(-1)

Maksuparadiisides ja koostööd mittetegevates jurisdiktsioonides asuvate äriühingute, kontode ja varahaldusettevõtete roll on kerkinud esile ühise nimetajana väga mitmesugustes tehingutes, mis tavaliselt avastatakse tagantjärele ja mis peidavad endas maksupettuse, kapitali äravoolu ja rahapesu. See asjaolu iseenesest peaks nõudma niisuguste poliitiliste ja diplomaatiliste meetmete võtmist, mille eesmärk on kaotada offshore-keskused ülemaailmsel tasandil.

(1)

Nõukogu direktiivi 2011/16/EL (11), mida on muudetud direktiiviga 2014/107/EL (12), kohaldatakse 2016. aasta 1. jaanuarist 27 liikmesriigi suhtes ja 2017. aasta 1. jaanuarist Austria suhtes. Kõnealuse direktiiviga rakendatakse finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse ülemaailmset standardit (edaspidi „ülemaailmne standard“) ELis. Sellega tagatakse, et teave finantskontode omanike kohta edastatakse liikmesriigile, mille resident kontoomanik on.

(1)

Nõukogu direktiivi 2011/16/EL (11), mida on muudetud nõukogu direktiiviga 2014/107/EL (12), kohaldatakse 1. jaanuarist 2016 27 liikmesriigi suhtes ja 1. jaanuarist 2017 Austria suhtes. Kõnealuse direktiiviga rakendatakse finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse ülemaailmset standardit (edaspidi „ülemaailmne standard“) ELis. Sellega tagatakse, et teave finantskontode omanike kohta edastatakse liikmesriigile, mille resident kontoomanik on , tehes seda eesmärgiga võidelda maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu .

(1a)

Maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlemine, sealhulgas seoses rahapesuga, on liidu absoluutne prioriteet.

(3)

Et tõhusalt kontrollida, kuidas finantsasutused direktiivis 2011/16/EL sätestatud hoolsusmeetmete menetlusi kohaldavad, vajavad maksuhaldurid juurdepääsu rahapesuvastasele teabele. Kõnealuse juurdepääsu puudumisel ei oleks nimetatud halduritel võimalik teostada järelevalvet, kinnitada ja auditeerida, et finantsasutused kohaldavad direktiivi 2011/16/EL asjakohaselt ning teevad nõuetekohaselt kindlaks vahendusüksuste tegelikud tulusaajad ja teatavad neist.

(3)

Et tõhusalt kontrollida, kuidas finantsasutused direktiivis 2011/16/EL sätestatud hoolsusmeetmete menetlusi kohaldavad, vajavad maksuhaldurid kiiret ja täielikku juurdepääsu rahapesuvastasele teabele ning nende käsutuses peab olema piisav arv sobivate oskustega töötajaid, et täita seda ülesannet ning olla võimeline niisugust teavet vahetama. Niisugune juurdepääs peaks olema kohustusliku automaatse teabevahetuse tulemus. Kõnealuse juurdepääsu ja sobivate töötajate puudumisel ei oleks nimetatud halduritel võimalik teostada järelevalvet, kinnitada ja auditeerida, et finantsasutused kohaldavad direktiivi 2011/16/EL asjakohaselt ning teevad nõuetekohaselt kindlaks vahendusüksuste tegelikud tulusaajad ja teatavad neist.

(3a)

Täheldatud seos maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja rahapesu vahel nõuab võimalikult suures ulatuses niisuguse sünergia ärakasutamist, mis tuleneb selliste kuritegude ja kuritarvituste vastu võitlemises osalevate eri asutuste vahel riigisisesel, liidu ja rahvusvahelisel tasandil tehtavast koostööst. Sellised küsimused nagu näiteks tegeliku tulusaajaga seotud läbipaistvus või see, millises ulatuses kohaldatakse teatavate isikute, nt õiguselukutsete esindajate suhtes rahapesuvastase teabe raamistikku kolmandates riikides, on väga tähtsad selleks, et suurendada liidu ametiasutuste võimekust tegeleda maksustamise vältimise ja rahapesu probleemiga.

(3b)

Swissleaksi, Luxleaksi, Panama dokumentide ja Bahamas Leaksi paljastused, mis kujutavad endast ülemaailmse nähtuse konkreetseid ilminguid, näitasid taas maksustamise suurema läbipaistvuse ning palju tihedama jurisdiktsioonidevahelise kooskõlastamise ja koostöö hädavajalikkust.

(3c)

Kohustuslikku automaatset teabevahetust maksustamise valdkonnas on G20, OECD ja liidu tasandil rahvusvaheliselt tunnustatud kõige tulemuslikuma rahvusvahelisel tasandil maksustamise läbipaistvuse saavutamise vahendina. Komisjon märkis oma 5. juuli 2016. aasta teatises läbipaistvuse suurendamiseks ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlemiseks võetavate lisameetmete kohta  (1 a) , et „on igati põhjendatud maksuhaldurite vahelise halduskoostöö veelgi ulatuslikum laiendamine, et hõlmata tegelikke tulusaajaid käsitlev teave“, ning et „tegelikke tulusaajaid käsitleva teabe automaatne vahetamine võidaks lõimida ELis juba kehtiva siduva maksustamise läbipaistvuse raamistikuga“. Lisaks osalevad kõik liikmesriigid juba katseprojektis, mis käsitleb teabevahetust äriühingute ja usaldusühingute tegelike tulusaajate kohta.

(4)

Seepärast on vajalik tagada maksuhaldurite juurdepääs rahapesuvastasele teabele, menetlustele, dokumentidele ja mehhanismidele, et nad saaksid täita oma ülesannet ja jälgida direktiivi 2011/16/EL nõuetekohast kohaldamist.

(4)

Rahapesu tõkestamist ja selle vastu võitlemist käsitlevaid liidu eeskirju on aja jooksul muudetud vastavalt rahvusvahelistes standardites tehtud muudatustele, et tugevdada liikmesriikidevahelist kooskõlastamist ja reageerida probleemidele, millega seistakse silmitsi ülemaailmsel tasandil, eelkõige seoste tõttu, mis esinevad rahapesu, terrorismi rahastamise, organiseeritud kuritegevuse ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vahel. Seepärast on vajalik tagada maksuhaldurite otsene ja lihtsustatud juurdepääs rahapesuvastasele teabele, menetlustele, dokumentidele ja mehhanismidele, et nad saaksid täita oma ülesannet ja jälgida direktiivi 2011/16/EL nõuetekohast kohaldamist ning et mainitud direktiivis osutatud kõik halduskoostöö vormid oleksid toimivad, samuti on vajalik lisada kõnealune teave vajaduse korral liikmesriikidevahelisse automaatsesse teabevahetusse ning anda komisjonile juurdepääs konfidentsiaalsuse alusel .

(4b)

Lisaks on oluline, et maksuhalduritel oleksid sisse seatud piisavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemid, mis võimaldavad rahapesu jälgimist varajases etapis. Sellega seoses peaksid maksuhalduritel olema piisavad IKT- ja personaliressursid, mis on võimelised tulema toime liikmesriikide vahel vahetatava suure hulga rahapesuvastase teabega.

(4c)

Tulenevalt asjaolust, et tõhustatud teabevahetus ja teabelekked on suurendanud omaalgatuslikku teabevahetust ja teabe kättesaadavust, on lisaks väga oluline, et liikmesriigid uuriksid kõiki võimalikke väärtegusid ja võtaksid nende suhtes meetmeid.

