Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52016AE5212

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „5G Euroopa jaoks: tegevuskava““ [COM(2016) 588 final]

ELT C 125, 21.4.2017, p. 74–79 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

21.4.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 125/74


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „5G Euroopa jaoks: tegevuskava““

[COM(2016) 588 final]

(2017/C 125/11)

Üksikraportöör:

Mihai MANOLIU

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 24.11.2016

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

11.1.2017

Vastuvõtmine täiskogus

26.1.2017

Täiskogu istungjärk nr

522

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

199/1/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab asjakohaseks toetada Euroopa Komisjoni eesmärke, mis on seotud esimeste 5G võrkude rajamise (2018. aastaks) ja äriliste teenuste kasutuselevõtuga (2020. aasta lõpuks) Euroopas.

1.2.

Komitee leiab, et määravateks teguriteks saavad 5G taristuga seotud avaliku ja erasektori partnerluse raames elluviidavate projektide edu teadusuuringute etapis ning fronthaul võrkude integreerimine tagasiühenduse (backhaul) andmesidevõrkudega kõrgjõudlusega ümberlülituspunktide rajamise, heterogeensete ühenduste ja pilvandmetöötluse teel, kasutades erinevaid internetiteenuse pakkujaid.

1.3.

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil teha liikmesriikide ja rahvusvaheliste asutustega koostööd, et lahendada sageduste ja ribalaiusega seotud tehnilist laadi probleemid ning töötada välja standardid (ilma konkreetsete standarditeta ei toimu suuremahulist arengut ega pakuta seadmeid ka mõistliku hinnaga).

1.4.

Komitee on teadlik võimalikest ohtudest (seatud eesmärkide saavutamist võivad takistada mitmesugused tegurid) kõigi linnapiirkondade ja peamiste transporditeede puhul, mis on tulevikus 5G võrguga kaetud. Nõudluse suurendamiseks võetud meetmed ei ole osutunud tõhusaks teenuste pakkumise seisukohast kõnealustes piirkondades.

1.5.

Komitee pooldab ebapiisavate erasektori investeeringute kompenseerimist teatavate liikmesriikide eraldatud või madala rahvastikutihedusega piirkondades avaliku sektori investeeringute või muude rahastamislahenduste abil. Samas leiab komitee, et avaliku sektori rahastamisotsuste põhjendatuse hindamisel tuleks arvesse võtta nende järelmõju kohalikule majandusele, kaugtööle, tervishoiuteenuste pakkumisele ja uutele võimalustele hariduse valdkonnas.

1.6.

Komitee soovitab standardida menetlused ja määrata kindlaks spetsifikatsioonid kõigi 5G projekti etappide jaoks, et luua õiglased töösuhted. Sotsiaalpartnerid saaksid objektiivselt hinnata nii seatud eesmärkide saavutamisel esinevaid tõrkeid kui ka tehtud edusamme.

1.7.

Komitee on seisukohal, et tulenevalt oma eriomadustest, nagu koostalitlusvõime, läbipaistvus ja andmete turvalisus, võivad 5G võrgud aidata oluliselt kaasa liikmesriikide avaliku halduse ajakohastamisele ja bürokraatia vähendamisele.

1.8.

Komitee rõhutab, et VKEdel võib olla digitaalvaldkonnas tähtis roll. Just VKEd toovad turule uusi innovatsioonimudeleid. Paralleelselt muude innovatiivsete ja kohandatud rahastamismudelitega võib teatavate VKEdele suunatud virtuaalsete keskuste rahastamine avalikust sektorist olla lahenduseks idufirmade toetamisel ning seda võimalust ei tohiks tähelepanuta jätta.

1.9.

