SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

· Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ukraina majandus on olnud alates 2012. aasta teisest poolest languses, välja arvatud 2013. aasta viimases kvartalis, mil majanduskasv oli positiivne, kuid mis 2014. aasta kahel esimesel kuul pöördus poliitilise ja julgeolekuolukorra halvenedes taas kiiresti langusesse.

Ukraina valitsus kaotas 2013. aastal juurdepääsu rahvusvahelistele finantsturgudele, kui usaldus kadus kasvava eelarve- ja jooksevkonto puudujäägi ning vajalike reformide puudumise tõttu. Ametiasutuste soovimatus viia läbi reforme takistas ka rahastamiskokkuleppe sõlmimist Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF).

Võlgade tasumiseks tehtud suurte tagasimaksete tulemusel 2013. aasta neljandas kvartalis ja 2014. aasta alguses ning riigipanga sekkumise tõttu vahetuskursi kaitsmiseks dollari suhtes on reservid veebruari lõpu seisuga järsult kahanenud 15,5 miljardi USA dollarini, mis tähendab, et Ukraina maksebilansi seisund on väga kehv ja halveneb kiiresti. Praegune poliitiline kriis mõjub Ukraina niigi ebakindlale majandus- ja finantsstabiilsusele laastavalt. Olukord halveneb veelgi, kuna Venemaa külmutas eelmise aasta detsembris Ukrainale lubatud 15 miljardi suuruse abipaketi ning 2014. aasta aprillis lõpetab Gazprom alandatud hinnaga gaasi müümise Ukrainale. Sellises olukorras on lähitulevikus tõsine oht, et Ukraina ei suuda oma kohustusi täita.

Veebruaris astus valitsus alates novembri lõpust toimunud massimeeleavalduste survel tagasi. 27. veebruaril kinnitas ülemraada ametisse uue valitsuse ning taaskehtestati 2004. aasta põhiseadus. Muudatustest hoolimata ei ole Ukraina saavutanud poliitilist stabiilsust, sest Venemaa Föderatsioon rikkus hiljuti Ukraina sõltumatust ja territoriaalset terviklikust.

Uus valitsus võttis avalikult kohustuse hakata enne 25. mai presidendivalimisi ellu viima olulisi ja ulatuslikke reforme. Kuigi poliitiline protsess on praegu ebastabiilne, on valitsus näidanud siiani selgelt oma pühendumust majandusreformide läbiviimisel.

Selle taustal taotlevad Ukraina ametiasutused finantsabi mitme- ja kahepoolsetelt rahastajatelt ja võlausaldajatelt, et viia ellu praegu ette valmistatav reformikava, mis vähendaks majanduslikku haavatavust, suurendaks rahvusvahelisi reserve ja edendaks majanduskasvu. IMF saatis märtsi alguses oma töötajad Ukrainasse ning neil peaks olema esmatähtis roll reformikava ettevalmistamisel ja rahvusvahelise finantsabi suunamisel Ukrainasse. Lähinädalatel jõuavad IMF ja Ukraina eeldatavasti kokkuleppele majanduskava ja seda toetava rahastamiskokkuleppe suhtes.

Eeldatavalt ületavad Ukraina välisrahastamise vajadused IMF poolt pakutava abi. Sellest lähtudes teatas Euroopa Komisjon 5. märtsil 2014 Ukrainale finantstoetuse paketi andmisest, mille ELi riigipead ja valitsusjuhid päev hiljem heaks kiitsid. Paketti kuulub ühe miljardi euro suurune makromajandusliku finantsabi programm.

Euroopa Komisjon esitab nõukogule ettepaneku anda Ukrainale makromajanduslikku finantsabi maksimaalselt ühe miljardi euro ulatuses. Abi antaks keskmise tähtajaga laenude vormis; toetuse osa ei ole kavas anda, sest Ukraina ei vasta makromajandusliku finantsabi toetuse saamise kriteeriumidele.

Kavandatud ELi makromajanduslik finantsabi aitaks Ukrainal katta osa välisrahastamise vajadustest stabiliseerimise ja ettevalmistatava reformikava kontekstis, vähendades majanduse lühiajalist haavatavust seoses maksebilansi ja eelarvega. Kavandatud finantsabi toetab kiireloomulist eelarve konsolideerimist ja välist stabiliseerimist ning julgustab ametiasutusi rakendama struktuurireforme, mille eesmärk on parandada üldist makromajanduslikku juhtimist, tugevdada majanduse üldjuhtimist ja läbipaistvust ning parandada jätkusuutlikuks majanduskasvuks vajalikke tingimusi.

Kavandatud makromajanduslik finantsabi on kooskõlas idapartnerluse eesmärkide ja uue Euroopa Naabruspoliitika (ENP) suundadega. See annaks piirkonna teistele riikidele signaali selle kohta, et EL on valmis majanduslikult raskel ajal toetama riike, kes on alustanud poliitiliste reformide elluviimist. Sellega seoses leiab komisjon, et poliitilised ja majanduslikud eeltingimused kavandatud suuruse ja laadiga makromajandusliku finantsabi andmiseks on täidetud.

