52017AE4464

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52017AE4464 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52017AE4464

Help

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Valitsusvälised osalejad kliimameetmete hoogustajatena“ (ettevalmistav arvamus Euroopa Komisjoni taotlusel)

EESC 2017/04464

ELT C 227, 28.6.2018, pp. 35–44 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

28.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 227/35

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Valitsusvälised osalejad kliimameetmete hoogustajatena“

(ettevalmistav arvamus Euroopa Komisjoni taotlusel)

(2018/C 227/05)

Raportöör:	Mindaugas MACIULEVIČIUS
Kaasraportöör:	Josep PUXEU ROCAMORA

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 28.11.2017
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Juhatuse otsus	4.7.2017
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	6.2.2018
Vastuvõtmine täiskogus	15.2.2018
Täiskogu istungjärk nr	532
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	192/1/2

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele on suures osas ajendanud kodanike, innovaatiliste ettevõtjate ning erinevate kodanikuühiskonna sidusrühmade (keda ühiselt nimetatakse valitsusvälisteks ning kohalikeks ja piirkondlikeks osalejateks) juhitud alt ülespoole suunatud algatused.

1.2.

Need osalejad saavad oluliselt kaasa aidata nii vähese CO2-heitega majanduse arengu kui ka kestliku arengu hoogustamisele. Viivitamatud valitsusvälised meetmed vähendavad vähese CO2-heitega majandusele ülemineku kulusid ja leevendavad ka juba toimuvate kliimamuutuste otsest mõju.

1.3.

Viimastel aastatel on valitsusväliste kliimameetmete arv, ulatus ja mastaap kiiresti kasvanud (1). Valitsusvälised osalejad seisavad aga endiselt silmitsi märkimisväärsete takistustega, mistõttu neil on raske kliimameetmeid edukalt algatada ja rakendada.

1.4.

Lisaks on valitsusväliste osalejate ja nende kliimameetmete hulk mitmekesistumas, kuna nad tegutsevad eri keskkondades, millel on erinevad vajadused ja ressursid. Selle mitmekesisuse õige analüüsimine ja mõistmine on kliimameetmete kiirema rakendamise eeltingimus.

1.5.

Tunnustades valitsusväliste osalejate suurt potentsiaali ülemaailmsete jõupingutuste toetamisel, et leevendada kliimamuutusi ja kohaneda nende tagajärgedega, nõuab komitee valitsusväliste kliimameetmete Euroopa dialoogi, mille eesmärk on tugevdada ja suurendada Euroopa valitsusväliste kliimameetmete ulatust ja haaret.

1.6.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kavandatav Euroopa dialoog peaks andma ülevaate kliimameetmetest ELis ning aitama jälgida kliimameetmete edenemist ülemaailmsel tasandil.

1.7.

Komitee rõhutab, et tulemuslike, uuenduslike ja leidlike kliimameetmete tunnustamine ja esiletõstmine võib olla kulutõhus viis uute meetmete kasutuselevõtmise ja olemasolevate edendamise motiveerimiseks. Kliimameetmete tunnustamisele aitavad kaasa veebiplatvormid, kõrgetasemelised üritused ja/või auhindade väljaandmine.

1.8.

Euroopa kliimameetmete dialoog peaks pidevalt koguma tagasisidet ja lahendama seadusandlusega seotud probleeme koos riigiasutustega, et luua järk-järgult juhtimiskeskkond, mis toetab alt üles suunatud kliimameetmeid. Dialoog peaks toetuma teistele samalaadsetele algatustele nagu EMSK poolt ellu kutsutud ja energiasüsteemi ümberkujundamise elluviimise koordineerimiseks loodud Euroopa energiadialoog.

1.9.

Kavandatava dialoogi lõppeesmärk on hoogustada kliimameetmeid, muutes kliimameetmetega tegelemise paljude valitsusväliste osalejate jaoks atraktiivseks, ning kujundada kliimameetmed uueks normiks.

1.10.

Komitee rõhutab, et heitkoguste vähendamise, kliima kaitsmise ning sotsiaalse ja majanduslikku õigluse edendamise püüdluste toetamiseks tuleb luua sotsiaalne dialoog õiglaseks ja kiireks üleminekuks süsinikdioksiidiheitevabale ja vaesusevabale maailmale.

1.11.

Komitee teeb ettepaneku, et dialoogi eesmärk peaks lisaks meetmete esiletõstmisele olema ka valitsusväliste osalejate vajadustele vastamine, innustades uusi partnerlusi riiklike ja valitsusväliste osalejatega, soodustades vastastikust õppimist, väljaõpet ja nõuannete jagamist valitsusväliste osalejate hulgas ning hõlbustades juurdepääsu rahastamisele.

1.12.

Kavandatav Euroopa dialoog toimiks Pariisi kliimakokkuleppe järgse kliimaalase juhtimise laiemas ökosüsteemis. Dialoog tuleks organiseerida paindlikult, seades prioriteediks olemasolevate programmide, algatuste ja asutuste strateegilise ühendamise, mitte niivõrd uute asutuste loomise. Sellega seoses toetab komitee Euroopa Parlamendi ettepanekut luua riiklikud mitmetasandilised kliima- ja energiadialoogi platvormid.

