusel toetuse saamiseks esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotlust käsitada vastuvõetavana isegi juhul, kui lõike 1 punktides a, b või c sätestatud kriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et koondamisel on tööhõivele ja kohalikule või piirkondlikule majandusele ulatuslik negatiivne mõju. Taotluse esitanud liikmesriik peab täpsustama, milline lõike 1 punktides a, b või c sätestatud sekkumiskriteerium ei ole täielikult täidetud. Eriolukorras antud toetuste kogusumma ei tohi ületada 15 % EGFi iga-aastasest ülemmäärast.

3.   Väikestel tööturgudel või eriolukorras, eriti VKEdega seotud taotluste puhul, võib liikmesriigi poolt käesoleva artikli alusel toetuse saamiseks esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotlust käsitada vastuvõetavana isegi juhul, kui lõike 1 punktides a, b või c sätestatud kriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et koondamisel on tööhõivele ja kohalikule või piirkondlikule majandusele ulatuslik negatiivne mõju. Taotluse esitanud liikmesriik peab täpsustama, milline lõike 1 punktides a, b või c sätestatud sekkumiskriteerium ei ole täielikult täidetud. Eriolukorras antud toetuste kogusumma ei tohi ületada 15 % ETSFi iga-aastasest ülemmäärast.

Motivatsioon

Ühtlus ja kooskõla artikli 3 sõnastusega.

Suurendatakse väiksema koondatud töötajate rühma juurdepääsu abile, et tuua esile väiksed ettevõtted, kuna ulatuslikke koondamisi esineb harvem.

Ei ole selge, miks määratud on eri ajavahemikud. Tehakse ettepanek ühtlustada ajavahemik ja pikendada seda üheksale kuule.

Muudatusettepanek 17

Artikli 5 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4.     EGFi ei tohi kasutusele võtta, kui töötajad on koondatud liikmesriigi eelarvekärbete tulemusena ning see mõjutab sektoreid, mis sõltuvad avaliku sektori rahastamisest.

 

Motivatsioon

Toetused peavad olema kättesaadavad kõigile koondatud töötajatele, olenema sellest, kas sektor sõltub avaliku sektori rahastamisest. Lisaks võib pädevate asutuste jaoks olla väga keeruline teha kindlaks, millised sektorid avaliku sektori rahastusest sõltuvad ja millised mitte.

Muudatusettepanek 18

Lisada artiklisse 5 uus lõige

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

4 (või 5).     Liikmesriigid võivad ETSFi rahalise toetuse taotlusse lisada toetusesaajatena raskustes olevate ettevõtete töötajad, keda ohustab koondamine – tuginedes selliste ettevõtete määratlusele, mis on sätestatud komisjoni teatises „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (2014/C 249/01) – koos ülejäänud eelmistes lõigetes nimetatud toetusesaajatega, et nad saaksid osaleda ainult täpseid vajadusi arvessevõtvate koolituste ja ümberõppe meetmetes, kaasa arvatud info- ja sidetehnoloogiaalaste oskuste ja muude digiajastu oskuste omandamine, kui need meetmed ei kuulu meetmete hulka, mida ettevõtjad peavad võtma riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt.

Motivatsioon

Majanduse digitaalseks ümberkujundamiseks on vaja teatavat digipädevuse taset kõigi Euroopa kodanike seas ning digipädevuse omandamiseks peavad koondamisohus töötajad olema selliste individuaalsete teenuste peamised kasutajad.

Muudatusettepanek 19

Uus viimane lõik artiklis 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Samuti võivad toetust saada raskustes olevate ettevõtete töötajad, keda ohustab koondamine; sel juhul rakenduvad artikli 5 lõikes 4 (või artikli 5 lõikes 5) sätestatud piirangud.

Motivatsioon

Eelmistes artiklites sätestatu sidus ja täiendav esitamine.

Muudatusettepanek 20

Kavatsus 8

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Rahastamiskõlblikud meetmed

Rahastamiskõlblikud meetmed

1.    EGFi rahalist toetust võib anda aktiivsete tööturumeetmete jaoks, mis moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi osa, ja mis on kujundatud selliselt, et hõlbustada sihtrühmas olevate toetusesaajate ning eelkõige ebasoodsas olukorras olevate koondatud töötajate tööturule naasmist või füüsilisest isikust ettevõtjaks saamist.

1.    EGFi rahalist toetust võib anda aktiivsete tööturumeetmete jaoks, mis moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi osa, ja mis on kujundatud selliselt, et hõlbustada sihtrühmas olevate toetusesaajate ning eelkõige ebasoodsas olukorras olevate koondatud töötajate tööturule naasmist või füüsilisest isikust ettevõtjaks saamist.

