EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.1.2016

COM(2016) 25 final

2016/0010(CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Ülemkogu 18. detsembri 2014. aasta järeldustes rõhutati pakilist vajadust suurendada maailmas ja ELis jõupingutusi võitluses maksustamise vältimisega ja agressiivse maksuplaneerimisega. Alates 2014. aasta detsembrist on komisjon teinud esimesi samme ELi lähenemisviisi väljatöötamiseks. Vahepeal on OECD lõpetanud töö üleilmsete eeskirjade ja standardite määratlemisel nende eesmärkide saavutamiseks.

Kõnealune direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2011/16/EL osana komisjoni maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise paketist, käsitleb poliitilist prioriteeti võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu. See vastab ka Euroopa Parlamendi esitatud nõudmistele. Direktiiv on ka kooskõlas äriühingute õiglasema maksustamise tegevuskava (COM(2015) 302) algatustega, millega võideldakse maksudest kõrvalehoidumise vastu.

Ettevõtjad on maksuplaneerimist tavakohaselt käsitanud seadusliku tegevusena seetõttu, et nad kasutavad õiguslikke kokkuleppeid oma maksukohustuste vähendamiseks. Viimastel aastatel on maksuplaneerimine aga muutunud palju keerukamaks, ületades jurisdiktsioonide piire ja suunates maksustatava kasumi soodsama maksukorraga riikidesse. Selline „agressiivne” maksuplaneerimine võib esineda mitmesugusel kujul, nt maksukohustuse vähendamiseks või vältimiseks kasutatakse ära mõne maksusüsteemi nüansse või kahe või enama maksusüsteemi vahelisi ebakõlasid. Selle tulemuseks on muu hulgas topeltmahaarvamised (nt sama kulu arvatakse maha nii allikariigis kui ka asukohaliikmesriigis) ja topeltmaksuvabastus (nt tulu ei maksustata selle allikariigis ega tulu saaja asukohariigis).

Erinevalt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest ning füüsilisest isikust maksumaksjatest on rahvusvahelistel kontsernidel võimalik kasutada lünki riigisiseses ja rahvusvahelises maksuõiguses, et paigutada kasum ümber ühest riigist teise ning vähendada sellega oma maksukoormust.

Viimaste aastate ülemaailmne majandus- ja finantskriis on suurendanud avalikkuse teadlikkust vajadusest tagada, et kõik majanduses osalejad maksaksid õiglase osa maksudest. See peaks kaasa tooma suurema maksutulu, mis aitaks vähendada avaliku sektori eelarvepuudujääki, ning sellest saaksid kasu kõik.

Sellega seoses vajavad maksuhaldurid põhjalikku ja asjakohast teavet rahvusvaheliste kontsernide struktuuri, siirdehindade poliitika ja seotud osapooltega tehtud sisetehingute kohta. Selleks et võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu, kehtestatakse käesoleva direktiiviga rahvusvaheliste kontsernide läbipaistvusnõuded. Rahvusvahelised kontsernid peavad direktiivi kohaselt esitama igal aastal ja iga maksujurisdiktsiooni kohta, kus nad äri ajavad, teatava teabe, sealhulgas tulude summa, kasum enne tulumaksu, makstud ja kogunenud tulumaks, töötajate arv, deklareeritud kapital, jaotamata kasum ja materiaalne vara. See teave võimaldab maksuhalduril reageerida kahjulikele maksutavadele, tehes muutusi õigusaktides või asjakohaseid riskihinnanguid ja maksuauditeid. Suurem läbipaistvus motiveeriks rahvusvahelisi kontserne ka kasumi saamise riigis õiglast maksukoormat kandma.

Uued läbipaistvusnõuded peaksid tagama, et ettevõtjate halduskoormus oleks võimalikult väike. ELi rahvusvahelised kontsernid ei peaks põhimõtteliselt olema kohustatud esitama teavet igas ELi liikmesriigis, kus tegutsetakse, vaid üksnes maksuhaldurile oma asukohariigis. Käesoleva direktiivi kohaselt peaksid liikmesriigid, kui nad on saanud aruande riikide lõikes, jagama teavet liikmesriikidega, mille kohta on aruandes sisalduva teabe alusel teada, et ettevõtja on liikmesriigi maksuresident või maksukohustuslane seoses püsiva tegevuskoha kaudu tehtava äriga.

Et tagada asjakohane tasakaal aruandluskoormuse ja maksuametite saadava kasu vahel, peavad aruande riikide lõikes esitama vaid rahvusvahelised kontsernid, mille konsolideeritud kontserni tulu on 750 000 000 eurot või rohkem. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangute kohaselt jääb 85–90 protsenti rahvusvahelistest kontsernidest nõuete kohaldamisalast välja, kuid sellele vaatamata peavad aruande riikide lõikes esitama rahvusvahelised kontsernid, kes kontrollivad ligikaudu 90 protsenti tuludest.

Rohkem kui kunagi varem on koostöö liikmesriikide maksuhaldurite vahel ülioluline, et võidelda maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu. ELi õigusaktidega on sätestatud halduskoostöö liikmesriikide maksuhaldurite vahel ja nähtud ette mitmeid vahendeid, sealhulgas teabevahetus, mis aitavad teha koostööd tulude kogumisel. Siiski peab EL jätkama koostööd, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine seoses põhiõigustega, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

Nõukogu direktiiv 77/799/EMÜ 1 oli esimene vastus liikmesriikide vajadusele suurendada vastastikust abi maksustamise valdkonnas. See asendati nõukogu direktiiviga 2011/16/EL 2 (halduskoostöö direktiiv DAC), mille eesmärk oli suurendada eelmise direktiivi tõhusust. Viimastel aastatel on kõnealust direktiivi muudetud direktiiviga 2014/107/EL (DAC2) ja direktiiviga EL/2015/2376 (DAC3), andes maksuhalduritele täiendavaid vahendeid võitluseks maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimisega finantskontode, maksuotsuste ja siirdehindade eelkokkulepete valdkonnas.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada, et direktiiv 2011/16/EL tagaks jätkuvalt igakülgse ja tõhusa halduskoostöö maksuametite vahel, nähes ette kohustusliku automaatse teabevahetuse riikide lõikes esitatavate aruannete puhul.

Käesolev direktiiv on kooskõlas rahvusvaheliste suundumustega. 5. oktoobril 2015 esitas OECD lõpparuanded maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) tegevuskava kohta, mis on oluline algatus kehtivate rahvusvaheliste eeskirjade muutmiseks. 15.–16. novembril 2015 kiitsid OECD paketi heaks ka G20 juhid. OECD BEPSi tegevuskava 13. meetme raames töötati välja standardite kogum teabe andmiseks rahvusvaheliste kontsernide siirdehindade kohta, sealhulgas põhitoimik, kohalik toimik ja aruanne riikide lõikes. Direktiiv aitab kaasa riikide lõikes esitatava aruande rakendamisele liidus.

Enamik liikmesriike on OECD liikmena võtnud kohustuse rakendada BEPSi vastase 15 meetme kohta käivate lõpparuannete järeldusi. Seepärast on siseturu heaks toimimiseks vajalik, et liikmesriigid võtaksid BEPSi vastased poliitilised kohustused üle oma siseriiklikku õigussüsteemi sidusal ja koordineeritud viisil. See peaks olema edasine samm, et maksimeerida positiivne mõju siseturule tervikuna. Kui seda ei tehta, siis võib BEPSi vastaste meetmete ühepoolne rakendamine tuua kaasa vastuolud riikide poliitikas ja uued takistused siseturul, mis oleks jätkuvalt 28 osaks killustatud ning kannataks mittevastavuste ja muude moonutuste käes.

Käesoleva algatuse eesmärk on saavutada teatav ühtlus maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastase 13. meetme rakendamisel kogu ELis. Direktiivi eesmärk on ka edendada erinevate ettevõtjate ausat konkurentsi ning kokkuvõttes kaitsta ELi liikmesriikide maksubaasi.

Ettepanek on kavandatud konkreetselt nii, et aruandlust riikide lõikes käsitlev automaatne teabevahetus põhineks direktiivi 2011/16/EL kehtivatel eeskirjadel, mis on seotud teabevahetuse praktilise korraldusega, sh standardvormide kasutamisega.

Komisjon kohustus teha ettepanek piiriüleseid maksuotsuseid käsitleva automaatse teabevahetuse kohta ja see kajastub komisjoni 2016. aasta tööprogrammis 3 .

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Maksustamise läbipaistvust käsitlev õigusaktide pakett (COM(2015) 136)

Kõnealune pakett sisaldas kaht peamist elementi: i) ettepanek kehtestada liikmesriikide vahel automaatne teabevahetus maksuotsuste kohta ja ii) teade, et komisjon hindab, kas tuleks kehtestada teatava äriühingute tulumaksu käsitleva teabe avaldamise lisakohustused.

Käesolev ettepanek ei välista, et komisjon otsustab tulevikus teha ettepaneku kehtestada äriühingutele teabe avaldamise kohustused.

Komisjoni tegevuskava õiglasema ettevõtte tulumaksu süsteemi kohta (COM(2015) 302)

Käesolev ettepanek on kooskõlas maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise tegevuskavas kirjeldatud ELi algatustega.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanekuga muudetakse direktiivi 2011/16/EL, mida on muudetud direktiiviga 2014/107/EL 4 ja nõukogu direktiiviga EL/2015/2376 5 , kehtestades konkreetse nõude automaatse teabevahetuse kohta riikide lõikes esitatava aruande puhul.

Parandusettepanekud on esitatud ettepaneku artiklis 1. Eelkõige:

Artiklit 3 (mõisted) on muudetud.

Artikliga 8aa kohustatakse liikmesriike nõudma rahvusvahelistelt kontsernidelt asjakohast teavet (aruanne riikide lõikes) ja vahetama saadud teavet automaatselt teiste asjaomaste liikmesriikidega.

Artikli 20 lõikes 6 osutatakse teabevahetuseks kasutatavale standardvormile ja artikli 21 lõikega 7 nähakse ette praktiline korraldus.

Lisatud on uus artikkel 25a karistuste kohta.

Uus lisa, mis sisaldab ettepanekuga seotud mõisteid, rahvusvaheliste kontsernide kohustusi ja teabevahetuse vorme, on samuti lisatud.

•Subsidiaarsus (ei kuulu liidu ainupädevusse)

Kõnealuste muudatuste reguleerimiseseme õiguslik alus on sama, mis direktiivil 2011/16/EL, s.t Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115, mille eesmärk on tagada siseturu nõuetekohane toimimine. ELi toimimise lepingu artikliga 115 nähakse ette liikmesriikide selliste õigus- ja haldusnormide ühtlustamine, mis otseselt mõjutavad siseturu loomist või toimimist ja muudavad õigusaktide ühtlustamise vajalikuks.

Selleks et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, peab EL tagama ELi ja kolmandate riikide rahvusvaheliste kontsernide ausa konkurentsi ja võrdsed tingimused. Piiriülese tegevuse tõttu on rahvusvahelistel kontsernidel võimalus agressiivseks maksuplaneerimiseks. Seepärast tuleks nii ELi kui ka kolmandate riikide rahvusvaheliste kontsernide suhtes kohaldada aruandluskohustust. Ilma kõnealuse elemendita oleks algatus vähem tõhus, et saavutada siseturu nõuetekohase toimimise eesmärk.

Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

Liikmesriikide juurdepääs aruandlusele riikide lõikes on võimalik tulemuslikult saavutada ainult liidu tasandil võetavate meetmete abil. Eesmärki, mille kohaselt oleks tagatud, et kõik liikmesriigid saavad aruandluse riikide lõikes, ei saa rahuldavalt täita iga liikmesriigi individuaalselt rakendatavate kooskõlastamata meetmete abil. Seega on rohkem kui ühe liikmesriigi maksubaasi mõjutada võivaid maksuotsuseid käsitleva teabe vahetamiseks vaja ühist ja kohustuslikku lähenemisviisi. Tuleks arvesse võtta, et rahvusvaheliste kontsernide puhul, mis tavaliselt tegutsevad erinevates liikmesriikides, on piiriülene element kavandatud meetme lahutamatu osa.

•Proportsionaalsus

Konkreetne poliitilist reageerimist vajav probleem on läbipaistvuse puudumine piiriülese tähtsusega ja olulise aktiivsusega ettevõtlusstruktuuride puhul, millel on negatiivne mõju eelkõige siseturu nõuetekohasele toimimisele. Poliitilised meetmed on piiratud rahvusvaheliste kontsernidega, mis tegutsevad mitmes riigis kas Euroopa Liidu või kolmandate riikide jurisdiktsiooni kohaselt. Seega on käesolev ettepanek kõige proportsionaalsem võimalus täheldatud probleemi lahendamiseks. Samuti põhineb see põhiteabe automaatsel vahetamisel, mis võimaldab igal liikmesriigil, kus äriühing tegutseb, saada vajalikku teavet. Järelikult ei lähe kavandatud muudatused kaugemale sellest, mis on vajalik tõstatatud küsimuste lahendamiseks ning seega ka aluslepingutes püstitatud siseturu nõuetekohase ja tõhusa toimimise eesmärkide saavutamiseks.

Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega.

•Vahendi valik

Käesoleva ettepanekuga laiendatakse automaatse teabevahetuse kohaldamisala ELis. Nii siseturu toimimise kui ka tõhususe ja efektiivsuse huvides on vajalik ELi algatus:

–    ELi algatus tagab sidusa, järjepideva ja kõikehõlmava üleliidulise lähenemisviisi automaatsele teabevahetusele kogu siseturul. See tähendaks ühtset lähenemisviisi teabe esitamisele kõigis liikmesriikides, mis tooks kaasa kulude kokkuhoiu nii maksuametite kui ka ettevõtjate jaoks.

–    ELi õigusakt tagaks ELi maksuametitele ja ettevõtjatele ka kindluse;

–    ELi õigusakt aitaks kaasa automaatse teabevahetuse rahvusvaheliste standardite väljatöötamisele liikmesriikide lõikes esitatavate aruannete puhul, nagu on arutatud ja kokku lepitud OECDs.

–    halduskoostöö direktiivil põhinev ELi õigusakt hõlmaks juba kasutuses olevate või väljatöötatavate infotehnoloogialahenduste kasutamist, mis muudab halduskoostöö direktiivi kohase teabe esitamise lihtsamaks. Käesoleva direktiivi alusel vahetavad ELi liikmesriigid spetsiaalse sidekanali kaudu teavet kindlates vormingutes. Neid vorminguid oleks lihtne laiendada, nii et need oleksid kasutatavad ka täiendavate teabekategooriate puhul, mida käesolevas ettepanekus soovitakse kaasata. Kuivõrd liikmesriigid on investeerinud nende vormingute väljaarendamisse märkimisväärsel hulgal aega ja raha, saavutataks sellega mastaabisääst, kui liikmesriigid vahetaksid teavet ka uute tululiikide kohta neidsamu vorminguid kasutades;

3.JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, KONSULTEERIMINE SIDUSRÜHMADEGA JA MÕJUHINNANGUD

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Konsultatsioonid maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastase tegevuskava (COM (2012) 722), asjakohaste soovituste ja muude foorumite raames    

21. mail 2013 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, 6 milles ta tunnustas komisjoni tegevuskava ja soovitusi, kutsus liikmesriike üles kontrollima võetud kohustuste täitmist ja võtma üle tegevuskava ning rõhutas, et EL peaks võtma eestvedaja rolli maksupettuste, maksustamise vältimise ja maksuparadiiside teemalistes üleilmsetes aruteludes ning eelkõige teabevahetuse propageerimisel.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis oma arvamuse vastu 17. aprillil 2013 7 . Komitee kiitis komisjoni tegevuskava heaks ning toetas komisjoni jõupingutusi praktiliste lahenduste otsimisel maksupettuste arvu ja maksudest kõrvalehoidumise juhtude vähendamiseks.

Viimastel aastatel on liikmesriigid teinud käitumisjuhendi töörühmas tööd piiriüleste maksuotsuste ja siirdehindade alase teabevahetuse parandamiseks. Kõnealuse käitumisjuhendi töörühma järeldused on aruannetena korrapäraselt edastatud nõukogule 8 .

Enamik liikmesriike on OECD liikmed ning on ajavahemikul 2013–2015 osalenud pikkades ja üksikasjalikes aruteludes BEPSi-vastaste meetmete, sealhulgas nende tehniliste üksikasjade, üle. OECD korraldas ulatuslikud avalikud konsultatsioonid sidusrühmadega iga BEPSi-vastase meetme puhul. Lisaks on komisjon on BEPSiga seotud teemadel pidanud aru majasiseselt ning OECD ekspertidega, eelkõige juhul, kui komisjonil on olnud kahtlusi, kas teatavad ideed ja/või pakutud lahendused on kooskõlas liidu õigusega.

2014. aasta teisel poolel algatas nõukogu eesistujariik Itaalia „ELi BEPSi tegevuskava” idee ja soodustas kooskõla paralleelsete OECD algatustega, järgides samas ELi õigust. Seda lähenemisviisi toetasid maksuküsimuste kõrgetasemeline töörühm ja järgmised eesistujariigid. Arutelud BEPSi tegevuskava üle jätkusid ka 2015. aastal. Eesmärk oli aidata kaasa OECD arutelule ja sillutada teed OECD soovituste sujuvaks rakendamiseks tulevikus, võttes arvesse ELi eripärasid.

