15.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 13/201

Üksikraportöör:

Brian CURTIS

1.1.

Komitee on üldiselt nõus komisjoni kavatsusega tugineda toimivale (seega säilitatakse suurel määral järjepidevus) ja vastata samas uutele nõuetele ning leiab, et kavandatud muudatused ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ja asjakohane kalandussektori andmete kvaliteedi parandamiseks ning neile juurdepääsu ja nende kättesaadavuse suurendamiseks.

1.2.

Andmete kättesaadavuse valdkonnas tuleks teha kõige rohkem tööd. Protsess, mille kaudu lõppkasutajad küsivad liikmesriikidelt andmeid („andmepäringud”), on liiga tülikas ja ressursimahukas; kalandusandmete kättesaadavus on liikmesriigiti erinev, sest juurdepääsu käsitlevad sätted on erinevad osaliselt kõnealuste andmete mitmeotstarbelise kasutamise piirangute tõttu; kalandusandmete kogumise raamistiku kaudu saadud andmed on nende kättesaadavusega seotud raskuste tõttu alakasutatud, mistõttu on lastud käest head võimalused selliseid andmeid kasutada ja tehtud tarbetuid investeeringuid, kogudes samu andmeid muul otstarbel (nt mereala ruumilise planeerimise poliitika). Kalandusandmete kogumise raamistiku läbivaatamine on ühest küljest võimalus tagada kalandusandmete parem kättesaadavus huvitatud isikute laiemale ringile ja teisest küljest vähendada andmepäringutega seotud koormust liikmesriikidele, kasutades uusimaid tehnilisi lahendusi.

1.3.

Vaja on parandada andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust. Üks võimalus andmete kvaliteedi tagamiseks on kohaldada Euroopa statistika tegevusjuhendit ja Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku.

2.1.

2000. aastal loodi kalandusandmete kogumise ja haldamise ELi raamistik (1), mille reformimise käigus 2008. aastal kujunes välja kalandusandmete kogumise raamistik (2). Tänu kalandusandmete kogumise raamistikule toimus suur edasiminek selliste ELi ühtlustatud eeskirjade kehtestamisel, millega reguleeritakse kalapüügi-, vesiviljelus- ja töötlevat sektorit käsitlevate bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumist.

2.2.

Ühise kalanduspoliitika reformi (3) vastuvõtmisel 2013. aastal soovisid Euroopa Parlament ja nõukogu, et komisjon kiirendaks kalandusandmete kogumise raamistiku muutmise ettepaneku vastuvõtmist, et reformitud ühise kalanduspoliitika toetamiseks väga vajalikud andmekogumise põhimõtted ja eesmärgid saaksid võimalikult kiiresti praktiliselt jõustuda. Õigusakti ettepanekuga soovitakse see eesmärk saavutada piirkondliku koostöö tugevdamise ja uute andmevajadustega kohandamise abil.

2.2.1.

Kalandusandmete kogumise raamistik tuleb viia vastavusse uue ühise kalanduspoliitika määrusega: järk-järgult saavutada maksimaalne jätkusuutlik saagikus, kalapüügi mõju ökosüsteemidele (nt kaitstud liigid, merepõhja elupaigad); vesiviljeluse keskkonna- ja muud mõjud (näiteks on esitatud andmed suremuse/kahjude ja ravimite kasutamise kohta) ning lossimiskohustuse mõju.

2.2.2.

Kalandusandmete kogumise raamistiku läbivaatamine peaks tagama, et andmekogumisel võetakse arvesse teadusmudelitel põhineva täpsusega analüüsi kulude-tulude või kulude-kasutamise kohta ja seotud riski taset (näiteks võiks uuringuid teha iga kolme aasta tagant, mitte igal aastal). Selline analüüs peaks põhinema arutelul kalandusvaldkonna juhtide, andmekogujate ja teadusnõuande esitajate vahel.

2.3.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on viia kalandusandmete kogumise raamistik ja muud asjakohased, kalandusandmete kogumist käsitlevad ELi õigusaktid vastavusse, et kõrvaldada kattuvused ja vähendada seega kogu merendusandmete süsteemi kulusid. Eraldi mõjuhinnangut ei peetud vajalikuks, sest ühise kalanduspoliitika mõjuhinnangu raames hinnati kalandusandmete kogumise raamistikku, kuna oli selge, et need kaks tuleks ühendada.

3.1.

Kalandusandmete kogumise raamistik on liiga keeruline nii õigusraamistiku kui ka rakenduskorra seisukohast. Ühe asjaoluna muudab süsteemi keerukaks ja ebatõhusaks see, et kalandusandmete kogumise raamistiku ja muude ELi õigusaktide (näiteks kontrolli määrus (4) ja spetsiaalsed statistikamäärused (5)) kohased andmenõuded on samad. Teiseks keerukuse ja ebatõhususe põhjuseks on see, et samad töötlemata andmed tuleb erinevatele lõppkasutajatele saata erineval viisil koondatuna.

3.2.

Kalandusandmete kogumise raamistiku õiguslikku ülesehitust peetakse liiga ettekirjutavaks ja üksikasjalikuks ning selle tulemuseks on koormav ja ebapiisavalt toimiv süsteem, mis ei arvesta tekkivaid vajadusi. Seepärast on vaja lõppkasutaja kaasata andmenõuete väljatöötamisse, et need vastaksid paremini kasutajate vajadustele.

3.3.

Teine huvivaldkond on vajadus suurendada koostoimet ELi muude poliitikameetmete eesmärkidega. See on seotud peamiselt merestrateegia raamdirektiiviga.