21.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 66/30

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eelkõige selle preambulit ning artikleid 3 ja 6,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 1, 3, 5, 27, 31, 32, 33 ja 47,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu konventsiooni naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise ning nende vastu võitlemise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eelkõige selle artikli 4 lõiget 1, millega keelatakse orjus ja sundus, ning artiklit 14, millega keelatakse diskrimineerimine,

—

võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—

võttes arvesse 3. mai 1996. aasta Euroopa sotsiaalhartat, eriti selle I osa ja II osa artiklit 3,

—

võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2014. aasta teatist ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014-2020 (COM(2014)0332),

—

võttes arvesse oma 19. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ebakindlates töösuhetes naiste kohta (1),

—

võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni ebatüüpiliste lepingute, kaitstud töökarjääri, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta (2),

—

võttes arvesse oma 20. septembri 2001. aasta resolutsiooni ahistamise kohta töökohal (3),

—

võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2013. aasta aruannet „Naised, mehed ja töötingimused Euroopas“;

—

võttes arvesse Eurofoundi 2008. aasta aruannet „Meetmed deklareerimata töö tõkestamiseks Euroopa Liidus“ ning 2013. aasta aruannet „Võitlus deklareerimata töö vastu 27 Euroopa Liidu liikmesriigis ja Norras. Aastast 2008 rakendatud meetmed ja käsitusviisid“,

—

võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks (4),

—

võttes arvesse komisjoni 24. mai 2006. aasta teatist „Inimväärse töö tagamine kõigi jaoks – Ühenduse panus inimväärse töö tagamise suuniste rakendamiseks kogu maailmas“ (COM(2006)0249),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2015. aasta aruannet „Ränk tööjõu ärakasutamine: töötajad, kes liiguvad Euroopa Liitu või selle sees. Riikide kohustused ja ohvrite õigused“,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2011. aasta aruannet „Koduabilistena töötavad ebaseaduslikud sisserändajad: põhiõigustega seotud väljakutsed Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks“,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (5),

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2014. aasta arvamust peredele suunatud teenuste arendamise kohta tööhõivemäära suurendamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks töökohal,

—

võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks (6),

—

võttes arvesse oma 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidus 2013. aastal naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta (7),

—

võttes arvesse oma 18. novembri 2008. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise kohta (8),

—

võttes arvesse Eurofoundi 2007. aasta aruannet „Töötingimused Euroopa Liidus: sooline perspektiiv“,

—

võttes arvesse Eurofoundi 2014. aasta aruannet „Hooldusasutuste sektor: töötingimused ja töö kvaliteet“,

—

võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ebaseaduslikult sisserännanud naiste kohta Euroopa Liidus (9),

—

võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1990. aasta rahvusvahelist konventsiooni kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse kohta,

—

võttes arvesse 24. novembri 1977. aasta võõrtöötajate õigusliku seisundi Euroopa konventsiooni,

—

võttes arvesse 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni,

—

võttes arvesse ÜRO 13. detsembri 2006. aasta puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

—

võttes arvesse Eurofoundi 2011. aasta aruannet „Ettevõtete algatused töötajate jaoks, kellel on puudega laste või täiskasvanute hooldamise kohustus“,

—

võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni pensionieale lähenevate naiste olukorra kohta (10),

—

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee ja Euroopa Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta ühist aruannet „Piisav pikaajalise hoolduse vajadust arvestav sotsiaalkaitse vananevas ühiskonnas“,

—

võttes arvesse Eurofoundi 2015. aasta aruannet „Töö ja hooldus: ühitavad meetmed demograafiliste muutuste ajal,“

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni 26. mai 2010. aasta arvamust teemal „Majapidamistööde professionaalsemaks muutmine“ (11),

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 189 ja soovitust nr 201 koduabiliste inimväärse töö kohta, mis võeti vastu 16. juunil 2011 ILO Rahvusvahelisel Töökonverentsil,

—

võttes arvesse nõukogu otsust 2014/51/EL, millega antakse liikmesriikidele luba ratifitseerida Euroopa Liidu huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2011. aasta koduabiliste inimväärse töö konventsioon (konventsioon nr 189) (12),

—

võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni koduabilisi käsitleva ILO konventsiooni eelnõu ja lisatud soovituse kohta (13),

—

võttes arvesse ILO aruandeid IV(1) ja IV(2) koduabiliste inimväärse töö kohta, mis koostati Rahvusvahelise Töökonverentsi 99. istungiks 2010. aasta juunis, ning aruandeid IV(1) ja IV(2) (avaldatud kahes osas) koduabiliste inimväärse töö kohta, mis koostati Rahvusvahelise Töökonverentsi 100. istungiks 2011. aasta juunis,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0053/2016),

A.

arvestades, et vastavalt ILO konventsioonile nr 189 on koduabiline isik, kes teeb majapidamises või majapidamistes majapidamistöid töösuhte raames, kuid isik, kes teeb majapidamistöid üksnes aeg-ajalt või sporaadiliselt, mitte kutseliselt, ei ole koduabiline;

B.

arvestades, et hooldus tähendab avalikes või eraõiguslikes institutsioonides või eramajapidamises või -majapidamistes tehtavat tööd eesmärgiga pakkuda lastele, eakatele, haigetele või puudega inimestele isiklikku hooldust, ning arvestades, et hooldustööd võivad teha kutselised hooldajad, keda võivad palgata avaliku või erasektori üksused või pered, ning nad võivad olla füüsilisest isikust ettevõtjad;

C.

arvestades, et termin „koduabilised ja hooldajad“ hõlmab erinevaid töötajate rühmi, kaasa arvatud – kuid mitte ainult – majapidamises elavaid koduabilisi, väljastpoolt töötajaid, tunnitöö tegijaid mitmetes majapidamistes, perekonnas töötajaid, päeva- või ööhooldajaid, lapsehoidjaid, au pair'e ja aednikke, kelle olud ja tingimused võivad märkimisväärselt erineda;

D.