1.13.

Komitee etendab dialoogi algatamises juhtrolli ja kutsub teisi ELi institutsioone, eelkõige Euroopa Komisjoni üles ühinema jõupingutusega, et luua valitsusväliste kliimameetmete jaoks soodustav keskkond, tehes koostööd dialoogi käivitamise abistamisel.

1.14.

Esimene samm valitsusväliste osalejate kliimameetmete Euroopa dialoogi loomisel oleks üritus 2018. aasta esimeses pooles, kutsudes kokku kõik osalemishuvilised võrgustikud ning muude ELi institutsioonide ja liikmesriikide esindajad. Üritus tuleks korraldada Talanoa (2) dialoogi vaimus, et luua dialoogile selge tegevuskava.

1.15.

Eelnimetatud dialoogi kaudu loodab komitee märkimisväärselt suurendada kõigi valitsusväliste osalejate – ettevõtjate, sealhulgas VKEde, sotsiaalsete ettevõtjate ja ühistute, kogukondade, kodanikuühiskonna, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja muude asjassepuutuvate sidusrühmade – mõjuvõimu, nii et nad saaksid anda tõelise ja käegakatsutava panuse kliimamuutuste leevendamisse.

2. Arvamuse taust

2.1.

Käesolev arvamus on Euroopa Komisjoni taotlusel koostatud ettevalmistav arvamus.

2.2.

Arvamuses tuginetakse 2016. aasta juulis vastu võetud arvamusele „Koalitsiooni loomine Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks“ ja järgnenud konverentsile „Alt ülespoole suunatud kliimameetmete raamistiku kujundamine“, mille eesmärk oli vahetada parimaid tavasid ja selgitada välja probleemid, mis aeglustavad valitsusväliseid jõupingutusi kliimamuutuste leevendamiseks.

2.3.

Üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele on ajendanud kodanike, kohalike omavalitsuste, tarbijate ja innovaatiliste ettevõtjate alt ülespoole suunatud algatused. Nende edasist edu pärsivad aga sageli halduslikud ja regulatiivsed takistused, asjakohaste konsultatsioonimehhanismide puudumine ning ebakohased finantsmenetlused.

3. Pakiline vajadus valitsusväliste kliimameetmete järele

3.1.

Termin „valitsusvälised osalejad“ tähistab osalejaid, kes ei ole ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised. See lai mõiste hõlmab eri tüüpi ettevõtjaid, sh väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning mikroettevõtjaid, investoreid, ühistuid, linnu ja piirkondi, ametiühinguid, kogukondi ja kodanike rühmitusi, usuorganisatsioone, noorterühmitusi ja muid valitsusväliseid organisatsioone. Käesolevas arvamuses pööratakse erilist tähelepanu ELi institutsioonide ja liikmesriikide poolt veel tunnustamata kliimamuutustega tegelejate esilekerkivatele alt ülespoole suunatud panustele.

3.2.

Valitsusväliste osalejate kliimameetmete järele on üha pakilisem vajadus vähemalt neljal põhjusel:

—

kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris suureneb jätkuvalt; isegi kõigi valitsuste võetud kohustuste rakendamisel paisatakse liigselt õhku 11–13 gigatonni (Gt) CO2 ekvivalenti (3). Lühiajalised riiklikud ja valitsusvälised kliimameetmed võivad aidata seda kogust vähendada ning on äärmiselt olulised, et vältida äärmuslikumaid ja kulukamaid meetmeid;

—	juba toimuvate kliimamuutuste mõju on tuntav kogu maailmas. See hõlmab näiteks suurenevat arvu äärmuslikke ilmastikunähtusi, suurenevat kahju, muutuvaid ilmastikuolusid. See sunnib ka haavatavaid kogukondi rändama ja ümber asuma (4);

—

praegused poliitilised pinged, näiteks Ameerika Ühendriikides, ja riiklike vahendite puudus ohustavad valitsuste võetud kohustuste täielikku täitmist. Isegi mitmete Euroopa riikide, kes on täielikult pühendunud Pariisi kokkuleppe täitmisele, jõupingutustest jääb väheks, et hoida üleilmne soojenemine oluliselt alla 2 oC;

—	valitsused kehtestavad poliitilise raamistiku, kuid meetmeid rakendavad kohapeal valitsusvälised ning kohaliku ja piirkondliku tasandi osalejad, kellest paljud on uuenduslike ja tõhusate meetmete vallas tõelised eestvedajad, eelkõige väiksemad, uued, alt ülespoole suunatud kliimameetmetes osalejad.

3.3.

Kliimamuutustega tegelevad valitsusvälised osalejad saavad oluliselt kaasa aidata nii vähese CO2-heitega majanduse arengu kui ka kestliku arengu hoogustamisele. Viivitamatud valitsusvälised meetmed vähendavad vähese CO2-heitega majandusele ülemineku kulusid ja leevendavad ka juba aset leidvate kliimamuutuste otsest mõju. Siiski ei mõisteta sageli, et alt ülespoole suunatud algatused võivad aidata ületada ka CO2-heite vähendamise ja ökoloogilise üleminekuga seotud sotsiaalseid probleeme.

3.4.

Kui viis protsenti ELi kodanikest osaleksid tõhusates kogukonna juhitavates kliimamuutuste leevendamise algatustes, väheneks Euroopa ökokogukondade mõju uurimisega tegeleva ELi rahastatava TESSi projekti andmetel süsinikdioksiidi heide piisavalt, et 85 % ELi 28 liikmesriigist saavutaksid peaaegu 85 % aastaks 2020 kokku lepitud heitkoguste vähendamise eesmärkidest (5).

3.5.

Valitsusvälised kliimameetmed võivad ka üldist kliimaalast juhtimist tõhustada. Näiteks:

—	valitsusvälised meetmed võivad olla aluseks ambitsioonikamale kliimapoliitikale, näidates valitsustele, et ambitsioonikamad kliimaeesmärgid on saavutatavad;

—	valitsusvälised meetmed võivad aidata valitsustel rakendada riigi tasandi poliitikat ja anda panuse riiklike nõuete täitmisesse vastavalt ELi riiklikult kindlaksmääratud panusele;

—	valitsusvälised osalejad võiksid aidata välja selgitada võimalusi regulatiivse keskkonna tõhustamiseks (6).

3.6.

Valitsusväliste meetmete abil saab ka näidata, et üleminek vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ringmajandusele annab ELile võimaluse suurendada konkurentsivõimet, millest on kasu ELi ettevõtjatele. Lisaks annab see võimaluse tegeleda mitte üksnes kliimaalaste väljakutsetega, vaid ka kestliku arengu küsimustega, eelkõige kestliku arengu eesmärkide rakendamisega.

3.7.

Viimastel aastatel on valitsusväliste kliimameetmete arv, ulatus ja mastaap kiiresti kasvanud (7). Valitsusvälised osalejad seisavad aga endiselt silmitsi märkimisväärsete takistustega, mistõttu neil on raske kliimameetmeid edukalt algatada ja rakendada. (Vt ka EMSK arvamus „Koalitsiooni loomine Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks“ (8))

3.8.

4. EL vajab strateegilist lähenemisviisi valitsusväliste kliimameetmete lihtsustamiseks

4.1.

EL on olnud rahvusvahelisel tasandil valitsusväliste meetmete eestvedaja.

—	EL on edendanud mitmeid sidusrühmi hõlmavaid rahvusvahelisi koostööalgatusi, mis tegelevad kliimamuutuste leevendamisega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kontekstis.

—	EL andis oma panuse suurtesse kliimaalgatustesse, kuhu on kaasatud mitmed sidusrühmad (9).

—

Liikmesriigidki on toetanud rahvusvahelist kliimameetmete tegevuskava. Näiteks oli Prantsusmaa Pariisi kokkuleppe sõlmimise eel ulatuslike jõupingutuste mobiliseerimisel eesotsas. Põhjamaad ja Madalmaad aitasid kaasa kliimaalgatuste platvormi väljatöötamisele, mida hetkel haldab ÜRO Keskkonnaprogramm.

—	Euroopas asuvad osalejad juhivad hinnanguliselt 54 % ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis registreeritud kliimameetmetealastest koostööalgatustest (10).

4.2.

Ehkki ELil on rahvusvahelisel tasandil tugev juhtpositsioon, puudub liidul praegu raamistik sellise soodsa keskkonna loomiseks, mis aitaks hoogustada valitsusväliseid kliimameetmeid Euroopas. Sellise raamistikuta võib EL jääda ilma valitsusväliste ning kohalike ja piirkondlike osalejate hulka kuuluvate eestvedajate olulistest panustest. ELi praegusest toetusest üksikutele mastaapsetele mitut sidusrühma hõlmavatele meetmetele ei piisa sellisteks muutusteks, mida EL on lubanud Pariisi kokkuleppe raames ellu viia.

4.3.

Palju suuremat tähelepanu tuleks pöörata uutele, veel tunnustamata, alt ülespoole tegutsevatele kliimameetmetes osalejatele, kes on praegu ELi toetusega algatustes alaesindatud. Nende potentsiaalset panust ei ole võimalik ülehinnata. Soodsa keskkonna loomine selliste kliimameetmete jaoks on tõhus ja odav viis võimendada nende tohutut ühiskondlikku potentsiaali.

4.4.

Lisaks aitab soodsa keskkonna kujundamine käsitleda praegust tasakaalu puudumist valitsusväliste kliimameetmete osas. Näiteks:

—	mikroettevõtjad ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, sotsiaalsed ettevõtjad (sh ühistud) on ELi toetust saavates algatustes ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kontekstis praegu alaesindatud, (11);

—	maakogukondade ning väikeste ja keskmise suurusega linnade kliimameetmed on võrreldes suurlinnade kliimameetmetega alaesindatud (12).

4.5.