Komisjoni avalik arutelu maksustamise läbipaistvuse üle andis sidusrühmadele võimaluse kommenteerida ettevõtete läbipaistvuse eri aspekte, eelkõige seoses aruandlusega riikide lõikes. Esitatud võimalused keskendusid peamiselt ettevõtjate avalikule aruandlusele, kuid hõlmasid ka maksuametite vahelist teabevahetust, nagu on nõutud BEPSi 13. meetmega. Komisjon sai kokku 422 vastust, millest enamik andis kasulikku tagasisidet kas avaliku või erasektori maksude läbipaistvusmeetmete kohta. BEPSi 13. meetmega oli enamik vastanutest nõus, kuigi ettevõtjad ei pooldanud seda, et maksuhaldurid kõnealust teavet vahetavad.

Liikmesriigid

•Mõjuhinnang

BEPSi aruande avaldamise järel 2013. aasta alguses ja pärast seda, kui nn BEPSi tegevuskava kiitsid 2013. aasta septembris heaks ka G20 juhid, käivitas OECD kaheaastase intensiivse tööperioodi, mis päädis 13 aruande avaldamisega 2015. aasta novembris Nende aruannetega kehtestatakse uued või tugevdatud rahvusvahelised standardid ning konkreetsed meetmed, et aidata riikidel BEPSi vastu võidelda. Selles raamistikus on OECD/G20 liikmed pühendunud kõnealusele paketile ning selle järjepidevale rakendamisele.

Mitmed liikmesriigid on OECD liikmena soovinud võtta BEPSi projekti meetmed üle siseriiklikesse õigusaktidesse ning mõnes piirkonnas on seda soovitud teha väga kiiresti. Sellest tulenevalt on vaja kiirelt kokku leppida eeskirjad, et koordineerida BEPSi järelduste rakendamist ELis. Arvestades siseturu killustumise suurt ohtu, mis võib tuleneda liikmesriikide ühepoolsetest koordineerimata meetmetest, esitab komisjon käesolevas ettepanekus lahendused, et saavutada teatav ühtsus BEPSi 13. meetme rakendamisel kogu ELis.

Komisjon on teinud kõik võimaliku, et samaaegselt nii kiiresti tegutseda kui ka vältida seda, et siseturu toimimine on ohustatud, kas omal algatusel tegutsevate liikmesriikide (olenemata sellest, kas nad on OECD liikmed või mitte) võetud ühepoolsete meetmete tõttu, või tegutsematuse tõttu teistes liikmesriikides. Kaaluti ka pehme õiguse võimalust, kuid see jäeti kõrvale, sest see pole piisav kooskõlastatud lähenemisviisi tagamiseks.

Ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis on ajakohase analüüsi ja tõendite esitamise eesmärgil antud põhjalik ülevaade olemasolevatest teadustöödest ja majanduslikest tõenditest maksubaasi õõnestamise ja kasumi ümberpaigutamise valdkonnas. See põhineb hiljutistel uuringutel, mille on läbi viinud OECD, Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament. Komisjoni talituste töödokumendis on välja toodud peamised mehhanismid, mis OECD aruannete kohaselt on seotud agressiivse maksuplaneerimisega. Dokumendis on kokku võetud agressiivse maksuplaneerimise oluliste mehhanismide põhjalik läbivaatamine iga riigi kohta tehtud analüüsi põhjal, mis viidi komisjoni nimel läbi 2015. aastal. Komisjoni talituste töödokumendis antakse ülevaade, kuidas BEPSi-vastase 13. meetme rakendamine täiendab muude OECD asjaomaste aruannete rakendamist ELis ning aitab kaasa ühtse minimaalse kaitse taseme saavutamisele maksudest kõrvalehoidumise puhul.

Seetõttu ei ole käesoleva ettepaneku puhul mõjuhinnangut läbi viidud järgmistel põhjustel: on olemas selge seos OECD tehtud tööga BEPSi küsimuses, eelkõige selle 13. meetmega; komisjoni talituste töödokumendis on esitatud märkimisväärselt tõendeid ja analüüs; konsultatsioonid sidusrühmadega kavandatavate eeskirjade tehniliste elementide olid eelmises etapis ulatuslikud; ning eelkõige on vaja ELi kiiret kooskõlastatud tegevust selles küsimuses, mis on rahvusvaheline poliitiline prioriteet.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepaneku mõju ELi eelarvele on kajastatud ettepanekule lisatud finantsselgituses ja vastavad kulud on võimalik katta olemasolevatest vahenditest. Kulud, mis on seotud täiendavate IT-vahenditega teabe esitamise hõlbustamiseks liikmesriikide vahel, rahastataks määruses (EL) nr 1286/2013 sätestatud programmist „Fiscalis 2020”, millega nähakse ette rahaline toetus ELi maksuhaldurite vahelise halduskoostöö parandamise meetmetele.

2016/0010 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 113 ja 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 9 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 10 ,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist: 

(1)Viimastel aastatel on maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumisega seotud probleemide hulk märgatavalt suurenenud ning see on muutunud suureks mureküsimuseks nii liidus kui ka üleilmsel tasandil. Automaatne teabevahetus on selles valdkonnas oluline töövahend ning oma 6. detsembri 2012. aasta teatises, mis sisaldas maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava, rõhutas komisjon vajadust edendada jõuliselt automaatset teabevahetust kui tulevast Euroopa ja rahvusvahelist standardit maksudealase läbipaistvuse ja maksudealase teabe vahetamise alal. 22. mail 2013 väljendas Euroopa Ülemkogu oma järeldustes soovi, et automaatset teabevahetust laiendataks nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil, pidades silmas maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastast võitlust.

(2)Kuna rahvusvahelised kontsernid tegutsevad mitmes riigis, on neil võimalus tegelda agressiivse maksuplaneerimisega, mis ei ole võimalik siseriiklike äriühingute jaoks. Kui rahvusvahelised kontsernid sellega tegelevad, siis kõige rohkem on mõjutatud täielikult kodumaised äriühingud, tavaliselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kuna nende maksukoormus on kõrgem kui rahvusvahelistel kontsernidel. Teisalt võib väheneda kõikide liikmesriikide maksutulu ning on oht, et tekib konkurents rahvusvaheliste kontsernide meelitamiseks, pakkudes neile täiendavaid maksusoodustusi. Seetõttu tekib probleem siseturu nõuetekohase toimimisega.

(3)Liidu maksuhaldurid vajavad põhjalikku ja asjakohast teavet rahvusvaheliste kontsernide struktuuri, siirdehindade poliitika ja tehtud sisetehingute kohta nii ELis kui ka väljaspool ELi. See teave võimaldab maksuhalduril reageerida kahjulikele maksutavadele, tehes muutusi õigusaktides või asjakohaseid riskihinnanguid ja maksuauditeid, ning teha kindlaks, kas ettevõtted on kasutanud võtteid, millega on märkimisväärne osa tulust kunstlikult ümber suunatud maksusoodsamasse keskkonda.

(4)Suurem läbipaistvus maksuhaldurite suhtes võiks motiveerida rahvusvahelisi kontserne ka teatavatest võtetest loobuma ning kandma kasumi saamise riigis õiglast maksukoormat. Rahvusvaheliste kontsernide läbipaistvuse suurendamisel on seega oluline osa maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastases võitluses.

(5)Nõukogu ja nõukogu raames kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioonis ELis asuvate sidusettevõtete siirdehindade dokumenteerimist (EU TPD) käsitleva tegevusjuhendi kohta on juba sätestatud liidus tegutsevate ELi rahvusvaheliste kontsernide jaoks meetod teabe esitamiseks maksuhalduritele ülemaailmse äritegevuse ja siirdehindade poliitika kohta (põhitoimik) ja teabe esitamiseks kohaliku üksuse konkreetsete tehingute kohta (kohalik toimik). Siiski ei paku EU TPD praegu mingit mehhanismi aruande esitamiseks riikide lõikes.

(6)Riikide lõikes esitatavas aruandes peaksid rahvusvahelised kontsernid esitama igal aastal ja iga maksujurisdiktsiooni kohta, kus nad äri ajavad, tulude summa, kasumi enne tulumaksu ning makstud ja kogunenud tulumaksu. Samuti peaksid rahvusvahelised kontsernid teatama oma töötajate arvu, deklareeritud kapitali, jaotamata kasumi ja materiaalse vara igas maksujurisdiktsioonis. Rahvusvaheline kontsern peaks määrama kindlaks iga kontserni kuuluva üksuse, kes teeb äri konkreetses maksujurisdiktsioonis, ning osutama äritegevusele, millega iga üksus tegeleb.

(7)Selleks et edendada riiklike vahendite tõhusat kasutamist ja vähendada rahvusvaheliste kontsernide halduskoormust, peaks aruandluskohustus kehtima ainult selliste rahvusvaheliste kontsernide puhul, kelle konsolideeritud kontserni tulu ületab teatava summa. Käesoleva direktiiviga tuleks tagada, et kogutakse sama teave ning see tehakse maksuametitele õigeaegselt kättesaadavaks kogu ELis.

(8)Siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks peab EL kindlustama õiglase konkurentsi nii ELi kui ka kolmandate riikide rahvusvaheliste kontsernide jaoks, mille üks või mitu üksust asuvad ELis. Seetõttu peavad aruandluskohustusele alluma mõlemad.

(9)Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning tagama, et kõnealused karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid ka rakendatakse.

(10)Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja tagada, et liikmesriigid võtavad vastu kooskõlastatud eeskirjad seoses rahvusvaheliste kontsernide läbipaistvuskohustustega.

(11)Liikmesriikide vahelise teabevahetuse puhul on nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivis 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) juba sätestatud kohustuslik automaatne teabevahetus mitmes valdkonnas. Selle kohaldamisala tuleks laiendada, et kehtestada kohustuslik automaatne teabevahetus liikmesriikide vahel ka liikmesriikide lõikes esitatavate aruannete puhul.

(12)Liikmesriikide lõikes esitatavate aruannete kohustuslik jagamine liikmesriikide vahel peaks igal juhul sisaldama teatava konkreetse teabe edastamist, mis oleks kättesaadav liikmesriikidele, mille kohta on kõnealuses aruandes sisalduva teabe alusel teada, et ettevõtja üks või mitu üksust on liikmesriigi maksuresidendid või maksukohustuslased seoses püsiva tegevuskoha kaudu tehtava äriga.

(13)Selleks et vähendada nii maksuametite kui ka rahvusvaheliste kontsernide kulusid ja halduskoormust, on vaja ette näha eeskirjad, mis oleksid kooskõlas rahvusvaheliste suundumustega ning aitaksid kaasa nende rakendamisele. 19. juulil 2013 avaldas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava, mis on oluline algatus kehtivate rahvusvaheliste eeskirjade muutmiseks. 5. oktoobril 2015 esitas OECD oma lõpparuanded, mille kiitsid heaks G20 rahandusministrid. 15.–16. novembril 2015 toimunud kohtumisel kiitsid OECD paketi heaks ka G20 juhid.

(14)Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava 13. meetme raames töötati välja standardite kogum teabe andmiseks rahvusvaheliste kontsernide kohta, sealhulgas põhitoimik, kohalik toimik ja aruanne riikide lõikes. Seepärast on eeskirjade koostamisel riikide lõikes esitatavate aruannete kohta asjakohane võtta arvesse OECD standardeid.

(15)Liidu meetmete puhul riikide lõikes aruandluse valdkonnas tuleks eelkõige arvesse võtta tulevasi arenguid OECD tasandil. Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid kasutama ka 2015. aasta lõpparuannet OECD/G20 maksubaasi õõnestamise ja kasumi ümberpaigutamise projekti 13. meetme kohta, mille on välja töötatud OECD, kui käesoleva direktiivi kirjelduste või tõlgenduste allikat, tagamaks ühetaoline kohaldamine kõikides liikmesriikides.

(16)On vaja täpsustada liikmesriikidevahelise teabevahetuse keelelisi nõudeid riikide lõikes esitatava aruandluse puhul. Samuti on vaja võtta vastu praktiline korraldus CCN võrgu ajakohastamiseks. Selleks et tagada artikli 20 lõike 6 ja artikli 21 lõike 7 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

(17)Selleks et tõhustada ressursside kasutamist, soodustada teabevahetust ja vältida, et kõikidel liikmesriikidel on vaja teha sarnaseid kohandusi, peab teabevahetus toimuma liidu loodud ühise teabevõrgu (CCN) kaudu. Komisjon peaks võtma vastu süsteemi uuendamiseks vajaliku praktilise korralduse kooskõlas direktiivi 2011/16/EL artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.

(18)Kohustusliku teabevahetuse kohaldamisala tuleks seega laiendada, hõlmates automaatse teabevahetuse riikide lõikes esitatava aruandluse puhul.

(19)Käesoleva direktiiviga austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mis on eelkõige tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. 

(20)Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tõhus liikmesriikidevaheline halduskoostöö siseturu nõuetekohase toimimisega kooskõlas olevatel tingimustel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda nõutava ühetaolisuse ja tõhususe tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21) Seepärast tuleks direktiivi 2011/16/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2011/16/EL muudetakse järgmiselt.

1)    Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt 9 asendatakse järgmisega:

9. „automaatne teabevahetus” –

a) artikli 8 lõike 1 ning artikli 8a ja artikli 8aa kohaldamisel eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine varem kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant teisele liikmesriigile ilma tema eelneva taotluseta. Artikli 8 lõike 1 kohaldamisel on viide kättesaadavale teabele seotud teavet edastava liikmesriigi maksutoimikus oleva teabega, mis on kättesaadav vastavalt kõnealuses liikmesriigis teabe kogumist ja töötlemist käsitlevatele menetlustele.

b) artikli 8 lõike 3a kohaldamisel teiste liikmesriikide residente käsitleva eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant asjaomasele asukohaliikmesriigile ilma tema eelneva taotluseta.

c) kõikide käesoleva direktiivi sätete (välja arvatud artikli 8 lõiked 1 ja 3a ning artikkel 8a ja artikkel 8aa kohaldamisel käesoleva punkti alapunktide a ja b sätestatud eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine.”

(b)lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses:

Artikli 8 lõigete 3a ja 7a, artikli 21 lõike 2 ning artikli 25 lõigete 2 ja 3 kontekstis on mõistetel I lisas vastava määratluse kohta esitatud tähendus. Artikli 8aa ja III lisa kontekstis on mõistetel III lisas vastava määratluse kohta esitatud tähendus.”

2)    II peatüki 2. jaole lisatakse artikkel 8aa:

„Artikkel 8aa

Kohustusliku automaatse teabevahetuse kohaldamisala ja tingimused riikide lõikes esitatavate aruannete puhul

1.    Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et nõuda rahvusvahelise kontserni lõplikult emaettevõtjalt, kes on maksuresident tema territooriumil, või mis tahes muult aruandvalt üksuselt kooskõlas III lisa II jaoga, et majandusaasta kohta esitataks aruanne riikide lõikes 12 kuu jooksul pärast rahvusvahelise kontserni aruandlusaasta viimast päeva kooskõlas III lisa II jaoga.

2.    Selle liikmesriigi pädev asutus, kus riikide lõikes esitatud aruanne saadi vastavalt lõikele 1, edastab aruande automaatse teabevahetuse teel mis tahes muule liikmesriigile, mille kohta on kõnealuses aruandes sisalduva teabe alusel teada, et aruandva üksuse rahvusvahelise kontserni üks või mitu koosseisu kuuluvat üksust on liikmesriigi maksuresidendid või maksukohustuslased seoses püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega, lõikes 4 sätestatud tähtajaks.

3.    Aruanne riikide lõikes sisaldab rahvusvaheliste kontsernide kohta järgmist teavet:

   a)    iga jurisdiktsiooni kohta, kus rahvusvaheline kontsern tegutseb, tulude summa, kasum (kahjum) enne tulumaksu, makstud ja kogunenud tulumaks, deklareeritud kapital, akumuleeritud kasum, töötajate arv ning materiaalne vara, v.a raha või raha ekvivalendid;

b)    iga rahvusvahelise kontserni koosseisu kuuluva üksuse tunnusandmed, millest ilmnevad kõnealuse üksuse maksujurisdiktsioon ja see jurisdiktsioon, mille seaduste alusel on kõnealuse koosseisu kuuluva üksuse organisatsioonistruktuur loodud, kui kõnealune maksujurisdiktsioon on erinev üksuse asukoha maksujurisdiktsioonist, ning koosseisu kuuluva üksuse peamine äritegevus või -tegevused.

4.    Teabevahetus toimub 15 kuu jooksul pärast selle rahvusvahelise kontserni majandusaasta viimast päeva, mille kohta aruanne riikide lõikes esitatakse. Esimene aruanne riikide lõikes edastatakse rahvusvahelise kontserni majandusaasta kohta, mis algab 1. jaanuaril 2016 või pärast seda.

5.    Artikli 17 lõiget 4 ei kohaldata käesoleva artikli lõigete 1 ja 4 kohaselt vahetatud teabe suhtes.”;

3)    Artiklile 20 lisatakse lõige 6:

   6. Riikide lõikes esitatava aruande puhul toimub artikli 8 aa kohane automaatne teabevahetus, kasutades standardvorme, mis on esitatud III lisa III jao tabelites 1, 2 ja 3. Komisjon võtab 31. detsembriks 2016 rakendusaktidega vastu teabevahetuse keelelise korralduse. See ei takista liikmesriike edastamast artiklis 8aa osutatud teavet ükskõik millises liidu ametlikus keeles või töökeeles. Keelelise korraldusega võidakse siiski ette näha, et sellise teabe peamised elemendid on esitatud ka mõnes muus Euroopa Liidu ametlikus keeles. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”;

4)    Artiklile 21 lisatakse lõige 6:

   „6. Artikli 8aa lõike 2 kohaselt edastatud teave esitatakse elektrooniliselt, kasutades ühist teabevõrku (CCN-võrk). Komisjon võtab rakendusaktidega vastu vajaliku praktilise korralduse ühise teabevõrgu ajakohastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”;

5)    Artikli 23 lõige 3 asendatakse järgmisega:

   „3. Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile hinnangu artiklites 8, 8a ja 8 aa osutatud automaatse teabevahetuse tõhususe kohta ja saavutatud praktilised tulemused. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu kõnealuse iga-aastase hinnangu vormi ja edastamise tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”;

6)    lisatakse artikkel 25a:

„Artikkel 25a

Karistused

   Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, mis puudutavad artiklit 8aa, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni 31. detsembriks 2016 kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest ning kõikidest nende hilisematest muudatustest.”;

7)    Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Komiteemenetlus

1.    Komisjoni abistab maksundusalase halduskoostöö komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses(*).

2.    Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

(*)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13)”;    

8)    Lisatakse III lisa, mille tekst on esitatud käesoleva direktiivi I lisas.

