21.4.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 125/69

Üksikraportöör:

Emilio FATOVIC

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni algatust WiFi4EU, mille eesmärk on levitada tasuta internetiühendust avalikes kohtades ning mis toob kasu nii kättesaadavuse – eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevate sotsiaalsete rühmade jaoks – kui ka piirkondliku majanduskasvu seisukohast iseäranis sellistes valdkondades nagu avalikud teenused, tervishoid, kaubandus ja turism.

1.2

Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et ühest varasemates arvamustes korduvalt esitatud komitee ettepanekust on lõpuks saanud Euroopa Liidu digiteerimise protsessi osa (1). See tuleneb veendumusest, et juurdepääs internetile on kodanike põhiõigus ning hädavajalik vahend sotsiaalse kaasatuse ja majanduskasvu edendamiseks.

1.3

Komitee juhib tähelepanu sellele, et digitaalvaldkonna kiire areng ähvardab muuta lühikese aja jooksul kõik paigaldatud tehnoloogiad tarbetuks. Komitee kutsub seega komisjoni üles tegema lisaks tehnoloogilistele eesmärkidele kindlaks ka sotsiaalse arengu eesmärgid, et muuta algatus WiFi4EU dünaamilisemaks, püsivamaks ja vastupidavaks.

1.4

Komitee nõustub ideega võtta algatuse WiFi4EU käivitamiseks eeskuju projektist EDUROAM ning teeb ettepaneku ühendada need kaks protsessi, et tagada kõigile kodanikele ühtne digitaalne identiteet üle Euroopa, nagu on juba kindlaks määratud eIDASe määruses. Kõnealusel protsessil oleks oluline mõju ka Euroopa kodanikuks olemise tunde tugevdamise ja nn digitaalse vaesuse kaotamise seisukohast.

1.5

Komitee hinnangul on algatuse WiFi4EU puhul tegemist strateegilise projektiga ja eraldatud 120 miljoni euro suurune summa ei ole kaugeltki piisav vajaduste katmiseks kogu Euroopa territooriumil. Seetõttu kutsub komitee üles märkimisväärselt suurendama rahastamist, et taotleda WiFi tasuta ja suure kiirusega juurdepääsu pakkumist kõikides avalikes kohtades Euroopas 2025. aastaks, lähtudes algatuse elluviimisel põhimõttest „Quality WiFi4all“ („kvaliteetne WiFi kõigile“). Selles kontekstis oleks oluline näha ette kõigi juba olemasolevate avalike WiFi teenuste ulatuslikum integreerimine, et kasutada täielikult ära olemasolevad ressursid ja vältida raiskamist.

1.6

Komitee arvates on kriteeriumid vahendite jaotamiseks (põhimõte „kes ees, see mees“ ja geograafiline kriteerium) ebaselged ja vastuolulised. Komitee soovitab võtta arvesse riikide elanikkonna suurust ja geograafilist ulatust, määrates eelnevalt iga riigi jaoks kindlaks vahendite maksimaalse määra, nii et kõigil piirkondadel oleks neile juurdepääs tasakaalustatud viisil.

1.7

Komitee teeb ettepaneku reserveerida 20 % eelarvest majanduslikult ja digitaalselt vähem arenenud piirkondadele, pöörates erilist tähelepanu saartele, mägi-, piiri- või äärepoolsetele aladele või loodusõnnetustes kannatada saanud piirkondadele, et investeerida ressursse seal, kus neid vajatakse kõige rohkem. Komitee soovitab, et pakkujate registrisse kandmise kriteeriumides puuduks diskrimineerimine ettevõtte suuruse alusel.

1.8

Komitee toetab põhimõtet kasutada vahendeid selleks, et luua tasuta internetiühendus seal, kus see praegu veel puudub. Sellegipoolest kutsub komitee komisjoni üles ühendama – strateegilise nägemuse raames – avaliku sektori algatuse avaliku ja erasektori partnerlust hõlmavate algatustega.

1.9

Komitee kutsub üles looma kvaliteetse tasuta WiFi teenuse, tagades ühenduse minimaalse kiirusega 100 Mbit/s ajavahemikul 2017–2020, kuid arvestades juba praegu, et seda tuleb juba keskpikas perspektiivis kohandada suurematele kiirustele. Selleks on kolm põhjust:

1.10

Komitee toetab vähebürokraatlike ja lihtsustatud mehhanismide kasutamist rahastamisele juurdepääsu võimaldamiseks. Siiski kutsub komitee komisjoni üles sätestama teenuse osutamise kohustuslikuks miinimumperioodiks kolm aastat, millest mittekinnipidamisel tuleb saadud vahendid tagasi maksta.

2.1

Ettepanek COM(2016) 589, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 seoses internetiühenduse edendamisega maapiirkondades, on osa telekommunikatsiooni käsitlevate meetmete paketist, mille Euroopa Komisjon võttis vastu 13. septembril 2016 ja mis sisaldab ka järgmisi meetmeid:

2.2

Komitee on iga ettepaneku kohta koostanud arvamuse, kuid kooskõlastatud viisil, tagamaks, et kõnealuste dokumentide nägemus ja sisu on ühtlane ja järjepidev (käesolev arvamus on tihedalt seotud arvamustega TEN/611 „Euroopa gigabitiühiskond“, TEN/612 „Euroopa elektroonilise side seadustik“, TEN/613 „Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet“ ja TEN/615 „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“) ning kooskõlas komitee varasemate selleteemaliste arvamustega.

3.1

Kavandatav määrus, millega käivitatakse algatus WiFi4EU, on osa meetmete paketist, mis on koondatud teatise „Euroopa gigabitiühiskonna poole“ alla. Kõnealuse algatusega kavatsetakse rahastada tasuta WiFi levialade rajamist internetiühenduse saamiseks avalikes kohtades (raamatukogud, väljakud, pargid, haiglad, avalikud hooned üldiselt), võttes eeskuju edukalt rakendatud algatusest EDUROAM, mis pakub kõnealust teenust juba praegu ülikoolides ja kõrgharidusasutustes, ning integreerides selle algatuse.

3.2

Komisjon on eraldanud 120 miljonit eurot, hinnates, et aastavahemikus 2017–2020 liitub 6 000 kuni 8 000 omavalitsust. Kui süsteem on täielikult toimiv, luuakse 40 kuni 50 miljonit ühendust päevas. Rahastuse tagasihoidliku mahu tõttu tuleb algatust käsitada katseprojektina.

3.3

Algatusest saavad kasu omavalitsused, mis praegu veel ei paku sellist teenust. Projektid ei või ületada 60 000 euro suurust eelarvet ning rahastamine katab kuni 100 % varustuse ostmise ja paigaldamise kuludest, seevastu jäävad ühenduse tellimise seadmete hooldamise kulud kohalike omavalitsuste kanda.

3.4

Kohalikke omavalitsusi kutsutakse üles töötama välja ja edendama oma tasuta digiteenuseid iseäranis sellistes valdkondades nagu e-turism, e-tervis ja e-valitsus.

3.5

Üksnes avalike kohtadega piirduv ettepanek ei tohi sattuda vastuollu digitaalse andmeedastuse vaba turuga ega seda moonutada, vaid hoopis tugevdab seda digitaaltehnoloogia levitamise kaudu vähem arenenud piirkondades.

3.6

Komisjoni ettepanekus on esitatud kolm peamist rahaliste vahendite jaotamise kriteeriumit:

3.7

Ettepanekuga võetakse kasutusele lihtsustatud mudel, mille abil saada juurdepääs rahastamisele ja anda läbiviidud tegevusest aru erinevate vautšerite kaudu, mida kasutatakse järjestikku seadmete paigaldamise eest vastutavatele ettevõtjatele teenuste eest tasumiseks. Komisjon saab jälgida reaalajas WiFi levialade tegelikku toimimist, et võtta vajaduse korral meetmeid ja algatada kontrolle.

4.1

Komitee tervitab komisjoni algatust WiFi4EU, mille eesmärk on levitada tasuta internetiühendust avalikes kohtades ning mis toob kasu nii kättesaadavuse (2) – eriti digitaalse vaesuse  (3) probleemiga silmitsi seisvate kõige ebasoodsamas olukorras olevate sotsiaalsete rühmade jaoks – kui ka piirkondliku majanduskasvu seisukohast iseäranis sellistes valdkondades nagu tervishoid, avalikud teenused, kaubandus ja turism (4).