Kuna praegu toimub teavitustöö peamiselt rahvusvahelise kliimapoliitika tasandil, keskendudes eriti suurtele ja/või silmatorkavatele näidetele, siis oleks hädasti vaja ELi tasandi meetmeid, et täiendada rahvusvahelisi jõupingutusi, rakendades ja toetades rohkem eri tüüpi osalejaid.

4.6.

Tunnustades valitsusväliste osalejate suurt potentsiaali ülemaailmsete jõupingutuste toetamisel, et leevendada kliimamuutusi ja kohaneda nende tagajärgedega, tehakse käesolevas arvamuses ettepanek algatada valitsusväliste kliimameetmete Euroopa dialoogi, mille eesmärk on tugevdada ja suurendada Euroopas asuvate valitsusväliste osalejate võetavate meetmete ulatust ja haaret.

5. Kliimamuutuste prioriteetsed valdkonnad ning kohapealised osalejad: näited ja vajadused

5.1.

Prioriteetsed teemavaldkonnad tuleks määratleda kodanikuühiskonnaga konsulteerides.

5.2.

Tihe seos ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja eriti Marrakechi ülemaailmsete kliimameetmete partnerluse temaatiliste valdkondadega võiks tagada tugeva kokkukuuluvuse Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.

5.3.

Prioriteetsed valdkonnad võiksid muu hulgas olla järgmised: põllumajandus ja toit; metsandus, maakasutus ja säästev biomajandus; rannikualade kaitse ja areng; vesi; linnad ja piirkonnad; transport; energia; ringmajandus ja tööstus.

5.4.

Valdkonnaülesed teemad, millega saaks kavandatava dialoogi kaudu tegeleda, on muu hulgas järgmised: kliima ja kestliku arengu kompromissid ja koostoimed; digitaliseerimise roll; osaluspõhised lähenemisviisid; õiglane üleminek.

5.5.

Sotsiaalne ettevõtlus, kodanikualgatused ja ühiskondlik töö on vaid mõned näited sellest, kuidas kliimameetmeid saab alt üles suunatud lähenemisviiside abil ellu viia. On juba hulk edukaid algatusi, kuid palju on ka selliseid, mis küll käivitati, kuid mis ebaõnnestusid või peatati mitmesugustel põhjustel. Mõlemat liiki projektid aitaksid pakkuda väärtuslikku teavet nii valitsusvälistele osalejatele kui ka otsuselangetajatele.

5.5.1.

Suurepärane näide on detsentraliseeritud taastuvenergia. See peaks toimuma kohalike või piirkondlike struktuuride kaudu, mis tähendab, et tuule-, päikese- ja biomassienergia abil loodavat väärtust kasutatakse kohalikul tasandil. EL aga ei kasuta piisavalt ära kodanikuühiskonna potentsiaali selles valdkonnas ning pahatihti tõkestavad kohalike osaliste kaasamist regulatiivsed, finantsalased ja struktuurilised takistused. 2015. aastal kutsus komitee edukalt üles looma kodanikuühiskonna juhitava Euroopa energiadialoogi, et koordineerida energiasüsteemi ümberkujundamise elluviimist (13) – mis iseenesest on suurim ühtne meede, mis EL võtab kliima stabiliseerimise poliitikas.

5.5.2.

Enam kui 1 000 kohalikku ja piirkondlikku omavalitsust 86 riigist (esindades 804 miljonit inimest) on teatanud enda võetud heitkoguste vähendamise eesmärgid platvormile carbonn Climate Registry. Kui eesmärgid saavutatakse, võiks heide 2020. aastaks väheneda 5,6 gigatonni CO2 ekvivalenti (GtCO2e) ja 2050. aastaks 26,8 GtCO2e, võrrelduna 1990. aasta tasemetega. Ülemaailmse kliima- ja energiaalase linnapeade paktiga liitunud 7 494 linna ja kohaliku omavalitsuse (kes esindavad üle 680 miljoni inimese) kogumõju võib üheskoos vähendada heidet 2030. aastaks praeguste suundumuste jätkumisel 1,3 GtCO2e aastas, nii et aastatel 2010–2030 (14) saavutatakse kumulatiivne koguvähenemine 15,64 GtCO2e.

5.5.3.

Kogukonna toetatud põllumajandus on Euroopas viimastel aastatel kasvanud. 2016. aastal tootsid enam kui kuus tuhat laia määratlusega kodanikuühiskonna algatust 22 Euroopa riigis toitu ühele miljonile inimesele (15). Sellised algatused ulatuvad tarbijate ja põllumajandustootjate vahelistest partnerlustest ühisaedade ja -farmide rajamiseni. Nii luuakse tihedad sidemed tootjate ja tarbijate vahel, võimalusi kohalikele ettevõtjatele ja uusi töökohti ning suhtestatakse kogukonnad taas oma toiduga, muutes seega toidu tootmise ja tarbimise mehhanisme, samuti innustatakse kodanikke looma osaluspõhisemaid juhtimisvorme.

5.5.4.