arvestades, et majapidamistööde sektoris töötas ILO andmetel 2010. aastal üle maailma rohkem kui 52 miljonit inimest, lisaks 7,4 miljonit alla 15aastast koduabilist, mis moodustab 5–9 % kõikidest töökohtadest tööstusriikides; arvestades, et ILO andmetel on enamik selle sektori töötajaid naised, nimelt oli 2010. aastal kõigist koduabilistest ja hooldajatest naisi 83 %, ning ELis on selliseis töötajaid 2,5 miljonit, kellest 88 % on naised; arvestades, et kõnealust sektorit iseloomustab märkimisväärne naiste osakaal; arvestades, et koduabilised ja hooldajad aitavad suuresti kaasa strateegia „Euroopa 2020“ soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamisele, pakkudes tõhusat taristut, mille abil saavad arvukad ELi perekonnad saavutada töö- ja eraelu tasakaalu;

E.

arvestades, et elukutseks muutmine tähendab seda, et teatavate sektorite töötajatele antakse tööalased ja sotsiaalkaitsega seotud õigused; arvestades, et majapidamistööde ja hooldussektori saab muuta ametlikult tunnustatud kutsealaks, ühendades avaliku sektori finantseeringud (maksusoodustused), sotsiaalsed finantseeringud (peretoetused, ettevõtetele antav abi, vastastikused ühingud ja tervisekindlustus, töönõukogud jms) ja erasektori finantseeringud (teenuse eest tasuvad eraisikud);

F.

arvestades, et mõlemas sektoris on laialt levinud mitteametlik töö ja ärakasutamine;

G.

arvestades, et koduabilise ja hooldaja tööle on valdavalt iseloomulikud järgmised jooned: töösuhete ebastabiilsus, liikuvus, paindlikkus, hooajalisus, vahetustega töö, töösuhete ebakindlus, ajutisus ja valdavalt mitteametlik töötamine;

H.

arvestades, et ILO andmetel on 29,9 % koduabilistest siseriiklikust tööõigusest täiesti kõrvale jäetud ning siiani on koduabiliste ja hooldajate töö ELi liikmesriikides väga harva ja ebaühtlaselt reguleeritud, mille tulemusena ei peeta koduabilisi sageli tüüpilisteks või tavalisteks töötajateks ja seetõttu on nende tööõigused ja sotsiaalne kaitse tugevasti piiratud (14);

I.

arvestades, et tööõigusest välja jäetud koduabilistele ja hooldajatele ei saa tagada ohutut ja tervislikku töökeskkonda ning riigi üldiste standarditega võrreldes diskrimineeritakse koduabilisi ja hooldajaid seoses õiguste ja nende suhtes kehtiva kaitse tasemega olulisel määral; arvestades lisaks, et neil töötajatel ei ole õigust osaleda ametiühingutes või kollektiivläbirääkimistes muul viisil, või ei oska nad seda või on see neile raske, mis muudab nad eriti haavatavaks, eriti piiratud sotsiaalse kaitse tõttu (eelkõige töötukindlustus, haiguskindlustus ja õnnetusjuhtumite hüvitamine, samuti emapuhkus, vanemapuhkus ja muud hoolduspuhkuse vormid), ning sageli ei kehti neile vallandamise eest kaitsevad eeskirjad;

J.

arvestades, et liikmesriikide juba kehtivate seaduste järjepidev järgimine ja rakendamine naissoost koduabiliste ja hooldajate tööõiguste kaitsmiseks on mõnes liikmesriigis veel reguleerimata küsimus;

K.

arvestades, et asjaomase sektori piisav reguleerimine aitaks võidelda mitteametliku töö probleemiga;

L.

arvestades, et mõned selle sektori toetavad meetmed, nt Rootsis maksusoodustused majapidamisteenustelt, Prantsusmaal teenustöötaja vautšer või Belgias teenusevautšer on aidanud deklareerimata tööd vähendada, parandada töötingimusi ja tagada koduabilistele ja hooldajatele tavalisi tööõigusi;

M.

arvestades, et hinnanguliselt teevad ELis valdava osa hooldajatööst praegu mitteametlikud, tasustamata hooldajad, keda võib pidada haavatavaks rühmaks, kuna suureneb surve pakkuda keerulisemaid ja tehnilisel tasemel hooldusteenuseid; arvestades, et 80 % kõigist hooldajatest on naised ning see mõjutab tööhõive taset naiste hulgas, töö ja eraelu tasakaalu, soolist võrdõiguslikkust ning tervena vananemist;

N.

arvestades, et majapidamistööde sektoris, kus enamik töötajaid on naised, on lihtne töötajaid ära kasutada; arvestades, et selline ärakasutamine kujutab endast tõsist põhiõiguste rikkumist, mille eest tuleb kaitsta nii dokumentideta töötajaid kui ka ELi kodanikke;

O.

arvestades, et Põhiõiguste Ameti hinnangul on koduabilise ja hooldaja töö sektor üks suurima ärakasutamise ohuga sektoreid ELis; arvestades, et ärakasutamine väljendub sageli ametliku lepingu puudumises või lepingutes, mis ei vasta tegelikult täidetavatele tööülesannetele, madalas palgas, ebaregulaarsetes maksete või isegi palgata töötamises, liiga pikas tööajas, puhkuse puudumises ning seksuaalses ja/või seksistlikus väärkohtlemises;

P.

arvestades, et koduabilistel tuleb sageli teha ületunde ja 45 % neist ei anta nädalas puhkepäevi või tasulist iga-aastast puhkust (15); arvestades, et eelkõige majapidamises elavatel koduabilistel ja hooldajatel on kohustusi ja ülesandeid, mis ei võimalda neile piisavat järjestikust puhkeaega;

Q.

arvestades, et enam kui kolmandikul naissoost koduabilistest ei ole õigust emaduspuhkusele ning sellega seotud õigustele ja toetustele (16) ning mõnes liikmesriigis ei ole koduabilistel ja hooldajatel õigust töötu abirahale;

R.

arvestades, et paljud tervishoiu- ja hooldussektori töökohad on mõnes liikmesriigis ikka madalalt tasustatud ning sageli ei pakuta ametlikke lepinguid ega muid peamisi tööõigusi, samuti iseloomustab neid suure füüsilise ja emotsionaalse stressi ohu, läbipõlemisohu ja määratletud karjääri puudumise tõttu vähene ligitõmbavus; arvestades, et sektoris pakutakse vähe täiendõppe võimalusi, peale selle on nimetatud valdkonna töötajad peamiselt eakad, naised ja võõrtöötajad;

S.

