Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017AE0758

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist“ [COM(2016) 799 final – 2016/0400 (COD)]

ELT C 288, 31.8.2017, p. 29–42 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

31.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 288/29


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist“

[COM(2016) 799 final – 2016/0400 (COD)]

(2017/C 288/04)

Raportöör:

Jorge PEGADO LIZ

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 13.3.2017

Euroopa Ülemkogu, 13.3.2017

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, artikkel 91, artikli 100 lõige 2, artikkel 114, artikli 153 lõike 2 punkt b, artikli 168 lõike 4 punkt b, artikkel 172 ja artikli 192 lõige 1

 

 

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

4.5.2017

Vastuvõtmine täiskogus

1.6.2017

Täiskogu istungjärk nr

526

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid):

156/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab kahetsust selle üle, et komisjon ei ole võtnud arvesse komitee varasemaid arvamusi ja on pidanud taas alustama läbirääkimisi, et kohandada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist.

1.2.

Komitee tuletab meelde, et on oma varasemates arvamustes määratlenud lähenemise, millega saab tema arvates kõige paremini kaitsta selle menetluse käigus kaalul olevaid põhiväärtusi õiguskindluse, põhiõiguste austamise ning institutsioonide volituste tõhusa, tasakaalus ja demokraatliku kasutamise aspektist.

1.3.

Komitee arvates tuleks neist põhimõtetest juhinduda menetluses, mida kasutatakse veel kontrolliga regulatiivmenetlust sisaldavate õigusaktide kohandamisel uue delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide korraga vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 290 ja 291.

1.4.

Ilma et see mõjutaks põhjalikumat analüüsi iga komiteele arvamuse koostamiseks esitatava õigusakti läbivaatamisel, esitab komitee kokkuvõtlikult märkused, mida ta peab oluliseks iga ettepanekus välja toodud õigusakti ettepaneku puhul.

2.   Komisjoni ettepanek

2.1.

Komisjon sedastab oma ettepanekus, et märkimisväärne hulk õigusakte, mis põhinevad nõukogu otsusega 2006/512/EÜ (komiteemenetluse otsus) kehtestatud korral, tuleb veel kohandada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (komiteemenetluse määrus).

2.2.

Komisjon võttis kohustuse kohandada need 2013. aastaks ja tegi selleks 2013. aastal kolm horisontaalse vastavusse viimise ettepanekut (I, II ja III koondõigusakt).

2.3.

Pärast pikki arutelusid Euroopa Parlamendiga ja parlamendi mitmeid muudatusettepanekuid koondõigusaktide kohta keeldus nõukogu toetamast automaatset vastavusse viimist ja ühekorraga kõigi kontrolliga regulatiivmenetlusega õigusaktide muutmist delegeeritud õigusaktideks, kuna ei olnud tagatud, et delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel peetakse süstemaatiliselt nõu liikmesriikide ekspertidega. See tingis institutsioonilise ummiku, mille tagajärjel võttis komisjon oma ettepanekud tagasi.

2.4.

Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe läbivaatamise ja delegeeritud õigusaktide küsimuses ühisseisukohale jõudmise järel esitas komisjon uue ettepaneku, reageerides nõukogu vastuväidetele. Uues ettepanekus võetakse arvesse uue institutsioonidevahelise kokkuleppega ette nähtud muudatused, mis puudutavad konsulteerimist liikmesriikide ekspertidega delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja samaaegset konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

2.5.

Ettepanek koosneb lisas esitatud 13 peatükist, kus kronoloogilises järjekorras tuuakse välja 168 õigusakti. Komisjon jaotab need nelja tabelisse.

Tabel 1. Ülevaade õigusaktidest, mille puhul tehakse ettepanek nende rakendusaktidega vastavusse viimiseks teatavate volituste osas.

Tabel 2. Ülevaade õigusaktidest, mille puhul nähakse ette teatavate volituste tühistamine.

Tabel 3. Ettepanekud, mille komisjon on vastu võtnud.

Tabel 4. Õigusaktid, mille kohta on kavandatud ettepanekud.

3.   Taust – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused ja aruanded

3.1.

2013. aasta juulis võttis komitee vastu väga üksikasjaliku teabearuande, mille eesmärk oli „tuua esile Lissaboni lepinguga delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks kehtestatud volituste delegeerimiskorra praktiline külg“.

3.2.

Komitee märkis, et „delegeeritud õigusaktide täpne õiguslik olemus [jääb] üsna ebamääraseks. Euroopa Kohus tõlgendab meetmete mitteolemuslikkust sõltuvalt valdkonnast erinevalt ja komisjonil näib olevat suur tegutsemisvabadus, kuna ta määrab ise volituste delegeerimise ulatuse ja kestuse“.

3.2.1.

Ta sedastas, et „on mitmeid lahtisi küsimusi seoses läbipaistvusega eelneva konsulteerimise süsteemi puhul, mis tuleneb 4. aprillil 2011 vastuvõetud õiguslikult mittesiduvast dokumendist „Common Understanding on practical arrangements for the use of delegated acts“.

3.2.2.

Lisaks märkis komitee, et „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaldamine on ette nähtud komisjoni 9. detsembri 2009. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Tegemist on juriidiliselt mittesiduva aktiga, samas kui volituste delegeerimise rakendamise eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruses, st üldkohaldatavas õigusaktis, mis on kõigile osalistele siduv ja otseselt rakendatav“.

3.2.3.

Komitee tegi järelduse, et „jätkuvalt on kahtluse all delegeerimiskorra lihtsus, samuti see, kas ELi kodanikud tegelikult tajuvad, mis on kaalul, kas delegeerimiskorda rakendatakse ettenähtud viisil ja kas kontrollimehhanismid on tõhusad“. Seepärast tegi komitee ettepaneku koostada selle teema kohta omaalgatuslik arvamus, ta saaks võtta oma seisukoha kõnealuses aruandes objektiivselt sõnastatud märkuste ja järelduste kohta, pidades silmas ELi seadusandliku menetluse võimalikku parandamist.

3.3.

Juulis ja septembris 2013 esitati komiteele konsulteerimistaotlused kahe määruse ettepaneku kohta „millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist“ [COM(2013) 451 final] ja „millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid õigusakte, mis näevad õigusküsimuste valdkonnas ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist“ [COM(2013) 452 final]. 18. novembril ja 10. detsembril esitati konsulteerimistaotlused veel ühe määruse ettepaneku kohta „millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist“ [COM(2013) 751 final]. Need määrused nimetati I, II ja III koondõigusaktiks.

3.3.1.

Oma 16. oktoobri ja 2. jaanuari arvamustes rõhutas komitee eeskätt, et rohkem kui 165 õigusakti (määrused, direktiivid ja otsused) – mis hõlmavad 12 eri valdkonda – ühekorraga kohandamine on küll vajalik, ent tekitab mitmeid õiguslikke ja praktilisi küsimusi.

3.3.2.

Komitee märkis, et „delegeerimismenetluse teatud osad on veel ebaselged. Nii näiteks ei ole veel määratletud mõiste „mitteolemuslikud osad“. Samuti tuleb läbi viia selle süsteemi toimimise täpne hindamine.“

3.3.3.

Lisaks sedastas komitee, et „[m]õned määruste ettepanekud sisaldavad võimalusi, mis ei ole kooskõlas põhiaktides ette nähtud raamistikuga, minnes isegi nii kaugele, et näevad ette delegeerimise kasutamise määramata ajaks või sätestavad väga lühikesed tähtajad parlamendi ja nõukogu kontrolliülesandeks.“

3.3.4.