Artikkel 2

1.Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2016. Nad edastavad nende normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2017.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.MAJANDAMISMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuste ja muude eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub:

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL

seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 11  

14.

14.03

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

☒ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 12  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Komisjoni 2015. aasta tööprogrammi prioriteetide hulka kuulub õiglasem maksustamiskord. Selle järelmeetmena on komisjoni 2016. aasta tööprogrammis nimetatud äriühingute maksustamise läbipaistvuse suurendamist.

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusvaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk

FISCALISe programmi erieesmärk on toetada maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastast võitlust ning liidu õiguse rakendamist maksunduse valdkonnas, tagades teabevahetuse, toetades halduskoostööd ning, kui see on vajalik ja asjakohane, suurendades osalevate riikide haldussuutlikkust, eesmärgiga aidata vähendada maksuhaldurite halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud maksumaksjate kulusid.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

ABB 3

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Esiteks tähendab riikide lõikes esitatava aruandluse automaatne vahetamine liikmesriikide vahel seda, et kõik liikmesriigid on võimelised õigesti hindama, kas rahvusvahelised kontsernid tegelevad agressiivse maksuplaneerimisega, ja vastavalt reageerima.

Teiseks peaks suurem läbipaistvus soodustama õiglasema maksukonkurentsi tekkimist. Riikide lõikes esitatavate aruannete automaatne vahetamine võib ka takistada ettevõtjatel agressiivset maksuplaneerimist, sest teistel liikmesriikidel on nüüd kunstlike skeemide ja kasumi ümberpaigutamise avastamiseks ja sellele reageerimiseks vajalik teave.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvad ka muudetava direktiivi (st direktiiv 2011/16) nõuded, mis käsitlevad liikmesriikide igal aastal koostatavat hinnangut automaatse teabevahetuse tõhususe kohta.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Käesoleva ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid, kui nad on saanud aruande riikide lõikes, jagama teavet liikmesriikidega, mille kohta on aruandes sisalduva teabe alusel teada, et ettevõtja on liikmesriigi maksuresident või maksukohustuslane seoses püsiva tegevuskoha kaudu tehtava äriga.

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

ELi algatus tagab sidusa, järjepideva ja kõikehõlmava üleliidulise lähenemisviisi automaatsele teabevahetusele kogu siseturul. See tähendaks ühtset lähenemisviisi teabe esitamisele kõigis liikmesriikides, mis tooks kaasa kulude kokkuhoiu nii maksuametite kui ka ettevõtjate jaoks.

ELi õigusakt tagaks ka õiguskindluse nii maksuametite kui ka ELi tegutsevatele äriühingutele, aitaks kaasa riikide lõikes esitatavate aruannete automaatse teabevahetuse rahvusvahelise standardi arendamisele, mida arutati ja mis kiideti heaks OECDs, ning hõlmaks juba kasutuses olevate või väljatöötatavate IT-lahenduste kasutamist, mis muudab halduskoostöö direktiivi kohase teabe esitamise lihtsamaks. Käesoleva direktiivi alusel vahetavad ELi liikmesriigid spetsiaalse sidekanali kaudu teavet kindlates vormingutes. Neid vorminguid oleks lihtne laiendada, nii et need oleksid kasutatavad ka täiendavate teabekategooriate puhul, mida käesolevas ettepanekus soovitakse kaasata. Kuivõrd liikmesriigid on investeerinud nende vormingute väljaarendamisse märkimisväärsel hulgal aega ja raha, saavutataks sellega mastaabisääst, kui liikmesriigid vahetaksid teavet ka uute tululiikide kohta neidsamu vorminguid kasutades;

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Maksuametite vaheline automaatne teabevahetus teistes maksundusvaldkondades (nt hoiuste intressid) on andnud häid tulemusi. Automaatset teabevahetust tunnustatakse nüüd ülemaailmselt kui parimat maksuametite käsutuses olevat vahendit maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise ning agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemisel.

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kuna ettepanek on koostatud halduskoostöö direktiivi (2011/16/EL) muutmiseks, saab käesoleva ettepaneku eesmärkide saavutamiseks kasutada kõnealuse direktiivi raames juba loodud või väljatöötamisel olevaid menetlusi, kokkuleppeid ja IT-vahendeid.

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ limited duration ettepanek/algatus 

–◻Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☒ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–Ettepanek jõustub alates 1. jaanuarist 2017,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 13  

☒ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–☒komisjoni talituste, sealhulgas tema töötajate kaudu liidu delegatsioonides; Fiscalis 2020 programmi eelarvet täidetakse otseselt.

–◻rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

2.MAJANDAMISMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Fiscalise programmi kohaselt toimub järelevalve ja aruandlus järgmiselt:

Käesolevaks algatuseks vajalike ettevalmistusmeetmete ja muude ühismeetmete ning ühiste koolituste järelevalve toimub korrapäraselt osalejatelt ja meetme juhtidelt saadud tagasiside abil. Tagasisidet kogutakse standardvormide kaudu ja kasutatakse programmi „Fiscalis 2020” tulemuslikkuse hindamisraamistikuga (PMF) kehtestatud näitajates. Muude teabevahetusega seotud kulude järelevalve toimub punktis 1.4.4 kirjeldatud ja ühtlasi PMFi konsolideeritud mehhanismi alusel.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Tuvastatud ohud

Võimalikud ohud algatuse rakendamiseks programmi „Fiscalis 2020” abil on seotud järgmisega:

liikmesriikide ja kandidaatriikide konsortsiumiga sõlmitud toetuslepingu rakendamine;

programmi raames sõlmitud hankelepingute rakendamine.

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Sisekontrollisüsteemi ülesehitus on samasugune kui programmil „Fiscalis2020” ja hõlmab kõiki algatusega seotud tegevuskulusid.

Kontrollistrateegia peamised kohaldatavad elemendid on:

Hankelepingute puhul

Kohaldatakse finantsmääruses kindlaks määratud hangete kontrolli menetlusi. Kõik hankelepingud sõlmitakse maksete eest vastutavate komisjoni talituste kehtestatud kontrollimenetluse kohaselt, võttes arvesse lepingulisi kohustusi ning usaldusväärset finants- ja üldist juhtimist. Kõikides komisjoni ja toetusesaajate vahel sõlmitud lepingutes sätestatakse pettusevastased meetmed (kontroll, aruanded jne). Iga üksiku lepingu puhul sätestatakse lepingu aluseks olevad üksikasjalikud tingimused. Vastuvõtmisel järgitakse rangelt maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi elektroonilise projektihaldusvahendi (TEMPO) metoodikat: tulemused vaadatakse läbi, muudetakse vajaduse korral ja lõpuks kiidetakse sõnaselgelt heaks (või lükatakse tagasi). Ilma „kinnituskirjata” ei maksta ühtegi arvet.

Hanke tehniline kontroll

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat kontrollib tulemusi ja teostab järelevalvet töövõtjate tegevuse ja teenuste üle. Samuti teeb ta korrapäraselt töövõtjate kvaliteedi- ja turbeauditeid. Kvaliteediauditi käigus kontrollitakse töövõtja tegelike tööprotsesside vastavust kvaliteedikavas kindlaks määratud eeskirjadele ja menetlustele. Turbeaudit keskendub konkreetsetele protsessidele, menetlustele ja korrale.

Lisaks eespool nimetatud kontrollile teeb maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat järgmisi tavapäraseid finantskontrolle:

kulukohustuste eelkontroll:

maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadis kontrollib kõiki kulukohustusi personali- või finantstalituse juhataja. Järelikult hõlmab eelkontroll määratud summasid 100 % ulatuses. Kõnealune menetlus annab kindluse tehingute õiguspärasuse ja korrektsuse suhtes;

maksete eelkontroll:

100 % maksetest kontrollitakse eelnevalt. Lisaks valitakse igal nädalal pisteliselt eelkontrolliks, mida teeb personali- või finantstalituse juhataja, vähemalt üks makse (kõikides kulukategooriates). Kontrolli katvuse suhtes kindlaid eesmärke ei seata, sest kontrolli eesmärk on kontrollida makseid pisteliselt, et teha kindlaks, kas kõik maksed vastavad nõuetele. Ülejäänud makseid töödeldakse iga päev vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

Edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja deklaratsioonid:

kõik edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad kirjutavad alla deklaratsioonile, mis lisatakse asjaomase aasta kohta koostatud tegevusaruandele. Deklaratsioon hõlmab programmi raames elluviidavaid tegevusi. Edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitab, et eelarve täitmisega seotud toimingud on ellu viidud vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, et kehtivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid tagavad rahuldavalt tehingute õiguspärasuse ja korrektsuse ning et toimingutega seotud riskid on nõuetekohaselt tuvastatud, nendest on teatatud ja et on rakendatud riskide maandamise meetmeid.

