Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52018AR3594

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond“

    COR 2018/03594

    ELT C 86, 7.3.2019, p. 115–136 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    7.3.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 86/115

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond“

    (2019/C 86/08)

    Raportöör

    Michiel RIJSBERMAN (NL/ALDE), Flevolandi provintsivalitsuse regionaalminister

    Viitedokument

    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta

    COM(2018) 372 final

    I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

    Muudatusettepanek 1

    Põhjendus 5

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks kinni pidada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid ka järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama selle artiklis 9 sätestatud ligipääsetavuse kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele mis tahes kujul. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia säästva arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjadele.

    ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks kinni pidada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast . Liikmesriigid peaksid ka järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama selle artiklis 9 sätestatud ligipääsetavuse kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele mis tahes kujul. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tunnistama kultuuri olulist rolli Euroopa sotsiaalses ühtekuuluvuses kooskõlas UNESCO kultuurilise mitmekesisuse ülddeklaratsiooniga ning kultuuri ja loomemajanduse võimalikku rolli kodanikevaheliste pingete lahendamisel.

     

    ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia säästva arengu raames , eelkõige kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kliimalepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, samuti peaks EL seejuures edendama keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjadele.

    Motivatsioon

    Ei vaja selgitust.

    Muudatusettepanek 2

    Uus põhjendus pärast põhjendust 5

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

     

    Liikmesriigid peaksid hoiduma lisamast täiendavaid eeskirju, mis raskendavad toetusesaajate jaoks ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kasutamist.

    Muudatusettepanek 3

    Põhjendus 14

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitavad fondid kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. ERFi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 30 % ulatuses fondi kogu rahastamispaketist. Ühtekuuluvusfondi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 37 % ulatuses fondi kogu rahastamispaketist.

    Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitavad fondid kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. ERFi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 30 % ulatuses fondi kogu rahastamispaketist. Ühtekuuluvusfondi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 37 % ulatuses fondi kogu rahastamispaketist.

     

    Neid protsente tuleb järgida kogu programmitöö perioodil.

    Seetõttu määratakse asjakohased meetmed kindlaks nende rahastamisvahendite ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluse käigus. Kõnealused meetmed ja nende rakendamiseks eraldatud toetused tuleb lisada riiklikesse integreeritud energia- ja kliimakavadesse vastavalt määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] IV lisale ning lisada rakenduskavadesse.

    Motivatsioon

    Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on Euroopa jaoks suur väljakutse. Komitee on varasemates arvamustes esitanud väga ambitsioonikaid kliimaeesmärke ja märgib, et ERF ja Ühtekuuluvusfond on ELi eelarve peamised rahastamisvahendid, mille eesmärk on aidata kaasa kliimaga seotud eesmärkide saavutamisele. EL on pühendunud Pariisi eesmärkidele. Arvestades mitmesugustele poliitilistele eesmärkidele eraldamise paindlikkusest tulenevat ettenägematust, peaksid ühtekuuluvuspoliitika „horisontaalsed võimaldavad tingimused“ sisaldama nõuet, et liikmesriigid täidaksid oma siseriiklikes integreeritud energia- ja kliimakavades Pariisi kokkuleppe eesmärkidest tulenevaid kohustusi; neid tuleks vähemalt kogu programmiperioodi jooksul hoolikalt jälgida, tagamaks, et kliimavaldkonna eesmärkide saavutamisel liigutakse õiges suunas.

    Muudatusettepanek 4

    Lisada põhjenduse 14 järele uus põhjendus

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

     

    ERF peaks tugevdama otsest toetust riigi tasandist madalama tasandi valitsustele, tagades territoriaalsele arengule tõhustatud rahastamise ja kohandatud vahendid ning edendades ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimist kohapeal.

    Motivatsioon

    Põhjendustes on mainitud ainult neid ÜRO kestliku arengu eesmärke, mis seostuvad kliimamuutuste probleemi lahendamisega. See muudatusettepanek tagab suurema sidususe ELi Nõukogu järeldustega „Euroopa jätkusuutlik tulevik: ELi vastus kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030“, et parandada kõigi kohalike kestliku arengu eesmärkide rakendamist.

    Muudatusettepanek 5

    Põhjendus 17

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    ERF peaks aitama korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustega kaasnevate probleemidega. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma sellistele poliitikaeesmärkidele nagu arukam Euroopa uuenduslike ja arukate majanduslike muutuste edendamise teel ning keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, edendades energiasüsteemi ümberkujundamist keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ning riskide ennetamist ja juhtimist. Sellise valdkondliku keskendamiseni tuleks jõuda riigi tasandil, võimaldades sealjuures paindlikkust üksikute programmide tasandil ja liikmesriikidest kogurahvatulu alusel moodustatud kolme rühma vahel. Lisaks sellele tuleb sätestada üksikasjalikult liikmesriikide klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eriolukorda.

    ERF peaks aitama korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustega kaasnevate probleemidega. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma sellistele poliitikaeesmärkidele nagu arukam Euroopa uuenduslike ja arukate majanduslike muutuste edendamise teel ning keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, edendades energiasüsteemi ümberkujundamist keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ning riskide ennetamist ja juhtimist. Sellise valdkondliku keskendamiseni tuleks jõuda piirkondlikul tasandil, võimaldades sealjuures paindlikkust üksikute programmide tasandil ja sisemajanduse koguprodukti alusel moodustatud kolme piirkondade kategooria vahel. Et soodustada paindlikkust piirkondade vahel, võivad liikmesriigid asjaomaste piirkondade taotlusel nõuda, et valdkondlik keskendamine arvutatakse piirkondade kombineerimise põhjal. Lisaks sellele tuleb sätestada üksikasjalikult piirkondade klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eriolukorda.

    Motivatsioon

    Selle muudatusettepaneku eesmärk on viia põhjendus 17 kooskõlla muudatusettepanekuga 7 artikli 3 kohta valdkondliku keskendamise teemal.

    Kavandatud tsentraliseeritud jaotamismehhanism tekitas enamikus piirkondlikes sidusrühmades muret (Euroopa Regioonide Komitee, Euroopa Piirkondade Assamblee, Euroopa Mereliste Äärealade Konverents (CPMR), Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR)). Näiteks riiklike valdkondliku keskendamise reeglite kohaselt võivad üleminekupiirkonnad (piirkonnad, mille rahvamajanduse kogutulu määr on rohkem kui 75 % ja alla 100 % ELi keskmisest (nn 2. rühm) ekslikult kuuluda rangemate eeskirjade alla, kui nad paiknevad liikmesriigis, mille rahvamajanduse kogutulu määr on 100 % ELi keskmisest või üle selle (nn 1. rühm).

    See on vastuolus ühtekuuluvuspoliitika kohapõhise lähenemisviisi ja kavandatava paindlikkusega ning muudab ettepaneku kontraproduktiivseks. Seetõttu teeb komitee ettepaneku jääda praeguse piirkondliku jaotussüsteemi juurde, võimaldades seejuures paindlikkust, et reguleerida valdkondlikku keskendamist sõltuvalt piirkondade suutlikkusest ja vajadustest.

