28.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 487/92

Raportöör:

Gundars STRAUTMANIS

1.1.

Komitee tunnistab komisjoni koostatud teksti üldiselt kiiduväärseks, sest sellega pannakse lähtealus IKT standardimist soodustavatele kavadele ja algatustele: tehakse kindlaks prioriteetsed valdkonnad ja peamised tegevussuunad koos ajakavaga (tegevuskava).

1.2.

Komitee leiab, et standardimine peab aitama suurendada lisaväärtust, tagada tööhõive kõikides valdkondades ning tõsta kogu ühiskonna heaolutaset. Seepärast on eriti oluline määrata kindlaks prioriteetsed valdkonnad, kus standardimine peab toimuma, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor, et lahendada need küsimused, mis on kõigile äärmiselt olulised. See näitab, et kõnealune komisjoni teatis on tõepoolest oluline, ja samuti on selge, miks selle dokumendi koostamine on esmatähtis nii IKT veelgi ulatuslikumaks standardimiseks kui ka seega digitaalse ühtse turu väljakujundamiseks.

1.3.

Komitee esitab mitu soovitust, mis võivad aidata komisjonil veelgi parandada koostatud teatisi ja nende saatedokumente.

1.4.

Kuigi komitee üldiselt toetab komisjoni teatist, soovitab ta siiski hinnata:

2.1.

19. aprillil 2016 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „IKT standardimise prioriteedid digitaalsel ühtsel turul“ (COM(2016) 176 final).

2.2.

Komisjoni teatise eesmärgid:

2.3.

Komisjoni teatise olemus:

2.4.

Komisjoni teatise kontekst:

2.5.

Komisjoni teatise põhiteemad:

3.1.1.

Komisjoni teatise punktis 1 leitakse, et maailmamajanduse digitaliseerumine mõjutab kõiki tööstus- ja teenindussektoreid. Samas punktis 1 käsitletakse teatisega seotud üldisi küsimusi, nagu:

3.2.1.

Komisjoni teatise punktis 2 leitakse, et IKT standardimise ees seisab mitu uut väljakutset, mis nõuavad sihipärast ja pidevat lahendamist Euroopa tasandil.

3.2.2.

Teatises rõhutatakse, et nende probleemide tagajärjeks võivad olla piiratud ressursside hajutatus, suhteliselt vähene tõhusus ning laiemas plaanis Euroopa innovatsioonivõime nõrgenemine.

3.3.1.

Komisjoni teatise punktis 3 esitatakse digitaalmajanduse tehnoloogiate standardimise uue laine prioriteetne tegevuskava.

3.3.2.

Komisjoni kavandatud lähenemisviis

3.4.1.

Teatise punktis 3.1 loetleb komisjon IKT standardimise viis prioriteetset valdkonda, mis on digitaalse ühtse turu peamised tehnoloogilised alustalad (loetletud valdkondade järjekord ei oma tähtsust):

3.4.2.

Prioriteetsed valdkonnad valiti välja tööstusharu sidusrühmi, standardimisasutusi, valitsusi ja kodanikuühiskonna esindajaid koondava IKT standardimisega tegeleva Euroopa mitme sidusrühma platvormi nõuannete alusel.

3.4.3.

Digitehnoloogiale üleminekul on oluline mõju eri sektoritele ja tarbijatele. Suur hulk olulisi IKT kasutusvaldkondi (näiteks e-tervis, arukad transpordisüsteemid, arukas energia, kõrgtehnoloogiline tootmine, arukad linnad jne) tuginevad otse viiele valitud IKT standardimise prioriteetsele valdkonnale.

3.4.4.

Valitud prioriteedid täiendavad muid Euroopa standardimispoliitika rakendamisel kasutatavaid standardimisvahendeid. Lisaks kavandatud standardimist käsitlevale Euroopa ühisalgatusele on nendeks IKT standardimise töökava ja liidu iga-aastane töökava.

3.5.1.

Teatise punktis 3.2 leiab komisjon, et ei piisa IKT standardeid käsitlevate prioriteetide seadmisest ainuüksi digitaalse ühtse turu jaoks. Edu aluseks on see, et väga erinevates sidusrühmades (tööstus, standardiorganisatsioonid ja teadusringkonnad, samuti ELi institutsioonid ja liikmesriikide ametiasutused) otsustatakse kõrgel tasemel, et standardimistöö on oluline.

3.5.2.

Komisjon teeb ettepaneku käivitada prioriteetsete meetmete teostamiseks kõrgetasemeline protsess. See protsess tugineb Euroopa mitme sidusrühma platvormile, IKT standardimise töökavale ja Euroopa standardimist käsitlevale liidu iga-aastasele töökavale kui standardite rakendus- ja levitamismehhanismidele ning täiendab neid. Teatises kirjeldab komisjon protsessi iga elementi ja kõiki seotud meetmeid.

4.1.1.

Komisjoni teatise seisukohast ei ole standardimine eesmärk omaette, vaid pigem vahend, mille üks siht on innustada teadusuuringuid ja innovatsiooni IKT valdkonnas.

4.1.2.

Standardite abil ei looda ainult võimalusi, vaid kehtestatakse ka raamistikke ja piiranguid. Standardid võivad arengut soodustada, ent seda ka pidurdada, eelkõige väga kiire arenguga sektorites, näiteks IKT.

4.1.3.