arvestades, et koduabilised töötavad sageli kahetsusväärsetes või ohtlikes tingimustes või puudub neil vajalik väljaõpe teatud ülesannete täitmiseks, mistõttu võib tekkida töövigastusi; arvestades, et samasugused tervishoiu ja ohutuse sätted tuleks töö juures tagada kõikidele koduabilistele ja hooldajatele, olenemata nende tööhõive liigist, st nii ametlikult palgatud töötajatele kui ka töötajatele, kelle on eramajapidamised otse palganud;

T.

arvestades, et selle töökoha eripära, kus need isikud oma tööd teevad, ei vabasta tööandjat kohustusest täita töötervishoiu ja -ohutuse ning riskiennetuse nõudeid ega kliendi kodus ööbivate töötajate eraelu puutumatuse austamisest;

U.

arvestades, et au pair’id on koduabiliste rühm, keda sageli ei peeta alalisteks töötajateks; arvestades, et paljudest aruannetest nähtub, et see võib viia näiteks au pair’ide ületunnitööle sundimisele; arvestades, et au pair’idele tuleb tagada muude koduabilistega samaväärne kaitse;

V.

arvestades, et enamik koduabilistest ja hooldajatest on sisserännanud naised, kellest suur osa on ebaseaduslikus olukorras, paljud on alaealised, juhutöötajad või töötajad, kelle õigusi ja kutsekvalifikatsiooni ei ole tunnustatud, ning sageli ei ole nad teadlikud oma õigustest, neil on piiratud juurdepääs avalikele teenustele või on raskusi nende teenuste kasutamisega, nad ei oska piisavalt kohalikku keelt ega ole ühiskonda kaasatud;

W.

arvestades, et võõrtöötajad, nt koduabilised võivad kogeda mitmekordset diskrimineerimist ja on eriti kaitsetud soolise vägivalla ja diskrimineerimise eest, kuna sageli töötavad nad kehvades, ebaseaduslikes tingimustes; arvestades, et tuleks teha konkreetseid jõupingutusi, et hoida ära selliste töötajate väärkohtlemist, ebaseaduslikku vallandamist ja seksuaalset kuritarvitamist või nende vastast vägivalda ning neile ebaseadusliku tasu maksmist;

X.

arvestades, et koduabilise tööd tegevatel dokumentideta rändajatel on eriti suur oht sattuda diskrimineerimise ja ärakasutamise ohvriks; arvestades, et dokumentide puudumine ei võimalda neil enda eest seista ja abi otsida, kuna nad kardavad kinnipidamist ja väljasaatmist; arvestades, et jultunud tööandjad kasutavad seda olukorda ära;

Y.

arvestades murettekitavat diskrimineerimist, mille all kannatavad naissoost võõrtöötajad, kes hoiduvad kaebamast kuritarvitamise, ebaõiglase vallandamise, palga maksmata jätmise ning vägivalla üle oma õiguste mittetundmise pärast, selliste takistuste tõttu nagu keelebarjäär, või kartusest, et nad vahistatakse või nad kaotavad oma töö;

Z.

arvestades, et naissoost sisserändajad otsustavad sageli otsida või on sunnitud otsima tööd koduabilisena või hooldajana, kuna selliseid ametikohti peetakse ajutiseks tööks, mis ei nõua palju oskusi;

AA.

arvestades, et kasvav nõudlus koduabiliste ja lastehoiu, puuetega inimeste ning eakate hoolduse järele on toonud kaasa naiste osakaalu suurenemise Euroopasse sisserändajate hulgas;

AB.

arvestades, et naissoost rändajaid sunnitakse sageli töötama ebaseaduslikult;

AC.

arvestades, et mõnikord on kolmandate osapoolte agentuurid seotud naistega kaubitsemisega ning sunnitöö võrgustikega või muu kriminaalse tegevusega, mis hõlmab naiste ebaseaduslikku tööle värbamist ja nende mitmel moel ärakasutamist; arvestades, et Eurostati andmetel on 80 % inimkaubanduse ohvritest naised, kellest 19 % kogevad tööalast ärakasutamist, kaasa arvatud koduabilisena töötades;

AD.

arvestades, et tähelepanu tuleb pöörata majapidamistööde sektoris kasutatavale lapstööjõule, seal esinevale ahistamisele ja laialdasele tööalaste õiguste rikkumisele;

AE.

arvestades, et rändajate integreerimine tööturule on oluline samm sotsiaalse ja kultuurilise kaasamise suunas;

AF.

arvestades, et kodutööde vastutuskoorem on naistel suurem kui meestel ja seda ei hinnata rahaliselt ega tunnustata selle väärtust; arvestades, et naiste tööhõive määr on otseses seoses nende perekondlike kohustustega; arvestades, et rohkem kui 20 miljonit eurooplast (neist kaks kolmandikku naised) tegelevad täiskasvanud abivajajate hooldamisega, mistõttu neil ei ole võimalik täistööajaga töötada, see omakorda suurendab soolist palgalõhet ja toob pensionieale lähenevate naiste jaoks kaasa suurema vaesusriski vanaduses;

AG.

arvestades, et vaatamata hästi teada suundumusele, et ligi 20 % Euroopa elanikest on üle 65-aastased ja hinnangute kohaselt on see määr 2050. aastaks juba 25 %, hooldavad eakaid ja puuetega inimesi 80 % vajaminevast ajast, st mitu päeva nädalas või kogu nädala, endiselt mitteametlikud hooldajad või pereliikmetest hooldajad, ning ehkki hooldajate arv ELis kasvab, tegelevad mitteametliku hooldamisega peamiselt naised (enamasti abikaasad või keskealised tütred või miniad) vanuses 45 kuni 75;

AH.

arvestades, et kriis on vähendanud riiklikke investeeringuid hooldussektorisse, mis on sundinud paljusid inimesi, valdavalt naisi, lühendama oma tööpäeva või jääma koduseks, et võtta sõltuvate inimeste, eakate, haigete ja laste hooldamine enda peale;

AI.

arvestades, et üha arvukamad eakad, kahanev tööealiste inimeste arv ning riigi eelarve piirangud mõjutavad oluliselt sotsiaalteenuseid, ja arvestades, et see mõjutab samuti inimesi, kes peavad ühitama tööd ja hoolduskohustusi, sageli keerukates olukordades;

AJ.

arvestades, et finants- ja majanduskriis on kodanikke ja elanikke tugevasti mõjutanud: töökohad on muutunud ebakindlamaks, töötus ja sotsiaalne tõrjutus on kasvanud ning avalikud ja sotsiaalteenused on muutunud raskemini või üldse mitte kättesaadavaks;