    Muudatusettepanek 6

    Põhjendus 18

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Toetuse suunamisel liidu peamistele prioriteetidele on samuti asjakohane pidada kinni valdkondliku keskendamise nõuetest kogu programmitöö perioodil, sealhulgas juhul, kui toimub prioriteetide siire programmi raames või programmide vahel.

    Toetuse suunamisel liidu peamistele prioriteetidele ning kooskõlas aluslepingu artiklis 174 sätestatud sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega on samuti asjakohane pidada kinni valdkondliku keskendamise nõuetest kogu programmitöö perioodil, sealhulgas juhul, kui toimub prioriteetide siire programmi raames või programmide vahel.

    Muudatusettepanek 7

    Artikkel 2

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    1.   Kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [4 lõikes 1] sätestatud poliitikaeesmärkidega toetab ERF järgmiste erieesmärkide saavutamist.

    1.   Kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [4 lõikes 1] sätestatud poliitikaeesmärkidega toetab ERF järgmiste erieesmärkide saavutamist.

    a)

    „Arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 1“),

    a)

    „Arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 1“),

     

    i)

    suurendada teaduspotentsiaali ja innovaatilisust ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõttu;

     

    i)

    suurendada teaduspotentsiaali ja innovaatilisust ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõttu;

     

    ii)

    kasutada hüvesid, mida saavad digitaliseerimisest kodanikud, ettevõtjad ja valitsused;

     

    ii)

    kasutada hüvesid, mida saavad digitaliseerimisest kodanikud, ettevõtjad ja valitsused;

     

    iii)

    soodustada VKEde majanduskasvu ja konkurentsivõimet;

     

    iii)

    soodustada VKEde majanduskasvu ja konkurentsivõimet;

     

    iv)

    arendada aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskusi.

     

    iv)

    arendada aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskusi ning tugitegevusi .

    b)

    „Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 2“),

    b)

    „Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku ja säästva linnalise liikumiskeskkonna , roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 2“),

     

    i)

    edendada energiatõhususe meetmeid;

     

    i)

    edendada energiatõhususe meetmeid , arvestades, et kütteostuvõimetus ei tohiks suureneda ;

     

    ii)

    arendada taastuvenergiat;

     

    ii)

    arendada taastuvenergiat;

     

    iii)

    töötada välja arukad energiasüsteemid, nutivõrgud ja aruka energiasalvestuse kohalikul tasandil;

     

    iii)

    töötada välja arukad energiasüsteemid, nutivõrgud ja aruka energiasalvestuse kohalikul tasandil;

     

    iv)

    soodustada kliimamuutustega kohanemist, riskide ennetamist ja katastroofidele vastupanu võimet ;

     

    iv)

    soodustada kliimamuutustega kohanemist, riskide ennetamist , sh maavärinaohu ennetamist, ja katastroofidele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele vastupanu võimet ;

     

    v)

    edendada säästvat veemajandust;

     

    v)

    edendada säästvat veemajandust;

     

    vi)

    soodustada üleminekut ringmajandusele;

     

    vi)

    soodustada üleminekut ringmajandusele;

     

    vii)

    suurendada elurikkust, rohelist taristut linnakeskkonnas ja vähendada saastet.

     

    vii)

    suurendada elurikkust, rohelist taristut linna - ja maa keskkonnas ja vähendada saastet;

     

     

    viii)

    soodustada säästvat linnalist liikumiskeskkonda.

    c)

    „Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondliku IKT-ühenduvuse tõhustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 3“),

    c)

    „Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondliku IKT-ühenduvuse tõhustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 3“),

     

    i)

    suurendada digitaalset ühenduvust;

     

    i)

    suurendada digitaalset ühenduvust;

     

    ii)

    edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T);

     

    ii)

    edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T);

     

    iii)

    arendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset ja mitmeliigilist riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvust, sealhulgas parandada juurdepääsu TEN-T võrgule, ja piiriülest liikuvust;

     

    iii)

    arendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset ja mitmeliigilist riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvust, sealhulgas jalgrattaga sõitmist ning parandada juurdepääsu TEN-T võrgule, ja piiriülest liikuvust;

     

    iv)

    soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda.

     

    d)

    „Sotsiaalsem Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 4“),

    d)

    „Sotsiaalsem Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 4“),

     

    i)

    suurendada tööturgude tulemuslikkust ja juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele sotsiaalse innovatsiooni ja taristu kaudu;

     

    i)

    suurendada tööturgude tulemuslikkust ja juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele sotsiaalse innovatsiooni ja taristu kaudu;

     

    ii)

    hõlbustada juurdepääsu kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas taristu arendamise kaudu;

     

    ii)

    hõlbustada juurdepääsu kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas taristu arendamise kaudu;

     

    iii)

    tõhustada tõrjutud kogukondade, migrantide ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majanduslikku lõimimist integreeritud meetmete, sealhulgas eluasemete võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu;

     

    iii)

    tõhustada tõrjutud kogukondade, migrantide ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majanduslikku lõimimist integreeritud meetmete, sealhulgas eluasemete võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu;

     

    iv)

    tagada võrdse juurdepääsu tervishoiuteenustele, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenustele taristu arendamise kaudu.

     

    iv)

    tagada võrdse juurdepääsu tervishoiuteenustele, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenustele tervishoiuasutuste arendamise kaudu.

     

     

    v)

    toetada mahajäänud, demograafiliste ja geograafiliste probleemidega linna- ja maapiirkondade kogukondade füüsilist, majanduslikku ja sotsiaalset taaselustamist.

    e)

    „Kodanikele lähemal olev Euroopa linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestliku ja tervikliku arengu ning kohalike algatuste soodustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 5“),

    e)

    „Kodanikele lähemal olev Euroopa linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestliku ja tervikliku arengu ning kohalike algatuste soodustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 5“),

     

    i)

    edendada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut linnapiirkondades;

     

    i)

    edendada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast arengut, kultuuri, sh kultuuripärandit ja julgeolekut linnapiirkondades, sh funktsionaalsetes linnapiirkondades;

     

    ii)

    soodustada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast piirkondlikku arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut, sealhulgas maa- ja rannikupiirkondades ka kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu.

     

    ii)

    soodustada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast piirkondlikku arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut, sealhulgas nii maa- ja mägipiirkondades, hõredalt asustatud piirkondades, saartel ja rannikupiirkondades , äärepoolseimates piirkondades kui ka muudel territooriumidel, mida suunatakse kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu.

     

     

    iii)

    toetada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamist kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimiseks, tagades territoriaalse arengu jaoks kohandatud vahendid ja edendades rakendamist kohapeal.

    iv)

    toetada selliste piirkondade integreeritud territoriaalset arengut, kus on kõrged vananemise, maaelu ja elanikkonna väljavoolu näitajad, et parandada nende transpordi- ja telekommunikatsioonitaristut, vähendada digitaalset lõhet (sh põlvkondade vahel) ja parandada avalikke teenuseid, sh e-õpet ja e-tervishoidu;

    2.   Ühtekuuluvusfondist toetatakse poliitikaeesmärki nr 2 ja poliitikaeesmärgi nr 3 erieesmärke, mis on sätestatud lõike 1 punkti c alapunktides ii, iii ja iv.