Kõikide ettepanekute süstemaatilise analüüsi järel soovitas komitee „komisjonil õigusaktide ühekorraga kohandamisel arvestada rohkem teatud põhiaktide eripäradega“ ning „nõukogul ja parlamendil jälgida protsessi võimalikult hoolikalt ja hinnata üksikasjalikult kõiki kohandatavaid õigusakte.“

3.3.5.

Kui menetlus viiakse ellu komisjoni kavandatud viisil, rõhutas komitee, et oluline on

Euroopa Parlamendi täielik osalemine nimetatud protsessis;

komiteemenetluste ratsionaliseerimine ja lihtsustamine;

parem teavitamine nii komiteedele delegeerimise tingimustest kui ka asjakohastest meetmetest protsessi kõigis etappides;

kodanike ja kodanikuühiskonna täielik juurdepääs teabele.

3.3.6.

Lõpuks nõudis komitee, et hinnataks uue reguleeriva raamistiku rakendamise mõju ning et Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komiteele esitataks regulaarselt aruanne, kus käsitletaks teabe tõhusust, läbipaistvust ja levitamist.

3.4.

Vahepeal on komisjon avaldanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 295 alusel parema õigusloome paketi raames siduva iseloomuga institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepaneku, milles käsitletakse delegeeritud õigusakte kahes erilisas.

3.4.1.

Oma 2015. aasta juuli arvamuses tervitas komitee „komisjoni jõupingutusi õige tasakaalu saavutamiseks ühelt poolt põhiväärtuste – õigusriigi põhimõtete austamine, osalusdemokraatia, läbipaistvus, kodanikulähedus ja õigus seadusandlikke menetlusi puudutavale laiaulatuslikule teabele – ja teiselt poolt õigusloome lihtsustamise, paindlikumate, asjaomastele huvidele paremini kohandatud õigusaktide vahel, mille rakendamine ja läbivaatamine on lihtsustatud.“

3.4.2.

Samuti tundis komitee heameelt selle üle, et „komisjon püüab enne delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist koondada kõik vajalikud eksperditeadmised […] liikmesriikide ekspertidega konsulteerimise ja avalike arutelude korraldamise kaudu, ja et komisjon teeb ettepaneku kasutada sama konsulteerimismeetodit ka rakendusaktide vastuvõtmisel.“

3.4.3.

Siiski oli komitee mures, et kõik need konsultatsioonid võivad liigselt ja asjatult pikendada asjaomaste aktide väljatöötamist.

3.4.4.

Komitee ei toetanud juhtumipõhist lähenemist, et eristada teemasid, mille puhul tuleb välja anda kas delegeeritud õigusakt või rakendusakt, sest kasutatud kriteeriumid olid ebaselged ja jätsid liiga palju ruumi meelevaldseks tõlgendamiseks.

3.4.5.

Eriti vastu oli komitee järgmistele asjaoludele:

a)

eelneva teabe puudumine liikmesriikide ekspertide ja nende tehniliste oskuste kohta;

b)

asjakohase tähtaja puudumine ekspertide ja sidusrühmade, Euroopa Parlamendi ja nõukoguga konsulteerimiseks, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel;

c)

konsulteerimise ning Euroopa Parlamendi ja sidusrühmade koosolekute ajakava edastamise vabatahtlikkus;

d)

delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisega seonduv teave, mis peaks olema süstemaatiline, automaatne, ajakohane ja veebis kättesaadav, on vastuoluline;

e)

delegeerimise tähtajatu kestuse põhimõte: komitee nõudis, et kehtestataks täpne kestus, mida on võimalik sama pikaks ajaks pikendada, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel.

3.4.6.

Komitee soovis, et suunistes sätestataks ühemõtteliselt, et delegeerimine on piiritletud kõigis järgmistes aspektides:

a)

eesmärgid on kindlaks määratud;

b)

sisu on täpne;

c)

kohaldamisala on selgesõnaliselt määratletud;

d)

kestuse tähtaeg on rangelt kindlaks määratud.

3.4.7.