Komitee leiab, et laiemalt kodanike ja eriti töötajate digitaaloskuste arendamine peab olema Euroopa Liidu prioriteet. ELi digitaaloskuste tegevuskavaga seotud tegevus ja digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suur koalitsioon loovad seoseid sotsiaalpartnerite, haridustöötajate ja teiste selles valdkonnas pädevate sotsiaalsete sidusrühmadega. Komitee soovib, et erilist tähelepanu pöörataks puuetega inimestele, kelle jaoks tuleks ette näha vajalikud tingimused, et tagada neile hõlbus juurdepääs 5G-ga seotud uutele tehnoloogiatele.

1.10.

Komitee soovib, et struktuurifondidel põhinevad investeeringud looksid võrdsed tingimused kõigi liikmesriikide jaoks ning õiglase ja mittediskrimineeriva juurdepääsu kõigile ettevõtjatele.

1.11.

Põllu- ja metsamajandussektoritele ning paljudele Euroopa maapiirkondades ja äärepoolsetes piirkondades asuvatele ettevõtjatele on järjekindlalt lubatud kiiremat lairibaühendust ja 3/4G võrke, kuid nendest lubadustest ei ole kunagi kinni peetud. Kui Euroopa maa-, äärepoolsed, mägi- ja saarepiirkonnad soovivad, et neil oleks tulevik, siis on neil õigus nõuda vähemalt 5Mb lairibaühendust ja 3/4G mobiilside võrke.

2.   Üldised märkused

2.1.

Kõigis oma arvamustes on komitee toetanud Euroopa Komisjoni algatusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas digitaalse ühtse turu kui ELi sotsiaal-majandusliku arengu hoogustaja elluviimise eeltingimustena. Komitee hindab komisjoni tegevust viienda põlvkonna võrkude rajamise (integraallülitustehnoloogia mobiilsidevõrgu jaoks) nimel ning toetab meetmeid, mida see on alates teadusuuringute etapist võtnud. Nagu kõigi uute toodete või teenuste puhul kaasnevad ka 5G võrgu arendamise ja turustamisega teatavad ohud ja võimalused, mida tuleks objektiivselt hinnata, et rakendada soovitud tulemuste saavutamiseks kõige asjakohasemaid poliitikameetmeid.

2.2.

Ehkki 5G võrk tugineb olemasolevale tehnoloogiale, erineb see 4G võrgust, millega saab integreerida mitmesuguseid ülemaailmseid kõrgetasemelisi tehnoloogiaid, nagu LTE ja LTE Advanced (TD-LTE, AXGP, LTE-A, LTE koos VoLTE-ga), WiMax, WiMAx2, võrgufunktsioonide virtualiseerimine/tarkvarapõhine võrk (Network Funktsion Virtualization/Software Defined Network; NFV/SDN), HetNets (heterogeensed võrgud) ja kitsasribavõrgud (LPLT, Low Power Low Throughput network).

2.3.

Võrreldes 4G-ga on 5G tehnoloogia peamiseks tunnuseks selle tunduvalt suurem kiirus (Samsung teatas kiirusest 7,5 Gbit/s, Nokia kiirusest 10 Gbit/s ning Ühendkuningriigi Surrey Ülikool andis eelmisel aastal teada hämmastava 1 Tbit/s kiiruse saavutamisest, mis on võrreldav kiirusega, mida on võimalik saavutada kiudoptilise võrguga, ning kõik need tulemused saadi laboritingimustes). Lisaks kiirusele on olulisteks edusammudeks madal latentsusaeg (suurtes võrkudes tagatud latentsusaeg alla 1 millisekundi) ja suur läbilaskevõime. Juhul kui alla 1 millisekundi jäävat latentsustaset ei ole tegelikes tingimustes võimalik saavutada, ei pruugi olla võimalik pakkuda osa 5G tehnoloogiaga seostatavatest teenustest (täiendatud reaalsus, virtuaalreaalsus, juhita sõidukid, taktiilne internet) vajalike omadustega.

2.4.