AK.

arvestades, et enamikus liikmesriikides ei vasta pikaajalise hoolduse praegused poliitikamudelid meie vananeva ühiskonna vajadustele, ning arvestades, et enamik liikmesriike ei ole demograafilisi muutusi oma poliitikas veel käsitlenud;

AL.

arvestades, et perekondade harjumused, tavad ja vormid on oluliselt muutunud, mistõttu on kodumajapidamistes vaja rohkem töötajaid ja see on paratamatult toonud kaasa uued vajadused hoolduse ja tugiteenuste järele kaasaegsetes majapidamistes, eriti peredes, kus naised tööl käivad, ning üksikvanemaga peredes;

AM.

arvestades, et paljud ülalpeetavad elavad ka piirkondades, mida mõjutab avaliku sektori teenuste puudumine, isolatsioon või muud asjaolud, mis muudavad keeruliseks juurdepääsu kutseliste hooldajate teenustele või avaliku või erasektori hooldusasutustele, ning arvestades, et võib esineda olukordi, kus nende sõltuvate inimeste eest hoolitsevad üksnes mittekutselised hooldajad, kes on sageli, kuid mitte alati, pereliikmed;

AN.

arvestades, et paljudes liikmesriikides ei ole kvaliteetseid hooldusteenuseid, mis oleksid kättesaadavad sõltumata sissetulekust, kusjuures teenused peavad olema ligipääsetavad ja taskukohased kõikidele kasutajatele ja nende peredele;

AO.

arvestades, et tugi- ja hooldusteenuste pikk ooteaeg suurendab sõltuvust koduabilistest ja hooldajatest, tõugates nendest teenustest sõltuvad inimesed sageli vaesusse ja sotsiaalsesse tõrjutusse;

AP.

arvestades, et puudega inimeste, eakate, haigete, ülalpeetavate või alaealiste piisav kaitse on liidu aluspõhimõte ning et majapidamistööde ja hoolduse sektor on selle põhimõtte järgimiseks väga tähtis;

AQ.

arvestades, et õigus mitmesugustele kodustele, elukohajärgsetele ja muudele kogukonna tugiteenustele, kaasa arvatud isiklikule abile, on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklites 19 ja 26;

AR.

arvestades, et taskukohased naissoost koduabilised etendavad olulist rolli nii majanduses kui ka ühiskonnas, sest nad võimaldavad peamiselt teistel naistel karjääri edendada ja ühiskonnaelus osaleda, samuti võimaldavad oma tööandjatele paremat töö- ja eraelu tasakaalu ning paljudel inimestel tööl käia;

AS.

arvestades, et majapidamisteenused, pere juures töötamine ja koduhooldus võivad suurendada ELis majanduslikku ja sotsiaalset sidusust;

AT.

arvestades, et see on majanduslikult oluline sektor, mis pakub töövõimalusi suurele osale tööjõust, eriti madala kvalifikatsiooniga töötajatele;

AU.

arvestades, et mõnes liikmesriigis on levinud tava palgata koduabilisi ja hooldajaid kahepoolsete kokkulepete alusel töötaja ja majapidamise omaniku või abivajaja vahel, mitte aga ametlikult, nt riiklike struktuuride või firmade ja ettevõtete kaudu;

AV.

arvestades, et koduabilistel ja hooldajatel on õigus inimväärsele elule, nii et oleks võetud arvesse nende vajadust töö- ja pereelu ning vaba aja tasakaalu järele, eriti majapidamises elavate koduabiliste puhul, ning neil peavad olema samad sotsiaalsed ja tööõigused nagu teistel töötajatel;

AW.

arvestades, et ILO konventsioon nr 189 ja soovitus nr 201 koduabiliste inimväärse töö kohta kujutab endast ajaloolist rahvusvaheliste standardite paketti, mille eesmärk on parandada kümnete miljonite koduabiliste töötingimusi kogu maailmas; arvestades, et enamik koduabilisi on naised, ja ILO konventsioonis nr 189 kehtestatud uued standardid on oluline samm soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks töömaailmas ning naiste võrdsete õiguste ja seadusjärgse kaitse tagamiseks; arvestades siiski, et 22 riigi seas, kes on praeguseks konventsiooni ratifitseerinud, on ainult kuus liikmesriiki (Belgia, Iirimaa, Itaalia, Portugal, Saksamaa ja Soome);

AX.

arvestades, et ILO konventsioonis nr 189 soovitakse majapidamistöö õiguslikku tunnustamist, õiguste laiendamist kõikidele töötajatele ning rikkumiste ja ahistamise ärahoidmist;

AY.

arvestades, et juba 48 riiki on ratifitseerinud 1990. aasta rahvusvahelise konventsiooni kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse kohta ning 18 riiki on selle allkirjastanud, kuid praeguseks ei ole seda allkirjastanud ega ratifitseerinud ükski ELi liikmesriik;

AZ.

arvestades, et koduabilised ja hooldajad annavad olulise panuse sotsiaalkaitsesüsteemi, kuid selle valdkonna reformide aruteludes on nende roll on sageli alaesindatud, vääriti mõistetud, esindamata või ignoreeritud;

BA.

arvestades, et koduabiliste ja hooldajate töösuhted on liikmesriigiti väga erinevad alates alamakstud, mitteametlikest, dokumentideta, töölepinguta rändajatest kuni majapidamis- ja hooldusteenuste pakkumiseni avaliku sotsiaalteenusena või ettevõtete, asutuste, ühenduste ja ühistute eraviisiliste sotsiaalteenustena või erasektori üksuste otsese tööhõiveni;

BB.

arvestades, et ELi majapidamistööde sektoris ja eriti hooldussektoris töötab ka mehi ning et seega vajavad nemadki sama kaitset ja toetust, mis väldiks igasuguse diskrimineerimise soo alusel ja tagaks võrdõiguslikkuse seoses võimalustega tööturul, vastavalt ELi toimimise lepingu artiklite 19 ja 153 sätetele;

BC.

arvestades, et enamik majapidamises töötavaid isikuid või koduabilisi ei tea oma kohustusi ega õigusi;

BD.

arvestades, et tööinspektsioon ei hõlma sageli koduabilise tööd, kuna enamikus liikmesriikides ei ole selles sektoris järelevalvet;

BE.