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Kehtestatud kontrollimenetlused annavad maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadile piisava kindluse kulude kvaliteedi ja korrektsuse suhtes ning vähendavad nõuetele mittevastamise ohtu. Eespool nimetatud kontrollistrateegia meetmed langetavad võimaliku riskitaseme alla 2 % ja see mõjutab kõiki toetusesaajaid. Kõik täiendavad meetmed riskide edasiseks vähendamiseks oleks ebaproportsionaalselt kulukad ja seetõttu neid ette ei nähta.

Eespool nimetatud kontrollistrateegia rakendamisel tekkinud üldkulud (kõigi programmi „Fiscalis 2020” raames tehtud kulutuste korral) moodustavad kuni 1,6 % kõigist tehtud maksetest. Käesoleva algatuse korral jääb kõnealune määr eeldatavasti samaks.

Programmi kontrollistrateegia on piisavalt tõhus, et muuta mittevastavuse oht praktiliselt olematuks ning olla kaasnevate riskidega proportsionaalne.

2.3.Pettuste ja muude eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/1999 ( 1 ) ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ( 2 ) materiaal- ja menetlusõiguse normidele, et teha kindlaks, kas seoses käesoleva määruse alusel rahastatud toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või rahastamislepinguga on esinenud kelmusi või pettusi, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub:

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

[Selle punkti täitmisel tuleb kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit (käesoleva finantsselgituse lisas esitatud teine dokument) ja laadida see üles CISNETi võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.]

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☒Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

MÄRKUS

Käesoleva ettepaneku oodatav positiivne mõju on järgmine: i) liikmesriigid saavad teavet üksuste kohta, mistõttu nad on olukorrast teadlikud ja saavad kohaldada maksuauditeid; ii) avalikkus võib käsitada meedet aktiivse sammuna, mis tagab, et kõik maksumaksjad maksavad õiglase osa maksudest; iii) äriühingud võivad vähendada oma agressiivse maksuplaneerimise struktuure. Kuigi liikmesriikide halduskoormus seoses riikide lõikes esitatavate aruannetega suureneb, on need kulud on tõenäoliselt piiratud, arvestades asjaolu, et aruanded koostavad üksused.

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☒    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendava te assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–☒Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus on väljendatud täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse haldavale peadirektoraadile juba jaotatud ja/või peadirektoraadis ümberpaigutatud vahenditest, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile anda iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–☒Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

–◻Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☒Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutamise meetod.

(1) ELT L 336, 27.12.1977, lk 15.

(2) Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

(3) http://ec.europa.eu/priorities/work-programme/index_en.htm  

(4) ELT L 359, 16.12.2014.

(5) ELT L 332, 18.12.2015.

(6)

   Euroopa Parlamendi 21. mai 2013. aasta resolutsioon maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastase võitluse kohta (Kleva raport) − (2013/2060(INI)).

(7)

   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. aprilli 2013. aasta arvamus komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks”, COM(2012) 722 (final) (Dandea raport) – CESE 101/2013.

(8) Käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) avalikke aruandeid võib näha siit .

(9) ELT C , , lk .

(10) ELT C , , lk .

(11) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(12) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(13) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

(14) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(15) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(16) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(17) 2016. aastal alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(18) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(19) 2016. aastal alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(20) Väljundid on tarnitavad kaubad ja teenused (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(21) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid ...”

(22) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(23) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(24) lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud töötajad, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(25) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(26) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral tuleb näidata netosummad, st brutosumma, milles on lahutatud 25 % kogumiskuludena.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.1.2016

COM(2016) 25 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu direktiiv,

millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu direktiiv,

millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas

III LISA

Eeskirjad rahvusvaheliste kontsernide aruandluse kohta

I JAGU

MÕISTED

1. „Kontsern” – ettevõtjate rühm, kes on omandi või kontrolli kaudu seotud selliselt, et on finantsaruandluse eesmärgil kohustatud koostama konsolideeritud finantsaruanded vastavalt kohaldatavatele raamatupidamispõhimõtetele või temalt võidaks konsolideeritud aruannet nõuda, kui mis tahes ettevõtja omakapitaliosalusega kaubeldaks väärtpaberibörsil.

2. „Ettevõtja” – artikli 3 punkti 11 alapunktides b, c ja d nimetatud isikute mis tahes äritegevuse vorm.

3. „Rahvusvaheline kontsern” – kontsern, mis koosneb kahest või enamast ettevõtjast, mis on maksuresidendid erinevates jurisdiktsioonides, või hõlmab ettevõtjat, kes on maksuresident ühes jurisdiktsioonis, kuid maksukohustuslane seoses äritegevusega püsiva tegevuskoha kaudu teises jurisdiktsioonis, ning tegemist ei ole kohaldamisalast väljajäetava rahvusvahelise kontserniga.

4. „Kohaldamisalast väljajäetav rahvusvaheline kontsern” − kontsern, millel seoses kontserni mis tahes majandusaastaga ei ületa konsolideeritud kontserni tulu 750 000 000 eurot või 750 000 000 euroga umbes samaväärset summat kohalikus vääringus 2015. aasta seisuga, majandusaastal, mis vahetult eelneb aruandlusaastale, nagu on kajastatud konsolideeritud finantsaruannetes kõnealuse eelneva majandusaasta kohta.

5. „Koosseisu kuuluv üksus” – mis tahes järgmine üksus:

a) rahvusvahelise kontserni mis tahes eraldiseisev äriüksus, mis on finantsaruandluse eesmärgil hõlmatud rahvusvahelise kontserni konsolideeritud finantsaruandesse, või oleks sellesse hõlmatud, kui rahvusvahelise kontserni äriüksuse omakapitaliosalusega kaubeldaks väärtpaberibörsil;

b) mis tahes äriüksus, mis ei ole hõlmatud rahvusvahelise kontserni konsolideeritud finantsaruandesse ainuüksi suuruse või olulisuse tõttu;

c) rahvusvahelise kontserni punktidega a ja b hõlmatud eraldiseisva äriüksuse mis tahes püsiv tegevuskoht, eeldusel et kõnealune äriüksus koostab konsolideerimata finantsaruande selle püsiva tegevuskoha kohta finantsaruandluse, regulatiivsel, maksualasel või sisemise juhtimiskontrolli eesmärgil.

6. „Aruandev üksus” – koosseisu kuuluv üksus, mis peab oma maksuresidentsuse jurisdiktsioonis esitama rahvusvahelise kontserni nimel artikli 8aa lõike 3 nõuetele vastava aruande riikide lõikes. Aruandev üksus võib olla lõplik emaettevõtja, asendusemaettevõtja või mis tahes üksus, mida on kirjeldatud II jao punktis 1.

7. „Lõplik emaettevõtja” – rahvusvahelise kontserni koosseisu kuuluv üksus, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:

a) tal on otseselt või kaudselt piisav huvi kõnealuse rahvusvahelise kontserni ühe või mitme muu koosseisu kuuluva üksuse vastu, et ta on kohustatud koostama konsolideeritud finantsaruande vastavalt raamatupidamispõhimõtetele, mida üldiselt kohaldatakse tema maksuresidentsuse jurisdiktsioonis, või oleks selleks kohustatud, kui tema omakapitaliosalusega kaubeldaks maksuresidentsuse jurisdiktsiooni väärtpaberibörsil;

b) rahvusvahelisel kontsernil ei ole muud koosseisu kuuluvat üksust, millel oleks punktis a kirjeldatud otsene või kaudne huvi kõnealuse koosseisu kuuluva üksuse vastu.

8. „Asendusemaettevõtja” – rahvusvahelise kontserni koosseisu kuuluv üksus, kelle rahvusvaheline kontsern on nimetanud lõpliku emaettevõtja ainuesindajaks, kes peab kõnealuse koosseisu kuuluva üksuse maksuresidentsuse jurisdiktsioonis esitama rahvusvahelise kontserni nimel aruande riikide lõikes, kui kohaldatakse II jao punkti 1 alapunktis b sätestatud üht või mitut tingimust.

9. „Majandusaasta” – iga-aastane aruandlusperiood, millega seoses rahvusvahelise kontserni lõplik emaettevõtja koostab oma finantsaruanded.

10. „Aruandlusaasta” – majandusaasta, mille finants- ja tegevustulemusi kajastatakse artikli 8aa lõikes 3 osutatud aruandes riikide lõikes.