Sarnaselt sõltuvad kõnealustest eeldatavatest tehnilistest omadustest kõigi sidusrühmade reaktsioonid turul. Tasub meenutada, et 2G võrgult 3G võrgule üleminekul ei viidud ellu ootusi, mis olid seotud mobiiltelefonide kasutajate juurdepääsuga internetile. Need said teoks, kui oli võimalik kasutusele võtta 3,5G võrgule omased tehnilised võimalused, nii et nutitelefonide ja lairiba mobiilsidevõrkude kombinatsioon võimaldas nende seadmete kaudu internetile juurde pääseda.

2.5.

5G võrgud ja kiudoptilised võrgud täiendavad üksteist. Lühikeste vahemaade ja suure hulga ühendustega kaetud piirkondade puhul on 5G parim lahendus. Teabe edastamiseks pika vahemaa tagant on kiudoptilistel (tagasiühendus- ja magistraaltüüpi) võrkudel vaieldamatud eelised: kuni 1-terabitine edastuskiirus, selliste muude elektromagnetiliste signaalide sekkumisohu puudumine, mis saastavad keskkonda ja mõjutavad traadita tehnoloogiaid, ning signaali nõrgenemise puudumine edastamise käigus.

2.6.

Nii vahendite ja seadmete kui ka võrkude jaoks vajalike tehniliste spetsifikatsioonide standardimine on asjaomaste ettevõtjate ja selles valdkonnas töötavate rahvusvaheliste ühenduste keskne mureküsimus. Spetsifikatsioonides antakse juhised, mis võimaldavad 5G jaoks olulisi tehnilisi komponente katsetada ja kinnitada. Spetsifikatsioonide väljatöötamine pakub tööstuspartneritele, komponentide tarnijatele ja võrguteenuse osutajatele ning võrguettevõtjatele võimaluse töötada välja koostalitlusvõimelised lahendused ning toetab standardimiseelset protsessi. Kui Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit, kolmanda põlvkonna partnerlusprojekt ja teised standardimisasutused otsustasid, et 5G standardid peavad olema kindlaks määratud 2020. aastaks, suurendasid mobiilsideteenuse osutajad oma jõupingutusi kõige konkurentsivõimelisema 5G teenuse pakkumiseks.

2.7.

Komitee leiab, et tegevuskavad 5G arendamiseks ja laiaulatuslikuks kasutuselevõtuks peavad tuginema toetavatele (suurendamaks nõudlust kasutajatele taskukohase hinnaga lairiba internetiühenduse järele) ja rakenduslikele algatustele, et kõnealuseid optimistlikke tähtaegu oleks võimalik järgida.

2.8.

Komitee tunneb muret selle pärast, et kõnealuse arengu (5G võrk) tulemuseks võib olla 3G ja 4G võrgu praeguse rajamise peatumine maa-, äärepoolsetes ja mägipiirkondades, kuna neile lubatakse midagi paremat millalgi 20 aasta pärast.

2.9.

Euroopa paljudes piirkondades puudub – nii 2G, 3G kui ka 4G – mobiilsidevõrk. Selle põhjus peitub selles, et alati kui turule tuleb uus tehnoloogia, seiskub eelmiste versioonide tootmine, mis tähendab, et paljudes Euroopa maa-, äärepoolsetes ja mägipiirkondades on kasutusel kommunikatsiooniteenused, mis aegusid juba 20 aasta eest.

2.10.

Ülikiire lairibaühenduse kasutamine saab olema 5G võrgu lahutamatu osa, aga mis juhtub siis, kui ettevõtetel ei ole ülikiiret kiudoptilist lairibavõrku ja nende püsivõrgu kiirus on alla 1 Mb? Põllu- ja metsamajandussektoritele ning paljudele Euroopa maapiirkondades ja äärepoolsetes piirkondades asuvatele ettevõtjatele on järjekindlalt lubatud kiiremat lairibaühendust ja 3/4G võrke, kuid nendest lubadustest ei ole kunagi kinni peetud.

2.11.

Liiga vähe inimesi hajutatuna liiga suurel maa-alal on terves Euroopas esinev probleem ja tarnijad on nimetanud seda põhjusena, miks neid piirkondi ei saa teenindada. Kui Euroopa maa-, äärepoolsed, mägi- ja saarepiirkonnad soovivad, et neil oleks tulevik, siis on neil õigus nõuda vähemalt 5Mb lairibaühendust ja 3/4G mobiilside võrke.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.

Arvestades, et uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega kaasnevad kulud on tohutud, toonitab komitee, et investeerimisvajadus ELis ületab selgelt investeeringute väärtust (4,2 miljardit eurot), mida kavandati avaliku ja erasektori partnerluse raames, milles Euroopa Komisjon osaleb. Komitee on seisukohal, et Euroopa Komisjoni kavandatud meetmed võivad aidata toetada rahalisi, inimlikke ja tehnilisi jõupingutusi juhul, kui kõnealune küsimus saab pidevalt tähelepanu, kui erasektori investeeringute jaoks luuakse ergutav raamistik ning kui Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide jõupingutused on täielikult kooskõlastatud.

1. meede: komisjon teeb liikmesriikide ja tööstusharu sidusrühmadega koostööd, et luua vabatahtlik tegevuskava 5G võrkude rajamiseks niipea kui võimalik.

3.2.

Euroopa Komisjoni eesmärgid seoses esimeste 5G võrkude rajamisega 2018. aasta lõpuks, millele järgneb äriliste 5G teenuste kasutusele võtmine Euroopas 2020. aasta lõpuks, sõltuvad eelkõige teadusuuringute etapis 5G alase avaliku ja erasektori partnerluse raames ellu viidavate projektide tulemustest. Nende seast on väga olulise tähtsusega projekt 5GXCrosshaul, mille eesmärk on integreerida andmete edastamiseks fronthaul võrgud (traadita 5G võrgud) tagasiühenduse võrkudega (suuremalt jaolt kiudoptilised võrgud). Tuleb rajada kõrgjõudlusega ümberlülituspunktid, heterogeensed edastusühendused, pilvel asuvad protsessorid (väikesed andmekeskused) ja võrgupunktid ühe või mitme internetiteenuse pakkuja põhivõrguga.

2. ja 3. meede: komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et määrata (2016. aasta lõpuks) kindlaks teedrajavate sagedusalade esialgne loetelu esimeste 5G teenuste kasutusele võtmiseks ja leppida (2017. aasta lõpuks) kokku kõik sagedusalad, mis tuleb Euroopas äriliste 5G võrkude esialgseks juurutamiseks ühtlustada.

3.3.

Arvestades, et 3G ja 4G tehnoloogiate kasutatavad sagedused on ülekoormatud, on 5G kasutatavate sageduste ja ribalaiustega seotud tehnilist laadi probleemide lahendamine üleilmselt oluline. Lisaks koostööle liikmesriikidega peaks Euroopa Komisjon võtma arvesse ka meetmeid, mida pädevad organisatsioonid on juba rahvusvahelisel tasandil võtnud. Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit ning kolmanda põlvkonna partnerlusprojekt, mis koondavad selliseid telekommunikatsiooni standardiorganisatsioone nagu ARIB, ATIS, ETSI, TSDSI, TTA, TTC ja CCSA, on 5G puhul leppinud kokku kaheosalises kavas: esmalt teadusuuringud, millele järgneb laiaulatuslik väljatöötamine.

4. meede: osana riiklike 5G tegevuskavade väljatöötamisest teeb komisjon koostööd asjaomase tööstusharu, liikmesriikide ja muude sidusrühmadega (2025. aastaks täielik 5G võrguga kaetus).

3.4.

