28.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 246/22

Raportöör:

Javier DOZ ORRIT

Kaasraportöör:

Mihai IVAŞCU

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et võitlus terrorismi ja selle rahastamise ning rahapesu ja muude sellega seotud majanduskuritegevuse vormide vastu peab olema Euroopa Liidu poliitika alaline prioriteet.

1.2.

Komitee väljendab oma toetust komisjoni ettepanekus esitatud meetmetele, millega tühistatakse eelmine, 2005. aasta määrus, et kohandada reguleeriv raamistik praegusele olukorrale ja tegeleda puudustega, mis on tuvastatud mitmetes määruse rakendamist käsitlevates uuringutes.

1.3.

Komitee on seisukohal, et kontrollimise ulatuse ja ametiasutuste pädevuse laiendamine selleks, et viia läbi kontrolle ja konfiskeerida kaupu alati, kui on põhjust kahtlustada ebaseaduslikku tegevust, hõlbustab suuremate pettusejuhtumite avastamist ja võimaldab koguda rohkem teavet.

1.4.

Komitee peab vajalikuks parandada koostööd nii pädevate asutuste vahel kui ka liikmesriikide vahel, et saavutada uue määruse kohaldamisel maksimaalne mõju. Komitee kutsub kõiki liikmesriike üles tegema oma terrorismivastased andmebaasid Europolile kättesaadavaks. Samuti peaks komisjon ergutama koostöömeetmeid, et kõikidel liikmesriikidel oleks võimalik omandada vajalikke vahendeid, et tõhusalt kontrollida erinevaid sularaha- ja transpordiliike.

1.5.

Komitee teeb ettepaneku, et ulatuslike konsultatsioonide ja uuringu järel peaks komisjon koostama kava sularaha kasutamise vähendamiseks ELis. Sellega seoses tuleks kaaluda, kas kohustusliku deklareerimise künnis 10 000 eurot on asjakohane.

1.6.

Komitee on seisukohal, et komisjon peaks minema deklareerimiskohustuse täitmata jätmise eest karistuste kehtestamisel kaugemale. Karistused peaksid olema liikmesriikide vahel ühtlustatud ning neist peaks komisjoni teavitama ühtsel viisil, et mitte tekitada seaduselünki, mida petturid saaksid ära kasutada.

1.7.

Komitee kordab muret, mida ta juba väljendas arvamuses ECO/408, (1) et rida tegureid võib tõsiselt piirata määruse tulemuslikkust. Peamine küsimus on selles, et maksuparadiise, kus enamalt jaolt rahapesu toimub – ja mille rahavoogusid ELiga tuleks eriti kontrollida – ei ole komisjon 14. juuli 2016. aasta määruse ettepanekus nimetanud endast suurt riski kujutavate riikide ja piirkondade loetelus.

1.8.

Kuritegelike sularahavoogude uurimine on seotud teiste kuritegude, eelkõige maksukuritegudega. Seepärast teeb komitee ettepaneku, et ka maksuhaldurid pääseksid ligi sularahavoogude kontrolli käigus kogutud teabele.

1.9.

Komitee leiab, et uue määruse vastuvõtmise hetkest tuleks lisaks kullale lisada sularaha määratlusse ka muud suure likviidsusega tooted.

1.10.

Tunnustades ettemaksukaartide sotsiaalset väärtust kogu ELis, juhib komitee siiski tähelepanu ohule, et kurjategijad ja terroristid võivad selliseid kaarte salaja oma tegevuse rahastamiseks kasutada.

1.11.

Seoses kogutavate ja asutuste vahel vahetatavate andmete mahu suurenemisega soovitab komitee tugevdada nende andmete kaitset ning uurida võimalust kohaldada raskemaid haldus- ja kriminaalkaristusi ametnikele ja isikutele, kes kasutavad neid ebasobival või ebaseaduslikul viisil.

1.12.

Probleem on rahvusvahelise ulatusega ja seepärast peavad ELi institutsioonid osalema täiel määral selles valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös.

1.13.

Komitee tervitab 500-euroste rahatähtede ringlusest kõrvaldamist alates 2018. aastast, võttes arvesse, et nende kasutamine ebaseadusliku kaubanduse raames toimuvateks sularahamakseteks on ulatuslikult dokumenteeritud, sest neid on lihtne transportida ja nad võimaldavad hoida suuri rahasummasid väikesemates kohtades.

1.14.

Komitee tuletab komisjonile meelde, et Euroopa kodanike kaitse peab jääma suurimaks prioriteediks, ükskõik milliseid kulusid ja pingutusi see ka ei nõua.

2.1.