    2.   Ühtekuuluvusfondist toetatakse poliitikaeesmärki nr 2 ja poliitikaeesmärgi nr 3 erieesmärke, mis on sätestatud lõike 1 punkti c alapunktides ii, iii ja iv.

    3.   Seoses lõikes 1 sätestatud erieesmärkidega võidakse ERFist või, vastavalt vajadusele, Ühtekuuluvusfondist toetada ka tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvaid meetmeid, kui nendega:

    3.   Seoses lõikes 1 sätestatud erieesmärkidega võidakse ERFist või, vastavalt vajadusele, Ühtekuuluvusfondist toetada ka tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvaid meetmeid, kui nendega:

    a)

    parandatakse programmi juhtivate asutuste ja fondide rakendamisega seotud asutuste suutlikkust;

    a)

    parandatakse programmi juhtivate asutuste ja fondide rakendamisega seotud asutuste suutlikkust;

     

     

    i)

    avaliku halduse ajakohastamiseks kavandatud suutlikkuse suurendamise meetmed võivad saada reformi tugiprogrammist täiendavat rahastamist, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/xxx [reformi tugiprogramm]

    ii)

    suutlikkuse suurendamine võib saada täiendavat kaasrahastamist määrusest (EL) 2018/xxx [EAFRD] ja seda võib teha koos Euroopa maaelu arengu võrgustikuga (ENRD), eriti seoses linna- ja maapiirkondade vahelise sideme ja linna- ja funktsionaalsete piirkondade arengut toetavate projektidega.

    b)

    tõhustatakse koostööd partneritega nii asjaomases liikmesriigis kui ka sellest väljaspool.

    b)

    tõhustatakse koostööd partneritega nii asjaomases liikmesriigis kui ka sellest väljaspool.

    Punktis b osutatud koostöö hõlmab koostööd partneritega piirialadelt, mittekülgnevatelt aladelt või aladelt, mis on hõlmatud makropiirkondlike või merepiirkondade strateegiate või nende kombinatsiooniga.

    Punktis b osutatud koostöö hõlmab koostööd partneritega piirialadelt, mittekülgnevatelt aladelt või aladelt, mis on hõlmatud makropiirkondlike või merepiirkondade strateegiate või nende kombinatsiooniga.

    Motivatsioon

    Viimastel aastatel on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid olnud suunatud väikesemahulise taristu ehitamisele, mis pakub puhketeenuseid, et edendada sotsiaalset kaasatust ja võidelda vaesuse vastu maa- ja linnapiirkondades. Lisaks tuleks tulevases ERFi määruses jätkuvalt sõnaselgelt viidata vajadusele investeerida füüsilisse taristusse, et taaselustada mahajäänud kogukonnad (nt sporditaristu puhul).

    Lisaks peaks poliitikaeesmärgis nr 5 olema territoriaalne keskendumine laiendatud igat liiki territooriumidele (sh allpiirkondlikule tasandile ja funktsionaalsetele piirkondadele), samuti igasugusele geograafiliste eriomadustega territooriumile.

    Teisalt peaks ERF tugevdama otsest toetust kohalikele omavalitsustele, tagades territoriaalsele arengule tõhustatud rahastamise ja kohandatud vahendid ja edendades ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimist kohapeal. Sellega seoses tuleb arvestada asjaolu, et kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimine on poliitiline protsess, mis hõlmab ka piirkondlike omavalitsuste tegevusele volituste andmist. Seetõttu tuleks kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamist kestliku arengu eesmärkide jaoks toetada poliitikaeesmärgi nr 5 jaoks eraldatud ERFi tehnilise abi eelarvest.

    Muudatusettepanek 8

    Uus artikkel pärast artiklit 2

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

     

    Kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [6] tagab iga liikmesriik pädevate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste piisava osalemise partnerluslepingute ettevalmistamisel ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi toetatavate programmide ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel.

    Motivatsioon

    Oluline on, et ühtekuuluvuspoliitika kõikides poliitikavaldkondades tagataks partnerluse põhimõte ja mitmetasandiline juhtimine, arvestades eriti ühtekuuluvuspoliitika tsentraliseerimisega seotud kohalike ja piirkondlike sidusrühmade muresid.

    Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on tugevdada partnerluse põhimõtet, lisades selle ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määrusesse ja viies selle kooskõlla määruse (EL) 2018/xxx [ESF+] artikliga [8] ja määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [6].

    Muudatusettepanek 9

    Artikkel 3

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    1.   Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames rakendatavate programmide puhul keskendatakse iga liikmesriigi ERFi vahendite kogusumma riigi tasandil kooskõlas lõigetega 3 ja 4 .

    1.   Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames rakendatavate programmide puhul keskendatakse iga liikmesriigi ERFi vahendite kogusumma piirkondlikul tasandil kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli 102 lõikega 2 järgmiselt:

     

    a)

    rohkem arenenud piirkondades eraldatakse vähemalt 85 % ERFi kogu riikliku tasandi vahenditest muudele prioriteetidele kui poliitikaeesmärkide nr 1 ja 2 tehnilisele abile ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2;

     

    b)

    üleminekupiirkondades eraldatakse vähemalt 45 % ERFi kogu riikliku tasandi vahenditest muudele prioriteetidele kui poliitikaeesmärgi nr 1 tehnilisele abile ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2;

     

    c)

    vähem arenenud piirkondades eraldatakse vähemalt 35 % ERFi kogu riikliku tasandi vahenditest muudele prioriteetidele kui poliitikaeesmärgi nr 1 tehnilisele abile ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

    2.    Sellistele liikmesriikidele antava toetuse valdkondliku keskendamise puhul, mis hõlmavad äärepoolseimaid piirkondi, käsitletakse eraldi ERFi vahendeid, mis on eraldatud konkreetselt äärepoolseimate piirkondade programmidele, ja ERFi vahendeid, mis on eraldatud kõigile muudele piirkondadele.

    2.   Äärepoolseimate piirkondade tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga hõlmatud programmid liigitatakse vähem arenenud piirkondade hulka kuuluvateks .

    3.     Liikmesriigid liigitakse kogurahvatulu alusel järgmiselt:

    3.    Lõike 1 kohaseid valdkondliku keskendamise nõudeid järgitakse kogu programmitöö perioodi jooksul, sealhulgas siis, kui ERFi eraldised paigutatakse ümber programmi prioriteetide või programmide vahel ning vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) nr 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [14].

    a)

    liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on võrdne 100 %-ga ELi keskmisest või ületab seda (edaspidi „1. rühm“);

    b)

    liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on võrdne 75 %-ga ELi keskmisest või ületab seda, kuid jääb alla 100 % ELi keskmisest (edaspidi „2. rühm“);

    c)

    liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv jääb alla 75 % ELi keskmisest (edaspidi „3. rühm“).

     

    Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab kogurahvatulu suhtarv liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu standardina ja arvutatuna liidu 2014.–2016. aasta arvudena) ja EL 27 keskmise kogurahvatulu elaniku kohta suhet ostujõu standardina samal võrdlusperioodil.

    Äärepoolseimate piirkondade tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga hõlmatud programmid liigitatakse 3. rühma kuuluvateks .

     

    4.     Liikmesriigid peavad vastama järgmistele valdkondliku keskendamise nõuetele.

    4.    Kui asjaomase programmi ERFi eraldisi, mis on seotud poliitikaeesmärgiga nr 1 või nr 2 või mõlema eesmärgiga, vähendatakse pärast määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [99] kohast vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli [98] kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata lõikes 2 sätestatud valdkondliku keskendamise nõude järgimist uuesti.

    a)

    1. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 85 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2 ning vähemalt 60 % poliitikaeesmärgile nr 1.

    b)

    2. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 45 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

    c)

    3. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 35 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

    4.a.     Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid asjaomaste piirkondadega konsulteerides nõuda temaatilise keskendamise määra vähendamist piirkondade kategooriate tasandil maksimaalselt kuni 10 %.

    5.    Lõike 4 kohaseid valdkondliku keskendamise nõudeid järgitakse kogu programmitöö perioodi jooksul, sealhulgas siis, kui ERFi eraldised paigutatakse ümber programmi prioriteetide või programmide vahel ning vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) nr 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [14].

     

    6.    Kui asjaomase programmi ERFi eraldisi, mis on seotud poliitikaeesmärgiga nr 1 või nr 2 või mõlema eesmärgiga, vähendatakse pärast määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [99] kohast vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli [98] kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata lõikes 4 sätestatud valdkondliku keskendamise nõude järgimist uuesti.

     

    Motivatsioon

    1)

    Tsentraliseeritud jaotamismehhanism tekitas enamikus piirkondlikes sidusrühmades muret (Euroopa Regioonide Komitee, Euroopa Piirkondade Assamblee, Euroopa Mereliste Äärealade Konverents (CPMR), Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu CEMR)). See on vastuolus ühtekuuluvuspoliitika kohapõhise lähenemisviisiga.

    2)

    Äärepoolseimaid piirkondi tuleks käsitleda vähem arenenud piirkondadena, kuna neil on lahendamist vajavad konkreetsed probleemid.

    3)

    Temaatilise keskendamise süsteem peaks hõlmama teatud paindlikkust riiklike ja piirkondlike iseärasuste jaoks, vältimaks, et oma liikmesriigi kogurahvatulu tõttu peaksid Euroopa piirkondade sarnased kategooriad vahendeid keskendama erinevalt.

    Muudatusettepanek 10

    Artikkel 4

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    1.   ERFist toetatakse järgmist:

    1.   ERFist toetatakse järgmist:

    a)

    taristuinvesteeringud;

    a)

    taristuinvesteeringud;

    b)

    investeeringud teenuste kättesaadavusse;

    b)

    investeeringud teenuste kättesaadavusse;

    c)

    tulusad investeeringud VKEdesse;

    c)

    tulusad investeeringud VKEdesse;

    d)

    seadmed, tarkvara ja immateriaalne vara;

    d)

    seadmed, tarkvara ja immateriaalne vara;

    e)

    teave, teavitamine, uuringud, võrgustike loomine, koostöö, kogemuste vahetamine ja klastreid hõlmavad meetmed;

    e)

    teave, teavitamine, uuringud, võrgustike loomine, koostöö, kogemuste vahetamine ja klastreid hõlmavad meetmed;

    f)

    tehniline abi.

    f)

    tehniline abi.

    Lisaks võidakse toetada muudesse ettevõtetesse kui VKEdesse tehtavaid tulusaid investeeringuid, k ui need hõlmavad koostööd VKEdega artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti i kohaselt toetatavates teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmetes.

    Võidakse toetada muudesse ettevõtetesse kui VKEdesse tehtavaid tulusaid investeeringuid artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti i kohaselt toetatavates teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmetes või ettevõtete taristut, millest saavad kasu VKEd .

    Et aidata kaasa poliitikaeesmärgi nr 1 artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud erieesmärgi saavutamisele, toetatakse ERFist ka koolituse, elukestva õppe ja hariduse valdkonna meetmeid.

    Et aidata kaasa poliitikaeesmärgi nr 1 artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud erieesmärgi saavutamisele, toetatakse ERFist ka koolituse, elukestva õppe ja hariduse valdkonna meetmeid.

    2.   Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames võib ERFist ühtlasi toetada:

    2.   Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames võib ERFist ühtlasi toetada:

    a)

    vahendite ja inimressursi jagamist;

    a)

    vahendite ja inimressursi ja kõigi piiriüleste taristute jagamist kõigis piirkondades ;

    b)

    kaasnevaid „pehmeid“ investeeringuid ja muid poliitikaeesmärgiga nr 4 seotud tegevusi Euroopa Sotsiaalfond Plussi raames, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/xxxx [uus ESF+].

    b)

    kaasnevaid „pehmeid“ investeeringuid ja muid poliitikaeesmärgiga nr 4 seotud tegevusi Euroopa Sotsiaalfond Plussi raames, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/xxxx [uus ESF+].

    Motivatsioon

    Tuleb märkida, et poliitikaeesmärgis nr 1 lubatud tootlike investeeringute ja ettevõtete taristu toetamine ainult VKEde sektoris (või koostöös VKEdega) on liiga piirav. Eelkõige ei ole see õigustatud sel juhul, kui võtta arvesse ühtekuuluvuspoliitika prioriteetide kõrget kontsentratsiooni teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisel ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutamisel, kus abisaajate/toetusesaajate loetelus on vajalik suurettevõtte staatuses olevate üksuste olemasolu (sh võrsefirmad).

    Muudatusettepanek 11

    Artikkel 6

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    1.   ERFist ja Ühtekuuluvusfondist ei toetata järgmist:

    1.   ERFist ja Ühtekuuluvusfondist ei toetata järgmist:

    a)

    tuumajaamade tegevuse lõpetamine või nende rajamine;

    a)

    tuumajaamade tegevuse lõpetamine või nende rajamine;

    b)

    investeeringud selliste kasvuhoonegaaside vähendamisse, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest;

    b)

    investeeringud selliste kasvuhoonegaaside vähendamisse, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest;

    c)

    tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ja turustamine;

    c)

    tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ja turustamine;

    d)

    määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevad ettevõtjad;

    d)

    määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevad ettevõtjad;

    e)

    investeeringud lennujaamataristusse , välja arvatud äärepoolseimates piirkondades;

    e)

    investeeringud lennujaamataristusse , välja arvatud juhul, kui need on seotud keskkonnakaitsega või sellega kaasnevad investeeringud, mis on vajalikud negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks, ja välja arvatud äärepoolseimates piirkondades;

    f)

    investeeringud jäätmete prügilasse ladustamisse;

    f)

    investeeringud jäätmete prügilasse ladustamisse;

    g)

    investeeringud jäätmejääkide käitlemise rajatistesse;

    g)

    investeeringud jäätmehierarhiasse mittekuuluvate jäätmejääkide (mitte eraldi kogutud, segaolme) lõpliku käitlemise rajatistesse vastavalt direktiivi (EL) 2018/851 artiklile 4, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades teatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ;

    h)

    investeeringud fossiilkütuste tootmisse, töötlemisse, ladustamisse või põlemisse, välja arvatud investeeringud, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/33/EÜ artiklis 4 määratletud keskkonnasõbralike sõidukitega;

    h)

    investeeringud fossiilkütuste tootmisse, töötlemisse, ladustamisse või põlemisse, välja arvatud investeeringud, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/33/EÜ artiklis 4 määratletud keskkonnasõbralike sõidukitega;

    i)

    investeeringud lairibataristusse piirkondades, kus on vähemalt kaks samaväärse kategooria lairibavõrku;

    i)

    investeeringud lairibataristusse piirkondades, kus on vähemalt kaks samaväärse kategooria lairibavõrku;

    j)

    rahastamine raudteeveeremi ostmiseks, välja arvatud juhul, kui see on seotud:

    j)

    rahastamine raudteeveeremi ostmiseks, välja arvatud juhul, kui see on seotud:

     

    i)

    määruse (EÜ) nr 1370/2007 (muudetud) kohase avaliku pakkumismenetluse teel saadud avaliku teenindamise kohustuse täitmisega;

     

    i)

    määruse (EÜ) nr 1370/2007 (muudetud) kohase avaliku pakkumismenetluse teel saadud avaliku teenindamise kohustuse täitmisega;

     

    ii)

    raudteeveoteenuste osutamisega liinidel, mis on täielikult konkurentsile avatud ja toetusesaaja on määruse (EL) 2018/xxxx [InvestEU määruse] alusel rahastamiskõlblik uus turule siseneja.

     

    ii)

    raudteeveoteenuste osutamisega liinidel, mis on täielikult konkurentsile avatud ja toetusesaaja on määruse (EL) 2018/xxxx [InvestEU määruse] alusel rahastamiskõlblik uus turule siseneja.

     

    k)

    meetmed, mis aitavad kaasa mis tahes sotsiaalse tõrjutuse või diskrimineerimise vormidele.

    2.   Lisaks ei toetata Ühtekuuluvusfondist investeeringuid eluasemetesse, välja arvatud seoses energiatõhususe või taastuvenergia kasutamise edendamisega.

    2.   Lisaks ei toetata Ühtekuuluvusfondist investeeringuid eluasemetesse, välja arvatud seoses energiatõhususe või taastuvenergia kasutamise edendamisega.

    3.   Ülemeremaad ja -territooriumid ei ole ERFi ega Ühtekuuluvusfondi raames rahastamiskõlblikud, kuid võivad osaleda Interregi programmides vastavalt määruses (EL) 2018/xxxx [ETK (Interreg)] sätestatud tingimustele.

    3.   Ülemeremaad ja -territooriumid ei ole ERFi ega Ühtekuuluvusfondi raames rahastamiskõlblikud, kuid võivad osaleda Interregi programmides vastavalt määruses (EL) 2018/xxxx [ETK (Interreg)] sätestatud tingimustele.

    Motivatsioon

    Ad 1. (e) Komitee soovitab kaaluda lennujaamataristu kliima- ja keskkonnaaspekte, nagu on sätestatud praeguses määruses (EL) nr 1301/2013 [ERF].

    Ad 1. (g) „jääkjäätmete“ täpsustamine.

    Ad 1. (k) ERFi määruse põhjenduses 5 on sätestatud põhimõtted, sealhulgas võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtted, mida tuleks ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel järgida. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele mis tahes kujul. Erinevalt eelmisest programmitöö perioodist ei kuulu see põhimõte enam määruse artiklitesse. Komitee soovib tagada, et liikmesriigid täidaksid neid kohustusi.

    Muudatusettepanek 12

    Artikkel 8

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    1.   ERFist võidakse toetada integreeritud territoriaalset arengut määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames kooskõlas kõnealuse määruse [uus ühissätete määrus] III jaotise II peatükiga.

    1.   ERFist võidakse toetada integreeritud territoriaalset arengut määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames kooskõlas kõnealuse määruse [uus ühissätete määrus] III jaotise II peatükiga.

    2.   Liikmesriigid rakendavad ERFi toetatavat integreeritud territoriaalset arengut üksnes määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artiklis [22] osutatud vormide kaudu.

    2.   Liikmesriigid rakendavad ERFi toetatavat integreeritud territoriaalset arengut muu hulgas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artiklis [22] osutatud vormide kaudu. See võib toimuda ka mitmest fondist rahastamise lähenemisviisi kaudu koostöös ESF Plussiga, vajadusel EAFRD ja EMKFiga.

    Motivatsioon

    Mõnedes liikmesriikides on edukalt rakendatud integreeritud territoriaalse arengu teisi vorme. Ei ole selge, miks peaks nende vormide kasutamine tulevikus välistatud olema.

    Muudatusettepanek 13

    Artikkel 9

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    1.   ERFist toetatakse territoriaalsetel strateegiatel põhinevat integreeritud territoriaalset arengut kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [23] ja see areng on suunatud linnapiirkondadele („kestlik linnaareng“) kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames.

    1.   ERFist toetatakse territoriaalsetel strateegiatel põhinevat integreeritud territoriaalset arengut kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [23] ja see areng on suunatud linnapiirkondadele („kestlik linnaareng“) kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames.

    2.   Vähemalt 6 % ERFi vahenditest, mis on eraldatud liikmesriigi tasandil tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames muuks kui tehniliseks abiks, suunatakse kestliku linnaarengu tarbeks kogukonna juhitud kohaliku arengu, integreeritud territoriaalsete investeeringute või mõne muu poliitikaeesmärgi nr 5 kohase territoriaalse vahendi vormis.

    2.   Vähemalt 6 % ERFi vahenditest, mis on eraldatud liikmesriigi tasandil tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames muuks kui tehniliseks abiks, suunatakse kestliku linnaarengu tarbeks kogukonna juhitud kohaliku arengu, integreeritud territoriaalsete investeeringute või mõne muu poliitikaeesmärgi nr 5 kohase territoriaalse vahendi vormis.

     

    Vähemalt 6 %, mis on ette nähtud linnade kestliku arengu jaoks, tuleks määratleda poliitikaeesmärgi nr 5 toimingute ja konkreetsete poliitikaeesmärkide nr 1–4 alusel, nagu on märgitud I lisas.

    Asjaomases programmis või asjaomastes programmides sätestatakse selleks kavandatud summad vastavalt määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [17 lõike 3] punkti d alapunktile vii.

    Asjaomases programmis või asjaomastes programmides sätestatakse selleks kavandatud summad vastavalt määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [17 lõike 3] punkti d alapunktile vii.

    3.   Lõike 2 kohast kestlikule linnaarengule eraldatud toetuse osakaalu järgitakse kogu programmitöö perioodi jooksul, kui ERFi eraldised paigutatakse ümber programmi prioriteetide või programmide vahel, sealhulgas vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [14].

    3.   Lõike 2 kohast kestlikule linnaarengule eraldatud toetuse osakaalu järgitakse kogu programmitöö perioodi jooksul, kui ERFi eraldised paigutatakse ümber programmi prioriteetide või programmide vahel, sealhulgas vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [14].

    4.   Kui ERFi eraldist vähendatakse pärast määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [99] kohast vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli [98] kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata lõike 2 järgimist uuesti.

    4.   Kui ERFi eraldist vähendatakse pärast määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [99] kohast vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli [98] kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata lõike 2 järgimist uuesti.

    Motivatsioon

    Täpsustus. Seda punkti mainitakse juba määruse I lisa joonealuses märkuses, kuid selgem on seda ka artiklites mainida.

    Muudatusettepanek 14

    Artikkel 10

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    1.   ERFist toetatakse ka Euroopa linnaarengu algatust, mida rakendab komisjon otseselt ja kaudselt hallatavate vahendite abil.

    1.   ERFist toetatakse ka Euroopa linnaarengu algatust, mida rakendab komisjon otseselt ja ühiselt hallatavate vahendite abil.

    Kõnealune algatus hõlmab kõiki linnapiirkondi ja toetab liidu linnade tegevuskava.

    Kõnealune algatus hõlmab kõiki linnapiirkondi ja toetab liidu linnade tegevuskava partnerluse ja korraldusega seotud kulusid .

    2.   Euroopa linnaarengu algatus koosneb järgnevast kolmest tegevussuunast, mis kõik on seotud linnade säästva arenguga:

    2.   Euroopa linnaarengu algatus koosneb järgnevast kolmest tegevussuunast, mis kõik on seotud linnade säästva arenguga:

    a)

    toetus suutlikkuse suurendamiseks;

    a)

    toetus suutlikkuse suurendamiseks; sealhulgas kohalike esindajate vahetusprogramm (Erasmus kohalike ja piirkondlike esindajate jaoks);

    b)

    toetus uuenduslikeks tegevusteks;

    b)

    toetus uuenduslikeks tegevusteks;

    c)

    toetus teabele, poliitilise strateegia väljatöötamisele ja teavitamisele.

    c)

    toetus teabele, territoriaalse mõju hindamistele, poliitilise strateegia väljatöötamisele ja teavitamisele.

    Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel võidakse Euroopa linnaarengu algatuse raames toetada ka valitsustevahelist koostööd linnu käsitlevatel teemadel.

    Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel võidakse Euroopa linnaarengu algatuse raames toetada ka valitsustevahelist koostööd linnu käsitlevatel teemadel , nagu säästvate linnade võrdlusraamistik ja Euroopa Liidu territoriaalne tegevuskava ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimine ;

    Motivatsioon

    Levimas on kohaliku, linna- ja alapiirkondliku arengu, innovatsiooni ja suutlikkuse suurendamise skeemid, mis on väga sageli eraldatud või alarahastatud. Nende ühe katuse alla panemine ja sidumine väljaspool Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide reguleerivat raamistikku asuvate seotud algatustega tagab suurema järjepidevuse, väldib kattumisi ja tagab vastastikuse täiendamise. Samuti on oluline tagada, et lõplikud abisaajad, kohalikud omavalitsused, saavad suutlikkuse suurendamise rahastamisest peamise osa, erinevalt praegusest valdkondliku eesmärgi nr 9 ja tehnilise abi olukorrast.

    Muudatusettepanek 15

    Artikkel 11

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    1.   Äärepoolseimatele piirkondadele ettenähtud spetsiaalset lisaeraldist kasutatakse lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel, ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud viisil püsivalt piiravast asjaolust.

    1.   Äärepoolseimatele piirkondadele ettenähtud spetsiaalset lisaeraldist kasutatakse lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel, ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud viisil püsivalt piiravast asjaolust. Äärepoolseimatele piirkondadele ettenähtud spetsiaalne lisaeraldis jäetakse valdkondliku keskendamise alt välja.

    2.   Lõikes 1 osutatud eraldisega toetatakse järgmist:

    2.   Lõikes 1 osutatud eraldisega toetatakse järgmist:

    a)

    artikli 4 kohaldamisalasse kuuluvad meetmed;

    a)

    artikli 4 kohaldamisalasse kuuluvad meetmed;

    b)

    erandina artiklist 4 meetmed, millega kaetakse tegevuskulud selliste äärepoolseimate piirkondade lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel, ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud viisil püsivalt piiravast asjaolust.

    b)

    erandina artiklist 4 meetmed, millega kaetakse tegevuskulud selliste äärepoolseimate piirkondade lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel, ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud viisil püsivalt piiravast asjaolust.

    Lõikes 1 osutatud eraldistega võidakse toetada ka kulutusi, millega kaetakse äärepoolseimates piirkondades avaliku teenindamise kohustuse ja lepingutega seotud hüvitisi.

    Lõikes 1 osutatud eraldistega võidakse toetada ka kulutusi, millega kaetakse äärepoolseimates piirkondades avaliku teenindamise kohustuse ja lepingutega seotud hüvitisi.

    3.   Lõikes 1 osutatud eraldisega ei toetata järgmist:

    3.   Lõikes 1 osutatud eraldisega ei toetata järgmist:

    a)

    tegevused, mis on seotud ELi toimimise lepingu I lisas käsitletud toodetega;

    a)

    tegevused, mis on seotud ELi toimimise lepingu I lisas käsitletud toodetega;

    b)

    ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis a lubatud abi reisijateveoks;

    b)

    ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis a lubatud abi reisijateveoks;

    c)

    maksuvabastused ja vabastus sotsiaalmaksudest;

    c)

    maksuvabastused ja vabastus sotsiaalmaksudest;

    d)

    avaliku teenindamise kohustus, mida ettevõtjad ei ole täitnud ja kus riik teostab avalikku võimu.

    d)

    avaliku teenindamise kohustus, mida ettevõtjad ei ole täitnud ja kus riik teostab avalikku võimu.

     

    4.     Erandina artiklist 4 võib ERF toetada tootlikke investeeringuid äärepoolseimate piirkondade ettevõtetesse, hoolimata nende ettevõtete suurusest.

    Motivatsioon

    Võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eripära, võib ainult VKEsid toetav toetus olla vaid piiratud finantsvõimendusega.

    Muudatusettepanek 16

    Uus artikkel pärast artiklit 11

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

     

    Ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimusega piirkonnad

    ERFi kaasrahastatavate rakenduskavade puhul, mis hõlmavad ELi toimimise lepingu artiklis 174 märgitud raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondi, tuleb pöörata erilist tähelepanu nendele piirkondadele iseloomulike raskuste käsitlemisele.

    Eelkõige tuleb NUTS III alade suhtes, kus elanikke on alla 12,5 in/km2 või mille aastane keskmine elanikkonna vähenemine on alates 2007. aastast olnud rohkem kui –1 %, kohaldada konkreetseid piirkondlikke ja riiklikke kavasid, et meelitada kõnealusesse piirkonda rohkem inimesi ja julgustada neid jääma, samuti suurendada ettevõtlusinvesteeringuid ning juurdepääsetavust digitaal- ja avalikele teenustele, sh rahastamine osana partnerluslepingust.

    Motivatsioon

    See uus artikkel hõlmab hõredalt asustatud alasid ja laiemalt ka kõiki ülejäänud EL 27 allpiirkondi, mis on hõlmatud artikliga 174. Siiski on vaja välja selgitada rahaliselt juhitavad ERFi eraldised, mis ei kattu nendega, mida mõned piirkonnad juba saavad.

    Seega on väljapakutud valemi eesmärk muuta rahastamiskõlblikuks sellised kriteeriumid:

    —

    NUTS III ala (kuna see on tihti pigem allpiirkondlik, mitte piirkondlik NUTS II probleem ja praegustel kaartidel ei ole seda näha);

    —

    12,5 in/km2 (nagu põhjapoolsed äärealad)

    —

    või alates 2007. aastast rahvaarvu vähenemine (st nii rahvaarvu väljavoolu kui ka põliselanike surma tagajärjel), kuna see oli peaaegu finantskriisi algus ja ka eelmise programmitöö perioodi algus).

    Käesoleva ettepanekuga luuakse Euroopa Komisjonile kohustus lisada see oma asjaomase liikmesriigi seisundit käsitleva dokumendi ettepanekute hulka lähtepunktina liikmesriikidega peetavate partnerluslepingu alaste läbirääkimiste tarvis.

    Andmed ja kaart Saksamaa föderaalministeeriumist (BBR)

    https://bit.ly/2KItBya.

    Muudatusettepanek 17

    I LISA

    ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ühised väljund- ja tulemusnäitajad – artikli 7 lõige 1

    Tabel 1. ERFi (tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimine ning Euroopa piirkondlik koostöö (Interreg)) ja Ühtekuuluvusfondi ühised väljund- ja tulemusnäitajad**

    Lisatakse uued tulemuste ühised näitajad (RÜT)

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    RÜT 26 – aastane lõppenergiatarbimine (millest: eluhooned, erasektori mitteeluhooned, avaliku sektori mitteeluhooned)

    RÜT 26 – kogu hoonestuse aastase energia kokkuhoiu protsent (võrreldes lähteolukorraga), mis on kooskõlas eesmärgiga saavutada ülitõhus ja vähenenud süsinikdioksiidi heitkogusega hoonestus, nagu on sätestatud riiklike elamute ja mitteeluhoonete pikaajalises renoveerimisstrateegias;

    RÜT 27 – kodumajapidamised, kellel on suurema energiatõhususega hooned

    RÜT 27 – kodumajapidamised, kellel on suurema energiatõhususega hooned , saavutades vähemalt 60 % energiasäästu võrreldes renoveerimise eelse tasemega (täieliku renoveerimise EÜ määratlus) ;

    RÜT 28 – parema energiatarbimisklassiga hooned (millest: eluhooned, erasektori mitteeluhooned, avaliku sektori mitteeluhooned)

    RÜT 28 – parema energiatarbimisklassiga hooned (millest: eluhooned, erasektori mitteeluhooned, avaliku sektori mitteeluhooned) , mille energiamärgis on pärast renoveerimist B;

     

    RÜT […] – kodumajapidamised, mille hoonete energiasäästlikkus on paranenud, jõudes pärast renoveerimist liginullenergiahoonete tasemele

    RÜT 29 – hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused*

    RÜT 29 – hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused*

    RÜT 30 – suurema energiatõhususega ettevõtted

    RÜT 30 – suurema energiatõhususega ettevõtted

    RÜT 31 – taastuvenergia kodutoodang (millest: elektrienergia, soojusenergia)

    RÜT 32 – taastuvenergia: võrguga ühendatud tegevvõimsus*

    RÜT […] – toetust saavate energiavaeste/haavatavate tarbijate arv, et parandada nende hoonete energiatõhusust.

    RÜT […] – lõplik taastuvenergia kogutarbimine ja tarbimine sektori kohta (küte ja jahutus, transport, elekter);

    RÜT […] – kogu toodetud taastuvenergia osakaal;

    RÜT […] – taastumatu energia aastase impordi vähendamine.

    RÜT […]  – taastuvenergia: võrguga ühendatud tegevvõimsus*

    Motivatsioon

    Tuleb laiendada vastavate energiatõhususe ja taastuvenergia näitajate kogu.

    Praeguse rahastamisperioodi kohta on saadud selge õppetund: kvantitatiivne eesmärk ilma a priori kohustusteta, kvaliteedikontrolli või kindla jälgimis- ja seiremetoodikata võib kaotada oma keskkonnahoidlikkuse.

    Euroopa Komisjoni väljapakutud kliimanäitajad on ebatäielikud ja mõnikord lihtsad: hindamata vastavat sihtväärtust tehniliselt teostatavast ja rahaliselt otstarbekast vaatepunktist, tähendavad mõned näitajad abisaajate lihtsat loendamist. Näiteks mõõdetakse üht ERFi väljundnäitajat „RÜV 18 – kodumajapidamised, kes saavad toetust oma hoone energiatõhususe parandamiseks“ tulemusnäitajaga „RÜT 27 – kodumajapidamised, kellel on suurema energiatõhususega hooned“. See näitajapaar näitab meetmest kasu saavate leibkondade koguarvu, kuid see ei näita energiatõhususe taseme paranemist, mis võib lõpuks olla suur või marginaalne. See tähendab, et eesmärgid võiksid olla seatud madalale, ilma et tulemusraamistik saaks hinnata vastava meetme ambitsioonikuse taset.

    Muudatusettepanek 18

    I LISA

    ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ühised väljund- ja tulemusnäitajad – artikli 7 lõige 1

    Tabel 1. ERFi (tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimine ning Euroopa piirkondlik koostöö (Interreg)) ja Ühtekuuluvusfondi ühised väljund- ja tulemusnäitajad**

    Lisatakse uued tulemuste ühised näitajad (RÜT) pärast RÜT 65

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

     

    RÜT […] – üle kuue kuu täitmata vabad töökohad

    Motivatsioon

    Ühisel väljundnäitajal „RÜV) 61 – tööhõiveteenuste ulatuslikumaid vahendeid kasutavate töötute arv aastas (suutlikkus)“ on ühine tulemusnäitaja esimese osa jaoks (RÜT 65 – igal aastal toetust saavaid tööhõiveteenuseid kasutavate tööotsijate arv). Teise osa näitaja tundub olevat puudu.

    Muudatusettepanek 19

    II LISA

    Artikli 7 lõikes 3 viidatud ERFi ja Ühtekuuluvusfondi tulemuslikkuse põhinäitajad

    Poliitikaeesmärk nr 2: Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu

    Lisatakse uus ühine väljundnäitaja (CCO) pärast näitajat CCO 09.

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

     

    CCO […] – parem kohanemine kliimamuutustega, riskide ennetamine, sh maavärinaohu ennetus, ning parem vastupanuvõime katastroofidele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele.

    Motivatsioon

    Poliitikaeesmärgile nr 2 lisatakse uus ühine väljundnäitaja (CCO), mis on seotud kliimamuutustega kohanemise, riskide ennetamise, sh maavärinaohu ennetuse, ning parema vastupanuvõimega katastroofidele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele.

    II.   POLIITILISED SOOVITUSED

    EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

    1.

    		 tervitab komisjoni kavatsust lihtsustada programmitöö perioodi 2021–2027 eeskirju ning märgib, et Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond on ühtses määruses, milles sätestatakse mõlema fondi suhtes kohaldatavad eeskirjad, ühendatud. Uus määruse ettepanek on lühem, sest ühissätete määrus hõlmab paljusid ühiseid osi;

    2.

    		 tervitab asjaolu, et ühtekuuluvuspoliitikat kohaldatakse jätkuvalt kõigi ELi piirkondade suhtes, kusjuures enamik selle vahenditest on suunatud kõige haavatavamatele piirkondadele; märgib heakskiitvalt, et Euroopa Komisjoni ettepanek kõnealuse õigusakti valdkonnas, mis kuulub jagatud pädevuse alla, on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega;

    3.

    		 märgib murega, et komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus nähakse ette Ühtekuuluvusfondi eelarve 46 %-line järsk vähendamine ja stabiilne eelarve ERFile (+ 1 %); avaldab kahetsust Euroopa territoriaalse koostöö eelarve 12 %-lise vähenemise pärast, kuigi see on tunnistatud üheks poliitikavaldkonnaks, millel on kõige konkreetsem ELi lisaväärtus;

    4.

    		 tuletab meelde, et Ühtekuuluvusfondi puhul on pidevalt tõestatud, et sellel on suur Euroopa lisaväärtus ja et see parandab ELi mainet tema kodanike silmis. Ühtekuuluvusfond näitab „rikkamate“ liikmesriikide solidaarsust „vaesemate“ liikmesriikidega peamiste taristute rajamise vallas. Sellel on selged ja tõestatud eelised nendele liikmesriikidele, kes panustavad ELi eelarvesse kõige rohkem. Kavandatavad kärped takistavad tõenäoliselt aluslepingu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamist;

    5.

    		 märgib, et Euroopa Komisjon teeb ettepaneku seada kliimaga seotud kulutuste eesmärgiks 25 % kogu mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2027. Siiski on kvantitatiivne eesmärk palju väiksem kui see, mis on võimalik ja vajalik, et täita täielikult ELi Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustusi. Ühtekuuluvuspoliitikas rakendatakse võrreldes teiste fondidega küllaltki hästi välja töötatud kliimakulutuste seiresüsteemi: ERF eraldaks kliimameetmeteks 30 %, Ühtekuuluvusfond 37 %;

    6.

    		 on mures asjaolu pärast, et Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on Euroopa jaoks suur väljakutse. Komitee on pikka aega olnud ambitsioonikate kliimaeesmärkide kaitsja ning kuna ERF ja Ühtekuuluvusfond on ELi eelarves peamine rahastamisvahend kliimakaitse eesmärkide saavutamiseks, peaksid ühtekuuluvuspoliitika horisontaalsed võimaldavad tingimused sisaldama nõuet, et liikmesriigid täidaksid oma siseriiklikes integreeritud energia- ja kliimakavades Pariisi kokkuleppe eesmärkidest tulenevaid kohustusi; lisaks tuleks neid vähemalt kogu programmitöö perioodi jooksul hoolikalt jälgida, et tagada, et kliimavaldkonna eesmärkide saavutamisel liigutakse õiges suunas;

    7.

    		 tervitab asjaolu, et ERF ja Ühtekuuluvusfond on muutunud „rohelisemaks“ ja et saastavad tegevused jäävad määruse reguleerimisalast välja;

    8.

    		 tervitab uut spetsiifilist Interregi komponenti, mis on mõeldud uuenduslike piirkondadevaheliste investeeringute jaoks, et toetada arukate spetsialiseerumisstrateegiatega seotud osalejate liitmist Euroopas, ning uut äärepoolseimate piirkondade komponenti; kutsub komisjoni üles suurendama Euroopa territoriaalse koostöö üldist eelarvet, et säilitada programmi „Interreg Europe“ ja piiriülese koostöö jaoks usaldusväärne eelarve, investeerides samas uutesse koostöö vormidesse;

    9.

    		 kutsub üles edendama mittediskrimineerimise põhimõtet alates programmitööst kuni aruandluseni ning lisama sooteadliku eelarvestamise kõikidesse rakendusetappidesse;

    10.

    		 avaldab vastuseisu ettepanekule, et ERFi valdkondlik keskendamine koonduks riiklikule tasandile; see tsentraliseeritud jaotamismehhanism on vastuolus kohapõhise lähenemisviisi ja ühtekuuluvuspoliitika mitmetasandilise valitsemise põhimõttega;

    11.

    		 juhib tähelepanu kasvavale rahaliste vahendite eraldamisele ja avaldab kahetsust, et EAFRD on välja jäetud ühissätete määrusest, millega kehtestatakse mitmesugustele fondidele kohaldatavad ühised eeskirjad;

    12.

    		 rõhutab vajadust ERFi ja ESF+ vahelise tugeva vastastikuse täiendavuse järele, et viia ellu integreeritud ja laiaulatuslikke algatusi kohalikul tasandil;

    13.

    		 märgib, et liikmesriike julgustatakse viima 5 % ERFi või Ühtekuuluvusfondi vahenditest üle uude InvestEU rahastamisvahendisse ja viima veel 5 % nende ERFi eraldistest üle Euroopa Komisjoni hallatavatesse ELi programmidesse. Siiski on vahendite jagatud haldamise lähenemisviis näidanud, et see mõjutab Euroopa majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Liikmesriigi tehtud ümberpaigutamise otsus tuleks teha koos kohalike ja piirkondlike partneritega kooskõlas partnerluse põhimõtte ja mitmetasandilise valitsemisega;

    14.

    		 toetab suurema tähelepanu pööramist jätkusuutlikule linnaarengule, eraldades riiklikul tasandil sellele valdkonnale 6 % ERFi vahenditest;

    15.

    		 märgib, et ERFi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks tuleks määratleda väljundi- ja tulemusnäitajad ja need peaksid oma tõlgenduselt olema ühemõttelised ning hõlmama eelkõige I ja II lisas nimetatud mõõtühikuid ning suutma koondada projektide tasandilt rakenduskavade ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide tasandile, ning nende mõõtmine ei tohiks olla toetusesaajatele liigselt koormav.

    Brüssel, 5. detsember 2018

    Euroopa Regioonide Komitee president

    Karl-Heinz LAMBERTZ

    Top