ELi eesmärki tagada 2025. aastaks 5G võrguga kaetus iga liikmesriigi kõigis linnapiirkondades ja peamistel transporditeedel on keeruline saavutada. Komitee juhib tähelepanu sellele, et äärmiselt ohtlik on teatada ulatuslike eesmärkide elluviimisest lühikeste tähtaegade jooksul. Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude rajamise ja digitaalse lõhe vähendamiseks võetud poliitikameetmete analüüs näitas, et valged ja hallid piirkonnad, nagu need on määratletud lairibavõrkude suunistes, on endiselt suured. Kõnealustes piirkondades ei ole lairibateenuste pakkumist aidanud kindlustada ei eelnev reguleerimine ega nõudluse suurendamiseks võetud meetmed.

3.5.

Komitee rõhutab, et 5G võrkude rajamise projektide edendamine ja rahastamine kiudoptilistele võrkudele (järgmise põlvkonna võrgud NGA ja NGN) ette nähtud rahastuse vähendamise arvelt võib viia digitaalse lõhe süvenemiseni teatavate liikmesriikide piirkondade vahel. Investeeritud kapitali piiratud tulususest tulenevat erasektori investeeringute puudulikkust 5G võrkudesse ja kiudoptilistesse võrkudesse eraldatud ja vähe asustatud või madala rahvastikutihedusega piirkondades tuleb kompenseerida avaliku sektori investeeringute või muude riiklikul tasandil määratletud rahastamislahendustega. Avaliku sektori rahastamismeetmete edendamisel tuleks arvesse võtta järelmõju kohalikule majandusele, kaugtööle, tervishoiuteenustele ja võimalustele hariduse valdkonnas.

5. meede: komisjon kutsub liikmesriike ja asjaomast tööstusharu üles seadma standardimisega seotud eesmärke (esialgsed standardid 2019. aasta lõpuks)

3.6.

Praegusel kujul ei suuda 5G tegevuskavad võrku ega tarbijaid kaitsta. Piisava kaitsetaseme tagamiseks tuleb 5G võrgud ja menetlused standardida. Järelevalve teostamine 5G võrgutaristu üle, juhtimisvõrkude eraldamine teenusvõrkudest, vahejuhtumite jaoks täpsete menetluste kehtestamine ja muud meetmed võivad aidata tagada optimaalse turvalisuse taseme nii kasutajate kui ka võrgutaristute jaoks. Turvalisuse katsed on väga olulised. Kõik vastastikuse mõju protokollid peavad nõuetekohaselt toimima, seda isegi piraatluse korral (piraatlusega tegelejad otsivad pidevalt toodete haavatavaid külgi, et neid ära kasutada).

3.7.

Komitee leiab, et menetluste standardimine tööstusprotsesside raames ja tehniliste spetsifikatsioonide olemasolu seadmete jaoks on olulised tingimused selleks, et luua tööstusharu ettevõtetes õiglased töösuhted, kuna sotsiaalpartnerid saavad võimalike tõrgete põhjuseid objektiivselt hinnata ning anda panuse vajalike paranduste tegemisse ja seatud eesmärkide saavutamisse. Komitee on juba mitmes oma varasemas arvamuses juhtinud tähelepanu sellele, et liigne standardimine võib kõnealuse valdkonna arengut pidurdada.

6. meede: 5G ühenduvusel põhinevate digitaalsete ökosüsteemide loomise edendamiseks tuleb kavandada peamiste tehnoloogiliste katsete korraldamist ja rakenduste testimist 5G alase avaliku ja erasektori partnerluse raames (2017) ning töötada välja üksikasjalikud tegevuskavad ärilisele kasutusele eelnevate ennetähtaegsete katsetuste rakendamiseks (märts 2017) (2018: Euroopa on 5G kasutusele võtmises juhtpositsioonil).

3.8.

Terminalide ja rakenduste katsetamine Euroopa tasandil võimalikult varajases etapis võib üleilmses kontekstis olla suurte osaliste ees eeliseks. Ärilises plaanis eeldab 5G laiaulatuslik kasutusele võtmine teatavaid eeltingimusi. Seetõttu leiab komitee, et kuni ei ole vastu võetud konkreetseid standardeid, ei saa toimuda ka laiaulatuslikku arendamist, et ilma arendamiseta ei turustata ühtegi seadet taskukohase hinnaga ning et seadmete puudus tähendab 5G jaoks oluliste komponentide puudumist.

3.9.

Komitee osutab 5G-ga seotud peamistele probleemidele, nagu investeeringute ligimeelitamine laiaulatuslikuks arendustegevuseks ja kasutuselevõtuks, arvestades asjaolu, et 4G tehnoloogial, mille suur osa kasutajatest ajab segi LTE standardiga, on ka edaspidi märkimisväärne potentsiaal ning et võrguteenuse osutajate investeeringud LTE võrkudesse toovad suure tõenäosusega tulu.

3.10.

Võrreldes Lõuna-Korea, Ameerika Ühendriikide ja Jaapaniga on üleminek 3G-lt 4G-le Euroopas veel tagasihoidlik. Võimalik, et võrguteenuse osutajad ja isegi kasutajad eelistavad 4G võrke, seda enam, et viimaste praegune areng jätkub 5G võrkudest sõltumata, selleks et kõik 4G-l põhinevad tehnoloogiad tooksid järgnevatel aastatel võrguoperaatoritele mõõdetavat tulu, millega kaasnevad kulud on selgelt väiksemad uue tehnoloogia väljatöötamisega seotud kuludest.

7. meede: komisjon innustab liikmesriike kaaluma tulevase 5G taristu kasutamist avaliku ohutuse ja julgeolekuteenuste ning katastroofioludes reageerimise jaoks kasutatavate sideteenuste toimimise parandamiseks (riiklikud 5G tegevuskavad).

3.11.

Komitee on veendunud, et 5G võrgud võivad aidata märkimisväärselt kaasa avaliku halduse ajakohastamisele, andmete kasutamisele ja koostalitlusvõimele. Liikmesriikide julgustamine tulevase 5G taristu kasutamise toetamiseks avalikes asutustes võimaldab edendada uusi võrke. Komitee soovitab Euroopa Komisjonil uurida ka võimalust teha korrapäraseid investeeringuid, et vahetada välja seadmed, mida kasutavad iga päev Euroopa Liidu institutsioonides töötavad inimesed, näitlikustamaks ühtlasi komisjoni kui tarbija rolli 5G edendamisel. Lisaks tuleks soovitada sama liikmesriikidele avaliku sektori investeeringute suhtes.

3.12.

Arvestades, et ELi jaoks on äärmiselt oluline erainvesteeringute ligimeelitamine, soovitab komitee töötada välja rea poliitikameetmeid, millega edendada mitte ainult teadustegevust, vaid ka innovatsiooni. Paralleelselt mitme muu võimalusega võib innovatsiooni edendamisele märkimisväärselt kaasa aidata ka innovatsiooni eest vastutav Euroopa Liidu Nõukogu.

3.13.

Euroopa Komisjoni prioriteediks peab olema teadusuuringute, innovatsiooni ja arendustegevuse edendamine ELis, Euroopa ettevõtjate ergutamine suurendama oma investeeringuid Euroopa Liidus tehtavasse teadus- ja arendustegevusse ning teiste ELi-väliste investorite ligimeelitamine. Aastatel 2007–2015 suurenesid Euroopa ettevõtjate poolt teadus- ja arendustegevuse jaoks eksporditud vahendid. Euroopast väljapoole suunatud vahendite kasv (Hiinast on saanud peamine ettevõtjate teadus- ja arendustegevusse tehtavate kulutuste sihtriik) koos sissetulevate teadus- ja arendustegevusse suunatud vahendite vähenemisega on vähendanud teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid Euroopas.

8. meede: komisjon teeb koostööd asjaomase tööstusharu ja EIP/Euroopa Investeerimisfondi grupiga (VKEde rahastamine), et määrata kindlaks riskirahastamise rahastu eesmärgid, võimalik ülesehitus ja üksikasjad (teostatavust tuleks hinnata 2017. aasta märtsi lõpuks, arvestades erasektori vahenditest rahastamist ja riiklikest vahenditest rahastamise eri allikaid).

