EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52016XC1013(01)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

ELT C 374, 13.10.2016, p. 7–9 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

13.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 374/7


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2016/C 374/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„LUCQUES DU LANGUEDOC”

ELi nr: FR-PDO-0005-01375 – 24.9.2015

KPN ( X ) KGT ( )

1.   Nimetus

„Lucques du Languedoc”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetus „Lucques du Languedoc” tähistab terveid rohelisi oliive, mis ei ole ei kahjustatud ega katkised. Oliivide mõru maitse on kõrvaldatud leeliselahusega ning oliive turustatakse jahutatud või pastöriseeritud soolvees.

Oliivi ja selle viljaluu välimus: vili on rohelist värvi, ebasümmeetriline, poolkuu-kujuline; viljaliha on hele; viljaluu on poolkuu-kujuline.

Kest on õhuke, see ei ole kortsuline, kuid sellel võivad olla väikesed kühmud.

Toote „Lucques du Languedoc” maitseomadused:

eriomane tekstuur: kümnepunktisüsteemis vastavalt rahvusvahelise oliiviõlinõukogu organoleptilise hindamise meetodile) tihke ≥ 2,5, kiuline ≤ 3,5 ja krõmpsuv ≥ 2;

mõrkjas ja hapukas maitse on vähene või puudub üldse;

kerge avokaado või avokaadovõi lõhn, mõnikord on tunda ka värske sarapuupähkli või niidetud heina lõhna;

oliivid on keskmiselt soolased.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Oliivid saadakse eranditult sorti „Lucques” kuuluvatelt oliivipuudelt.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Oliivide kasvatamine, saagi kogumine ja oliivide töötlemine peab toimuma geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Pastöriseerimine, kui seda tehakse, peab toimuma geograafilises piirkonnas.

Toode „Lucques du Languedoc” on õrn ja käitlemise suhtes tundlik, seega tuleb oliivid soolvette panna ja, kui seda tehakse, siis ka pastöriseerida võimalikult lähedal saagikoristuse kohale. Kohustus pastöriseerida toode määratud geograafilises piirkonnas on seotud tootjate oskusteabega, mis on saadud toote organoleptiliste omaduste ja õrna loomuse alal. Tootmissektori ettevõtjate kontrolli all säilivad toote omadused ka pärast pastöriseerimist. Selle tootmisetapi teostamine piirkonnas võimaldab toodet kohe kontrollida, et pastöriseerimise mõju toote kvaliteedile oleks vähene.

Turustada on lubatud sellise suurusega oliive, mida mahub 100 grammi sisse mitte rohkem kui 37 tükki.

Partiisse kuuluvad oliivid peavad olema ühesuguse värvi ja suurusega.

Töödeldavate oliivide seas ei tohi olla rohkem kui 3 % selliseid oliive, millel on järgmised puudused:

vili on kortsuline;

kestal on kahjustus, mis ei mõjuta viljaliha;

oliivikärbse põhjustatud kahjustused;

rahest põhjustatud kahjustused;

viljavartega viljad;

oliivide värv on ebaühtlane.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Lucques du Languedoc” geograafiline piirkond hõlmab Aude’„i departemangu lääne-osa ja Hérault” departemangu ida-osa. Piirkond hõlmab järgmiste kantonite järgmisi kommuune (Prantsusmaa statistikaameti (INSEE) ametlikud geograafilised koodid 1. jaanuari 2015. aasta seisuga):

Aude’i departemang:

Coursan, Narbonne-1, Narbonne-2, Narbonne-3, Sallèles-d’Aude, Fabrezan (kommuunid Luc-sur-Orbieu, Saint-André-de-Roquelongue); Lézignan-Corbières (kommuunid Argens-Minervois, Cruscades, Homps, Ornaisons, Tourouzelle); Rieux-Minervois (välja arvatud järgmised kommuunid: Cabrespine, Castans, Citou, Lespinassière, Limousis, Trassanel); Sigean (kommuunid La Palme, Peyriac-de-Mer, Portel-des-Corbières, Roquefort-des-Corbières, Sigean); Trèbes (kommuunid Badens, Blomac, Bouilhonnac, Floure, Marseillette, Trèbes); Villemoustaussou (kommuunid Malves-en-Minervois, Aniane).