11. „Kvalifitseeruv pädeva asutuse kokkulepe” – kokkulepe, mis on sõlmitud ELi liikmesriigi volitatud esindaja ja väljaspool liitu asuva jurisdiktsiooni vahel, kes on rahvusvahelise kokkuleppe osalised, ja sellega nõutakse riikide lõikes esitatavate aruannete automaatset vahetamist osapoolte jurisdiktsioonide vahel.

12. „Rahvusvaheline kokkulepe” – mitmepoolne konventsioon vastastikuse haldusabi kohta maksuküsimustes, mis tahes kahe- või mitmepoolne maksukonventsioon või mis tahes maksualase teabe vahetamise kokkulepe, millega liikmesriik on ühinenud ning milles on sätestatud maksualase teabe vahetamine jurisdiktsioonide vahel, sealhulgas sellise teabe automaatne vahetamine.

13. „Konsolideeritud finantsaruanded” – rahvusvahelise kontserni finantsaruanded, milles lõpliku emaettevõtja ja koosseisu kuuluva üksuse varad, kohustused, tulud, kulud ja rahavood on esitatud nii, nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega.

14.    Mõistet „süsteemne viga” kohaldatakse üksnes seoses väljaspool liitu paiknevate jurisdiktsioonidega ja see tähendab, et jurisdiktsioonil on liikmesriigiga kehtiv kvalifitseeruv pädeva asutuse kokkulepe, kuid ta on peatanud automaatse teabevahetuse (muudel põhjustel kui need, mis on kooskõlas kõnealuse lepingu tingimustega) või muul viisil pidevalt rikkunud nõuet esitada tema valduses olevad aruanded riikide lõikes nende rahvusvaheliste kontsernide kohta, kellel on kõnealuses liikmesriigis koosseisu kuuluvad üksused.

II JAGU

ÜLDISED ARUANDLUSEGA SEOTUD NÕUDED

1. Liikmesriigis resideeruv koosseisu kuuluv üksus, mis ei ole rahvusvahelise kontserni lõplik emaettevõtja, esitab aruande riikide lõikes seoses selle rahvusvahelise kontserni aruandlusaastaga, mille koosseisu ta kuulub, kui täidetud on järgmised kriteeriumid:

(a)üksus on liikmesriigi maksuresident;

(b)kohaldatakse üht järgmistest tingimustest:

i.    rahvusvahelise kontserni lõplik emaettevõtja ei ole kohustatud esitama aruannet riikide lõikes oma maksuresidentsuse jurisdiktsioonis;

ii.    jurisdiktsioonil, kus lõplik emaettevõtja on maksuresident, on kehtiv rahvusvaheline kokkulepe, millega liikmesriik on ühinenud, kuid ei ole kvalifitseeruvat pädeva asutuse kokkulepet, millega liikmesriik oleks ühinenud artikli 8aa lõikes 1 sätestatud tähtajaks, et esitada aruanne riikide lõikes aruandlusaasta kohta;

iii.    lõpliku emaettevõtja maksuresidentsuse jurisdiktsioonis on esinenud süsteemne viga, millest liikmesriik on teatanud liikmesriigi maksuresidendist koosseisu kuuluvale üksusele.

Kui rahvusvahelisel kontsernil on rohkem kui üks koosseisu kuuluv üksus, kes on liidu maksuresident, ning kohaldatakse üht või mitut punktis b sätestatud tingimust, võib rahvusvaheline kontsern määrata ühe koosseisu kuuluva üksuse, kes esitab aruande riikide lõikes vastavalt artikli 8aa lõikes 1 sätestatud tingimustele iga aruandlusaasta kohta artikli 8aa lõikes 1 määratud tähtajaks ning teatada liikmesriigile, et aruande esitamine täidab kõigi rahvusvahelise kontserni koosseisu kuuluvate liidu maksuresidentidest üksuste teabe esitamise nõuded. Artikli 8aa lõike 2 kohaselt edastab liikmesriik riikide lõikes esitatud aruande teisele liikmesriigile, mille kohta on kõnealuses aruandes sisalduva teabe alusel teada, et aruandva üksuse rahvusvahelise kontserni üks või mitu koosseisu kuuluvat üksust on liikmesriigi maksuresidendid või maksukohustuslased seoses püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega.

2. Erandina punktist 1, kui kohaldamisele kuulub üks või mitu punktis b sätestatud tingimust, ei pea punktis 1 kirjeldatud üksus esitama aruannet riikide lõikes seoses mis tahes aruandlusaastaga, kui rahvusvaheline kontsern, mille koosseisu üksus kuulub, on teinud kättesaadavaks kõnealust aruandlusaastat käsitleva aruande riikide lõikes vastavalt artikli 8aa lõikele 3 asendusemaettevõtja kaudu, kes esitab aruande riikide lõikes oma maksuresidentsuse jurisdiktsiooni maksuhaldurile artikli 8aa lõikes 1 sätestatud tähtajaks, ning juhul, kui asendusemaettevõtja on resident väljaspool ELi asuvas jurisdiktsiooni, täidetakse järgmised tingimused:

a)    asendusemaettevõtja maksuresidentsuse jurisdiktsioon nõuab riikide lõikes esitatava aruande esitamist artikli 8aa lõikes 3 sätestatud tingimuste kohaselt;

b)    asendusemaettevõtja maksuresidentsuse jurisdiktsioonil on kehtiv kvalifitseeruv pädeva asutuse kokkuleppe, millega liikmesriik on ühinenud artikkel 8aa lõikes 1 sätestatud tähtajaks, et esitada aruandlusaasta kohta aruanne riikide lõikes;

c)    asendusemaettevõtja maksuresidentsuse jurisdiktsioon ei ole liikmesriigile teatanud süsteemsest veast;

d)    koosseisu kuuluv jurisdiktsiooni maksuresidendist üksus on punkti 3 kohaselt teatanud asendusemaettevõtja maksuresidentsuse jurisdiktsioonile, et ta on asendusemaettevõtja;

e)    liikmesriigile on edastatud teade punkti 4 kohaselt.

3. Liikmesriigid nõuavad, et rahvusvahelise kontserni koosseisu kuuluv üksus, kes on kõnealuse liikmesriigi maksuresident, teavitab liikmesriiki, kas ta on lõplik emaettevõtja või asendusemaettevõtja või punktis 1 osutatud koosseisu kuuluv üksus, hiljemalt kõnealuse rahvusvahelise kontserni aruandlusaasta viimasel päeval.

4. Liikmesriigid nõuavad, et rahvusvahelise kontserni koosseisu kuuluv üksus, kes on kõnealuse liikmesriigi maksuresident, kuid ei ole lõplik emaettevõtja või asendusemaettevõtja või punktis 1 osutatud koosseisu kuuluv üksus, teavitab liikmesriiki aruandva üksuse identiteedist ja maksuresidentsusest hiljemalt kõnealuse rahvusvahelise kontserni aruandlusaasta viimasel päeval.

5. Riikide lõikes esitatavas aruandes täpsustatakse, millises vääringus on summad kõnealuses aruandes esitatud.

III JAGU

Aruanne riikide lõikes

A. Vorm aruandluseks riikide lõikes

Tabel 1. Ülevaade tuludest, maksudest ja äritegevusest maksujurisdiktsioonide lõikes

Tabel 2 Rahvusvahelise kontserni kõigi koosseisu kuuluvate üksuste loetelu maksujurisdiktsiooni kaupa

Tabel 3: Täiendav teave

B. Riikide lõikes esitatava aruande täitmise üldjuhend

1. Eesmärk

Vormi kasutatakse rahvusvaheliste kontsernide tulu, maksude ja äritegevuse jaotuse aruandluseks iga maksujurisdiktsiooni kohta eraldi.

2. Filiaalide ja püsivate tegevuskohtade käsitlemine

Püsiva tegevuskoha kohta andmete esitamisel osutatakse maksujurisdiktsioonile, kus ta asub, mitte sellele maksujurisdiktsioonile, mille resident on äriüksus, kellele püsiv tegevuskoht kuulub. Seda äriüksust, kellele püsiv tegevuskoht kuulub, käsitlev maksuresidentsuse jurisdiktsiooni aruandlus ei sisalda püsiva tegevuskohaga seotud finantsandmeid.

3. Iga-aastase vormiga hõlmatav periood

Vorm hõlmab aruandva kontserni majandusaastat. Koosseisu kuuluvate üksuste puhul tuleb vormis vastavalt aruandva rahvusvahelise ettevõtja äranägemisele kajastada emb-kumb järgmisest teabest:

a) teave asjaomase koosseisu kuuluva üksuse majandusaasta kohta, mis lõpeb samal kuupäeval kui aruandva rahvusvahelise ettevõtja majandusaasta või kuni 12 kuud enne kõnealust kuupäeva;

b) teabe kõigi asjaomaste koosseisu kuuluvate üksuste kohta aruandva rahvusvahelise ettevõtja majandusaastat silmas pidades.