arvestades, et tööõiguse rikkumise korral ning väärkohtlemise või ärakasutamise ohvritele on ligipääs õiguskaitse mehhanismidele sageli raske; arvestades, et ebaseaduslikus olukorras võõrtöölistest koduabiliste ja hooldajate jaoks võivad otsustavad takistused olla hirm, isoleeritus töökohal ning keeruline juurdepääs õigusabile;

BF.

arvestades, et kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse direktiiv (direktiiv nr 89/391/EMÜ) hõlmab ametlikult palgatud koduabilisi ja hooldajaid, välja arvatud töötajad, kelle on eramajapidamised otse tööle võtnud;

1.

on seisukohal, et EL peaks ühiselt tunnistama koduabilise ja hooldaja töö päristööks, kuna selle kutsevaldkonna tunnustamine vähendaks tõenäoliselt deklareerimata tööd ja edendaks sotsiaalset integratsiooni, ning kutsub seepärast ELi ja liikmesriike üles kehtestama koduabilise ja hooldaja töö kohta ühised eeskirjad;

2.

palub, et komisjon esitaks koduabilise ja hooldaja töö kohta poliitikavahendeid, kehtestades mõlema sektori jaoks kvaliteedisuunised; on seisukohal, et nende algatustega tuleks eelkõige:

3.

tunneb heameelt komisjoni pühendumuse üle algatusele „Uus algus töötavatele lapsevanematele ja hooldajatele“;

4.

kutsub liikmesriike üles nõudma piisavat kutsekvalifikatsiooni teatud tüüpi koduabilise töö jaoks, mis nõuab erioskusi (eakate hooldus, lastehoid ja puuetega inimese hooldamine);

5.

on seisukohal, et koduabilise ja hooldustöö sektor ning selle tunnustamine kutsealana võib luua töökohti ja majanduskasvu ning seepärast on vajalik õiglane tasustamine; leiab, et lahendused võiksid olla osa sotsiaalse innovatsiooni mudelist;

6.

usub, et kui koduabilise tööd tunnustatakse kutsealana, muudab see antud sektori atraktiivsemaks ning parandab pakutavate teenuste kvaliteeti, samuti edendab inimäärset ja tunnustatud tööd;

7.

rõhutab, kui tähtis on soodustada koduabiliste ja hooldajate oskuste ja kvalifikatsiooni kutsealast tunnustamist, et anda neile rohkem võimalusi kutsealaseks arenguks ning pakkuda eakate ja lastega töötajatele erikoolitust, et soodustada kvaliteetsete töökohtade loomist, mis viib kvaliteetse tööhõive ja paremate töötingimusteni, k.a ametlike lepingute sõlmimine, koolituse kättesaadavus ja parem sotsiaalne tunnustus; tunnistab, kui tähtis on omandatud oskuste, kvalifikatsioonide ja kogemuste valideerimise ja sertifitseerimise tagamine ning karjäärivõimaluste edendamine; leiab, et selleks on ülioluline luua koolitus- ja ümberõppekursusi;

8.

kutsub komisjoni üles innustama liikmesriike seadma sisse naissoost koduabiliste ja hooldajate töö professionaalseks muutmise, tööalase väljaõppe, pideva oskuste arendamise ja kvalifikatsioonide tunnustamise mehhanismid, mis hõlmaks vajaduse korral nende kirjaoskuse parandamist, et parandada nende isikliku, kutse- ja tööalase arengu võimalusi;

9.

palub, et liikmesriigid reguleeriksid senikaua kõiki töösuhteid tööandjatest majapidamise omanike ja töötajate vahel, kes pakuvad selles majapidamises tasulisi teenuseid;

10.

palub liikmesriikidel töötada välja selge õigusraamistik, mis võimaldab koduabiliste ja hooldajate seaduslikku ja organiseeritud tööhõivet ning milles on sätestatud osaliste õigused ja kohustused, et tagada nii asjaomase sektori töötajatele kui ka nende võimalikele tööandjatele õiguskindlus; palub arvesse võtta töölepingu eripärasid ja asjaolu, et paljud tööandjad on eraisikud, kes ei tunne õigustoiminguid;

11.

kutsub liikmesriike üles võtma otsustavaid meetmeid majapidamistöö ja hoolduse sektorites, mis annavad majandusele suurt lisaväärtust, tunnustades koduabiliste ja hooldajate tööd kutsealana ning tagades neile tõelised töötajate õigused ja sotsiaalkaitse tööõiguse või kollektiivlepingute abil;

12.

toetab ILO konventsiooni nr 189 koduabiliste inimväärse töö kohta ja seda täiendavat soovitust nr 201, kuna see käsitleb üldiselt vajadust, et töötajad oleksid tööseadusega hõlmatud, ning nõuab sotsiaalseid õigusi, mittediskrimineerimist ja võrdset kohtlemist;

13.

kutsub liikmesriike üles ratifitseerima kiiresti ILO konventsiooni nr 189 ja tagama selle range kohaldamise, et parandada töötingimusi ning tagada kõnealuse ILO konventsiooni artiklite ning ILO 2011. aasta soovituse nr 201 järgimine; tuletab meelde, et valitsustel on kooskõlas ILO põhikirjaga kohustus esitada konventsioon ja soovitus riiklikele seadusandjatele, et edendada meetmeid nende õigusaktide rakendamiseks, ning et konventsiooni puhul püütakse esitamismenetlusega edendada ka ratifitseerimist;

14.

on seisukohal, et kui kõik liikmesriigid õigusakti ratifitseeriksid, oleks see inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel oluline edasiminek ning edastaks jõulise poliitilise signaali kõikide töötajate, eriti naissoost koduabiliste väärkohtlemise, ahistamise ja nende vastu suunatud vägivalla kõikide vormide vastu;

15.

kutsub liikmesriike üles laiendama riiklikke tööseadusi, tervishoiu, sotsiaalhoolekande, kindlustuse seadusi ja diskrimineerimisvastaseid seadusi ka koduabilistele ja hooldajatele, tunnustades nende panust majandusse ja ühiskonda; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks kõigi niisuguste ELi direktiivide läbivaatamist, mis jätavad koduabilised ja hooldajad ilma õigustest, mis on muude kategooriate töötajatel;

16.

võtab teadmiseks mõne liikmesriigi vastumeelsuse reguleerida eraelu valdkonda; leiab siiski, et tegevusetusel on nii ühiskonna kui ka asjaomaste töötajate jaoks kõrge hind; rõhutab, et prognoositud kasvav nõudlus hooldajate järele eeskätt eramajapidamistes tähendab, et asjaomaste töötajate täielikuks kaitsmiseks muutub reguleerimine hädavajalikuks; palub seepärast liikmesriikidel koos sotsiaalpartneritega võtta meetmeid, et näha ette piisav ja nõuetekohane kontrollisüsteem, mis on kooskõlas ILO konventsiooni nr 189 artikliga 17, ja piisavad karistused töötervishoidu ja -ohutust käsitlevate õigusaktide ja -normide rikkumise eest;

17.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada ja jõustada nõuetekohast töötervishoiu ja -ohutuse taset, nt emaduse kaitset, ja võtta meetmeid, et hoida ära tööõnnetusi, töö käigus saadavaid vigastusi ja haigusi; toonitab, et selles sektoris juba töötavate inimeste puhul tuleb parandada standardeid praktikale suunatud koolituse ja ümberõppe süsteemide kaudu; on seisukohal, et niisugune koolitus peaks hõlmama hoiaku ja liikumisega seotud ülesannetega kaasnevate riskide ning bioloogiliste ja keemiliste riskide juhtimist ning tugitehnoloogia kasutamist;

18.

peab hädavajalikuks võidelda ebakindla ja mitteametliku töö vastu, kuna see nähtus mõjutab tugevasti koduabilisi ja eriti sisserännanud naistöötajaid, raskendades nende niigi haavatavat seisundit; rõhutab, kui oluline on kaotada sellised tavad, kaasa arvatud laste töö, ja nende eest süüdistusi esitada; toetab sellega seoses koduabiliste ja hooldajate ebakindla olukorra lahendamist deklareerimata töö vastu võitlemise Euroopa platvormi raamistikus; tuletab meelde, et mitteametlik töötamine jätab need inimesed ilma sotsiaalkindlustusest ja kahjustab nende töötervishoiu- ja ohutustingimusi; loodab seepärast, et deklareerimata töö vastu võitlemise Euroopa platvorm hoiab deklareerimata tööd ära ja vähendab selle stiimuleid, sest varimajandus muudab töö ebakindlaks, mõjutab hoolduse kvaliteeti ja paljude deklareerimata töötavate hooldajate töötingimusi, ohustab sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkust ja vähendab maksulaekumist riigikassasse;

19.

palub liikmesriikidel investeerida deklareerimata töövõtu ennetamise, tuvastamise ja selle vastu võitlemise vahendite suurendamisse ja parandamisse, eriti seoses inimkaubanduse ja tööjõu ärakasutamise juhtumitega ning deklareerimata tööjõudu ja näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjaid kasutavate majapidamis- ja hooldusteenuseid pakkuvate ettevõtetega seotud juhtumitega, et kaitsta töötajaid ja edendada üleminekut deklareerimata töölt deklareeritud tööle parema kaitse ning paremate ja kiiremate kontrollimehhanismide ja tööjärelevalve abil;

20.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid seaduslikud sisserändeteed ELi ning võtaksid kasutusele suunatud seadusliku rände programmid; rõhutab, et liikmesriigid peavad sõlmima kahepoolsed lepingud nende riikidega, kust statistika kohaselt saabub koduabilisi ja hooldajaid, et reguleerida nende saatmise ja vastuvõtmise voogu, aidates sel viisil võidelda inimkaubanduse ja sunnitöö võrgustikega, kuid takistades siiski sotsiaalset dumpingut; kutsub liikmesriike üles ratifitseerima kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 18. detsembril 1999. aastal;

21.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama mineviku õppetundidele tuginevaid reguleerimise skeeme, et vähendada ebaseaduslikus olukorras olevate võõrtööliste ärakasutamist ja väärkohtlemist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid ja kaitseksid deklareerimata tööd tegevaid koduabilisi või hooldajaid, kui nad otsustavad varjatud töö nõiaringist välja tulla;

22.

palub, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse, täpsemalt koduabilistega seotud inimkaubanduse juhtumite uurimist, parandaksid ohvrite avastamise ja kaitsmise mehhanisme ning kaasaksid vabaühendusi, ametiühinguid, riiklikke asutusi ja kõiki kodanikke inimkaubanduse ning ränga ärakasutamise juhtumite avastamisse;

23.

palub, et komisjon ja liikmesriigid laiendaksid inimkaubanduse vastaseid vahendeid ja mehhanisme, nagu suunamismehhanismid või ajutised elamisload, ning vaataksid need läbi, et laiendada nende kohaldamisala ränga tööalase ärakasutamise juhtumitele, mis ei ole seotud inimkaubandusega;

24.

kutsub liikmesriike üles looma kooskõlas ILO konventsiooni nr 189 artikliga 17 tõhusaid ja kättesaadavaid kaebuste esitamise mehhanisme ja vahendeid, et tagada kooskõla siseriiklike õigusaktide ja -normidega, mis käsitlevad koduabiliste kaitset; kutsub lisaks liikmesriike üles töötama välja tööjärelevalve, jõustamise ja karistamise meetmed ja neid rakendama, võttes nõuetekohaselt arvesse majapidamistööde eripära, vastavalt riiklikele õigusnormidele; palub, et kooskõlas riiklike õigusnormidega määratletaks selliste meetmetega, millistel tingimustel lubada pääsu eluruumidesse, austades nõuetekohaselt eraelu puutumatust; palub, et liikmesriigid kaaluksid väärkohtlemisega tegelemiseks siseriiklike õigusnormide kohaste mehhanismide kasutuselevõtmist – näiteks kohapealsed kontrollid juhuks, kui esineb väärkohtlemise kahtlusi;

25.

tunneb muret, et naissoost koduabiliste ja hooldajate töölevõtmist ettevõtete või tööbüroode poolt ei kontrollita ega jälgita ning selle üle puudub järelevalve; märgib, et on vaja rohkem riiklikke inspektoreid ja inspektsioone, et seaduste täitmist kontrollida;

26.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid tugevdaksid kontrolli ning leiaksid innovaatilisi kontrollimisviise, mis austavad eraelu puutumatust, eriti kodudes, kuhu kontrollijad ei saa siseneda ilma kohtu loata, ning teavitaksid ja koolitaksid kontrollijaid asjakohaselt, et kaotada koduabiliste väärkohtlemine, rahaline ärakasutamine ning vägivald või seksuaalne ahistamine;

27.