Digitaalajastul vajalike oskuste levitamine on mis tahes individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne element. Koolituse tase peab olema kohandatud toetusesaajate kvalifikatsioonidele ja vajadustele.

Digitaalajastul vajalike oskuste levitamine on mis tahes individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne element. Koolituse tase peab olema kohandatud toetusesaajate kvalifikatsioonidele ja vajadustele, piirkondlikus ja/või kohalikus majanduses tekkinud konkreetsetele probleemidele ning eelkõige koondamisohus olevate töötajate oskustele.

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett võib sisaldada eelkõige järgmist:

a)

üksikisikutele kohandatud koolitus ja ümberõpe, mis on muu hulgas seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalaste ning muude digitaalajastul vajalike oskustega, omandatud kogemuste sertifitseerimine, tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, nõustamisteenused, juhendamine, töövahendus, ettevõtluse edendamine, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtte asutamise ja töötajatepoolse väljaostu toetamine ning koostöömeetmed;

b)

erimeetmed, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, töölevõtmise stiimulid tööandjatele, liikuvus-, koolitus- või elamiskulude toetus, sealhulgas toetus hooldajatele.

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett võib sisaldada eelkõige järgmist:

a)

üksikisikutele kohandatud koolitus ja ümberõpe, mis on muu hulgas seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalaste ning muude digitaalajastul vajalike oskustega, omandatud kogemuste sertifitseerimine, tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, nõustamisteenused, juhendamine, töövahendus, ettevõtluse edendamine, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtte asutamise ja töötajatepoolse väljaostu toetamine ning koostöömeetmed;

b)

erimeetmed, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, töölevõtmise stiimulid tööandjatele, liikuvus-, koolitus- või elamiskulude toetus, sealhulgas toetus hooldajatele.

Kulutused punktis b nimetatud meetmetele ei tohi ületada 35 % käesolevas lõikes sätestatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogumaksumusest.

Kulutused punktis b nimetatud meetmetele ei tohi ületada 35 % käesolevas lõikes sätestatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogumaksumusest, välja arvatud siis, kui toetusesaajaid peetakse haavatavateks, sel juhul võivad need moodustada kuni 50 %.

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, oma ettevõtte alustamise või töötajatepoolse väljaostu puhul ei tohi investeeringud ületada 20 000  eurot koondatud töötaja kohta.

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, oma ettevõtte alustamise või töötajatepoolse väljaostu puhul ei tohi investeeringud ületada 20 000  eurot koondatud töötaja kohta.

 

Nimetatud investeeringud peavad olema mõeldud projektidele, mis on tehniliselt, majanduslikult ja rahaliselt elujõulised ning ametiasutused võtavad projektide elujõulisuse tagamiseks kaasnevad meetmed ja pakuvad nõustamist.

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoositakse tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi. Kooskõlastatud pakett peab olema kooskõlas üleminekuga ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele ning keskenduma digitaalsel tööstusajastul vajalike oskuste levitamisele, samuti arvestama nõudlusega kohalikul tööturul.

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoositakse tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi. Kooskõlastatud pakett peab olema kooskõlas üleminekuga ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele ning keskenduma digitaalsel tööstusajastul vajalike oskuste levitamisele, samuti arvestama nõudlusega piirkondlikul ja/või kohalikul tööturul, tagades piirkondlike ja/või kohalike omavalitsuste aktiivse osalemise teenuste paketi kavandamises.

2.   Järgmised kulud ei ole EGFist toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud:

2.   Järgmised kulud ei ole ETSFist toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud:

a)

lõike 1 punktis b osutatud piiratud ajavahemiku jooksul võetavad erimeetmed, mille puhul ei nõuta sihtrühmas olevate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitustegevuses;

a)

lõike 1 punktis b osutatud piiratud ajavahemiku jooksul võetavad erimeetmed, mille puhul ei nõuta sihtrühmas olevate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitustegevuses;

b)

meetmed, mida ettevõtjad peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt.

b)

meetmed, mida ettevõtjad peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt.

EGFist toetatavad meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid.

ETSFist toetatavad meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid.

3.   Teenuste kooskõlastatud pakett koostatakse sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajate või sotsiaalpartneritega konsulteerides.

3.   Teenuste kooskõlastatud pakett koostatakse sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajate või sotsiaalpartneritega konsulteerides, kaasates sellesse aktiivselt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.

4.   Taotluse esitanud liikmesriigi algatusel võib EGFist toetust anda ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlustegevuse jaoks.

4.   Taotluse esitanud liikmesriigi algatusel võib ETSFist toetust anda ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlustegevuse jaoks, samuti tohib toetada nende piirkondlike ja/või kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamist, keda suur ettenägematu restruktureerimine mõjutab.

Motivatsioon

Struktuurimuutused põhjustavad territooriumidel konkreetseid probleeme. Tuleb kaasata piirkondlikud omavalitsused.

Kooskõlas ettepaneku artikliga 4 tehakse ettepanek haavatavate töötajate soodsama kohtlemise kohta.

Tuleb hinnata füüsilisest isikutest ettevõtjate projektide elujõulisust ja vältida läbikukkumisi edaspidi.

Muudatusettepanek 21

Artikli 9 lõige 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

5.

Taotlus sisaldab järgmist teavet:

5.

Taotlus sisaldab järgmist teavet:

a)

hinnanguline koondamiste arv vastavalt artiklile 6, sealhulgas arvutusmeetod;

a)

hinnanguline koondamiste arv vastavalt artiklile 6, sealhulgas arvutusmeetod;

b)

kinnitus selle kohta, et töötajaid koondav ettevõtja, kes jätkab pärast koondamist tegevust, on koondamiste puhul täitnud oma juriidilised kohustused;

b)

kinnitus selle kohta, et töötajaid koondav ettevõtja, kes jätkab pärast koondamist tegevust, on koondamiste puhul täitnud oma juriidilised kohustused;

c)

lühiülevaade sündmustest, mis tõid kaasa töötajate koondamise;

c)

lühiülevaade sündmustest, mis tõid kaasa töötajate koondamise;

d)

vajaduse korral on kindlaks määratud töötajaid koondavad ettevõtjad, tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, sektorid ning sihtrühmas olevad toetusesaajate kategooriad jaotatuna soo, vanusegrupi ja haridustaseme järgi;

d)

vajaduse korral on kindlaks määratud töötajaid koondavad ettevõtjad, tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, sektorid ning sihtrühmas olevad toetusesaajate kategooriad jaotatuna soo, vanusegrupi ja haridustaseme järgi;

e)

koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele;

e)

koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele;

f)

individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi ja sellega seotud kulutuste üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab eelkõige ebasoodsas olukorras olevate, vanemaealiste ja noorte toetusesaajate jaoks loodud tööhõivealgatuste toetamise meetmeid;

f)

individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi ja sellega seotud kulutuste üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab tööhõivealgatuste toetamise meetmeid artikli 4 punkti c tähenduses eelkõigehaavatavate toetusesaajate jaoks ning vajaduse korral raskustes olevate ettevõtete töötajate jaoks, keda ohustab koondamine ja kes lisatakse digioskuste omandamiseks koolitusmeetmetesse, võttes seejuures arvesse artikli 5 lõikes 4 (või artikli 5 lõikes 5) sätestatud piiranguid; ning selgitus selle kohta, kuidas individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett täiendab muudest liikmesriikide või liidu fondidest rahastatavaid meetmeid, ja teave meetmete kohta, mis on asjaomastele töötajaid koondavatele ettevõtjatele siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevalt kohustuslikud ;

g)

selgitus selle kohta, mil määral võeti arvesse muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku soovitusi ja kuidas individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett täiendab muudest liikmesriikide või liidu fondidest rahastatavaid meetmeid, ja teave meetmete kohta, mis on asjaomastele töötajaid koondavatele ettevõtjatel riigisisesest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevalt kohustuslikud ;

g)

selgitus selle kohta, mil määral võeti arvesse muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku soovitusi , sealhulgas soovitusi restruktureerimisest mõjutatud piirkondade elustamise edendamise kohta ning asjaomaste osalejate koostöö hõlbustamise kohta, ning selle kohta, kas on olemas objektiivsed ja operatiivsed ennetus- ja restruktureerimismeetmed ja -vahendid kooskõlas artikli 14 lõikega 2 ;

h)

sihtrühmas olevatele toetusesaajatele suunatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi iga osa ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlustegevuse hinnanguline maksumus;

h)

sihtrühmas olevatele toetusesaajatele suunatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi iga osa ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlustegevuse hinnanguline maksumus;

i)

hindamise eesmärgil soovituslikud juhtumipõhised eesmärgid, mille liikmesriik on kindlaks määranud kuus kuud pärast meetmete rakendusperioodi lõppu esineva toetusesaajate tööturule naasmise määra kohta;

i)

hindamise eesmärgil soovituslikud juhtumipõhised eesmärgid, mille liikmesriik on pärast mõjutatud ala piirkondlike ja kohalike omavalitsusega konsulteerimist kindlaks määranud kuus kuud pärast meetmete rakendusperioodi lõppu esineva toetusesaajate tööturule naasmise määra kohta;

j)

kuupäevad, mil hakati või kavatsetakse hakata sihtrühmas olevatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama ja EGFi rakendamiseks kavandatud tegevusi ellu viima, nagu on sätestatud artiklis 8;

j)

kuupäevad, mil hakati või kavatsetakse hakata sihtrühmas olevatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama ja ETSFi rakendamiseks kavandatud tegevusi ellu viima, nagu on sätestatud artiklis 8;

k)

vajaduse korral menetlused, mida järgitakse sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajatega või sotsiaalpartneritega, kohalike ja piirkondlike ametiasutustega või muude asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimiseks;

k)

vajaduse korral menetlused, mida järgitakse sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajatega või sotsiaalpartneritega, kohalike ja piirkondlike ametiasutustega või muude asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimiseks;

l)

kinnitus, et taotletav EGFi toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele, ning kinnitus, milles põhjendatakse, miks kooskõlastatud individuaalne teenustepakett ei asenda meetmeid, mida äriühingud peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

l)

kinnitus, et taotletav ETSFi toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele, ning kinnitus, milles põhjendatakse, miks kooskõlastatud individuaalne teenustepakett ei asenda meetmeid, mida äriühingud peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

m)

riikliku eel- või kaasrahastamise ja muu kaasrahastamise allikad, kui see on asjakohane.

m)

riikliku eel- või kaasrahastamise ja muu kaasrahastamise allikad, kui see on asjakohane;

 

n)

vajaduse korral dokument, mis tõendab, et toetuste juhtimiseks puudub piisav haldussuutlikkus ning milles käsitletakse vajadust saada tehniliseks ja haldusalaseks toeks rahalisi lisavahendeid seoses artikli 12 lõikes 5 sätestatuga.

Motivatsioon

Kohalikud omavalitsused peavad saama osaleda eesmärkide määratlemises, sest neil on teadmised tööhõivevõimaluste kohta asjaomases majanduses.

Muud küsimused on sõnastatud kooskõlas ees- või allpool nimetatud prognoosidega (kvaliteediraamistik, täiendav tehniline abi).

Muudatusettepanek 22

Artikli 12 punkt 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4.   Komisjoni tehniline abi hõlmab liikmesriikidele teabe ja suuniste andmist EGFi kasutamiseks, seireks ja fondi töö hindamiseks. Komisjon annab samuti teavet koos selgete suunistega EGFi kasutamise kohta Euroopa ja riigisisestele sotsiaalpartneritele. Suunavad meetmed võivad samuti hõlmata töökondade loomist tõsiste majandushäirete korral liikmesriigis.

4.   Komisjoni tehniline abi hõlmab liikmesriikidele teabe ja suuniste andmist ETSFi kasutamiseks, seireks ja fondi töö hindamiseks. Komisjon annab samuti teavet koos selgete suunistega ETSFi kasutamise kohta Euroopa ja riigisisestele sotsiaalpartneritele. Suunavad meetmed võivad samuti hõlmata töökondade loomist tõsiste majandushäirete korral liikmesriigis riiklikul või piirkondlikul tasandil .

Motivatsioon

Tuleb tagada, et kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele antakse teavet.

Muudatusettepanek 23

Uus lõige artiklisse 12

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

5.     Komisjon võib koos rahalise toetuse heakskiitmisega määrata tehnilise ja haldusabi jaoks mõeldud vahendeid liikmesriikidele, kes on seda taotlenud dokumentidega, kus põhjendatakse piisava haldussuutlikkuse puudumist, et korraldada nende ülesandeks olevat ettevalmistamist, seiret, kontrolli, auditit või hindamist kiiresti ja tõhusalt.

Motivatsioon

Komisjon võib koos rahalise toetuse heakskiitmisega eraldada vastuste kiiremaks üleandmiseks ja piirkondade haldussuutlikkuse täiustamiseks eelneva põhjendatud taotluse põhjal tehnilise abi vahendeid, suunates need piirkondade ülesandeks olevale ettevalmistamisele, seirele, kontrollile, auditite korraldamisele või hindamisele.

Muudatusettepanek 24

Artikli 14 punkt 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2.    EGFi kaasrahastamismäär pakutud meetmete puhul viiakse kooskõlla ESF+ kõrgeima kaasrahastamismääraga vastavas liikmesriigis.

2.    ETSFi kaasrahastamismäär pakutud meetmete puhul viiakse kooskõlla ESF+ kõrgeima kaasrahastamismääraga vastavas liikmesriigis ning see ei ole mingil juhul vähem kui 60 % . Miinimummäära võib tõsta veel 5 % võrra, kui eeltingimusena on võetud objektiivsed ja operatiivsed ennetus- ja restruktureerimismeetmed ning -vahendid mis tahes strateegiadokumentide või meetmete kujul, lähtudes eelistatavalt kohalikest eripäradest.

Motivatsioon

Kohalike vahendite nappuse vältimiseks. Kuna meetmete eesmärk on näidata mõjutatud töötajate suhtes üles solidaarsust, tehakse ettepanek näha kõigi juhtumite puhul ette vähemalt 60 %.

Lisaks tuleb luua stiimul, suurendades kaasrahastamismäära 5 % taotluste puhul neis liikmesriikides, kus on ennetusmeetmed juba olemas, rakendades nii kvaliteediraamistiku häid tavasid.

Muudatusettepanek 25

Artikli 17 lõige 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

5.

Asjaomasele liikmesriigile võimaldatakse paindlikkust jaotada summasid ümber artikli 16 lõike 3 kohases rahalise toetuse andmise otsuses sätestatud eelarvepunktide vahel. Kui ümberjaotamise tulemusel suurenevad ühe või mitme täpsustatud eelarvepunkti assigneeringud rohkem kui 20 %, teavitab liikmesriik sellest eelnevalt komisjoni.

5.

Asjaomasele liikmesriigile võimaldatakse paindlikkust jaotada pärast asjaomase piirkonnaga konsulteerimist summasid ümber artikli 16 lõike 3 kohases rahalise toetuse andmise otsuses sätestatud eelarvepunktide vahel. Kui ümberjaotamise tulemusel suurenevad ühe või mitme täpsustatud eelarvepunkti assigneeringud rohkem kui 20 %, teavitab liikmesriik sellest eelnevalt komisjoni.

Motivatsioon

Tuleb tagada, et piirkondlikele omavalitsustele antakse teavet.

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

Esialgsed märkused ja eelnev arutelu

1.

juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa peab olema teadlik, et üks peamisi struktuursetest probleemidest tulenevaid mõjukoldeid, mille põhjus on peamiselt majanduse avanemine, kliimamuutused, tehnoloogiline kohanemine, rändevoogude intensiivistumine või rahvastiku vananemine, on tulevane tööhõive, selle tingimused ja selle mõjud isikutele, perekondadele ja piirkondadele;

2.

on mures ja hoiatab, et Euroopa sotsiaalmudelit mõjutab kahjulik toime, mis tuleneb töösuhete ebakindlaks muutmise uute vormide tekkest ja levikust, mida tõukavad tagant puudus ja äärmuslikus olukorras olevate inimeste vajadused, kellel ei jää üle muud, kui võtta vastu suurte rahvusvaheliste ettevõtete pakutav tasu. Teisest küljest maksavad need ettevõtted makse välismaal ja asendavad kohalikud väikesed ettevõtted, sest neil on turgudel tugev positsioon;

3.

leiab, et territoorium kui suhete ja ühiskonna kujundamise koht, kus kohtuvad keskkonnaalased, sotsiaal-kultuurilised, majanduslikud, organisatoorsed ja inimlikud aspektid, on kohalike kogukondade arengu ja edenemise jaoks väga oluline, ning et globaliseerumise ja teiste ümberkujunemise ja kahjustumise protsesside tegelikud ja märkimisväärsed mõjud annavad sellele tugeva löögi, sest sisemised ressursid ja inimkapital muutuvad;

4.

on seisukohal, et valgustatud Euroopa on piisavalt suutlik ja tundlik – nagu on olnud mitmel korral näha–, et tulla toime pingetega, mis esinevad ühest küljest maailmaturul konkurentsivõime säilitamise ja meie hoolekandesüsteemi kaitsmise ja edendamise tagamise ning teisest küljest tööhõive, väljaõppe ja tööõiguste vahel, eelkõige selleks, et täita Euroopa Liidu kodanike ootusi ja piirkondade vajadusi;

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi asjakohasus

5.