4. Andmete allikas

Aruandev rahvusvaheline kontsern kasutab vormi täitmisel järjepidevalt aastast aastasse samu andmeallikaid. Aruandev kontsern võib valida, kas kasutada oma aruandluses oma konsolideerimisaruandeid, eraldiseisvate üksuste kohustuslikke finantsaruandeid, regulatiivseid finantsaruandeid või siseseid kalkulatsioone. Vormis esitatud tulu, kasumit ja makse ei ole vaja võrrelda konsolideeritud finantsaruannetega. Kui aruandluse alusena kasutatakse kohustuslikke finantsaruandeid, tuleb kõik summad teisendada aruandva rahvusvahelise kontserni arveldusvaluutaks, kasutades selle aasta keskmist vahetuskurssi, mis on esitatud vormi täiendava teabe osas. Ei ole vaja teha muudatusi, kui on erinevusi erinevates maksujurisdiktsioonides kohaldatavates raamatupidamispõhimõtetes.

Aruandev rahvusvaheline kontsern esitab vormi täiendava teabe osas lühikese kirjelduse selle kohta, milliseid teabeallikaid on vormi täitmisel kasutatud. Kui aastast aastasse kasutatavat andmeallikat vahetatakse, selgitab aruandev rahvusvaheline kontsern selle põhjuseid ja tagajärgi vormi täiendava teabe osas.

C. Konkreetsed juhised riikide lõikes esitatava aruande täitmiseks

1. Ülevaade tuludest, maksudest ja äritegevusest maksujurisdiktsioonide lõikes (Tabel 1)

1.1. Maksujurisdiktsioon

Vormi esimeses veerus loetleb aruandev rahvusvaheline kontsern kõik maksujurisdiktsioonid, kus koosseisu kuuluvad üksused on maksuresidendid. Maksujurisdiktsioon on riik või ka mitteriiklik jurisdiktsioon, kellel on maksualane autonoomia. Eraldi tuleb lisada kõik rahvusvahelise kontserni koosseisu kuuluvad üksused, mis rahvusvahelise aruandva ettevõtja hinnangul ei oma maksuresidentsust. Kui üksus on resident rohkem kui ühes maksujurisdiktsioonis, kohaldatakse maksujurisdiktsiooni määramiseks kohaldatava maksulepingu sideme määramise (tie breaker) reeglit. Kui ei ole ühtki maksualast lepingut, antakse koosseisu kuuluva üksuse kohta aru maksujurisdiktsioonis, kus toimub üksuse tegelik juhtimine. Tegeliku juhtimise koht määratakse kindlaks vastavalt rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele.

1.2. Tulud

Vormis pealkirja „Tulud” all olevas kolmes veerus esitab aruandev rahvusvaheline ettevõtja järgmise teabe:

a) kõigi rahvusvahelise kontserni koosseisu kuuluvate üksuste tulude summa asjaomases maksujurisdiktsioonis, mis on tekkinud tehingutest sidusettevõtjatega;

b) kõigi rahvusvahelise kontserni koosseisu kuuluvate üksuste tulude summa asjaomases maksujurisdiktsioonis, mis on tekkinud tehingutest sõltumatute osapooltega;

c) punktides a ja b esitatud summad kokku.

Tulud hõlmavad tulu vallas- ja kinnisvara müügist ning teenuseid, litsentsitasusid, intresse, kindlustusmakseid ning mis tahes muid summasid. Tulud ei hõlma teistelt koosseisu kuuluvatelt üksustelt saadud makseid, mida maksja maksujurisdiktsioonis käsitletakse dividendidena.

1.3. Kasum (kahjum) enne tulumaksu

Vormi viiendas veerus esitab aruandev rahvusvaheline ettevõtja kasumi (kahjumi) enne tulumaksu kõigi koosseisu kuuluvate üksuste kohta, kes on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Kasum (kahjum) enne tulumaksu sisaldab ka erakorralisi tulu- ja kuluobjekte.

1.4. Tasutud tulumaks (kassapõhiselt)

Vormi kuuendas veerus esitab aruandev rahvusvaheline ettevõtja asjaomasel majandusaastal tegelikult makstud tulumaksu summa kõigi koosseisu kuuluvate üksuste kohta, kes on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Tasutud maksud sisaldavad koosseisu kuuluva üksuse tegelikult makstud makse residentsuse maksjurisdiktsioonile ja kõigile muudele maksujurisdiktsioonidele Tasutud maksude hulka kuuluvad muude üksuste (sidusettevõtjad ja sõltumatud ettevõtjad) makstud maksud seoses koosseisu kuuluvale üksusele tehtavate maksetega. Seega, kui äriühing A, kes on maksujurisdiktsiooni A resident, teenib intressi maksujurisdiktsioonis B, siis jurisdiktsioonis B kinnipeetud tulumaksu esitab äriühing A.

1.5. Kogunenud tulumaks (jooksev aasta)

Vormi seitsmendas veerus esitab aruandev rahvusvaheline ettevõtja kogunenud tulumaksu aruandlusaastal maksustava kasumi või kahjumi kohta kõigi koosseisu kuuluvate üksuste kohta, kes on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Praegune tulumaksukulu kajastab ainult jooksvat aastat ning ei sisaldada edasilükkunud tulumaksu või ebakindlaid maksukohustusi.

1.6. Deklareeritud kapital

Vormi kaheksandas veerus esitab aruandev rahvusvaheline ettevõtja deklareeritud kapitali summa kõigi koosseisu kuuluvate üksuste kohta, kes on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Seoses püsivate tegevuskohtadega kajastatakse deklareeritud kapitali seoses juriidilise isikuga, kelle püsiv tegevuskoht ta on, välja arvatud juhul, kui püsiva tegevuskoha maksujurisdiktsioonis on regulatiivsel eesmärgil määratletud kapitalinõue.

1.7. Jaotamata kasum

Vormi üheksandas veerus esitab aruandev rahvusvaheline ettevõtja jaotamata kasumi summa kõigi koosseisu kuuluvate üksuste kohta, kes on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid aastalõpu seisuga. Seoses püsivate tegevuskohtadega kajastab jaotamata kasumit juriidiline isik, kelle püsiv tegevuskoht ta on.

1.8. Töötajate arv

Vormi kümnendas veerus esitab aruandev rahvusvaheline ettevõtja töötajate arvu täistööaja ekvivalendi alusel kõigi koosseisu kuuluvate üksuste kohta, kes on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Töötajate arvu võib esitada aastalõpu seisuna, aasta keskmise tööhõive tasemena või mis tahes muul aluse, mida maksujurisdiktsioonis järjepidevalt aastast aastasse kasutatakse. Sõltumatuid töövõtjaid, kes osalevad koosseisu kuuluva üksuse tavategevuses, võib kajastada töötajatena. Töötajate arvu mõistlik ümardamine või umbkaudne esitamine on lubatud, tingimusel et selline ümardamine või umbkaudne esitamine ei moonuta oluliselt töötajate suhtelist jaotust eri maksujurisdiktsioonide vahel. Lähenemisviis peab olema järjepidev aastast aastasse ja üksuste lõikes.

1.9. Materiaalne vara, v.a raha ja raha ekvivalendid

Vormi üheteistkümnendas veerus esitab aruandev rahvusvaheline ettevõtja materiaalse vara arvestusliku netoväärtuse kõigi koosseisu kuuluvate üksuste kohta, kes on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Püsivate tegevuskohtade puhul kajastatakse vara, osutades maksujurisdiktsioonile, kus püsiv tegevuskoht asub. Materiaalne vara ei hõlma raha ega raha ekvivalente, immateriaalset vara ega finantsvara.

2. Rahvusvahelise kontserni kõigi koosseisu kuuluvate üksuste loetelu maksujurisdiktsiooni kaupa (Tabel 2)

2.1. Koosseisu kuuluvad üksused maksujurisdiktsioonis

Aruandev rahvusvaheline asutus loetleb maksujurisdiktsioonide kaupa ja juriidilise isiku nime kasutades kõik rahvusvahelise kontserni koosseisu kuuluvad üksused, kes on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Üldjuhendi punkti 2 kohaselt lähtutakse püsiva tegevuskoha kohta andmete esitamisel maksujurisdiktsioonist, kus ta asub. Ära märgitakse ka juriidiline isik, kelle püsiv tegevuskoht ta on.

2.2. Maksujurisdiktsioon, kus organisatsioonistruktuur on loodud või asutatud, kui see on erinev residentsuse maksujurisdiktsioonist

Aruandev rahvusvaheline ettevõtja teatab maksujurisdiktsiooni, kelle seaduste kohaselt on rahvusvahelise ettevõtja koosseisu kuuluva üksuse organisatsioonistruktuur loodud või asutatud, kui see on erinev residentsuse maksujurisdiktsioonist.

2.3. Põhitegevusala(d)

Aruandev rahvusvaheline ettevõtja määrab koosseisu kuuluva üksuse põhitegevusala(d) asjaomases maksujurisdiktsioonis, märgistades ühe või mitu kasti.”