palub liikmesriikidel korraldada kampaaniaid, et suurendada avalikus ja erasektoris teadlikkust reguleeritud koduabilise ja hooldaja töö eelistest ning muuta see nähtavamaks, et suurendada selle kutse väärikust ning tunnustada koduabiliste ja hooldajate tähtsat tööd ja panust meie ühiskonna toimimisse; palub ka, et liikmesriigid suurendaksid teadlikkust eramajapidamistes toimuvast rängast ärakasutamisest ning seaksid eesmärgiks täissallimatuse töötajate niisuguse ärakasutamise suhtes;

28.

kutsub liikmesriike üles algatama kampaaniaid, et suurendada teadlikkust koduabiliste ja hooldajate ning tööandjate õigustest ja kohustustest, samuti selle sektori ohtudest ja ärakasutamise tagajärgedest, ning edendama koduabilise ja hooldaja töö tunnustamist; soovitab liikmesriikidel töötada välja tegevuskavad;

29.

palub liikmesriikidel seada koostöös sotsiaalpartneritega sisse koduabiliste ja hooldajate õigusi käsitlevad teabekanalid ja neid parandada ning tagada, et kõik töötajad pääseksid teabele ligi; soovitab selleks luua teabepunktid, võttes aluseks liikmesriikide, piirkondade ja kohalikud parimad tavad, abitelefonid ja veebisaidid, kus pakutakse abi, samuti anda igas liikmesriigis riigikeeles ja muudes sobivates keeltes teavet koduabiliste ja hooldajate õigusi käsitlevate kampaaniate kujul; toonitab, et niisugused kodanikuühiskonna organisatsioonid nagu naiste ja rändajate eest seisvad organisatsioonid peaksid samuti saama sellist teavet anda; juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealused vahendid tuleb ühtlasi töötada välja viisil, mis võimaldab potentsiaalsetele tööandjatele parimate tavade, asjakohaste nõuannete ja suuniste andmist, ja et tuleks pakkuda töölepingu näidiseid, tagamaks tööandjate kohustuste täitmist;

30.

nõuab visa võitlust kõikide sektorite selliste ettevõtetega, mille ärimudel tugineb ebaseaduslike töötajate ärakasutamisele eesmärgiga hoida tegevuskulud võimalikult madalad, saada maksimaalne kasum ja tõrjuda ausad ettevõtted konkurentsist välja;

31.

rõhutab, et ametiühingutel võib olla oluline roll töötajate organiseerimisel ja teavitamisel nende õigustest ja kohustustest; märgib, et see on üks viis, kuidas koduabilised saaksid olla ühiselt esindatud, pidada lepingute üle kollektiivläbirääkimisi ning kaitsta oma õigusi ja huve;

32.

nõuab, et Euroopa Liidu ja riigi tasandil oleksid sotsiaalpartnerid, eriti ametiühingud hästi esindatud, et soodustada riiklikele tavadele vastavaid valdkondlikke kollektiivläbirääkimisi, edendamaks ja jõustamaks neis sektoreis inimväärseid töötingimusi; nõuab, et hästi oleksid esindatud ka kutseorganisatsioonid, koduabiliste ja hooldajate nimel ja nendega koos töötavad organisatsioonid ning muud asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid, ja et tagataks nende täielik teadlikkus koduabiliste või hooldajatena töötavate naiste tööõiguste kaitsmisega seotud probleemidest;

33.

peab kahetsusväärseks, et naissoost koduabilised ja hooldajad on endiselt liikmesriikide ametiühinguorganisatsioonides vähe esindatud, ja innustab hõlbustama nende naistöötajate osalemist ametiühingutes;

34.

juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et on oluline koondada töötajaid liitudesse või muudesse organisatsioonidesse riigi tasandil, kuna leiab, et ilma töötajate organisatsioonideta ei ole jõupingutused majapidamistöö ja hooldamise õiguslikuks reguleerimiseks ning töötingimuste parandamiseks ja töö atraktiivsuse suurendamiseks tulemuslikud;

35.

märgib, et eramajapidamistel on tööandjatena esmatähtis roll õiglaste töönormide ja õiguste järgimisel; palub liikmesriikidel tagada, et asjaomane teave oleks tööandjatele ja töötajatele kättesaadav;

36.

kutsub komisjoni üles astuma vajalikke samme, et paremini jälgida ja dokumenteerida koduabiliste ja hooldajate kaitsetut ja alahinnatud elukutset, ning esildama meetmeid selle nähtusega tegelemiseks;

37.

palub, et komisjon ja pädevad Euroopa ametid viiksid läbi uuringu, milles võrdleksid seadustatud majapidamistöö erinevaid süsteeme ja koguksid andmeid olukorra kohta liikmesriikides; on seisukohal, et neid andmeid tuleks kasutada heade tavade vahetamisel liikmesriikide vahel, eelkõige selleks, et võidelda koduabiliste ärakasutamise vastu kõige optimaalsemalt; palub ka, et komisjon viiks läbi uuringu koduabiliste ja hooldajate panuse kohta liikmesriikide sotsiaalkaitsesüsteemidesse ja majandusse;

38.

julgustab meetmete ja mõjude tõhustamiseks liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist;

39.

usub, et teatud liikmesriikide parimate tavade kohaldamine ja kohandamine võib viia koduabiliste ja hooldajate seadusliku vormistamiseni;

40.

palub komisjonil ja liikmesriikidel koguda, analüüsida ja avaldada usaldusväärseid andmeid, mis on liigitatud vanuse, soo ja kodakondsuse alusel, et võimaldada teadlikke arutelusid, otsides samal ajal parimaid lahendusi küsimusele, kuidas muuta majapidamistööde sektor kutsealaks, ning taotleb, et Eurofoundile ja OSHA-le tehtaks ülesandeks kaitse-, kaebuste esitamise ja teadlikkuse suurendamise meetodite väljatöötamine;

41.

palub komisjonil lisada koduabiliste ja hooldajate sektori olukorda käsitlevad arutelud tööhõivekomitee tegevuskavasse;

42.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles asjakohaste õigusaktide ja siseriikliku seadusandluse läbivaatamisel ja kavandamisel tagama, et võetakse arvesse koduabiliste ja hooldajate huve ning austatakse samal ajal ka riiklikku pädevust;

43.

tunnistab hooldusega tegelevate lähikondlaste ja vabatahtlike (mitteametlik hooldamine) tohutut sotsiaalset ja majanduslikku panust ja nende suurenevat vastutust, mis tuleneb teenuste osutamise vähenemisest või nendega seotud kulude suurenemisest;