3.14.

Komitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni algatuste üle, millega ergutatakse digitaalvaldkonna ettevõtjaid. 2014. aastal loodud digitaalvaldkonna ettevõtluse Euroopa poliitiline foorum on avaldanud oma selles valdkonnas tehtud töö tulemused. Komitee on veendunud, et VKEdel võib olla uute innovatsioonimudelite edendamisel oluline roll. VKEdele suunatud virtuaalsete innovatsioonikeskuste loomiseks ja arendamiseks ette nähtud rahastamislahenduste leidmine ja kasutamine on üks võimalus toetada Euroopa innovatiivseid idufirmasid, kes saaksid võimaluse kasutada avaliku sektori vahendeid teenuste ja rakenduste arendamiseks, mis on võimalus, mida ei tohiks tähelepanuta jätta.

3.15.

Komitee leiab, et laiemalt kodanike ja eriti töötajate digitaaloskuste arendamine peab jääma 5G võrkude kasutusele võtmisel Euroopa Liidu prioriteediks. ELi tegevus digitaaloskuste arendamiseks ja Euroopa e-pädevuste raamistik on jätkuvalt olulised.

3.16.

Komitee on arvamusel, et digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suur koalitsioon, mis koondab sotsiaalpartnerid, haridustöötajad ning teised avaliku ja erasektori sidusrühmad, on vahend, mis võimaldab meelitada IKT sektorisse rohkem noori.

Ebasoodsas olukorras rühmade keeruline juurdepääs 5G võrguteenustele ja konkreetsetele rakendustele – mis on seotud nende vähese ostujõuga – on tulevikus ELi jaoks strateegiline väljakutse. Erilist tähelepanu tuleks pöörata puuetega inimestele, kellel peab olema võimalik hõlpsalt juurde pääseda tootjate arendatavatele uutele seadmetele ja tehnoloogiatele.

3.17.

Komitee on seisukohal, et struktuurifondidel põhinevates investeerimiskavades tuleb ette näha õiglased tingimused kõigile liikmesriikidele. Tehnilistes kirjeldustes sätestatud projektide heakskiitmise kriteeriumid peavad tagama liikmesriikidele ja nende ettevõtjatele tasakaalustatud ja mittediskrimineeriva juurdepääsu. Vältimaks liikmesriikide vahel digitaalse lõhe süvenemist, mis kahjustaks eesmärki luua ELis digitaalne ühtne turg, soovitab komitee põhjalikult analüüsida Junckeri tegevuskava rakendamise viise. Tähelepanu tuleb pöörata täheldatud puudustele, nii et 5G võrkude rahastamiseks tehtav poliitiline otsus oleks üks peamisi tegureid, mis võimaldab suurendada ELis ühtekuuluvust.

3.18.

Lisaks riskidele, mis on seotud võrkude tehnilise taseme, samuti poliitikameetmete ja avalikust sektorist vahendite eraldamise otsuste ning äririskiga, mis tuleneb uutesse tehnoloogiatesse või olemasolevate süsteemide täiustamisse (2030. aastaks peaks 4G võrk olema ülekoormatud) investeerimise ebakindlusest, kaaluvad investorid enne investeerimisotsuse tegemist tähelepanelikult ka muid tegureid.

3.19.

5G võrkude kasutusele võtmisel tehtud edusammude pidev kontrollimine võimaldab parandada puudujääke, mis eelhindamiste ja järelhindamiste vahelise perioodi käigus paratamatult tekivad, nii et oleks võimalik saavutada kaks teatises nimetatud eesmärki, millest üks käsitleb standardite jaoks olulisi patente (20 % neist kuulub Euroopa organisatsioonidele) ning teine Euroopa teenusepakkujate vähemalt 35 % turuosa 5G võrgutaristus.

Brüssel, 26. jaanuar 2017

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS


Top