4.2

Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et ühest varasemates arvamustes korduvalt esitatud komitee ettepanekust on lõpuks saanud Euroopa Liidu digiteerimise protsessi osa (5). See tuleneb veendumusest, et juurdepääs internetile on kodanike põhiõigus ning hädavajalik vahend sotsiaalse kaasatuse ja majanduskasvu edendamiseks.

4.3

Komitee kutsub komisjoni üles nägema ette, et algatusel WiFi4EU oleks pikaajaline mõju abi saavates piirkondades. Digitaalvaldkonna kiire areng ähvardab muuta lühikese aja jooksul kõik paigaldatud tehnoloogiad tarbetuks. Seetõttu soovitab komitee hõlmata katseprojekti laiemasse ja vastupidavamasse strateegilisse nägemusse, milles sotsiaalsed eesmärgid on olulisemal kohal kui puhtalt tehnoloogilised.

4.4

Komitee arvates ei selgitata ettepanekus piisavalt, kuidas kavatsetakse kõnealune algatus hõlmata praegu väga ebaühtlase ELi digiteerimise protsessiga. Olukord on tõepoolest väga erinev, alates piirkondadest, kus ei ole veel ADSLi ühendust, kuni piirkondadeni, kus on juba olemas ultralairiba võrgud ja kus juba edukalt katsetatakse kiirust kuni 1 gigabit sekundis. Komitee loodab, et algatuses seatakse kaugelevaatavad eesmärgid teenuse kvaliteedi osas.

4.5

Komitee tuletab meelde, et ettepaneku toetamiseks ei teostatud piisavat ja põhjalikku teostatavusuuringut. See nähtub asjaolust, et komisjoni esitatud andmed võimaliku mõju kohta on liiga üldised, ei ole piisavalt tõendatud sotsiaal-majandusliku hindamise abil ja on tõenäoliselt ülehinnatud võrreldes tegelike võimalustega piiratud rahaliste vahendite tõttu.

4.6

Komitee väljendab kahetsust selle pärast, et kavandatud eelarve on piiratud 120 miljonile eurole, taandades niivõrd olulise algatuse puhtalt katseprojektiks. Seetõttu loodab komitee, et rahastamise mahtu suurendatakse oluliselt, et tõsta algatuse WiFi4EU staatust, muutes selle strateegiliseks ja struktuurimeetmeks, mille eesmärgid on mõõdetavad, mis on osa gigabitiühiskonna mudelist ja suuteline saavutama 2025. aastaks seatud digitaalse arengu eesmärgid. Komitee rõhutab vajadust lisada gigabitiühiskonna programmi eesmärk saavutada tasuta 100 % WiFi internetiühendus kõigis avalikes kohtades 2025. aastaks.

4.6.1

Komitee tuletab meelde, et esialgu eraldati Euroopa ühendamise rahastu raames digivõrkude ja -teenuste laiendamiseks üle 9 miljardi euro, mida seejärel vähendati veidi enam kui 1 miljardile. Komitee kordab uuesti oma kahetsust selle pärast, et vähendati Euroopa konkurentsivõime seisukohalt ühele kesksele prioriteedile eraldatud vahendeid, ja loodab, et asjaomased vahendid saab eelarveridadel uuesti kättesaadavaks teha.

5.1

Komitee märgib, et rahaliste vahendite jaotamiseks kehtestatud kriteeriume ei ole ettepanekus piisavalt üksikasjalikult välja toodud, ning kardab, et need võivad üksteisega vastuollu sattuda. Eelkõige tuleb märkida, et põhimõte „kes ees, see mees“ võib soodustada juba digiteeritud omavalitsusi, vähendades nendele riikidele ja kohalikele omavalitsustele eraldatavaid vahendeid, kes neid kõige rohkem vajavad.

5.2

Komitee soovitab võtta rahaliste vahendite jaotamisel arvesse riikide elanikkonna suurust ja geograafilist ulatust, määrates eelnevalt iga riigi jaoks kindlaks vahendite maksimaalse määra, nii et kõigil piirkondadel oleks neile juurdepääs tasakaalustatud viisil.

5.2.1

Komitee loodab, et registris, kuhu tuleb kanda huvitatud ettevõtjad ja kust omavalitsused valivad pakkujaid taristu paigaldamiseks, ei diskrimineerita ettevõtte suuruse alusel.

5.3

Komitee soovitab reserveerida 20 % eelarvest majanduslikult ja digitaalselt vähem arenenud piirkondadele, pöörates erilist tähelepanu saartele, mägi-, piiri- või äärepoolsetele aladele või loodusõnnetustes kannatada saanud piirkondadele, et investeerida ressursse seal, kus neid vajatakse kõige rohkem (6).

5.4

Komitee toetab põhimõtet kasutada vahendeid selleks, et luua tasuta internetiühendus seal, kus see praegu veel puudub. Sellegipoolest on komitee teadlik sellise teenuse levitamiseks kogu Euroopas vajalike tehnoloogiliste ja majanduslike jõupingutuste kiireloomulisusest ja keerukusest. Seega kutsub komitee komisjoni üles ühendama – strateegilise nägemuse raames – avaliku sektori algatuse avaliku ja erasektori partnerlust hõlmavate algatustega.

5.5

Komitee kutsub üles looma kvaliteetse tasuta WiFi teenuse, tagades ühenduse minimaalse kiirusega 100 Mbit/s (ultralairiba) ajavahemikul 2017–2020, kuid arvestades kohe praegu, et juba keskpikas perspektiivis tuleb ühenduskiirust suurendada. Selleks on kolm põhjust:

5.6

Komitee nõustub ideega võtta algatuse WiFi4EU käivitamiseks eeskuju projektist EDUROAM, ent leiab, et sellised algatused peavad algusest peale olema üksteist täiendavad, alates selle tagamisest, et kõik kodanikud saaksid ühtse digitaalse identiteedi abil kogu Euroopas juurdepääsu internetti. Sellega seoses teeb komitee ettepaneku uuesti kasutada eIDASe määruses (7) juba määratletud sätteid digitaalse identiteedi kohta, mis tõendatult tagavad andmekaitse ja -turbe teenuse väärkasutuse puhul (terrorism). Kõnealusel protsessil oleks oluline mõju ka Euroopa kodanikuks olemise tunde tugevdamise seisukohast.

5.7

Komitee toetab vähebürokraatlike ja lihtsustatud mehhanismide kasutamist rahastamisele juurdepääsu võimaldamiseks. Siiski märgib komitee, et komisjoni ettepanekus ei nähta ette miinimumperioodi, mille jooksul kohalikud omavalitsused on kohustatud pakkuma WiFi internetiühendust (millest mittekinnipidamisel tuleks saadud vahendid tagasi maksta). Komitee soovitab määrata teenuse osutamise kohustuslikuks miinimumperioodiks kolm aastat.

5.8

Komisjon peaks lisaks innustama liikmesriike soodustama tasuta internetiühenduse levitamist kõigis avalikes kohtades. Pidades silmas ELi ühtsemat arengut, mis pakuks kõigile suuremaid võimalusi ja paremat elukvaliteeti, oleks see eriti oluline väikelinnades ja turule vähe huvi pakkuvates piirkondades, kus on ebatõenäoline, et suured kommertsettevõtjad teeksid digitaalsesse taristusse märkimisväärseid investeeringuid.

5.9

Komitee kordab komisjonile esitatud üleskutset võtta arvesse demograafilist aspekti. Paljud vanemad inimesed on tõepoolest veel digitaalselt kirjaoskamatud. Seepärast soovitab komitee, et Wifi4EU hõlmaks ühtse, mitmekeelse ja kasutajasõbraliku sisenemisportaali loomist. Lisaks sellele soovitab komitee, et kohalikud omavalitsused, kes saavad rahalisi toetusi, pakuksid koolitusi eelkõige vanematele inimestele, et edendada interneti levikut, tagada algatuse edu, võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu ja kindlustada ühtekuuluvustunnet kohalikes kogukondades.