juhib tähelepanu komisjoni 30. mai 2018. aasta seadusandlikule ettepanekule anda võtta vastu uus määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta (edaspidi „EGF“), võttes arvesse selle osatähtsust alates selle käivitamisest 2007. aastal: 611 miljoni euroga on toetatud 160 toetusmeedet, mis on mõeldud 147 000 eri piirkondadest ja riikidest pärit töötajatele, näidates niiviisi üles solidaarsust ja vastutustunnet ühtse turu raames tehtud otsuste suhtes, ning väljendab selle ettepaneku üle heameelt;

6.

kinnitab, et tegu on kasuliku ja ilmselgelt väga tõhusa vahendiga: (1) tööturule naasmise määr on umbes 50 %, tööalase konkurentsivõime jätkusuutlikkus on aja jooksul paranenud ja osalejate oskused täienenud ning see kõik on muutunud poliitiliselt nähtavamaks; (2)

7.

hoiatab, et suurenemas on Euroopa kodanike rahulolematus ja mure üleilmsete suundumuste üle, mida kutsutakse ka rahulolematuse geograafiaks, ja et see toidab isolatsionistlikke liikumisi; tõdeb, et muu hulgas võib EGFi meetmete edukas rakendamine leevendada ootamatute ulatuslike restruktureerimiste tagajärgi, mis mõjutavad paljusid Euroopa piirkondasid nende majandusliku spetsialiseerumise, tööjõukulude või tööjõu haridustaseme tõttu; (3)

Poliitikavaldkondade ja fondide vastastikune täiendavus ja tõhus kooskõla

8.

tunneb heameelt, et keskendutud on digitaalsel tööstusajastul vajalike oskuste levitamisele, mis on individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne element, kuid soovitab samas viia omavahel paremini kooskõlla aruka spetsialiseerumise strateegiad ja territoriaalsed lähenemisviisid, sest piirkondlikus majanduses esineb konkreetseid probleeme;

9.

kutsub piirkondlikke ametiasutusi üles osalema aktiivselt piirkondliku majandusarengu strateegiate väljatöötamises, sest oskused ja pädevused tuleb viia vastavusse piirkondliku tööstuse vajadustega, kasutades selleks tihedat koostööd haridus- ja koolitussektori ning piirkonna sotsiaalpartnerite, ametiühingute ja ettevõtjate vahel;

10.

juhib tähelepanu sellele, et fondide raames võetud meetmete paindlikkust ja kohanemisvõimet tuleb suurendada, et saaks toetada rohkem erinevaid majandusarengu meetmeid, mis aitavad vähendada praegu lühiajaliste meetmete ja ühtekuuluvuspoliitikast rahastatavate pikemaajaliste ümberkorraldusstrateegiate lõhet; (4)

11.

toetab EGFi ja ESF+-i vastastikust täiendavust ja nende suuremat omavahelist kooskõlastamist; arvestades et EGF on mõeldud vapustuste leevendamiseks ja sellest antakse toetust ainult kaasnevate ja ettenägematute asjaolude korral, ning ESF+-ist toetatakse probleemidele pikaajalisemate lahenduste leidmist. See peab toimuma struktuursete, evolutsiooniliste, muutvate ja muutusteks ettevalmistavate meetmete kaudu, toetades aktiivseid pikaajalise tööhõive, õppe ja kvalifikatsiooni pakkumise poliitikameetmeid ja panustades tööpuuduse ennetamisse; (5)

12.

rõhutab, et ELi investeerimispoliitika ERFi ja ühtekuuluvusfondi kaudu investeerimiseks muutub keskseks, vajalikuks ja solidaarseks vahendiks, mis annab lisaväärtust liikmesriikide ja piirkondlikele meetmetele, et lahendada paljud suured probleemid – üleilmastumine, majanduslik ümberkujundamine, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, keskkonnaprobleemid, demograafilised probleemid, ränne ja vaesuskollete olemasolu –, mis mõjutavad kogu ELis järjest rohkemaid piirkondi, sh enamarenenud piirkondi; (6)

EGFi kohaldamisala ja missioon

13.

kiidab heaks komisjoni ettepaneku võtta fondi missioonis üle struktuurimuutustega kohanemise üldisem tähendus, võttes arvesse teisi ELi poliitikavaldkondi ja turgu mõjutavatest otsusest tingitud kohandamise põhjuseid, muutes seega missiooni tehniliselt täpsemaks ja õiglasemaks;

14.

näitab, et kuigi missiooni kohaselt tuleb aidata kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtete kohaldamisele ning parandada piirkondade ja liikmesriikide vahelist sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust, peavad need põhimõtted olema toimivad ja järgima sotsiaalnäitajate tulemustabeli eesmärkide saavutamist;

Eelarve

15.

juhib komisjoni tähelepanu oma kahtlustele, et EGFi vaadeldakse kui erivahendit, mis ei kuulu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 piirmäärade hulka. Kuigi fond on mõeldud ettenägematute kulude jaoks, on iga taotluse individuaalse heakskiiduga seotud ebakindlus väga muret tekitav, pidades silmas mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika jaoks ette nähtud rahaliste vahendite vähendamise üldist konteksti;

16.

rõhutab, et seoses EGFi kohaldamisala laiendamisega nõuavad tulevased Euroopa majanduskriisid suuremat finantsilist kohandamist, mistõttu tehakse ettepanek toetuse suurendamiseks kogu saadaoleva summani ehk 200 miljonilt eurolt 500 miljoni euroni aastas. Vaja on suurendada nii konkreetselt VKEde jaoks mõeldud meetmete arvu kui ka rahalise toetuse suurust töötaja kohta;

Soodsamad kriteeriumid ja meetmed ning eraldi viide haavatavatele töötajatele

17.

kiidab heaks koondamiskünnise vähendamise, olenemata sellest, kas see puudutab sama ettevõtet või teatavat sektorit, sest see vastab tegelikkusele paremini, ja usub, et niisugune vähendamine aitab kaasa fondi ulatuslikumale kasutamisele ja kasutuselevõtule; teeb seepärast ettepaneku kehtestada 150 töökoha piirmäär;

18.

väljendab kahtlust seoses erinevates olukordades erinevate võrdlusperioodide kehtestamisega (neli või kuus kuud) ja soovitab, et kui see ei vasta ükskõik millisele statistilisele õigustusele, tuleks kõiki asjaolusid arvestades kaaluda ühe pikema võrdlusperioodi kehtestamist;

19.

teeb ettepaneku lisada ja rakendada seaduslikult uus näitaja – „Kriisis olevate ettevõtete töötajad, keda ähvardab koondamine“ –, mis võiks kuuluda abisaajate alla, kuid üksnes selleks, et aidata neil parandada oma kvalifikatsiooni ja saada digiajastuks vajalikke ümberkujundamisega seotud oskusi; (7)

20.

väidab, et kuigi EGFi kaasrahastamismäär pakutud meetmete jaoks võib asjaomase liikmesriigi puhul olla suurem ESF+-i suurim kaasrahastamismäärast asjaomases liikmesriigis, võib määr olla praegusest 60 %st madalam. Igatahes peaks see nende juhtumite puhul olema minimaalne määr, arvestades piirkondlike vahendite eeldatavat puudumist ja fondist antavale abile iseloomulikku erandlikkust ja solidaarsust;

21.

tunneb heameelt, et koondatud töötajatele mõeldud füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise investeering tõsteti 20 000 euroni, kuid märgib, et selle meetmega peaksid kaasnema nõuanded, juhendamine ja tegevused, mida on vaja projektide elujõulisuse tagamiseks, pettumuse vältimiseks ja motivatsioonipuuduse paremaks ennetamiseks pikemas perspektiivis;

22.

hoiatab koondatud töötajate liikuvuse toetamise eest, et aidata neil leida tööd mujal, kuna liikuvama tööjõu ja rohkem kvalifitseeritud töötajate väljaränne vähendab piirkondliku tööturu kvaliteeti, vähendades omakorda piirkonna konkurentsivõimet; (8)

23.

märgib, et viidatud on ainult ebasoodsas olukorras olevate toetusesaajate seisundile, aga ei ole meetmeid nende toetusesaajate konkreetse olukorra lahendamiseks; seega teeb ettepaneku määratleda ja lisada fondi toetuse eesmärgil ettepanekus mõistet „haavatav töötaja“. See parandab inimeste solidaarsust ja näitab selgelt Euroopa kodakondsuse kontseptsiooni;

24.

nõuab tungivalt, et komisjon, Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid otsustaksid lõpetada mõiste „NEET-noor“ kasutamine, et viidata mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kuna see on rohkem häbistav kui kirjeldav, mõistes noori hukka ja takistades nende tunnustamist selle eest, kes nad on ja mida nad teevad, mitte aga selle eest, mida nad ei tee töö- või koolitusvõimaluste puuduse tõttu;

Menetluse lihtsustamine ja täiustamine

25.

toetab EGFi toimimise parandamiseks ja lihtsustamiseks tehtavaid jõupingutusi ning väärtustab sellise halduskoormuse vähenemist, mis tekib liikmesriigile taotluse esitamise ajal ja komisjonile abikõlblikkuse kontrollimisel, kuna enam ei ole vaja teha koondamise tausta ja põhjuste üksikasjalikku analüüsi. Seega on rahalise toetuse maksmine kiirem, sest komisjoni ettepanekud EGFi kasutuselevõtmiseks kaovad; (9)

Territoriaalsete üksuste ja tegutsejate roll: detsentraliseerimine ja jagatud juhtimine

26.

väärtustab piirkondliku ja kohaliku mõõtme kasutuselevõttu, kuid rõhutab piirkondlike üksuste potentsiaali halva nähtavuse ja tunnustamise puudumist Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi osalemisel ja sekkumisel ning nõuab fondi juhtimisel suurema tähtsuse omistamist nende liikmesriikide piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele, kelle organisatsiooniline struktuur lubab detsentraliseerimist;

27.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning teiste huvitatud osapoolte ja eelkõige sotsiaalpartneritega, et tagada õiguslikud, finantsilised ja organisatsioonilised vahendid, mis võimaldavad nende valdkondade arengus osalemist ja sellealast koostööd;

Ennetavaid meetmeid käsitlevad kaalutlused

28.

soovitab võtta kasutusele mehhanismid, mis parandaksid liikmesriikide institutsioonilist suutlikkust, mitte ainult viivitamatult reageerimiseks ja kohe rakendusmehhanismide käivitamiseks, vaid meetmete tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks; soovitab EGF-le tulevikus prognoosivamat ja ennetavamat rolli;

29.

teeb ettepaneku tugevdada praegust rolli üleilmastumise suundumuste hindamisel ja Eurofoundi Euroopa Muutuste Seirekeskuse ümberkorraldamisel ning abi laiendamisel komisjonile ja liikmesriikidele territoriaalse mõju ja tagasilöökide hindamisel Euroopa piirkondades enne mis tahes otsuse tegemist või kaubanduslepingu sõlmimist, mis võivad sellel tasemel märkimisväärseid tagajärgi kaasa tuua;

30.

rõhutab vajadust kooskõlastada EGFi ning pakkuda suuremat ulatust, pragmaatilisust ja tugevust ELi muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlevas kvaliteediraamistikus sätestatud soovituste suhtes, et süvendada heade tavade ja soovituste rakendamist töötajatele, ettevõtetele, sotsiaalpartneritele ning piirkondlikele ja riiklikele asutustele;

31.

on seisukohal, et julgustama peaks neid liikmesriike ja piirkondi, mis on eeltingimusena näinud ette objektiivseid ja tõhusaid ennetus- ja ümberkorraldamismeetmeid mis tahes kujul strateegilises vormis ja tegevuses, eelistatavalt kooskõlas lähenemisviisiga, mis põhineb kohalikel omadustel, arukal spetsialiseerumisel või sotsiaalse innovatsiooni edendamisel, mis kaasnevad ülemineku ja struktuurimuutustega (10).

Brüssel, 5. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(20)   https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-harnessing-globalisation_en.

(1)  Komisjoni aruanne Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahehindamise kohta, COM (2018) 297 final, 16. mai 2018.

(2)  Seda kinnitasid konsultatsiooniprotsessi käigus EGFi juhtimisega seotud sidusrühmad.

(3)  Kooskõlas aruteludokumendiga ELi rahanduse tuleviku kohta.

(4)  Eespool viidatud aruanne vahehindamise kohta.

(5)  Komisjoni aruanne EGFi tulemuslikkuse hindamise kohta aastatel 2015 ja 2016, avaldatud 31. oktoobril 2017.

(6)  Vt mõjuhinnangut, mis on lisatud ettepanekule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja ühtekuuluvusfondi.

(7)  Kooskõlas kõnealustele ettevõtetele kehtestatud määratlusega komisjoni teatises „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“(2014/C 249/01).

(8)  Nagu märkis ka Eurofound (Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond), viidates OECD aruandele.

(9)  EGFi programmide eest vastutavate riiklike asutuste uuring näitas, et võimalike takistuste seas on ranged abikõlblikkuse kriteeriumid, keerukas eeskiri ja pikk menetlus.

(10)  Vt ka komitee arvamus „Euroopa tööstusstrateegia – kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll ja vaatenurk“ (CDR3214/2017; raportöör: Heinz Lehmann (DE/PPE), võetud vastu 23. märtsil 2018).


Top