(4d)

Kuna rahapesuvastane teave on oma olemuselt paljudel juhtudel piiriülene, tuleks see asjakohasel juhul lisada liikmesriikidevahelisse automaatsesse teabevahetusse ning teha komisjonile kättesaadavaks taotluse alusel riigiabi eeskirjade jõustamise alaste volituste raames. Tulenevalt kõnealuse teabe keerulisusest ja vajadusest veenduda selle usaldusväärsuses, näiteks tegelikke tulusaajaid käsitlevate andmete puhul, peaksid maksuhaldurid ühtlasi tegema koostööd piiriülestes uurimistes.

(4e)

Maksustamisalane automaatne, kohustuslik ja pidev teabevahetus eri pädevate asutuste vahel on väga oluline selleks, et tagada võimalikult suur läbipaistvus ning luua esmane vahend mis tahes pettuse tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

(4f)

Rahapesuvastase tegevuse ülemaailmset olemust arvesse võttes on rahvusvahelisel koostööl rahapesuvastases tulemuslikus ja tõhusas võitluses keskne tähtsus.

(6)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tõhus liikmesriikidevaheline halduskoostöö ja selle tulemuslik järelevalve siseturu nõuetekohase toimimisega kooskõlas olevatel tingimustel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda nõutava ühetaolisuse ja tõhususe tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(6)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tõhus liikmesriikidevaheline halduskoostöö ja selle tulemuslik järelevalve siseturu nõuetekohase toimimisega kooskõlas olevatel tingimustel eesmärgiga võidelda maksupettuse vastu , ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda nõutava ühetaolisuse ja tõhususe tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(7)

Finantsasutuste poolt direktiivi 2011/16/EL kohaselt klientide suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed on juba toimimas ja esimesed teabevahetustoimingud peavad olema lõpule viidud 2017. aasta septembriks. Selleks et vältida kohaldamise tõhusa järelevalve edasi lükkumist, tuleks käesolev muutev direktiiv jõustada ja üle võtta 1. jaanuariks 2017 .

(7)

Finantsasutuste poolt direktiivi 2011/16/EL kohaselt klientide suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed on juba toimimas ja esimesed teabevahetustoimingud peavad olema lõpule viidud 2017. aasta septembriks. Selleks et vältida kohaldamise tõhusa järelevalve edasi lükkumist, tuleks käesolev muutev direktiiv jõustada ja üle võtta 1. jaanuariks 2018 .

-1)

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse igat liiki maksude suhtes, mida koguvad liikmesriigid või liikmesriikide territoriaalsed või halduslikud allüksused, sealhulgas kohaliku omavalitsuse asutused, või mida kogutakse nende nimel , samuti virtuaalvaluuta vahetamise teenuste ja rahakotiteenuse pakkujate suhtes .

-1a)

„Artikkel 8a

Liikmesriigi maksuhaldurid vahetavad automaatselt käesoleva direktiivi artiklis 22 osutatud dokumente ja teavet kolme kuu jooksul pärast nende kogumist mis tahes muu liikmesriigiga, kui äriühingu tegelik tulusaaja või usaldusühingu puhul asutaja, üks haldajatest, kaitsja (olemasolu korral), kasusaaja või usaldusühingu üle tegelikku kontrolli omav mis tahes muu isik või viimaks direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 32a osutatud kontoomanik on selle liikmesriigi maksumaksja. Komisjonile tuleks oma ülesannete täitmiseks anda juurdepääs konfidentsiaalsuse alusel.“

1a)

„1b.     Vahetatavate andmete tulemusliku kasutamise eesmärgil tagavad liikmesriigid, et kogu vahetatavat ja saadavat teavet uuritakse õigeaegselt, sõltumata sellest, kas kõnealune teave saadi asutuste poolt taotluse alusel, muu liikmesriigi omaalgatusliku teabevahetuse raames või avaliku teabelekke kaudu. Kui liikmesriik ei suuda seda teha siseriiklikus õiguses ette nähtud ajavahemiku jooksul, peaks ta avalikult teatama komisjonile selle suutmatuse põhjused.“