Õiglase ülemineku kontseptsioon ühendab töötajaid, kogukondi, tööandjaid ja valitsusi sotsiaalse dialoogi raames, mille eesmärk on välja töötada konkreetsed kavad, poliitikameetmed ja vajalikud investeeringud, et tagada kiire ja õiglane üleminek. Selle keskmes on töökohad ja elatusvahendid ning selle eesmärk on tagada, et võidujooksus heitkoguste vähendamise, kliima kaitsmise ning sotsiaalse ja majandusliku õigluse nimel ei jäetaks kedagi maha. Et tagada ja luua sotsiaaldialoog õiglaseks üleminekuks, on Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsioon ning selle partnerid loonud õiglase ülemineku keskuse (Just Transition Centre). See keskus toetab liitusid, ettevõtjaid, äriühinguid, kogukondi ja investoreid sotsiaaldialoogi raames, aidates töötada välja kavasid, lepinguid, investeeringuid ja poliitikat kiireks ja õiglaseks üleminekuks süsinikdioksiidivabale majandusele ja vaesusevabale ühiskonnale.

5.5.5.

Energia-, heite- ja veekokkuhoiu kavade rakendamine sisaldub tööstuse vabatahtlikes programmides ja tarbimise vähendamise algatustes. Neid ettevõtete saavutusi auditeeritakse ja avalikustatakse sageli. Ka äriühingute ja riikide võrdlusanalüüse on võimalik välja töötada nende parimate tavade abil.

5.6.

Selleks et mõista valitsusväliste osalejate olulist mitmekesisust, nende erinevaid vajadusi ja ressursse, korraldas komitee uuringu, (16) mis näitas, et valitsusväliste osalejate kõige pakilisemad vajadused on järgmised:

—	toetav poliitika-/regulatiivne keskkond;

—	finantsvajadused: ligipääs avalikele vahenditele ja maksustiimulitele;

—	tehniline tugi: vastastikuse õppimise lihtsustamiseks, suutlikkuse suurendamiseks, teadmiste ja heade tavade vahetamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks;

—	laiem usaldusväärsus, nähtavus, mõistmine ja nende panuse tunnustamine;

—	parem koostöö era- ja avaliku sektori eri osalejate vahel.

6. Kavandatud valitsusväliste kliimameetmete Euroopa dialoogi funktsioonid

6.1.

Valitsusväliseid kliimameetmeid soodustava keskkonna kujundamiseks ning Euroopa-põhiste meetmete ulatuse ja mastaabi suurendamiseks ning tugevdamiseks peaks platvorm võtma arvesse valitsusväliste osalejate poliitika- ja tegevusnõudeid ning ehk ka võimaldama järgmisi omavahel seotud funktsioone: 1) meetmete hindamine (A); 2) meetmete tunnustamine (R); 3) juhtimise edendamine (I); 4) meetmete hoogustamine (A) ja 5) meetmete toetamine (S) (ARIAS, meetmete esitähtedest tuletatud akronüüm: A ssessing actions, R ecognising actions, I mproving governance, A ccelerating actions, S upporting actions).

6.2.

Meetmete hindamine ja jälgimine – ELile ja liikmesriikidele on kasulik paremini mõista valitsusväliste kliimameetmete osatähtsust. Kavandatav dialoog saab anda ülevaate kliimameetmetest Euroopas ja aidata ka jälgida kliimameetmete edenemist ülemaailmsel tasandil ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kontekstis.

Leevendamise ja muu panusega seotu parem mõistmine on mitmeti kasulik:

—	see võib olla esimene samm valitsusväliste meetmete kaasamisel riikliku ja ELi tasandi kliimapoliitika rakendamisse;

—	konkreetsete kliimameetmete põhjalikud uuringud võivad aidata välja töötada riiklikku poliitikat ning välja selgitada regulatiivseid takistusi, kohandatavaid lahendusi ja tingimusi, mille korral on konkreetsed meetmed tõhusad;

—	see võib anda praktilisi teadmisi, mis aitavad valitsusvälistel osalejatel tõhusalt kliimameetmetega tegeleda.

6.2.1.

Kavandatav raamistik peaks võimaldama jälgida vähemalt mõne valitsusväliste ning kohalike ja piirkondlike osalejate meetme tulemusi, eriti kui need meetmed toovad kaasa heitkoguste mõõdetava vähenemise. See võib toimuda Euroopa-põhiste kliimameetmete koondhindamiste, samuti vabatahtlike aruandlusmehhanismide vormis. Tuleks kaaluda kaitsemehhanisme nn rohepesu (tavapärase näitamine keskkonnasõbraliku ja Pariisi kokkuleppe eesmärkidele vastavana) vastu. See peaks aga vähemalt tõestama, et algatused on enam kui lihtsalt paberil võetud kohustused, samas ei tohiks kehtestada suuri aruandlus- ja järelevalvekohustusi. Järelevalve- ja hindamistavade raamistikus võiks kvalitatiivsem lugudel põhinev lähenemisviis täiendada kvantitatiivset käsitlust, näitamaks, mida on võimalik saavutada.

6.3.