44.

märgib, et pikaajaliselt hoolekandeasutuses elavate inimeste arv kasvab ja ELis elavate puuetega isikute sotsiaalne tõrjutus süveneb, mis on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010-2020 kohaselt ELi kohustuste otsene rikkumine;

45.

leiab, et tuleks julgustada toetatud koduhoolduse korra väljatöötamist, mis võimaldaks puuetega inimestel elada iseseisvalt ning valida kvalifitseeritud töötajaid, kes neid nende oma kodus hooldaks, eelkõige raske puude korral;

46.

juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid peavad sobiva rahastamisega tagama laialdasema juurdepääsu kergesti kättesaadavale ja taskukohasele kvaliteetsele ja kaasavale lastehoiule, puuetega inimeste hooldusele ja eakate hoolekandeasutustele, viies sellega miinimumini põhjused teha neid töid mitteametlikult või ebakindlal alusel ja väärtustades rohkem professionaalsete hooldajate tööd; toonitab, et liikmesriigid peavad töötama välja teenused, mis toetavad perekonda, ametlikke ja mitteametlikke hooldajaid;

47.

palub liikmesriikidel edendada värbamist sotsiaalhooldussektoris ning püüda suurendada sektori ligitõmbavust elujõulise karjäärivõimalusena;

48.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid investeeriksid stabiilsete, kvaliteetsete töökohtade loomisesse koduabilise ja hooldaja töö sektoris, kasutades selleks ka ELi fonde, nt Euroopa Sotsiaalfondi ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi;

49.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama ja edendama innovaatilisi lahendusi ja investeeringuid sotsiaal- ja tervishoiuteenustesse, millel on suur potentsiaal luua töökohti, mis on olulised meie vananeva ühiskonna vajaduste rahuldamiseks ja demograafiliste muutuste üldises kontekstis ning mis aitavad vältida kriisi negatiivseid sotsiaalseid tagajärgi;

50.

palub komisjonil vahetada teavet ja parimaid tavasid, mis pärinevad koduabiliste ja hooldajate liitudelt ja ühendustelt ELi sotsiaalmajanduslikes mudelites;

51.

palub liikmesriikidel edendada hooldus- ja majapidamistöö teenuste sektorites töötajate ühistute moodustamist, pöörates erilist tähelepanu maapiirkondadele, võttes arvesse positiivseid mõjusid, mida see avaldab kvaliteetsete ja jätkusuutlike töökohtade loomisele, eeskätt töötajate jaoks, kel on keeruline tööturule integreeruda;

52.

kutsub liikmesriike üles kindlustama, et noored koduabilised ei jätaks kooli pooleli, et tööle asuda;

53.

palub, et komisjon vaataks läbi direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes; kutsub liikmesriike üles seda direktiivi järjekindlalt rakendama;

54.

palub liikmesriikidel kaaluda stiimuleid, et julgustada ametlikult töötavate koduabiliste ja hooldajate palkamist; julgustab liikmesriike rakendama lihtsaid deklareerimissüsteeme, et mitte soodustada deklareerimata tööd ja võidelda selle vastu, nagu on soovitanud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma arvamuses teemal „Peredele suunatud teenuste arendamine tööhõivemäära suurendamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks töökohal“ (SOC/508); soovitab komisjonil edendada parimate tavade jagamist liikmesriikide vahel edumudelitega, mis on avaldanud sektorile positiivset sotsiaalset ja tööalast mõju, nagu nn teenusevautšerite süsteem (service voucher), mida rakendatakse Belgias, või muud, nagu nn universaalne teenuse kasutamise tšekk (CESU) Prantsusmaal;

55.

usub, et on kasulik kohandada õigusakte, et luua koduabiliste ja hooldajate ning tööd andvate majapidamiste vahel paindlikud lepingulised suhted, aitamaks mõlemal osapoolel kasutada/pakkuda majapidamisteenuseid oma parema äranägemise järgi, tagades samal ajal töötajate kaitse;

56.

soovitab liikmesriikidel toetada koduabiliste ja hooldajate seadusliku tööhõive selget reguleerimist, pakkudes nii koduabilistele kui ka nende võimalikele tööandjatele stiimuleid seadusliku tööhõive valimiseks; kutsub liikmesriike üles kaotama õiguslikud takistused, mis praegu vähendavad oluliselt töötajate deklareeritud, otsest palkamist perekondade poolt;

57.

kordab Euroopa Parlamendi nõuet, et hooldussektoris on vaja struktuurset valdkondlikku dialoogi (17);

58.

palub, et liikmesriigid kehtestaksid EList ja kolmandatest riikidest pärit au pair'idele võrdsed tingimused, andes neile kombineeritud elamis/tööloa, milles on täpsustatud tööaeg, lepingu tüüp ja palgatingimused; kutsub liikmesriike üles ratifitseerima Euroopa Nõukogu kokkuleppe au pair’ina töötamise kohta; nõuab, et liikmesriigid parandaksid au pair'e vahendavate agentuuride akrediteerimissüsteemi ja kontrollimehhanisme;

59.

tuletab meelde, et au pair'e tuleb ametlikult tunnustada kooskõlas Euroopa kokkuleppega, mis käsitleb töötamist au pair'ina, ja et on vaja rohkem kontrollkäike, et neist ei saaks koduabiliste ja hooldajate mitteametlikud ja odavad asendajad;

60.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et koduabilisi ja hooldajaid väärtustataks Euroopas inimestena ning neil oleks võimalik saavutada töö- ja eraelu tasakaal, muu hulgas hõlmates nad tööaja direktiiviga (2003/88/EÜ), et töötajatele võimaldataks hädavajalikku puhkeaega ja neid ei sunnitaks tegema liigseid ületunde;

61.

palub liikmesriikidel võtta meetmeid töö ja pereelu ühitamiseks, kuna see aitab naistel jääda tasustatud töökohtadele ja vähendab hilisemat palgalõhet;

62.

palub liikmesriikidel tagada, et koduabilised ja hooldajad saaksid pensionimakseid kooskõlas siseriiklike õigusaktidega;

63.

palub riikliku miinimumpalga kehtestanud liikmesriikidel tagada, et kõikidele kodustele hooldajatele ja koduabilistele tasutaks vähemalt selle määra ulatuses;

64.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile.