8.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 421/2

1)

kvaliteetse, kaasava ja võrdse koolihariduse võimaldamine kõikidele õpilastele on väga oluline prioriteet, mis mõjutab tulevikus Euroopa Liidu sotsiaalset arengut ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Haridusel on määrav roll noorte väljavaadete ja võimaluste jaoks ning see loob aluse õppurite eneseteostusele ühiskondlikus ja sotsiaalses elus, tööturul ja eraelus;

2)

üksikisikute jaoks on oluline jätkata õppimist kogu elu jooksul, et tulla toime kiiresti muutuva maailma väljakutsetega. Koolid, millel on laiema kogukonna toetus, võivad etendada olulist rolli, aidates üksikisikutel arendada erinevaid võtmepädevusi, (1) võtta vastutus oma elukestva õppe ja karjääri eest ning kujuneda aktiivseteks ja vastutustundlikeks kodanikeks;

3)

vajadusest rakendada õpetamisel, õppimisel ja kooliharidussüsteemide juhtimisel kaasaegseid lähenemisviise, mis põhinevad õppimisteaduse edusammudel ning aitavad koolidel reageerida õpilaste, ühiskonna ja tööturu, samuti digitaalsest ja tehnoloogilisest arengust tingitud muutuvatele haridusalastele nõudmistele;

4)

probleemidest, mis tuleb lahendada, et saavutada 2020. aastaks seatud sihti vähendada lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes (2) madala õppeedukusega isikute osakaalu, milleks on vaja tõsiseid poliitilisi jõupingutusi, et parandada koolide suutlikkust toetada kõiki, sealhulgas hariduslike erivajadustega või ebasoodsa taustaga õpilasi;

5)

asjaolust, et vaatamata viimase kümnendi jooksul saavutatud edule on vaja teha jätkuvaid jõupingutusi, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ peamine eesmärk vähendada varakult haridussüsteemist lahkumise määra (3);

6)

vajadusest edendada õiglust, võrdsust ja kaasavust koolihariduses ja selle kaudu, sest sotsiaalmajanduslik taust on jätkuvalt oluline mõjutegur õpilaste haridusalastes saavutustes,

7)

vajadusest investeerida õpetajatesse ja koolijuhtidesse kui määravasse tegurisse õpilaste saavutustes ning toetada neid vastutuse võtmisel ning parema tasakaalu saavutamisel ametialase sõltumatuse ja vastutuse vahel;

8)

kooliharidussüsteemide heade juhtimistavade olulisusest ning sellest, et kooli sõltumatuse ja vastutuse vaheline tasakaal on otsustava tähtsusega tegur kvaliteedi, võrdsete võimaluste ja tõhususe parandamisel hariduses;

9)

alushariduse ja lapsehoiu tähtsusest, millega pannakse alus parematele saavutustele kõigil järgmistel haridustasemetel ja osalemisele elukestvas õppes, samuti kõikide laste hariduse, heaolu ja arengu edendamise tähtsusest;

10)

Euroopa kooliharidust iseloomustab mitmekesisus ning liikmesriigid vastutavad täielikult oma haridussüsteemide korraldamise ja arendamise eest, mis tähendab, et ühiste probleemide lahendamine ja sihipäraste reformide rakendamine võib sõltuvalt riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest oludest varieeruda;

11)

Euroopa koostööl koolihariduse valdkonnas on, eelkõige programmi Erasmus+ kaudu, suur ELi lisaväärtus ja oluline roll kvaliteetse hariduse tagamisel, luues tihedamaid kontakte Euroopa noorte vahel, edendades ühist Euroopa identiteeti ja toetades haridusvaldkonna poliitikareforme;

12)

tagada kvaliteetne ja kaasav haridus (5) ning panustada kõikide õpilaste annete ja potentsiaali arendamisse järgmiselt:

13)

innustada õpetajaid ja koolijuhte:

14)

liikuda paremini toimiva, õiglasema ja tõhusama juhtimise suunas järgmiselt:

15)

laiendada koolidevahelist koostööd, tehes programmi „Erasmus+“ kaudu paremini kättesaadavaks koolide partnerluse, eTwinningu, üliõpilaste, personali ja õpetajate koolitajate liikuvuse, sealhulgas tööd alustanud ja tulevaste õpetajate ning koolijuhtide praktiliste kogemuste omandamise võimalused välismaal;

16)

soodustada parimate tavade vahetamise ja vastastikuse õppe kaudu kõikide noorte laialdaste võtmepädevuste arendamist, mis hõlmavad põhioskusi, digipädevusi ning isiklikku ja sotsiaalset arengut ja kodanikuaktiivsust toetavaid pädevusi;

17)

suurendada koolide valmisolekut õppeprotsessiks digiajastul, näiteks edendades õpetajate enesehindamist ja digioskuste arendamist digipädevuse raamistiku abil, uurida vabatahtliku enesehindamise vahendi potentsiaali koolide digisuutlikkuse hindamisel ning arendada edasi ELi veebikeskkondi ja veebipõhiseid vahendeid;

18)

tõhustada loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste, (kunsti) ja matemaatika õpetamist, edendades parimaid tavasid, tugevdades ELi tasandil koolide koostööd kõrgharidus-, teadusuuringute ja ärisektoriga, ning tegelda soolise ebavõrdsuse ja sooliste stereotüüpide likvideerimisega;

19)

tugevdada vastastikust õpet ja vastastikust nõustamist ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist, eelkõige alushariduse ja lapsehoiu, kvaliteedi tagamise, õpetajate ja koolijuhtide karjääri ja täienduskoolituse ning kaasava hariduse valdkonnas;

20)

edendada ja toetada kaasavust hariduses, sealhulgas erineva keelelise ja kultuurilise taustaga õpilaste õpetamispoliitika katsete kaudu, ning tugevdada liikmesriikide koostööd Euroopa Eripedagoogika ja Kaasava Hariduse Agentuuri ning muude asjaomaste asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

21)

edendada ja toetada haridusalaseid teadusuuringuid ning levitada selliste teadusuuringute tulemusi, arendada koostöös liikmesriikidega ühist tulemuslikku tegevust OECDga, et koguda ühiseid võrreldavaid andmeid ja aruandeid koolihariduse kohta, tõhustades sealhulgas Eurydice võrgustiku ja OECD ühist andmekogumist;

22)

aidata vabatahtlikult abi taotlevatel liikmesriikidel välja töötada ja rakendada kooliharidussüsteemi ulatuslikke reforme, luues nõudlusel põhineva tehnilise toe ning võttes seejuures täielikult arvesse subsidiaarsuse põhimõtet. Tuge saaks pakkuda komisjoni talituste (sealhulgas struktuurireformi tugiteenistuse) ja ELi rahastamisvahendite (nt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning programmi „Erasmus+“) kaudu;

23)

et komisjon võtaks käesolevaid järeldusi täielikult arvesse, kui ta koostab ettepanekuid, mis käsitlevad tulevast strateegilist koostööraamistikku hariduse ja koolituse valdkonnas ning liidu haridus- ja koolitusprogrammi pärast 2020. aastat.