Praegu ei tunnustata paljusid Euroopas võetavaid kliimameetmeid Euroopa tasandil üldse või tunnustatakse väga vähe. Võimalus tunnustada ja esile tõsta eriti tõhusaid, uuenduslikke ja leidlikke kliimameetmeid võib aga olla kulutõhus viis motiveerimaks uute meetmete kasutuselevõtmist ja edendamaks olemasolevaid. Kliimameetmeid võib tunnustada mitmel viisil, sealhulgas:

—	uute ja kehtivate kohustuste laialdane tunnustamine veebiplatvormi kaudu;

—	võimaluste avamine uutele kliimavaldkonna osalistele osaleda (kõrgetasemelistel) üritustel nii Euroopa tasandil kui ka rahvusvaheliste läbirääkimiste kontekstis;

—	auhindade väljaandmine eriti tõhusatele kliimameetmetele, nt konkreetsetes teemavaldkondades.

6.4.

Juhtimise edendamine ja parandamine – liidrid valitsusväliste osalejate rühmade hulgas selgitavad tõenäoliselt välja juhtimise edendamise takistused ja võimalused. Nende teadmised võivad aidata välja selgitada regulatiivsed takistused Euroopa, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ning anda tõuke nende kõrvaldamiseks, samuti luua kohandatud regulatiivse raamistiku, mis soodustab kliimameetmeid. Valitsusväliste kliimameetmete Euroopa dialoog peaks pidevalt koguma tagasisidet ja lahendama probleeme koos riigiasutustega, et luua järk-järgult juhtimiskeskkond, mis toetab altpoolt üles suunatud kliimameetmeid. See on võimalik üksnes siis, kui tegeletakse poliitilise vaakumiga valitsusväliste osalejate ja poliitikakujundajate vahel.

6.5.

Kliimameetmete hoogustamine – kavandatava dialoogi lõppeesmärk on hoogustada kliimameetmeid, muutes need paljude valitsusväliste osalejate jaoks atraktiivseks ning tehes kliimameetmetest uue normi. Praktiliselt peaks see hõlmama järgmist:

—	rohkem uusi valitsusväliseid kliimaalaseid kohustusi. Algatuste hoogustamiseks peaks dialoog (võib-olla koostöös ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja muude partneritega) propageerima uusi kohustusi;

—

Euroopa tasandi valitsusvälistest kliimameetmetest tulenevate lahenduste ja õppetundide kiire omaksvõtmine. Selle hoogustamiseks võiks dialoog hõlmata tehniliste ekspertide piirkondlike kohtumiste korraldamist, mis tugineksid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sessioonidel toimuvatele samalaadsetele kohtumistele ja annaksid oma panuse neisse;

—	dialoogi korraldavad partnerid saavad aeg-ajalt ka vahendada uusi partnerlusi ja kliimameetmeid eriti paljulubavates või pakilistes valdkondades, kasutades dialoogiprotsessi ja oma pädevust asjaomaseid osapooli kokku kutsuda;

—	mõnikord võivad sektorite või territooriumide algatused omavahel konkureerida, kui ei selgitata välja ega soodustata õiget lähenemisviisi koostöö edendamiseks. Vajalik on näha üld pilti, et teha kindlaks lüngad ja koostööpotentsiaal ning vahendada uusi partnerlusi.

6.6.

Kliimameetmete toetamine – kavandatav dialoog võiks lisaks meetmete esiletõstmisele vastata ka valitsusväliste osalejate vajadustele. Kavandada saab eri tüüpi toetust, sh:

—	luua võrgustikukeskkond, mis soodustaks uute partnerluste vahendamist riiklike ja valitsusväliste osalejate vahel;

—	soodustada vastastikkust õppimist ja nõuannete jagamist valitsusväliste osalejate hulgas, aidates neil regulatiivsete takistustega toime tulla;

—	tagada haridus ja õpe ning innustada innovatsiooni, nt laialt avatud e-õppe (MOOC), veebiseminaride ja seminaride kaudu (17);

—

lihtsustada rahastamisele juurdepääsu, nt kaardistades olemasolevaid kanaleid, uurides innovatiivseid rahastamisvahendeid (sh vastastikune, ühis- ja mikrorahastus), tehes ettepanekuid maksueeskirjade lihtsustamiseks; uute rahastamisvõimaluste loomine, näiteks hõlbustamaks juurdepääsu era-, rahvusvahelistele ja mitmepoolsetele rahalistele vahenditele.

7. Kavandatud valitsusväliste kliimameetmete Euroopa dialoogi rakendamine

7.1.

Kavandatav Euroopa dialoog toimiks Pariisi kliimakokkuleppe järgse kliimaalase juhtimise laiemas ökosüsteemis. Välja on kujunemas ka muud piirkondlikud ja riiklikud tegevuskavad ja raamistikud (nt Ladina-Ameerikas ja USAs). Euroopa dialoogile tuleks kasuks koostöö nende platvormidega ja neilt õppimine.

7.2.

Dialoog tuleks organiseerida paindlikult, seades prioriteediks olemasolevate programmide, algatuste ja asutuste strateegilise ühendamise, mitte niivõrd uute asutuste loomise. Komitee etendab selget rolli dialoogi algatamisel ning Euroopa Komisjoni ja teiste ELi institutsioonide toetuse ja partnerluse taotlemisel. Institutsiooniline raamistik suurendaks dialoogi tõsiseltvõetavust kliimameetmetega tegelemisel Euroopa tasandil. Sellega seoses toetab komitee Euroopa Parlamendi ettepanekut luua riiklikud mitmetasandilised kliima- ja energiadialoogi platvormid, et võimaldada igas liikmesriigis laialdasi arutelusid riigi tulevase kliima- ja anergiapoliitika üle.

7.3.

Euroopa dialoogi veebiplatvorm võib toimida ateabevõrgustikuna, kus registreeritakse Euroopa-põhised kliimameetmed ja antakse neist ülevaade, ning see võib olla põhjalik andmebaas, mis toetaks strateegilist analüüsi ning annaks panuse kohaliku, riikliku ja ELi poliitika kujundamisse. Sellise teabevõrgustiku kasutatavuse optimeerimiseks peaks veebilehele olema juurdepääs ja võimalik otsida seal teavet. Selle veebilehe võiks ühendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames juba toimivate platvormidega, sh NAZCA platvormiga (18).

7.4.

Kavandatav Euroopa platvorm peaks algatama üritusi, et toetada valitsusväliste osalejate tunnustamist, neile tagasiside, õppe ja võrgustumise pakkumist. Osa neist võimalustest on juba olemas, kuid need omandaksid uue tähtsuse. Näiteks:

—	EMSK kestliku arengu vaatlusrühma juba toimuvad eksperdikohtumised oleksid kaalukamad, kui need ühendataks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessiga kas tehniliste ekspertide kohtumiste või valdkondlike ja piirkondlike dialoogide raames, mille eesmärk on hinnata olemasolevaid kliimameetmeid;

—	ühenduse ECOLISE ning EMSK koostöös korraldatav jätkusuutlike kogukondade Euroopa päev võiks juhtida tähelepanu kohalikele kogukondadele ja tunnustada nende panust kliimameetmete alal;

—	ELi institutsioonide toetatavad iga-aastased üritused (nt roheline nädal, ELi säästva energia nädal, Euroopa kestliku arengu nädal jne) võiksid hõlmata ka valitsusvälistele kliimameetmetele pühendatud istungeid.

7.5.

Kavandatavale dialoogile tuleks kasuks valdkondlike või temaatiliste nn kliimameetmete saadikute ametisse määramine. Saadikute ülesanne oleks vahendada koostööd mitmete sidusrühmade vahel, seada strateegilisi ja valdkondlikke prioriteete, kutsuda kokku üritusi ja ergutada uute kliimameetmete võtmist. Nad võivad toimida ka valitsusväliste kliimameetmete kontaktpunktidena, nt Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni vahel.

7.6.

Kavandatav dialoog peaks toetama juurdepääsu valitsusväliste kliimameetmete rahastamisele. See võiks hõlmata järgmist:

—	rahastamisvõimaluste kaardistamine;

—	nõustamine rahastatavate kavade alal;

—	valitsusväliste osalejatega praegu peetavate dialoogide ja konsultatsioonimenetluste analüüsimine, et luua uusi meetodeid ja parimaid tavasid olemasolevate Euroopa ja rahvusvaheliste fondide kasutamise parandamiseks;

—	nõuda, et ELi järgmine mitmeaastane finantsraamistik toetaks valitsusväliste osalejate ambitsioonikamaid kliimameetmeid ning stimuleeriks nende sellealast tegevust;

—	innovaatiliste rahastamisvõimaluste uurimine (vastastikune, ühis- ja mikrorahastus, rohelised võlakirjad jne).

7.7.

Usaldusväärsuse ja paindliku institutsioonilise raamistiku tagamiseks tuleks organisatsioonilisteks partneriteks kutsuda järgmised võimalikud osalised:

—	hindamise toetamiseks peaksid dialoogi algatajad tegema koostööd olemasolevate uurimisrühmade, kliimameetmete jälgimise algatuste ja andmeplatvormidega;

—	tunnustamise toetamiseks peaks dialoog taotlema koostööd olemasolevate auhinnaalgatustega, nt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni muudatuste hoogustamise auhindade, SEEDi auhindade, (19) EMSK kodanikuühiskonna auhinnaga jne;

—

juhtimise edendamise ja kliimameetmete hoogustamise toetamiseks tuleks luua teabevahetuskanalid, näiteks soodustavate dialoogide ja tehniliste ekspertidega seotud protsessidega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames, samuti asjakohaste ELi ja liikmesriikide tasandi protsessidega, nt Euroopa keskkonna ja kestliku arengu nõuandekomisjonidega;

—

tugifunktsiooni jaoks tuleks luua sidemed olemasolevate programmidega. Näiteks saab juurdepääsu rahastusele ja parimaid tavasid koordineerida koos ELi programmiga LIFE (keskkonna- ja kliimameetmete rahastamisvahend), Euroopa Investeerimispanga toetuste või laenude ja/või muude Euroopa programmidega; programmi „Horisont 2020“ teadusuuringute tulemusi, mis on valitsusväliste tegutsejate jaoks asjakohased, võiks aga dialoogis osalejate hulgas laialt levitada.

7.8.

Esimene samm valitsusväliste kliimameetmete Euroopa dialoogi loomiseks oleks üritus 2018. aasta esimesel poolel, mille algatab komitee koostöös Euroopa Komisjoniga, kutsudes kokku kõigi osalemishuviliste võrgustikud ning teiste ELi institutsioonide ja liikmesriikide esindajad.

7.8.1.

See üritus peaks aitama kaasa ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 24. istungjärgu eel toimuvale Talanoa dialoogile, mille raames lepinguosalisi ja mittelepinguosalisi sidusrühmi kutsutakse üles tegema koostööd kohalike, riiklike, piirkondlike või ülemaailmsete ürituste kokkukutsumiseks, et koostada ja avaldada asjakohast teavet selle kohta, kus me oleme, kuhu me tahame jõuda ja kuidas me sinna jõuame.

7.8.2.

Ürituse eesmärk peaks olema ka koostada valitsusväliste kliimameetmete Euroopa dialoogi tegevuskava perioodiks 2018–2020, et see ellu rakendada, sealhulgas ka üksikasjalik kava ARIASe funktsiooni täitmiseks dialoogis.

Brüssel, 15. veebruar 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS

(1) „Yearbook of Global Climate Action 2017“, Marrakesh Partnership (ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon 2017).

(2) „Talanoa“ on Fidžil ja Vaikse ookeani piirkonnas traditsiooniliselt kasutatav sõna kaasava, osaluspõhise ja läbipaistva dialoogiprotsessi kohta. Talanoa eesmärk on jagada lugusid, suurendada empaatiat ja teha tarku otsuseid ühiseks hüvanguks. Talanoa dialoog, mille käigus hinnatakse osaliste kollektiivseid jõupingutusi Pariisi kokkuleppe artiklis 4 sätestatud pikaajalise eesmärgi edasimineku saavutamise, algab 2018. aastal ja selle jaoks avatakse internetiplatvorm, mille kaudu saab edastada teavet.

(3) „The Emissions Gap Report 2017: A UN Environment Synthesis Report“ (ÜRO Keskkonnaprogramm 2017).

(4) Nõukogu järeldused, mis käsitlevad Euroopa kliimadiplomaatiat pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku: elemendid kliimadiplomaatia jätkamiseks 2016. aastal.

(5) Towards European Societal Sustainability, http://www.tess-transition.eu/about/.

(6) Näiteks regulatiivsete takistuste eemaldamise ja/või arukate kliimapoliitika strateegiate väljatöötamise teel.

(7) Ülemaailmsete kliimameetmete aastaraamat 2017 („Yearbook of Global Climate Action 2017“), Marrakechi partnerlus, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon 2017.

(8) ELT C 389, 21.10.2016, lk 20.

(9) Olulisemad näited on muu hulgas ülemaailmne kliima- ja energiaalane linnapeade pakt; piirkondlik linnapeade pakt; innovatsioonimissiooni algatus; kliima ja puhta õhu koalitsioon; Aafrika taastuvenergiaalgatus; InsuResilience ning riiklikult kindlaksmääratud panuste alane partnerlus.

(10) Ülemaailmsete kliimameetmete aastaraamat 2017 („Yearbook of Global Climate Action 2017“), Marrakechi partnerlus, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon 2017.

(11) Ehkki nad moodustavad enam kui 99 % kõigist ettevõtjatest ELis ja toodavad umbes 58 % kogulisandväärtusena mõõdetud majandustoodangust, https://ec.europa.eu/growth/smes_en.

(12) Umbes 35 % ELi elanikkonnast elab linna- ja maapiirkondade vahepealsetes piirkondades ning enam kui 22 % elab peamiselt maapiirkondades. (Eurostat (2014) Eurostat Regional Yearbook 2014 (Eurostati piirkondlik aastaraamat 2014). Kättesaadav: http://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products-statistical-books/-/KS-HA-14-001, vaadatud 16. jaanuaril 2018).

(13) EMSK arvamus „2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku kontekstis välja pakutud juhtimissüsteemi väljaarendamine“, ELT C 291, 4.9.2015, lk 8

(14) https://www.cities-and-regions.org/lgma-at-the-apa-resumption/.

(15) https://urgenci.net/new-report-european-csa-overview-released-by-the-european-csa-research-group/.

(16) EESC Survey „Boosting non-state climate actors“.

(17) Näiteks „Kuidas koostada tegevuskava?“; „Kuidas koguda toetust?“; „Kuidas motiveerida valimisringkondi tegutsema?“ jne.

(18) http://climateaction.unfccc.int/.

(19) Ettevõtluse kestliku arengu auhinnad.

Top

Choose the experimental features you want to try