Hérault’ departemang:

Agde, Béziers-2, Béziers-3, Cazouls-lès-Béziers, Frontignan, Lattes, Mèze, Montpellier-1, Montpellier-2, Montpellier-3, Montpellier-4, Montpellier-5, Montpellier - Castelnau-le-Lez, Pézenas, Pignan, Béziers-1 (välja arvatud kommuun Valras-Plage); Clermont-l’Hérault (kommuunid Aspiran, Bédarieux, Bousquet-d’Orb, Brignac, Canet, Ceyras, Clermont-l’Hérault, Lacoste, Liausson, Mérifons, Mourèze, Nébian, Octon, Paulhan, Saint-Félix-de-Lodez, Salasc, La Tour-sur-Orb, Valmascle, Villemagne-l’Argentière, Villeneuvette); Le Crès (kommuunid Le Crès, Vendargues); Gignac (välja arvatud järgmised kommuunid: Argelliers, La Boissière); Lodève (kommuunid Le Bosc, Brissac, Causse-de-la-Selle, Celles, Fozières, Lauroux, Lavalette, Lodève, Olmet-et-Villecun, Pégairolles-de-Buèges, Pégairolles-de-l’Escalette, Poujols, Le Puech, Saint-André-de-Buèges, Saint-Étienne-de-Gourgas, Saint-Jean-de-Buèges, Saint-Jean-de-la-Blaquière, Saint-Privat, Soubès, Soumont, Usclas-du-Bosc); Lunel (kommuunid Saint-Just, Saint-Nazaire-de-Pézan); Mauguio (välja arvatud järgmised kommuunid La Grande-Motte, Palavas-les-Flots, Valergues); Saint-Gély-du-Fesc (kommuunid Combaillaux, Murles, Prades-le-Lez, Saint-Clément-de-Rivière, Saint-Gély-du-Fesc, Teyran, Le Triadou, Vailhauquès); Saint-Pons-de-Thomières (välja arvatud järgmised kommuunid: Boisset, Cambon-et-Salvergues, Cassagnoles, Castanet-le-Haut, Colombières-sur-Orb, Courniou, Ferrals-les-Montagnes, Ferrières-Poussarou, Fraisse-sur-Agout, Mons, Olargues, Pardailhan, Prémian, Rieussec, Riols, Rosis, Saint-Étienne-d’Albagnan, Saint-Julien, Saint-Martin-de-l’Arçon, Saint-Pons-de-Thomières, Saint-Vincent-d’Olargues, Salvetat-sur-Agout, Le Soulié, Vélieux, Verreries-de-Moussans).

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära

Loodustegurid

Toote „Lucques du Languedoc” geograafiline piirkond on kagus merele avatud ja põhjas mägedega piiratud, piirkonna eripära tuleneb järgnevalt loetletud teguritest.

Keskmine kõrgus ja eripärane mullastik: mäestik moodustab Vahemere poole avatud amfiteatri; peamiselt lubjakivine pinnas laseb hästi vett läbi ega kogu niiskust ning on sobilik sordi „Lucques” kasvatamiseks.

Oliive, mida kasutatakse toote „Lucques du Languedoc” valmistamiseks, kasvatatakse kuni 400 meetri kõrgusel merepinnast peamiselt mõõduka kaldega päikeselistel lõunanõlvadel, harvem, vaid väga sobiliku pinnase korral, põhjanõlvadel ning ka päikeselistel terrassidel, kus varem on asunud viljapuuaiad.

Vahemereline kliima: vihmaseid päevi on vähe ja päikesepaistet palju, aasta kohta 2 500 – 2 900 tundi. Nendele kahele ilmastikukomponendile lisandub kaks tuult (kirdetuul mistraal ja loodetuul tramontana), mis loovad kevadel soodsad tingimused oliivisordi „Lucques” tolmlemiseks. See on üks varaseima õitseajaga sorte ja tolmlemine toimub mais, mis on ligikaudu 15 päeva varem kui muude sortide puhul.

Inimtegurid

Toote „Lucques du Languedoc” geograafiline päritolu on seotud Hérault’ jõe oruga. See on oliivisordi „Lucques” ja Languedoci rohelistest oliividest valmistatud toodete ajalooline põlvnemiskoht.

Oliivisort „Lucques” on muudest kohalikest sortidest nõudlikum nii temperatuuri (külmaõrn), tuule kui ka tolmlemistingimuste suhtes (ei ole isetolmlev ja vajab teist tolmlejat).

Vaatamata nendele iseärasustele on oliivide kvaliteet ja oliivikasvatajate pühendumus selle puu ja oliivide suhtes ning hiljem ka viljade eksportimisest saadud tasu olnud piisav, et seda oliivisorti piirkonnas arendada ilma, et see oleks levinud Prantsusmaa muudesse piirkondadesse.

Traditsiooniliselt korjatakse oliivid rohelisena, sest neid on lihtsam säilitada kui musti oliive. Toote „Lucques du Languedoc” kest on väga õhuke, seepärast peab olema hoolikas nii saagikoristusel (toimub käsitsi) kui ka oliivide käitlemisel (tuleb vältida oliivide muljumist piiratud piimhappekääritamise meetodi kasutamisel, mis hõlmab pikka leotamist NaOH-lahuses, loputamist ja soolalahusesse panemist). Meetodi meisterlik valdamine, mille Languedoci konserveerijad on aja jooksul omandanud, tagab osutatud oliivide iseloomuliku omapära.

Toote eripära

Toode „Lucques du Languedoc” on terved rohelised lauaoliivid. Iga oliivipartii koosneb suuruse järgi sorteeritud, ühesuguse suuruse ja värviga viljadest.

Tootel „Lucques du Languedoc” on eriomane tekstuur, oliivid on tihked, kuid mitte krõmpsuvad, ning pisut kiulised. Oliividele on iseloomulik kerge avokaado või avokaadovõi lõhn, mõnikord on tunda ka värske sarapuupähkli või niidetud heina lõhna; oliivid on keskmiselt soolased.

Toode „Lucques du Languedoc” erineb muudest oliividest oma ebasümmeetrilise kuju ning poolkuu-kujulise viljaluu poolest.

Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel

Geograafilise piirkonna looduslikud tingimused on sajandite jooksul osutunud sobilikeks toote „Lucques du Languedoc” valmistamiseks ja on soodustanud sellele spetsialiseerumist Languedocis.

Selleks et toode „Lucques du Languedoc” oleks parimate omadustega, peavad oliivipuud kasvama just nendes erilistes kliimatingimustes. Tuuled mistraal ja tramontana tagavad üheskoos tuultolmlevate oliivipuude väga lühikese (2–3 päeva) tolmlemisperioodi edukuse. Kõnealune sort on seega eriti hästi kohanenud geograafilise piirkonna kliimatingimustega.

Need erilised looduslikud tingimused ja oliivikasvatajate oskusteave annavad tootele „Lucques du Languedoc” iseloomulikud omadused: puude korrapärane lõikamine võimaldab saada konserveerimiseks sobiva suurusega vilju. Oliivide käsitsi korjamine tagab, et õhukese ja õrna kestaga oliiv jääb terveks. Piiratud piimhappekääritamise meetodi kohaselt kõrvaldatakse oliivide mõru maitse leeliselahusega, mille kontsentratsioon ja milles leotamise aeg sõltub töödeldavatest oliividest. Ka soolvette panemisel pööratakse erilist tähelepanu soolvee kontsentratsioonile, et säilitada tootele „Lucques du Languedoc” iseloomulikku maitset.

Oliivide töötlemine, mis on aastate jooksul välja kujunenud, võimaldab saada iseloomuliku tekstuuri ja maitsega oliive.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-6b536fcc-24f9-46c4-ac48-f03ca2b93099/telechargement


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.


Top