Kooskõlas terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskavaga (2) esitab komisjon ettepaneku uue määruse kohta, mis käsitleb liitu kolmandatest riikidest sisse toodava või liidust kolmandatesse riikidesse välja viidava sularaha kontrollimist, tunnistades kehtetuks praegu kehtiva 2005. aasta määruse (3).

2.2.

2015. aasta mais võttis EL vastu neljanda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase paketi, mis hõlmas muu hulgas neljandat direktiivi finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise kohta (AMLD4) ja määrust rahaülekannetes edastatava teabe kohta, (4) mis on praegu ülevõtmise etapis. Komitee esitas oma seisukoha õigusaktide paketi kohta arvamuses, mis käsitles rahapesuvastast paketti (5).

2.3.

2016. aasta veebruaris avaldas komisjon terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava, (6) mida rakendatakse kahes seadusandlikus etapis. Kõigepealt (2016. aasta juulis) koostas komisjon kaks direktiivi ettepanekut: AMLD5, millega muudetakse AMLD4 (direktiivi maksuhaldurite juurdepääsu kohta rahapesuvastasele teabele) mitmeid aspekte, (7) ja komisjoni delegeeritud määrus, (8) millega määratletakse suure riskiga kolmandad riigid (maksuparadiisid), AMLD4 ja AMLD5 täiendamiseks (9). Komitee on võtnud vastu arvamused AMLD5 ja määruse kohta, samuti teise direktiivi kohta (10).

2.4.

Teises etapis (detsembris 2016) esitas komisjon lisaks käesolevas arvamuses nimetatud määrusele ka ettepaneku direktiivi kohta, mis käsitleb rahapesu vastu võitlemist kriminaalõiguse abil, (11) ja määruse kohta, mis käsitleb kuritegeliku vara arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (12).

2.5.

2005. aasta määrus täiendab rahapesuvastast direktiivi, millega kehtestatakse kontroll rahasaadetistele summas 10 000 eurot ning üle selle. Komisjoni kõnealuse ettepanekuga (13) püütakse kõrvaldada lünki praeguses õigusaktis seoses politseijõudude, kohtute ja tolliasutuste uurimistegevusega, töötada välja neljas rahapesuvastane direktiiv (14) ja viies rahapesuvastane direktiiv (15) ja neid täiendada, et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu ning kohandada ELi õigusakte vastavalt rahvusvahelistele standarditele ja soovitustele, eelkõige rahapesuvastase töökonna soovitusele nr 32.

2.6.

Käesolevas ettepanekus käsitletakse sularaha piiriülese liikumise puudulikku kaetust, probleeme teabe vahetamisel asutuste vahel, asjaolu, et ei ole võimalik kinni pidada künnisest väiksemaid summasid (10 000 eurot), sularaha määratluse puudulikkust, liikmesriikide erinevaid karistusi deklareerimata jätmise eest ja erinevat rakendamist.

2.7.

Uues määruse ettepanekus, millega tunnistatakse kehtetuks praegune määrus, laiendatakse ja täpsustatakse mõistet „sularaha“, jaotades selle neljaks: vääring, vabalt kaubeldavad esitaja maksevahendid (tšekid, reisitšekid, võlakirjad või rahakaardid), väärtuse säilitamiseks kasutatavad suure likviidsusega tooted (kuldmündid ja kullakangid) ja ettemaksukaardid.

2.8.

Kehtestatakse kohustus deklareerida saatjata sularaha, st posti, kulleriga või veosena saadetav sularaha, kui summa on 10 000 eurot või suurem. Mõni liikmesriik teeb sularaha kontrolle ka liidusiseselt.

2.9.

Pädevatele asutustele antakse volitus kontrollida alla 10 000 euro suuruseid sularahasaadetisi, samuti teatada ja viia läbi uurimine alati, kui on tõsiseid märke kuritegelikust tegevusest.

2.10.

Antakse luba sularaha kinni pidada, kui sularahasaadetis väärtuses 10 000 euro või enam on jäetud deklareerimata või kui mis tahes summas saadetiste puhul on märke seotusest kuritegeliku tegevusega.

2.11.

Parandatakse teabevahetust, nõudes aktiivset suhtlust rahapesu andmebürooga. Seni pidid pädevad asutused teabe üksnes kättesaadavaks tegema. Samuti tuleb teave ebaseaduslike tehingute kohta teha kättesaadavaks teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile, kui on märke kuritegelikust tegevusest. Ka lubatakse seda teavet edastada kolmandatele riikidele, kes järgivad teatavaid nõudeid.

2.12.