Komitee märkis, et „Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 sõnastuses on parandamisruumi ning et lepingute läbivaatamise korral tuleks neid parandada. Samuti tuleks parandada nende rakendamise raamistikku, et vältida õigusakti valikul pigem poliitiliselt kui tehniliselt motiveeritud otsuste tegemist.“

3.5.

Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu ei jõudnud ühekorraga kohandamise menetluses kokkuleppele, pidi komisjon oma ettepanekud tagasi võtma ja esitama siin käsitletava ettepaneku.

4.   Üldised märkused

4.1.

Oma varasemaid arvamusi silmas pidades küsib komitee, kas nelja-aastane viivitus nii tundlikus valdkonnas on põhjendatud.

4.2.

Komitee tõi tegelikult välja selged eeskirjad, mis olid järgmised:

a)

delegeeritud õigusaktide kasutamine peaks olema erand ja mitte reegel;

b)

kahtluste korral kõnealuste osade olemuslikkuse suhtes või nn halli ala puhul tuleks komisjonil hoiduda delegeerimisettepanekute tegemisest ja põhiõigusakt ise koostada;

c)

kui komisjonil on kahtlusi võetava meetme laadi suhtes, peaks ta eelistatavalt võtma vastu pigem rakendusakte kui delegeeritud õigusakte.

4.3.

Samuti ei nõustunud komitee komisjoniga aspektides, mis on välja toodud eespool punktis 3.3.5.

4.4.

Mitu nimetatud negatiivset aspekti on praeguses ettepanekus korrigeeritud. Siiski on teatud punktid, milles jäädakse lahkarvamusele:

a)

komisjon nõuab delegeeritud õigusaktide määramata tähtajaga kestust. Komitee on seisukohal, et delegeerimise kestus peab olema põhimõtteliselt alati kindlaks määratud ja sellega kaasnema pikendamise võimalus, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel;

b)

komitee on jätkuvalt mures selle pärast, et Euroopa Parlamendil ja nõukogul ei ole reaalset võimalust delegeeritud õigusaktide sisu õigeaegselt kontrollida;

c)

komiteel on jätkuvalt kahtlused rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide täpse eristamise suhtes, eriti põhiõigusi puudutavate olemuslike ja mitteolemuslike meetmete osas;

d)

lõpetuseks kordab komitee, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 uuesti sõnastamine võiks kaotada ühekorraga kõik ebamäärasused, mis põhjustavad praeguseid probleeme.

5.   Konkreetsed märkused

Kõigi lisas esitatud 168 õigusakti üksikasjaliku analüüsi põhjal saab komitee tuua välja järgmised kahtlused.

Tabel 1

Ülevaade õigusaktidest, mille puhul tehakse ettepanek nende rakendusaktidega vastavusse viimiseks teatavate volituste osas

Lisas esitatud number

Õigusakti pealkiri (1)

Komitee märkused

2

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ

Artiklis 12a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus: 2013. aastal eelistasid nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament viieks aastaks antavat tähtajalist volitust, mida pikendatakse automaatselt komisjoni aruande alusel, mis tuleb esitada enne delegeerimise lõppu. Siin on komisjoni arvates tähtajatu volitus õigustatud, kuna seadusandjal on võimalus mistahes juhul ja mistahes ajal volitus tagasi võtta (vt komisjoni ettepanek COM(2016) 799 final, lk 7).

6

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2008. aasta otsus nr 626/2008/EÜ

Otsus puudutab komisjoni rakendusvolitusi.

Märkus: küsimuses, kas valida volituste andmisel delegeeritud õigusaktid või rakendusaktid, lähtub komisjon eeldusest, et 2013. aasta hindamine (koondõigusaktide ettepanekud) on jätkuvalt kehtiv, sest üldist ümberhindamist nõudvaid uusi kriteeriumeid ei tulenenud ei 2013. aasta koondõigusaktiga seotud läbirääkimistest, selle küsimusega seotud Euroopa Kohutu praktikast ega institutsioonidevahelisest parema õigusloome kokkuleppest (vt komisjoni ettepanek COM(2016) 799 final, lk 5).

53

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009

Uues artikli 17 lõikes 3 ei määrata komisjonile antud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volituste tähtaega.

Uues artiklis 48a sätestatakse, et artikli 17 lõikes 3 ja artiklis 48 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates asjaomase koondõigusakti jõustumise kuupäevast.

Märkus:

1.

Vt tabeli rida 2.

2.

Uues artikli 17 lõikes 3 sätestatakse, et EMASi pädevate asutuste vastastikuse hindamise tulemusena vastu võetud otsuste peale kaebuste esitamise menetlused võetakse vastu volitamise teel. Siinkohal näib, et tegemist on põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Aga komisjonile ei saa anda volitusi võtta delegeerimise teel vastu põhiõiguste kaitset või nende kasutamist puudutavaid sätteid.

58

Nõukogu 9. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 530/1999

Uues artiklis 10a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus: vt tabeli rida 2.

59

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2002

Uues artiklis 5b sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

60

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 437/2003

Uues artikli 3 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et iga liikmesriik kogub statistilisi andmeid. Uues artiklis 5 statistiliste andmete täpsuse kohta sätestatakse, et andmete kogumine põhineb täielikel andmetel. Lõpuks sätestatakse artiklis 10a delegeeritud volituste rakendamise kohta, et need volitused antakse määramata ajaks alates kuupäevast, mis määratakse hiljem.

Märkus: komitee märgib, et mõistet „täielikud andmed“ võib kohaldada isikuandmetele, nagu need on määratletud põhiõiguste harta artiklis 8, ja rõhutab, et Euroopa Liidu Kohtu otsuse järgi ei saa põhiõiguste puhul kasutada delegeerimise menetlust (vt kohtuasi C-355/10, parlament versus nõukogu, ja EMSK arvamus, ELT C 67, 6.3.2014, lk 104).

61

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 450/2003

Uues artiklis 11a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus: vt tabeli rida 2.

64

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1552/2005

Uues artiklis 13a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus: vt tabeli rida 2.

67

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 716/2007

Uues artiklis 9a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus: vt tabeli rida 2.

69

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1445/2007

Uues artiklis 10a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus: vt tabeli rida 2.

70

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 177/2008

Uues artiklis 15a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Uues artiklis 8a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

73

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 452/2008

Uues artiklis 6a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

74

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 453/2008

Uues artiklis 8a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus:

1.

Vt tabeli rida 2.

2.

Komitee märgib, et uues artiklis 7 sätestatakse, et […] komisjonil on õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte otstarbekusuuringute […] kohta, mida teevad liikmesriigid, kellel on raskusi andmete esitamisega.

Komitee küsib, kas tervishoidu puudutavad andmed on seotud töökohale kandideerijate tervisega. Sellisel juhul hõlmaks see isikuandmeid, mille puhul ei saa kohaldada delegeerimise menetlust (vt eespool viidatud kohtulahend C-355/10).

89

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ

Uues artiklis 21a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus: vt tabeli rida 2.

99

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009

Uues artiklis 31a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus: vt tabeli rida 2.

104

Nõukogu 11. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/70/EÜ

Uues artiklis 8a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus: vt tabeli rida 2.

114

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 725/2004

Uues artiklis 10a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus: vt tabeli rida 2.

143

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ

Uues artiklis 12a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus:

1.

Vt tabeli rida 2.

2.

Komitee märgib, et direktiiviga 2002/46/EÜ ühtlustatakse toidulisandeid käsitlevaid eeskirju eesmärgiga kaitsta tarbijaid võimalike terviseohtude eest ja tagada, et toodetel esitatav teave ei oleks eksitav. Niisiis on see seotud põhiõiguste harta artikli 38 rakendamisega. Seepärast peavad liikmesriikide ekspertide ja Euroopa Parlamendi tehtavad kontrollid olema nii ulatuslikud kui võimalik.

144

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/98/EÜ

Uues artiklis 27a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus:

1.

Vt tabeli rida 2.

2.

Komitee märgib, et direktiivis kehtestatakse ravieesmärgil inimvere ja verekomponentide kogumise kvaliteedi- ja ohutusnõuded. Niisiis on see soetud põhiõiguste harta artiklis 35 sätestatud tervishoidu puudutava põhiõiguse rakendamisega. Seepärast peavad liikmesriikide ekspertide ja Euroopa Parlamendi tehtavad kontrollid olema nii ulatuslikud kui võimalik.

147

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003

Uues artiklis 34 sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus:

1.

Vt tabeli rida 2.

2.

Komitee märgib, et määruse kohaselt tagatakse kogu liidu poliitika rakendamisel inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Seega on see seotud põhiõiguste harta tervishoidu käsitleva artikli 35 rakendamisega. Seepärast peavad liikmesriikide ekspertide ja Euroopa Parlamendi tehtavad kontrollid olema nii ulatuslikud kui võimalik.

151

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2160/2003

Uues artiklis 13a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus:

1.

Vt tabeli rida 2.

2.

Komitee märgib, et määruse eesmärk on tagada salmonella avastamine ja kontrollimine kõikides etappides, eriti esmatootmistasandil (selles kontekstis kodulinnu- ja muu karjakasvatus) ja söödas, et vähendada selle esinemissagedust ja sellega seotud ohtu rahvatervisele. Niisiis on see seotud põhiõiguste harta artikli 35 rakendamisega. Seepärast peavad liikmesriikide ekspertide ja Euroopa Parlamendi tehtavad kontrollid olema nii ulatuslikud kui võimalik.

152

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/23/EÜ

Uues artiklis 28a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus:

1.

Vt tabeli rida 2.

2.

Komitee märgib, et direktiiv on seotud tervishoiuga, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 35, ja et sellega antakse komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et täiendada kõnealust direktiivi jälgitavusnõuetega. Komitee arvates on see delegeerimine liiga ulatuslik ja on oht, et sellega mõjutatakse olemuslikke osi. Seepärast näib see rikkuvat Euroopa Liidu Kohtu otsust (vt eespool osutatud kohtulahend C-355/10).

158

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006

Uues artiklis 24a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus:

1.

Vt tabeli rida 2.

2.

Komitee märgib, et määrus on seotud põhiõiguste harta artiklite 35 ja 38 rakendamisega ja et delegeerimine hõlmab meetmeid, mis „määratlevad toidud või toidugrupid, mille puhul tuleb toitumis- või tervisealaste väidete kasutamist piirata või keelata.“ Komitee hinnangul on kasutatud määratluste puhul tõenäoline, et need hõlmavad olemuslikke meetmeid, millele ei saa kohaldada delegeerimist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt.

159

20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1925/2006

Uues artiklis 13a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus:

1.

Vt tabeli rida 2.

2.

Komitee märgib, et määrus on seotud põhiõiguste harta artiklite 35 ja 38 rakendamisega ja et selle eesmärk on parandada tarbijakaitset, kehtestades täiendavaid märgistusnõudeid.

3.

Sellega seoses peavad liikmesriikide ekspertide ja Euroopa Parlamendi tehtavad kontrollid kõnealuse määruse I ja II lisa muutmiste üle olema nii ulatuslikud kui võimalik.

165

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 470/2009

Uues artiklis 24a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus:

1.

Vt tabeli rida 2.

2.

Komitee märgib, et määrus on seotud põhiõiguste harta artikli 35 rakendamisega ja et delegeerimine annab komisjonile volituse võtta vastu eeskirju seoses keelatud või lubamatu aine kinnitatud olemasolu korral võetavate meetmetega. See delegeerimine näib liiga ulatuslik ja sellega kaasneb oht, et mõjutatakse olemuslikke osi. Seepärast näib see rikkuvat Euroopa Liidu Kohtu otsust (vt eespool osutatud kohtulahend C-355/10).

166

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 767/2009

Uues artiklis 27a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast (vt lisa, lk 338).

Märkus: vt tabeli rida 2.

167

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009

Uues artiklis 51a sätestatakse, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates kindlast kuupäevast.

Märkus: vt tabeli rida 2.


Tabel 2

Ülevaade õigusaktidest, mille puhul nähakse ette teatavate volituste tühistamine

Lisas esitatud number

Õigusakti pealkiri (2)

Komitee märkused

2

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ

Artikkel 12a OK. Määramata tähtajaga kestuse vastu.

7

Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96

OK.

36

Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ

Artikkel 11a OK. Määramata tähtajaga kestuse vastu.

54

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta

OK. Määramata tähtajaga kestuse vastu.

57

Nõukogu 19. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta

EI. Delegeerimine on liiga ulatuslik ja puudutab olemuslikke osi.

66

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. aprilli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 458/2007

OK. Määramata tähtajaga kestuse vastu.

92

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/34/EÜ

OK. Määramata tähtajaga kestuse vastu.

133

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009

EI. Rikkumise mõiste ja hea maine kaotamine on seotud isiklike õigustega.

168

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsus nr 70/2008/EÜ

OK.


Tabel 3

Ettepanekud, mille komisjon on vastu võtnud

Valdkond

Õigusakt

Ettepaneku viide

Komitee märkused

Kliimameetmete peadirektoraat (CLIMA)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ

COM(2015) 337

Uus artikkel 23 Liiga palju delegeerimisi tundlikes ja olemuslikes valdkondades, tuleb läbi vaadata. Määramata tähtajaga kestuse vastu.

Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (CNECT)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ

COM(2016) 590

Uus artikkel 109 viidetega artiklitele 40, 60, 73, 102 ja 108. Liiga palju delegeerimisi tundlikes ja olemuslikes valdkondades, isegi lisades, tuleb läbi vaadata. Eri kestusega süsteemid (artikli 73 lõige 7 ja artikkel 109).

Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (CNECT)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ

COM(2016) 590

Uus artikkel 109 viidetega artiklitele 40, 60, 73, 102 ja 108. Liiga palju delegeerimisi tundlikes ja olemuslikes valdkondades, isegi lisades. Eri kestusega süsteemid (artikli 73 lõige 7 ja artikkel 109).

Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (CNECT)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ

COM(2016) 590

Uus artikkel 109 viidetega artiklitele 40, 60, 73, 102 ja 108. Liiga palju delegeerimisi tundlikes ja olemuslikes valdkondades, isegi lisades, tuleb läbi vaadata. Eri kestusega süsteemid (artikli 73 lõige 7 ja artikkel 109).

Energeetika peadirektoraat (ENER)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/92/EÜ

COM(2015) 496

Artikkel 10. Delegeerimine OK. Määramata tähtajaga kestuse vastu.

Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (GROW)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009

COM(2014) 28 final

Komisjon soovib võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte (umbes kümme), mis piiraks määruse praktilist sisu.

Ettepaneku teatud punktid, mille kohta kavandatakse delegeeritud õigusakte, puudutavad sõidukite tekitatavaid heitkoguseid ja nende vastavaid piirmäärasid. Just seepärast, et need küsimused on niivõrd olulised, on nende kohta alati otsuseid teinud kaasseadusandjad.

Komitee on oma arvamustes korduvalt tõstatanud küsimuse delegeeritud õigusaktide ülemäärase kasutamise kohta. Komitee peab küsitavaks süsteemi läbipaistvust, menetluste korrektset rakendamist ja kontrollimehhanismide tõhusust.

Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (GROW)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ

COM(2016) 31 final

Artikkel 88. Liiga palju delegeerimisi olemuslikes punktides. Määramata tähtajaga kestuse vastu.

Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (GROW)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/68/EÜ

COM(2014) 581 final

Artikkel 55. Delegeerimised ja viieaastane kestus OK.

Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (GROW)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007

COM(2014) 28 final

Uus artikkel 15a. Komisjon soovib võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte (umbes kümme), mis piiraks määruse praktilist sisu.

Ettepaneku teatud punktid, mille kohta kavandatakse delegeeritud õigusakte, puudutavad sõidukite tekitatavaid heitkoguseid ja nende vastavaid piirmäärasid. Just seepärast, et need küsimused on niivõrd olulised, on nende kohta alati otsuseid teinud kaasseadusandjad.

Komitee on oma arvamustes korduvalt tõstatanud küsimuse delegeeritud õigusaktide ülemäärase kasutamise kohta. Komitee peab küsitavaks süsteemi läbipaistvust, menetluste korrektset rakendamist ja kontrollimehhanismide tõhusust.

Keskkonna peadirektoraat (ENV)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ

COM(2015) 595

Uus artikkel 38a. Delegeerimised OK. Määramata tähtajaga kestuse vastu.

Keskkonna peadirektoraat (ENV)

Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ

COM(2015) 594

Delegeerimise vastu. Uus artikkel 16 on liiga ebamäärane. Määramata tähtajaga kestuse vastu.

Keskkonna peadirektoraat (ENV)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ

COM(2015) 593

OK.

Keskkonna peadirektoraat (ENV)

Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97

COM(2012) 403

Rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid OK (artiklid 19 ja 20). Määramata tähtajaga kestuse vastu.

Eurostat

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1177/2003

Kehtetuks tunnistamise ettepanek on esitatud dokumendis COM(2016) 551

Kehtetuks tunnistamine OK.

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat (MOVE)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/87/EÜ

COM(2013) 622

EI delegeerimistele. Teaduse ja tehnika arengu mõiste on liiga ebamäärane. Määramata tähtajaga kestuse vastu.

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat (MOVE)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/30/EÜ

COM(2011) 828

Artikkel 12. Delegeerimised OK. Määramata tähtajaga kestuse vastu.

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat (MOVE)

Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/50/EÜ

COM(2016) 82 final

Delegeerimised OK (artikkel 29). Määramata tähtajaga kestuse vastu.

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat (MOVE)

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/672/EMÜ

COM(2016) 82 final

Delegeerimised OK (artikkel 29). Määramata tähtajaga kestuse vastu.

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat (MOVE)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ

COM(2016) 369

Delegeerimised ja erandkorras määramata tähtajaga kestus OK.

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat (MOVE)

Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/35/EÜ

COM(2016) 371

Artikkel 13. Delegeerimine ja erandkorras määramata tähtajaga kestus OK.

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat (MOVE)

Nõukogu 18. juuni 1998. aasta direktiiv 98/41/EÜ

COM(2016) 370

Artikkel 12a. Delegeerimine ja erandkorras määramata tähtajaga kestus OK.

Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat (SANTE)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004

COM(2014) 557

Delegeerimised OK (artikkel 87). Määramata tähtajaga kestuse vastu.


Tabel 4

Õigusaktid, mille kohta on kavandatud ettepanekud

Valdkond

Õigusakt

Komitee märkused

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (AGRI)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008

Kõigi kõnealuste õigusaktide kohta on märkused puudu, kuna tekstid ei ole kättesaadavad.

Kliimameetmete peadirektoraat (CLIMA)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ

Energeetika peadirektoraat (ENER)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 713/2009

Energeetika peadirektoraat (ENER)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 714/2009

Energeetika peadirektoraat (ENER)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ

Keskkonna peadirektoraat (ENV)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004

Keskkonna peadirektoraat (ENV)

Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ

Eurostat

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1166/2008

Eurostat

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003

Brüssel, 1. juuni 2017

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS


(1)  Nende õigusaktide puhul tehti ettepanek teatavate sätete rakendusaktidega vastavusse viimiseks juba 2013. aastal.

(2)  Nende õigusaktide puhul tehti ettepanek teatavate sätete väljajätmiseks juba 2013. aastal.


Top