28.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 487/62

Raportöör:

Victor ALISTAR

Kaasraportöör:

Petru Sorin DANDEA

1.1.

Komitee toetab komisjoni ettepanekut, mille eesmärk on suurendada maksusüsteemide läbipaistvust riikide lõikes esitatavate aruande abil ja leiab, et kõnealune meede suurendab kodanike usaldust Euroopa Liidu vastu.

1.2.

Maksustamise läbipaistvus on kasulik vahend, mis aitab teadvustada rahvusvaheliste äriühingute panust avaliku sektori tuludesse riikides, kus nad tegutsevad.

1.3.

Komitee märgib, et Euroopa ja liikmesriikide ning kapitaliturgude teiste eeskirjadega juba kehtestatud maksukohustuste täitmist puudutavate konkreetsete andmete avaldamist riikide lõikes nõuavad korraga nii avalikkus kui ka äriringkonnad.

1.4.

Õiglase majandusliku konkurentsi õhustik on tagatud, kui kõigile ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele kohaldub Euroopa ühtsel turul teenitud kasumi osas võrdne maksukoormus ja seda olenemata nende organisatsioonistruktuurist maailmaturul.

1.5.

Samal ajal kui komisjoni esitatud standardid selle kohta, milliseid andmeid tuleb avaldada, on minimaalsed ja madalamad kui OECD poolt kehtestatud, nõutakse direktiivi ettepanekus nende avaldamist, et tagada kooskõla asjaomaste äriühingute eetikanormide ja avaliku aruandekohustusega kõikide ELi tarbijate, partnerite ja maksumaksjate ees. Seetõttu on komitee seisukohal, et esitatav andmekogum peab vastama OECD maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitlevas tegevuskavas (BEPS) sätestatud standarditele, mille on juba vastu võtnud EL ja enamik liikmesriike, arvestades, et kõnealuses õigusnormis püüeldakse läbipaistvuse poole ja selle eesmärk ei ole vähendada juba võetud rahvusvahelisi kohustusi.

1.6.

Komitee on seisukohal, et maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise meetmepaketis sisalduvate komisjoni õigusnormidega tuleb tagada, et suured äriühingud või rahvusvahelised ettevõtjad, kes täidavad ausalt oma maksukohustusi, ei satuks ebasoodsasse olukorda teiste rahvusvaheliste äriühingute agressiivse maksuplaneerimise tõttu.

1.7.

Komitee soovitab avaldada andmeid ühes rahvusvaheliselt kasutatavas keeles, mis on ka Euroopa Liidu ametlik keel, et saavutada eesmärk, milleks on anda avalikkusele reaalne juurdepääs kogu ühtset turgu puudutavatele andmetele.

1.8.

Selleks et lihtsustada halduskoormust, mis on seotud andmete avaldamise ja haldamisega Euroopa Liidu tasandil, leiab komitee, et liikmesriike tuleks kohustada koostama riigipõhiste aruannete avaliku registri Euroopa tasandil standarditud süsteemi raames.

1.9.

Vastavalt kohustustele, mille liikmesriigid ja komisjon on võtnud avatud valitsemise partnerluse raames, peab andmete avaldamine toimuma portaalis avatud süsteemi vormis, mis annab kodanikuühiskonnale ja ettevõtjatele juurdepääsu andmetele ja võimaldab neid hõlpsalt kasutada.

1.10.

Komitee leiab, et peamiste probleemide lahendamiseks peab komisjon esitama ambitsioonikama meetmepaketi, mis järgib praegust maksude ühtlustamise lähenemisviisi ja tagab, et liikmesriikide investeerimisprogrammide, sotsiaalkaitse ja majanduskasvu jaoks vajalike vahendite kogumine on tõhus, proportsionaalne ja mittediskrimineeriv, vältides maksubaasi kahanemist, kuritarvituse ohte ja ülemäärast maksustamist teatavates jurisdiktsioonides.

1.11.

Komitee on seisukohal, et 750 miljoni euro künnis on liiga kõrge ja kutsub üles seda kas vähendama või kehtestama ajakava selle järkjärguliseks vähendamiseks.

1.12.

Vaja on kehtestada selgemad kriteeriumid, et määratleda hea maksuhaldustava ja määrata kindlaks maksujurisdiktsioonid, mis seda ei järgi.

2.1.

2016. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon teatise, (1) mis sisaldas direktiivi ettepanekut raamatupidamisdirektiivi (2) muutmiseks. See direktiivi ettepanek esitati maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse meetmepaketi raames, mille komisjon esitas 2016. aasta märtsis äriühingute läbipaistvama, õiglasema ja tõhusama maksustamise tegevuskava osana (3).

2.2.

Maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemine on Euroopa Komisjoni üks prioriteet. Kõnealuse komisjoni ettepanekuga soovitakse tagada, et järgitakse põhimõtet, mille kohaselt kasum maksustatakse riigis, kus see teeniti.

2.3.

Kavandatud direktiivis nõutakse, et rahvusvahelised ettevõtjad, kelle käive ületab 750 miljonit eurot, avalikustaksid riikide lõikes esitatavas aruandes tasutava tulumaksu ning muu asjakohase maksualase teabe.

2.4.

Kavandatud direktiiviga ei kaasne mikro- ja väikeettevõtjatele mingeid uusi kohustusi seoses tasutud tulumaksuga.

2.5.

Kavandatud direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL, hõlmab meetmeid, mille eesmärk on rakendada liikmesriikide tasandil ühetaoliselt OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava (base erosion and profit shifting, BEPS) meedet 13 (4). Kõnealuste sätete abil parandatakse automaatse teabevahetuse mehhanismi liikmesriikide maksuametite vahel ja lisatakse vahetatavate andmeliikide hulka andmed rahvusvaheliste ettevõtjate majandusaasta tulemuste kohta.

2.6.

Komisjoni ettepanek vastab Euroopa Parlamendi üleskutsetele kehtestada Euroopa Liidu tasandil äriühingu tulumaksu suhtes riigipõhine aruandlus.

2.7.

2015. aasta juunist detsembrini pidasid komisjoni talitused ulatuslikke konsultatsioone riigipõhise aruandlussüsteemi kehtestamisega seotud ettepanekute teemal. Kokku oli konsultatsioonidel üle 400 osaleja, nende seas ettevõtjad, tööstusliidud, valitsusvälised organisatsioonid, kodanikud ja mõttekojad. Enamik avalikule konsultatsioonile vastanud isikutest kutsus ELi üles arutelu juhtima ning vajadusel minema kaugemale rahvusvahelisel tasandil kehtivatest algatustest seoses riikidepõhise aruandlusega. Enamik vastanud ettevõtjatest eelistas riikide lõikes esitatavat aruandluskorda, mis oleks kooskõlas OECD BEPSi standardiga.

2.8.

Ettepanekut toetab mõjuhinnang, mis sai õiguskontrollikomitee positiivse vastuvõtu osaliseks. Komitee arvamuse järel parandati mõjuhinnangut mitmes mõttes.

2.9.

Komisjoni hinnangul on vähemalt 6 000 rahvusvahelist ettevõtjat kohustatud koostama riigipõhise aruande, kuna nad tegutsevad ELi turul. Neist ligikaudu 2 000 on ettevõtjad, kelle peakorter asub ELis, st see on ainult murdosa Euroopa 7,5 miljonist äriühingust

3.1.

Kavandatud direktiivis kutsutakse üles rakendama OECD BEPSi tegevuskavas (5) kindlaks määratud eeskirju ühetaoliselt kõikides liikmesriikides. Tegevuskava eesmärk on võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu ülemaailmsel tasandil. Nagu komitee on rõhutanud varasemates arvamustes, (6) tervitab ta komisjoni algatust ja toetab tema jõupingutusi, võitlemaks teatavate rahvusvaheliste ettevõtjate agressiivse maksuplaneerimise vastu, mis õõnestab liikmesriikide maksubaasi hinnanguliselt kümnete miljardite eurode ulatuses aastas.

3.2.

Komisjoni maksudest kõrvalehoidumise vastase paketiga panustatakse maksutavade läbipaistvuse suurendamisse ja luuakse õigustatud surve, et tagada õiglane konkurentsi ja majandustegevuse raamistik äriühingutele, kellel on maksuplaneerimise vahendid, ja neile, kes tegutsevad ainult siseturul. Käsitletava direktiiviga ei muudeta maksustamise põhimõtteid, vaid suurendatakse nende rakendamise läbipaistvust vastavalt Euroopa avalikkuse nõudmistele pärast Luksemburgi andmeleket (Luxleaks) ja nn Panama paberite skandaali.

3.3.

Kavandatud direktiivi reguleerimisalast on välja jäetud 85–90 % rahvusvahelistest ettevõtjatest, kuna riigipõhine aruanne on kohustuslik vaid äriühingutele, mille käive ületab 750 miljoni euro künnise. Komitee leiab, et see künnis on liiga kõrge ja diskrimineeriv. Enamiku rahvusvaheliste ettevõtjate väljajätmine direktiivi reguleerimisalast võib aga vähendada direktiivi mõju.

3.4.

Komitee on seisukohal, et 750 miljoni euro künnist tuleks järk-järgult vähendada ning et selleks tuleks mõju vahehindamise järel ette näha ajakava.

3.5.

Komisjon teeb ettepaneku, et riigipõhine aruanne sisaldaks teavet, mida on üksikasjalikult kirjeldatud kavandatud direktiivi artiklis 48c. Komitee peab vajalikuks lisada seda liiki teabele ka äriühingu aruande mis tahes tegevuse kohta teatavate maksujurisdiktsioonide territooriumil, mida on käsitletud loetelus artiklis 48 g. Et direktiivi kohaldamine annaks loodetud tulemusi, on vaja, et loetelu, mis hõlmab eelnimetatud artikli kohaselt avalikustatavat teavet, sisaldaks ka andmeid äriühingute varade ja käibe kohta, samuti kõigi tütarettevõtete ja filiaalide loetelu vastavalt OECD BEPSi standardi nõuetele.

3.6.

Komisjon teeb ettepaneku, et riikide lõikes esitatav aruandlus oleks üksikasjalik ja et finantsaruandeid esitataks eraldi iga liikmesriigi kohta, kus emaettevõtjal on filiaale ja tütarettevõtteid. Väljaspool Euroopa Liitu asuvate jurisdiktsioonide osas nähakse kavandatud direktiivis ette, et teave esitatakse konsolideeritult. Komitee on seisukohal, et andmete konsolideeritud esitamine võib varjata teatud agressiivse maksuplaneerimise toiminguid, mille tulemusel võib väheneda direktiivi tõhusus. Komitee soovitab komisjonil ette näha üksikasjalike riigipõhiste aruannete avalikustamine kõigi maksujurisdiktsioonide kohta, kus emaettevõtjal on filiaalid ja tütarettevõtted.

3.7.

Kavandatud direktiivi ettepaneku artiklis 48 g on ette nähtud loetelu koostamine maksujurisdiktsioonide kohta, kes keelduvad koostööst või ei täida hea maksuhaldustava nõudeid. Komitee on juba varem toetanud ideed koostada Euroopa loetelu nendest jurisdiktsioonidest, kes keelduvad kohaldamast hea maksuhaldustava nõudeid (7). Praegu on suuremal osal liikmesriikidest oma loetelude ja karistuste süsteem kõnealuste jurisdiktsioonidega teostatavate finantstehingute jaoks. Komitee leiab, et ELi tasandil koostatud loetelu koos täpsete kriteeriumidega selliste jurisdiktsioonide kindlaks tegemiseks, kes keelduvad reeglitest kinni pidamast, ning kõikides liikmesriikides ühetaoliselt kohaldatavad sanktsioonid oleksid palju tõhusam vahend võitluses maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu. Seetõttu toetab komitee meetmeid, mille komisjon on oma strateegias esitanud.

3.8.

Ettevõtjate maksustamise suurema läbipaistvuse poliitilise eesmärgi saavutamiseks soovitab komitee luua liikmesriikide maksuametite hallatava avaliku riikliku registri, et võimaldada piiranguteta juurdepääsu riikide lõikes esitatud aruannetele. Tööprotsessi hõlbustamiseks ja ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks soovitab komitee selles kontekstis luua direktiiviga liikmesriikide tasandil ühine standardformaat, mis võimaldab töödelda andmeid avatud süsteemis vastavalt avatud valitsemise partnerluse raames võetud kohustustele.

3.9.

Komitee leiab ka, et ühtse maksueetikasüsteemi tagamiseks siseturul on vaja, et maksupoliitika põhineks maksustamise põhimõtete ja strateegiate suuremal ühtlustamisel, pannes suuremat rõhku põhimõttele, et kasumit maksustatakse seal, kus seda teenitakse, ka juhul, kui tegemist on liikmesriikidevaheliste tootmis- ja kaubandussuhetega.

3.10.

Arvestades kodanikuühiskonna organisatsioonide korduvaid nõudmisi suurendada läbipaistvust rahvusvaheliste ettevõtjate maksustamisel, tervitab komitee komisjoni algatust lisada direktiivi sätetesse kohustus, mille kohaselt peavad liikmesriigid avalikustama riigipõhistes aruannetes sisalduvad andmed.

3.11.

Kavandatud ettepanekus nähakse ette, et liikmesriik avaldab riigipõhise aruande selle liikmesriigi ametlikus keeles, mille territooriumil ettevõte tegutseb. Komitee on seisukohal, et aruanne tuleks avaldada vähemalt ühes rahvusvaheliselt kasutatavas keeles, tagamaks, et avalikkusel on juurdepääs aruandes sisalduvale maksualasele teabele.

3.12.

Pidades silmas kriisi negatiivset mõju liikmesriikide maksuametite haldussuutlikkusele, soovitab komitee eraldada komisjonil ja liikmesriikidel inim- ja rahalisi ressursse, mis on vajalikud uute maksualaste eeskirjade edukaks rakendamiseks.