Edendatakse kõigis liikmesriikides karistuste kehtestamist deklareerimiskohustuse täitmata jätmise eest lisaks õiguslikele karistustele kuritegevuse eest. Komisjoni tuleb teavitada karistustest kõikidest liikmesriikides.

3.1.

Komitee toetab komisjoni kestvaid jõupingutusi globaalses võitluses rahapesu ja terrorismi vastu. Samuti toetab komitee kõnealuse ettepanekuga tehtavaid muudatusi, mille eesmärk on parandada kehtivat õigusakti.

3.2.

Komisjon ja kõik ELi institutsioonid peavad tegema jõupingutusi, et teavitada asjakohaselt Euroopa avalikkust oma valmidusest võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu kõigi õiguslike vahendite ning kõigi vajalike õiguskaitsealaste, luureteenistuste ja kohtulike meetmetega. Teadmine, et seda tehakse koostöös kõigi liikmesriikidega, suurendab selle usaldusväärsust ja legitiimsust. Kuigi kõiki tegevusi ei saa avalikustada, kasutatakse juba tervet rida rahapesu ja terrorismi rahastamist puuduvataid näitajaid.

3.3.

Komitee kutsub ELi ja liikmesriike üles jätkama rahvusvahelisel tasandil koostööd, võitlemaks terrorismi, rahapesu ja nendega seotud raskete kuritegude vastu. Kõik ELi institutsioonid peavad tegema jõupingutusi, et tagada komisjoni ettepanekus esitatud meetmete vastuvõtmine ka rahvusvahelisel tasandil. See on üks viis nende tõhususe suurendamiseks.

3.4.

Uue määruse ettepaneku eesmärk on võidelda ebaseaduslike sularahavoogude vastu ELi ja kolmandate riikide vahel. Edu saavutamiseks peab Euroopa Komisjon tegema koostööd liikmesriikidega, tagamaks, et nende pädevatel asutustel oleks kõige tõhusamad tehnoloogilised ressursid ja töötajad, samuti mis tahes muud vajalikud ressursid (nt treenitud otsimiskoerad).

3.5.

Terrorismi rahastamise süsteemid võivad olla väga mitmesugused, varieerudes seaduslike ettevõtete ja seaduslike mittetulundusühenduste kuritarvitamisest kuni kuritegeliku tegevuse või kuritarvitamiseni rahvusvahelises kaubandussüsteemis. Terroristlikud organisatsioonid uuendavad pidevalt oma rahastamismeetodeid, et vältida kehtivaid õigussätteid, mistõttu on selgelt vaja õigusraamistikku järjepidevalt ajakohastada. Sageli kasutavad kurjategijad ja terroristid ära liikmesriikide õiguslikke erinevusi ja valivad need riigid, kus õigusaktid on nende rahaliste tehingute tegemiseks kõige leebemad.

3.6.

Euroopa julgeoleku tegevuskava (16) väljatöötamise tulemusel ja vastusena terrorismirünnakutele Euroopas ja maailma muudes piirkondades, samuti üldsuse huvi tõttu maksuparadiisides tehtava rahapesu, maksupettuste ja maksustamise vältimise tehingute vastu, on Euroopa Komisjon võtnud viimastel aastatel vastu mitmeid õigusakti algatusi.

3.7.

Rahapesuvastase töökonna andmetel (17) kasutatakse kuritegelikus majandustegevuses sularaha laialdaselt ja see on jätkuvalt kõige olulisem terrorismi rahastamise vahend. Sel viisil „pestud“ raha hulka on raske kokku arvutada, aga rahapesuvastase töökonna hinnangul jääb see sadade miljardite ja triljoni USA dollari vahele aastas.

3.8.

Kehtiva määruse tõhususe analüüs näitab, et liitu sisse toodava ja liidust välja viidava sularaha hulk kasvab jätkuvalt. Ent sularaha kontrolle tehakse liiga vähe (kõikides liikmesriikides kokku 100 000 aastas), nende hulk varieerub liikmesriigiti ja uuritavate kahtlaste juhtumite arv on väga erinev. Viimases selleteemalises konsultatsioonis osales ainult üheksa riiki ja nii juhtumite kui ka nende analüüsimise kohta esitatud andmed olid napid ja piiratud.

3.9.

Lüngad praeguses määruses võimaldavad sularaha liikumist ilma piisava sihipärase kontrollita posti, kulleri või veosena saates. Paljudel juhtudel ei ole pädevatel asutustel olnud asjakohaste kontrollide tegemiseks vajalikke vahendeid.

3.10.

Kontrollimise viiside laiendamine ja pädevatele asutustele võimaluse andmine viia läbi kontrolle ja konfiskeerida kaup kuritegeliku tegevuse kahtluse korral isegi alla 10 000 euro künnise võimaldab avastada rohkem pettusejuhtumeid ja koguda rohkem teavet. Praegu ei kasutata saadud teavet rahuldavalt. Teave tehakse teatud liikmesriikides passiivselt kättesaadavaks ning puuduvad vahendid, millega tagada teabe korrektne menetlemine. Pädevate asutuste vahelist teabevahetust tuleb kiirendada: tolliasutuste (kes vastutavad suurema osa kontrollide tegemise eest) ja rahapesu andmebüroode (kes peavad teavet saama ja analüüsima) vahel; nende ja maksu- ja kohtuasutuste vahel; liikmesriikide ja kolmandate riikide pädevate asutuste vahel, eriti nende puhul, kes vastutavad suure osa ebaseaduslike sularahavoogude liikumise eest liitu ja liidust välja, nagu maksuparadiiside puhul.

3.11.

Kehtiva määruse alusel kohaldatavad karistused sularaha deklareerimata jätmise eest ei ole ühtlustatud ja tehtud analüüsid tunduvad näitavat, et neil karistustel ei ole soovitud hoiatavat mõju. Uues määruses nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid karistused deklareerimiskohustuse täitmata jätmise eest, ilma vajaduseta, et oleks märke kuritegelikust tegevusest või et sularaha oleks seotud muud tüüpi rikkumise või kuriteo võimaliku uurimisega. Samuti kehtestatakse kohustus teavitada karistustest komisjoni. Komitee soovitab töötada välja kõigile liikmesriikidele ühise teabevahetusmenetluse. Siiski on igal liikmesriigil vabadus ise need karistused määrata. Artiklis 13 osutatud karistused tuleb ühtlustada, et mitte tekitada võimalusi kurjategijatele, kes tegutsevad teatud riikide kaudu.

3.12.

Määruse ja juba mainitud rahapesuvastaste meetmete kohaldamine suurendab märkimisväärselt kogutud isikuandmete hulka, mida kogutakse, salvestatakse ja mis tehakse kättesaadavaks pädevatele organitele ja asutustele rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses. Kodanike põhiõiguste austamiseks, eriti isikuandmete kaitse osas, on oluline hinnata vajadust uute kaitsemehhanismide järele ja vajadusel need luua ning soodustada rangemaid kriminaalkaristusi ametnikele ja teistele isikutele, kes kasutavad teavet ebaseaduslikult.

3.13.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise, sh ebaseaduslike rahasaadetiste vastu võitlemiseks kasutatud eri viisid ja menetlused on õigustatult ajendanud komisjoni võtma õiguslikke meetmeid, mis kohalduvad mõlemale kuriteole. Mõlemad on seotud teiste sarnaste või suurema ulatusega kuritegudega. Määruse ja muude asjaomaste õiguslike meetmete tõhusa rakendamise tagamisel on otsustav tähtsus tihedal koostööl kõigi asjassepuutuvate riiklike asutuste ja organite ning liikmesriikide vahel sobivate mehhanismide abil. Tuleb märkida, et koostöö liikmesriikide eri asutuste ja institutsioonide – politsei-, teabe-, kohtu-, tolli- ja maksuasutuste vahel ei ole kaugeltki optimaalne. Komitee on eriti mures koostöö puudumise pärast riikide politseijõudude ja Europoli vahel, nagu näitab asjaolu, et suurem osa liikmesriike ei ole teinud oma terrorismivastaseid andmebaase Euroopa politseiorganile kättesaadavaks. Seepärast kutsub komitee ELi asutusi ja liikmesriike üles see olukord lõpetama.

3.14.

Üks suur takistus määruse ja muude rahapesu ja terrorismi vastu võitlemisel oluliste õiguslike sätete rakendamisel on see, et puudub tõeline poliitiline tahe teha lõpp maksuparadiisidele. Selle väite veenvaim tõestus on nimekiri „suure riskiga kolmandatest riikidest, kus esineb strateegilisi puudusi“, mis on toodud AMLD4-d ja AMLD5-d täiendava määruse (EL) 2016/1675 lisas. Selles nimekirjas ei ole mitte ühtegi maksuparadiisi, kus toimub suurem osa ebaseaduslikke tehinguid, eriti sularahavood, mida käsitletakse määruse ettepanekus. Komitee peab kordama arvamuses ECO/408 esitatud nõudmist: komisjon peab tegema ettepaneku uue nimekirja maksuparadiiside kohta ja hõlmama selle ühtsesse nimekirja kolmandate riikide kohta, kes ei tee koostööd majanduskuritegude ega terrorismi rahastamise uurimisel.