Teatise punktis 2 „IKT standardite koostamine: kiiresti muutuv ja keeruline globaalne kontekst“ märgitakse standardimise protsessis ette tulevate probleemide osas, et „[innovatsiooni võib] aeglustada üha kasvav keerukus, mis tuleneb standardite kasvavast hulgast ning standardite kehtestamisse kaasatud tehnikaringkondade paljususest“.

4.1.4.

Avaliku konsultatsiooni tulemustest (kokkuvõttev aruanne avalikust konsultatsioonist „Digitaalse ühtse turu standardid: prioriteetide määramine, tulemuste saavutamine“) selguvad asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas IKT sektori seisukohad. IKT sektor soovib näha alt-üles-suunalist standardimisprotsessi.

4.1.5.

On selge, et kui standardid kehtestatakse ennatlikult või need on liiga ranged, võib see:

4.1.6.

See tähendab, et standardimisprotsessis tuleb iga standardi väljatöötamise, vastuvõtmise ja elluviimise ajal olukorda põhjalikult hinnata ning leida mõistlik tasakaal standardimise kui piirava teguri ja loovuse vahel, see tähendab jätta võimalusi vabaks eneseväljenduseks, et saaks luua uusi nn ebastandardseid lahendusi.

4.2.1.

Teatise punktis 3.1 esitab komisjon IKT standardimise eelnimetatud viis prioriteetset valdkonda:

4.2.2.

Samal ajal viidatakse teatises IKT standardimise iga-aastasele töökavale. 2016. aasta IKT standardimise töökavas loetletud ja kirjeldatud valdkonnad on järgmised.

4.2.3.

Kuigi need kaks dokumenti – komisjoni teatis ja 2016. aasta IKT standardimise töökava – on omavahel seotud ja üksteist täiendavad, kasutatakse neis erinevat terminoloogiat. Kummaski dokumendis ei looda seost sarnaste standardimisvaldkondade vahel.

4.3.1.

Komisjoni teatise punktis 3.1 loetletakse IKT standardimise viis prioriteetset valdkonda ning täpsustatakse: „Need valdkonnad valiti välja tööstusharu sidusrühmi, standardiasutusi, valitsusi ja kodanikuühiskonna esindajaid koondava IKT standardimisega tegeleva Euroopa mitme sidusrühma platvormi nõuannete alusel. Avalik konsultatsioon kinnitas, et esitatud prioriteetide suhtes valitseb laiapõhjaline konsensus.“

4.3.2.

Avalik konsultatsioon toimus 23. septembrist 2015 kuni 4. jaanuarini 2016 ja sellest võttis osa 168 vastajat. Konsultatsiooni tulemused avaldati kokkuvõtvas aruandes avalikust konsultatsioonist „Digitaalse ühtse turu standardid: prioriteetide määramine, tulemuste saavutamine“.

4.3.3.

Kuna uuringu tulemusi võetakse arvesse nende IKT strateegia prioriteetsete valdkondade valimisel, mis on nimetatud komisjoni teatises ning mis hõlmavad suurt osa Euroopa ettevõtjatest, võib suhteliselt väikese osaluse (168 vastajat) tõttu olla vaja täiendavat teavet vastajate koosseisu kohta.

4.3.4.

Teave vastajate rühmade kohta on esitatud eelnimetatud aruandes (2).

4.3.5.

Nagu näha, kuuluvad paljud vastajad erinevatesse standardimisasutustesse. Suhteliselt väikese osa moodustavad arendajad ja tootjad, kes peavad hoolikalt silmas turu vajadusi, määravad või järgivad tehnoloogilise arengu suundumusi ning kellel on oma arenduskavad. Nende absoluutarv on väike.

4.3.6.

Kokkuvõtvas aruandes esitatud konsultatsiooni tulemused annavad teavet valitud valdkondade kohta, ent mitte selle kohta, mitut valdkonda tegelikult uuriti, ega selle kohta, millised need on (samuti ei märgitud ära valdkondi, mida nimetatakse IKT standardimise iga-aastases töökavas). Ei täpsustata ka seda, kes valiku tegid, ega seda, millised olid arvamused, juhul kui esialgses nimekirjas oli ka teisi valdkondi.

4.4.1.

Komisjon toob teatises välja mitu konkreetset punkti, mis aja jooksul muutuvad, sh prioriteetsed valdkonnad, põhimeetmed, peamised tähtajad ja paljud muud. Seepärast ei saa sellist dokumenti, st komisjoni teatist, koostada pikaks ajaks.

4.4.2.

Seega tuleb ette näha konkreetne praktiliselt rakendatav menetlus, milles täpsustatakse, kuidas ja kui sageli dokument läbi vaadatakse, avalikke konsultatsioone korraldatakse, otsuseid tehakse, tööd planeeritakse ja muid meetmeid võetakse – st tuleb kavandada dokumendi ja muude seotud meetmete olelusringi korrapärane haldamine.

4.5.1.

Komisjoni teatises käsitletakse mitutd aspekti, mis on seotud prioriteetide valimisega IKT standardimiseks ning kavandatud meetmetega kõnealuse töö elluviimiseks. Teatist ja seonduvaid dokumente läbi vaadates leidis komitee uurimisrühm, et paljud ühiskonna jaoks olulised aspektid on kahjuks jäänud käsitlemata või neid mainitakse ainult möödaminnes.

4.5.2.

Kuigi komisjoni teatise põhieesmärk on määrata IKT standardimisega seotud prioriteetsed suunad ja sellega seotud meetmed, mõjutavad teatise elluviimine ja tegelik rakendamine otseselt või kaudselt ka järgmisi valdkondi:

4.5.3.

Komitee märgib, et standardimisprotsessis tuleb pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele: