Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52017AE5444

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“ [COM(2017) 770 final]

EESC 2017/05444

ELT C 197, 8.6.2018, p. 33–37 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

8.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 197/33

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“

[COM(2017) 770 final]

(2018/C 197/06)

Raportöör:

Javier DOZ ORRIT

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 18.1.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

20.12.2017

Vastuvõtmine täiskogus

18.1.2018

Täiskogu istungjärk nr

531

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

182/2/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

 Komitee tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon asetab soovituses euroala poliitikameetmete kohta (1) peamiste eesmärkidena rõhu kestlikule ja kaasavale majanduskasvule, vastupanuvõimele ja lähenemisele.

1.2.

 Komitee märgib, et kuigi majanduse elavnemine euroalal on eelmise aastaga võrreldes hoogustunud, on see endiselt „ebakindel“, „puudulik“ ja „ebatüüpiline“, nagu on märgitud komisjoni sügiseses majandusprognoosis (2).

1.3.

 Vaatamata loodavate töökohtade arvu suurenemisele on nii Euroopa Komisjonil kui ka Euroopa Keskpangal arvukalt tõendeid selle kohta, et „tööturu loidus“ on endiselt märkimisväärne – see faktor on tinginud ka suhteliselt aeglase palgakasvu võrreldes majanduse taastumise määraga. Töötuse ja vaeghõive püsimine euroalal tähendab oskuste ja tootmissuutlikkuse kadu nendes liikmesriikides ja kujutab endast suurt ohtu sotsiaalsele kaasatusele, heaolule ja võrdsusele.

1.4.

 Lisaks on investeeringute tase madalam kui 2008. aastal, mis tekitab samuti märkimisväärseid tootmispotentsiaali kadusid paljudes euroala liikmesriikides. Euroala pidev jooksevkonto ülejääk ülejäänud maailma suhtes viitab sellele, et euroala sisenõudlus on endiselt madal.

1.5.

 Komitee tunnistab asjaolu, et avaliku ja erasektori kõrge võlatase muudab euroala majanduse haavatavaks ning nõustub vajadusega neid vähendada.

1.6.

 Pärast eelnimetatud teguritest tulenevate suhteliste võimaluste ja ohtude hoolikat kaalumist ei nõustu komitee Euroopa Komisjoni ettepanekuga üldjoontes neutraalse eelarvepoliitika järgimiseks ning teeb selle asemel ettepaneku rakendada positiivset eelarvepoliitikat – ligikaudu 0,5 % SKPst. Komisjoni prognoositud majanduskasvu aeglustumine aastatel 2017–2019, EKP rahapoliitika väljakuulutatud muudatus, selge investeeringute puudujäägi püsimine ning maailma kaubanduses valitsevad ja geopoliitilised ohud eeldavad samuti, et rõhuasetus liigub rahapoliitikalt üle fiskaalpoliitikale.

1.7.

 Eelarvepoliitiline stiimul riiklikele investeeringutele suurendaks lühiajaliselt nõudlust, kuid suurendaks ka pikaajaliselt majanduskasvu potentsiaali, mis aitaks tegeleda avaliku sektori võla jätkusuutlikkuse küsimusega. Sellised riiklikud investeeringud peaksid keskenduma mitte ainult taristule, vaid ka haridus- ja oskuste meetmetele (sotsiaalsed investeeringud), aidates seega rakendada hiljuti välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba mõningaid põhimõtteid.

1.8.

 Komitee soovitab, et eelarve-eeskirjade kohaldamisel peaks Euroopa Komisjon stabiilsuse ja kasvu pakti kohaldamisalast välja arvama avaliku sektori kulud investeeringutele.

1.9.

 Komitee tervitab Euroopa Komisjoni soovituses sisalduvat selgesõnalist viidet struktuurireformide prioriseerimisele, mis mitte üksnes ei suurenda tootlikkust ja kasvupotentsiaali, ei paranda ettevõtluskeskkonda ega toeta investeeringuid, vaid ka toetab kvaliteetsete töökohtade loomist ja vähendab ebavõrdsust, mis on kooskõlas komitee varasemates arvamustes tehtud üleskutsetega (3). Komitee kordab, et tagamaks kodanike ülitähtsat toetust euroala ülesehitamisele ja sellega kaasnevate struktuurireformide teostamisele, tuleb tugevdada kõnealuste reformide sotsiaalset mõõdet ning kasutada demokraatlikke, läbipaistvaid euroala juhtimise vorme, mille eesmärk on tagada majanduslik heaolu ja kõrge elatustase.

1.10.

 Komiteel on heameel selle üle, et Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike üles võitlema maksudest kõrvalehoidumise vastu, jätkates muu hulgas tööd äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) alal. Komitee peab ühtlasi prioriteetseks, et Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid rakendaksid tõhusaid meetmeid majanduslikel, poliitilistel ja eetilistel põhjustel – neid meetmeid, milles on juba kokku lepitud ja ka uusi – maksupettuste, rahapesu ja maksuparadiiside ebaseaduslike tegevuste vastu.

1.11.

 Komitee toetab majandus- ja rahaliidu süvendamise jaoks vajalikke meetmeid, sh nii pangandusliidu – Euroopa hoiuste tagamise skeemi, ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsemeetme ja Euroopa järelevalveraamistiku tugevdamise riskide kuhjumise vältimiseks – kui ka kapitaliturgude liidu võimalikult kiiret ja täielikku elluviimist. Need mõlemad peavad andma panuse majanduse paremasse ja mitmekesisemasse rahastamisse ning lisaks muutma majandus- ja finantssüsteemi stabiilsemaks, turvalisemaks ja vastupanuvõimelisemaks tänu ulatuslikumale piiriülesele erasektori riskide jagamisele ja finantsintegratsioonile.

1.12.

 Vastavalt varasemale arvamusele ECO/435 kordab komitee oma seisukohta, et euro on kogu ELi vääring ning rõhutab vajadust:

—

luua fiskaalliit;

—

suurendada liikmesriikide vastutust ja omavastutust euroalaga seotud kohustuste suhtes;

—

viia ellu struktuurireformid Euroopa poolaasta raames;

—

tugevdada veelgi enam majanduslikku koordineerimist ja juhtimist ning luua Euroopa Valuutafond;

—

tõhustada finantsvahenduse süsteemi selliselt, et tugevdatakse tegelikke pikaajalisi investeeringuid, kasutades optimaalselt Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi 2.0 pakutavaid võimalusi;

—

muuta majandus- ja rahaliit vastupidavamaks, et see saavutaks maailmas suurema mõjuvõimu.

2.   Taust

2.1.

 Pärast Euroopa tuleviku teemalise arutelu algatamist ja sellega seotud aruteludokumentide – eelkõige majandus- ja rahaliidu süvendamise ning ELi sotsiaalmõõtme tuleviku kohta – avaldamist ning Euroopa sotsiaalõiguste samba väljakuulutamist sotsiaalküsimuste tippkohtumisel Göteborgis, avaldas Euroopa Komisjon oma iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi koos soovitusega euroala poliitikameetmete kohta 2018. aastal. Euroopa Komisjoni peamised soovitused on järgmised:

2.2.

 Järgida poliitikat, mis toetab jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, ning parandada vastupanuvõimet, tasakaalustamist ja lähenemist. Jooksevkonto puudujäägi või suure välisvõlaga liikmesriigid peaksid täiendavalt üritama piirata tööjõu ühikukulu kasvu. Jooksevkonto ülejäägiga liikmesriigid peaksid täiendavalt edendama palgakasvu ja rakendama prioriteetsed meetmed, mis soodustavad investeeringuid ja sisenõudlust ning hõlbustavad euroala tasakaalustamist.

2.3.

 Seada eesmärgiks üldjoontes neutraalne eelarvepoliitika euroala koondtasemel ja tasakaalustatud poliitikameetmed.

2.4.

 Viia ellu reformid, mis edendavad kvaliteetsete töökohtade loomist, võrdseid võimalusi, juurdepääsu tööturule ja õiglasi töötingimusi ning toetavad sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust.

2.5.

 Jätkata tööd pangandusliidu loomise lõpuleviimiseks seoses riski vähendamise ja jagamisega (sealhulgas Euroopa hoiuste tagamise skeem), käivitades ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsemeetme ja tugevdades Euroopa järelevalveraamistikku, et vältida riskide kuhjumist.

2.6.

 Võtta meetmeid, et tuntavalt kiirendada viivislaenude vähendamist nõukogus (ECOFIN) kokku lepitud tegevuskava alusel ja edendada finantsvõimenduse vähendamist liikmesriikides, kus erasektori võlakoormus on suur. Edendada ELi kapitaliturgude integreerimist ja arengut, et toetada reaalmajanduse kasvu, tagades samas finantsturgude stabiilsuse.

2.7.

 Teha kiireid edusamme majandus- ja rahaliidu väljakujundamiseks.

3.   Üldised ja konkreetsed tähelepanekud

3.1.

 Võrreldes Euroopa Komisjoni varasemate prognoosidega on majanduskasvu tempo tõusnud ja see kasv on laienenud rohkematesse euroala liikmesriikidesse kui möödunud aastal. Teisest küljest tuleks viidata järgmisele kolmele aspektile.

3.2.

 Esiteks järgneb see taastumise kiirenemine kogu euroalal valitsenud suhteliselt pikale seisakuperioodile, võrreldes teiste majandusruumidega nagu näiteks USA. See seisak ja euroala majanduspoliitika läbikukkumine selle leevendamisel on jätnud tõsiseid majanduslikke ja sotsiaalseid arme euroala mitmesse piirkonda ning on vähendanud kodanike usaldust ELi suutlikkuse vastu heaolu tagamisel.

3.3.

 Teiseks kujutab Euroopa Komisjoni sügiseses prognoosis 2017. aasta majanduskasvu määraks pakutud 2,2 % endast tõenäoliselt kõrgpunkti võrreldes 2018. ja 2019. aastaga, mil majanduskasv kujuneb eeldatavasti veidi väiksemaks – vastavalt 2,1 % ja 1,9 %. Sisenõudlus euroalal, millest annab tunnistust märkimisväärselt kõrge jooksevkonto ülejääk ülejäänud maailma suhtes, on jäänud tagasihoidlikuks: eratarbimine küll kasvab, kuid hakkab eeldatavasti aeglustuma, samas kui investeerimislõhe püsib.

3.4.

 Kolmandaks on majanduse taastumine sõltunud EKP poolt aktiivselt rakendatud ekspansiivse ja ebakonventsionaalse rahapoliitika toetamisest, mis tõi kaasa põhjendamatud piirangud fiskaalpoliitikale. EKP teatas hiljuti, et hakkab oma ebakonventsionaalsetest poliitikameetmetest järk-järgult loobuma. See küll ei tähenda, et rahapoliitika toetus kaob ära, sest vajadus toetavama eelarvepoliitika järele ei ole vähenenud.

3.5.

 Lisaks muutustele rahapoliitikas ja majanduskasvu eeldatavale aeglustumisele pärast 2018. aastat on teisi põhjuseid, miks soovitada euroalal mõõdukalt positiivset eelarvepoliitikat (komitee arvates 0,5 % SKP-st): pidev investeeringute puudujääk, mida ei esine maailma teistes majandusruumides; töötuse määr, mis 2017. aastal oli liiga kõrge – 9,1 % – ning pidevad geopoliitilised ohud ja ohud maailma kaubandusele, mis tulenevad esilekerkivatest protektsionistlikest poliitikameetmetest, mida rakendab eelkõige USA. Seega on poliitikameetmete kombinatsioonis vaja kasutada kõiki vahendeid, mis soodustavad kestlikku majanduskasvu.

3.6.

 Komitee leiab, et Euroopa Komisjoni poolt välja pakutust mõnevõrra ekspansiivsem eelarvepoliitika euroalal tervikuna oleks majanduse taastumisele kasulikum ning oleks pikas perspektiivis kooskõlas valitsemissektori võla jätkusuutlikkusega. Selles küsimuses aitaks investeeringute kuldreegli (k.a sotsiaalsed investeeringud) kohaldamine eelarve-eeskirjade rakendamisel ja see looks ka soodsa raamistiku kaasavamale majanduskasvule ja ülespoole suunatud lähenemisele. Samuti oleks oluline edendada sotsiaalselt vastutustundlikku ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele suunatud investeerimist.

3.7.

 Komitee väljendab oma täielikku nõusolekut komisjoni kriteeriumile eelarvepoliitilise manööverdamisruumi ja maksebilansi ülejäägiga riikide vajadusele suurendada avaliku sektori investeeringute määra põhjendusega, et see aitaks luua märkimisväärselt positiivset ülekanduvat mõju kogu euroalale. Mõju SKP-le pikemal ajavahemikul ületaks lühiajalise mõju, kuna avaliku sektori investeeringud suurendavad erakapitali ja tööjõu tootlikkust pikema aja jooksul (4).

3.8.

 Komitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni üleskutse üle jooksevkonto puudujäägiga ja suure välisvõlaga liikmesriikidele keskenduda oma tootlikkuse kasvu parandamisele, kuid samuti ärikeskkonna paranemisele. Sellega seoses märgib komitee, et tootlikkuse kasvust tulenev tulude ja rikkuse õiglane ümberjagamine peaks suurendama võrdsust ja avaldama positiivset mõju sisenõudlusele ja kogunõudlusele euroalal. Oluline on stimuleerida sisenõudlust majanduskasvu toetamise ja kriisi ületamise vajaliku tingimusena. Palkade, eelkõige kõige madalamate palkade suurendamine on tänapäeval üks kõige olulisem vahend, mille abil neid eesmärke saaks Euroopa majanduses ja ühiskonnas saavutada.

3.9.

 Eelarvepoliitika kooskõlastamist peaksid täiendama edusammud maksualase ühtlustamise suunas, mille üks peamisi eesmärke on teha lõpp maksudest kõrvalehoidumisele ELis. Komitee toetab äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi direktiivi kiiret vastuvõtmist. See on vajalik vahend meetmete rakendamiseks, mis teevad lõpu skandaalsele maksudest kõrvalehoidumisele, millega tegelevad erinevad rahvusvahelised äriühingud, kelle tõttu jääb avaliku sektori eelarvetel saamata 40–60 miljardit eurot, (5) samas rakendavad nad ebaausat konkurentsi ettevõtete suhtes, kes täidavad oma maksukohustusi ausalt.

3.10.

 Maksupettuste, rahapesu ja maksuparadiisides viljeldavate ebaseaduslike tegevustega liigutatakse summasid, mis on palju suuremad eelmises lõigus toodud summadest, mis jäävad puudu avaliku sektori eelarvest ajal, mil neid eriti vajatakse. Komitee arvates peaks ELi institutsioonide ja liikmesriikide prioriteet olema juhtida ülemaailmset võitlust selliste kuritegude vastu, rakendada kiiresti juba heaks kiidetud õiguslikke vahendeid nendega tegelemiseks ja võtta mis tahes vajalikke meetmeid nende oluliseks vähendamiseks.

3.11.

 Komitee on veendunud, et struktuurireformide puhul tuleks prioriteediks seada need reformid, mis suurendavad tootlikkuse kasvu, kuid tugevdavad ka töökohakindlust ja sotsiaalkaitsesüsteemi asjakohaste ettevõtlustingimuste raamistikus. Mitte ükski euroala riik ei suuda konkureerida nüüdisaegses maailmas madalate palkade ja juhutöö põhjal. Rõhuasetus peaks olema reformidel, mis kombineerivad kokkulepitud paindlikkuse turvalisusega, et suurendada ja luua stiimuleid tõhustamise, oskuste ja innovatsiooni suurendamiseks. Tööturureformid peaksid edendama tööhõive suuremat stabiilsust, mis aitaks parandada nii euroala majanduse pakkumise kui ka nõudluse poolt isegi lühikeses perspektiivis. Samuti peaksid reformid aitama tugevdada kollektiivläbirääkimisi, mis tuginevad sotsiaalpartnerite autonoomiale, ja sotsiaaldialoogi.

3.12.

 Komitee leiab, et pakutud sammud pangandusliidu lõpuleviimiseks on väga olulised, et kergendada liikmesriikide valitsuste eelarvete koormust ning tagada seejuures pangandussüsteemi stabiilsusest tulenev kasu üldsusele.

3.13.

 Samuti on vaja tegeleda kapitaliturgude liidu ülesehitamisega. Üheskoos pangandusliiduga tuleb selle abil laiendada ja mitmekesistada majanduse finantseerimise allikaid. Ulatuslikum piiriülene erasektori riskide jagamine ja finantsintegratsioon peavad muutma majandus- kui ka finantssüsteemi stabiilsemaks, turvalisemaks ja vastupanuvõimelisemaks. Vajaduse korral saab niiviisi majanduslike vapustuste asümmeetrilisi mõjusid paremini ohjata, millest tõuseb kasu kõigile liikmesriikidele.

3.14.

 Eelnevat silmas pidades rõhutab komitee taas kord, et pankade viivislaenude küsimusega tegelemine on väga oluline majanduskasvu taaskäivitamisele suunatud poliitikasuundade täiendamiseks. Probleemi käsitlemiseks tuleks võtta viivitamatult meetmeid, arvestades samas tarbijakaitsealaste kaalutlustega.

Brüssel, 18. jaanuar 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS

(1)  „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“, COM(2017) 770 final.

(2)  Euroopa Komisjon, 2017, „Euroopa majandusprognoos – sügis 2017“.

(3)  Vt sellega seoses järgmised EMSK arvamused: „Euroala majanduspoliitika (2016)“ELT C 177, 18.5.2016, lk 41, „Euroala majanduspoliitika (2017)“ELT C 173, 31.5.2017, lk 33, ja „Euroala majanduspoliitika (2017)“ELT C 81 2.3.2018, lk. 216.

(4)  Komisjoni talituste töödokument, „Analysis of the Euro Area economy, accompanying the document, Recommendation for a Council Recommendation on the economic policy of the euro area“, SWD(2017) 660 final, lk 5.

(5)  Komisjoni talituste töödokument, samas, lk 9.

Top