4.1.

Terrorismi rahastamisel on selge globaalne aspekt, mis tähendab, et ühes riigis toimuvaid terrorioperatsioone rahastatakse sageli teises riigis toimuva kuritegeliku tegevuse kaudu. Vaja on sularaha kontrollimisi ja põhjalikke seadusandlikke muudatusi, et blokeerida sularaha liikumist, jälgida finantstehinguid ja neid piirata ning lihtsustada olulise terroriste ja nende rahastajaid puudutava teabe edastamist. Olles täiesti teadlik terrorismi rahastamise välismõõtmest, soovitab komitee kaasata kõik liidu institutsioonid täielikult kõigisse asjaomastesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, kus nad on esindatud, selleks et sarnaseid meetmeid võiks võtta kogu maailmas.

4.2.

Sularaha kasutamine on jätkuvalt rahapesu ja muude finantskuritegude peamine kanal (18). Komitee soovitab, et komisjon – olles viinud läbi põhjaliku uuringu, konsulteerinud kõigi huvirühmadega ja loonud tihedad töösuhted liikmesriikide, Euroopa Keskpanga ja iga riigi keskpangaga – töötaks välja kava sularaha kasutamise vähendamiseks ELis. 500-euroste rahatähtede kaotamine on samm õiges suunas. Kõnealuse uuringu raames tuleks analüüsida, kas deklareerimiskohustuse 10 000 künnis on asjakohane.

4.3.

Komitee palub Euroopa Komisjonil suurendada oma jõupingutusi, et kogu ELis ratifitseeritaks sidusal viisil Varssavi konventsiooni (19) tulemused. Praeguseks on konventsiooni allkirjastanud 26 liikmesriiki, aga ratifitseerinud vaid 17.

4.4.

Komitee tunnustab seda, et määruse ettepanek võib oluliselt parandada terrorismi rahastamise vastu võitlemises kasutatavaid meetmeid, avaldades minimaalset mõju Euroopa väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

4.5.

Komitee arvates on oluline arendada finantsvaldkonnas poliitilist koostööd naaberriikide ja teiste riikidega, kust tulevad ELi suured rändevood, eesmärgiga hõlbustada läbipaistvaid finantstehinguid ja muuta need odavamaks. Nendest riikidest ja nendesse riikidesse tehtavate rahaülekannete takistused ja suured kulud soodustavad sularahasaadetisi ja läbipaistmatuid tehinguid, millega lihtsustatakse nende meetodite kasutamist kuritegelikel eesmärkidel.

4.6.

Hiljutised ELi territooriumil toime pandud rünnakud näitavad, et terroristid on kasutanud ettemaksukaarte, näiteks hotellitubade eest (nt Pariisi 13. novembri 2015. aasta rünnaku puhul). Kuigi nende vahendite sotsiaalne väärtus on ilmne, kuna need võimaldavad haavatavatel või tõrjutud inimestel teha makseid nii veebis kui ka veebiväliselt, juhib komitee tähelepanu ohule, mis kaasneb sellega, kui kurjategijad või terroristid jätkavad nende vahendite kasutamist.

4.7.

Ebaseaduslik sularahatransport on seotud teiste kuriteoliikidega: maksukuriteod, rahapesu ja terrorismi rahastamine. Komisjoni määruse ettepanekus ei lubata vahetada sularahadeklaratsiooni andmeid maksustamise eesmärgil. Komitee on seisukohal, et nende kuritegude menetlemine peab toimuma sidusal viisil. Eeskätt leiab komitee, et nimetatud andmete vahetust tuleks lubada, võttes arvesse selget seost maksupettuste ja rahapesu vahel, mis paljudel juhtudel hõlmab sularaha liikumist.

4.8.

Kuigi määruse ettepaneku artikli 2 lõikes 2 ja artiklis 14 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, eriti selle osa muutmiseks, milles määratletakse sularahana käsitatavad „väärtuse säilitamiseks kasutatavad suure likviidsusega tooted“, on komitee seisukohal, et ei ole põhjust juba algusest piirduda selle sularahakategooria puhul kullaga. Esimeses Euroopa Parlamendi ja nõukogu heaks kiidetavas nimekirjas võiksid olla ka muud eriti väärtuslikud materjalid, nagu väärismetallid ja (nii lihvitud kui ka lihvimata) poolvääriskivid.

4.9.

Komitee kordab, et ELi ja liikmesriikide üks peamisi prioriteete peab olema jätkuvalt meie kodanike julgeoleku tagamine, sõltumata sellest, milliseid jõupingutusi see nõuab.