· Üldine taust

Pärast viis kvartalit kestnud majanduslangust kasvas Ukraina reaalne SKP 2013. aasta neljandas kvartalis eelmise aastaga võrreldes 3,3 %, andes 2013. aasta kokkuvõttes nullilähedase majanduskasvu. Halvad majandusnäitajad olid tingitud kehva saagi, terase ekspordi vähenemise ja siseriiklike reformide edasilükkamise koosmõjust. IMFi andmetel oli jaanuaris ja veebruaris majanduskasv negatiivne. Ebakindla olukorra tõttu jäävad 2014. aasta majanduskasvu prognoosid sõltuvalt eri eeldustest -5 % ja + 3% vahele. Makromajanduslikel kohandustel, sealhulgas eelarve konsolideerimisel ja vahetuskursside paindlikkusel on pärssiv mõju, kuid teisalt suurendab kavandatav IMFi abi usaldust, mis võib kiiresti viia välismaiste otseinvesteeringute kasvuni. Venemaa poliitika Ukraina suhtes ohustab siiski majanduskasvu märkimisväärselt.

Viimastel aastatel on inflatsioon Ukrainas olnud väga madal, küündides 2013. aasta lõpus 0,3 %ni, kuid 2014. aastal on inflatsioonisurve kasvanud. Jaanuaris oli tarbijahinnaindeks 0,5 %, veebruaris 1,2 % ja Ukraina riigipanga prognoosi kohaselt võib see 2014. aasta lõpuks ületada grivna odavnemise ja kodumajapidamiste energiatariifide oodatava tõusu tulemusel 10 % piiri.

2013. aastal oli eelarvepuudujääk, sealhulgas Ukraina energiasektori suurima ettevõtja Naftogaz puudujääk, hinnanguliselt 6,5–7,5 % SKPst, mis oli suures osas tingitud 7 %ni SKPst küündivate energiatoetuste jätkuvast maksmisest ning majanduskasvu aeglustumisest. Kapitalikulu vähenes 2013. aastal 40 % ja käibemaksutulu 7 %. Ülemraada võttis jaanuaris vastu 2014. aasta eelarve, kuid see põhines majanduskasvu ja inflatsiooni ebarealistlikel eeldustel ning praegu vaatab rahandusministeerium seda koostöös IMFiga läbi. 2014. aasta jaanuaris ja veebruaris laekus riigieelarvesse 82 % kavandatud tuludest, mis tähendab, et 2014. aastal tuleks kulusid kärpida ligikaudu 80 miljardi grivna ulatuses ehk 15–17 %. Lisaks tõuseb 1. aprillist Venemaalt imporditava gaasi hind vähemalt 400 USA dollarini 1000 kuupmeetri eest, pingestades eelarvet veelgi. Rahandusminister on siiski kinnitanud, et pinge leevendamiseks tõstetakse enne 25. mail toimuvaid valimisi kodumajapidamistele ja kaugkütteettevõtjatele müüdava gaasi hinda. Muret teevad ka võlgnevused seoses käibemaksu tagastamisega äriühingutele ja toetuste maksmisega kommunaalettevõtjatele, mis küündivad vastavalt 12 miljardi ja 8 miljardi grivnani.

Kriisi algusest saadik on kohalik valuuta olnud tugeva surve all. Ukraina riigipank on lasknud grivnal veebruaris märkimisväärselt devalveeruda (ligikaudu 25 %). Osaliselt oli tegemist 2012. aasta juulist püsinud ametliku vahetuskursi tahtliku devalveerimisega 7. veebruaril 7,99 grivnalt USA dollari eest 8,708 grivnani USA dollari eest. Pärast seda odavnes grivna veelgi, sest riigipank ei suutnud väga väikeste välisvaluutareservide tõttu sekkuda. Kokkuleppel IMFiga on Ukraina riigipank võtnud eesmärgiks mittesekkumise poliitika, välja arvatud juhtudel, kus on tegemist märkimisväärsete valuutakursi kõikumistega. Riigipank säilitab oma sõnul ka mitmed kapitali liikumise piirangud, kuid hoidub uute kehtestamisest. Grivna on neist meetmetes hoolimata ebastabiilne. Riigi valuuta edasine märkimisväärne devalveerimine halvendaks laenuportfellide kvaliteeti ja pankade omakapitali ega viiks jooksevkontot tingimata tasakaalu, sest suur osa ekspordist sõltub imporditud sisenditest. Lisaks on Ukraina majandus tarbimispõhine (75 % SKPst) ja devalveerimine koos kaasneva inflatsiooniga mõjub SKP-le tõenäoliselt pärssivalt.

Jooksevkonto seisund halvenes 2013. aastal oluliselt, eelkõige ekspordi kahanemise tõttu, jõudes hinnanguliselt puudujäägini 10 % SKPst. Ukraina riigipank prognoosib 2014. aastaks praeguse jooksevkonto puudujäägi vähenemist tänu kohandustele, sealhulgas eelarve konsolideerimisele, mida tehakse seoses IMFi kavandatava abiga. Lähiajal on jooksevkonto rahastamisvajadused siiski suured – enne 2014. aasta teise kvartali lõppu vähemalt 4 miljardit USA dollarit. Hinnanguliselt kahanes välismaiste otseinvesteeringute netosissevool 5 %lt SKPst 2012. aastal 2,6 %ni SKPst 2013. aastal ning jaanuaris 2014 olid need nullilähedased.

2013. aasta lõpus oli välisvõlg hinnanguliselt 76,7 % SKPst. Riigiasutused võlgnevad või on tagatise andnud sellest vaid kolmandikule (sealhulgas riigipanga võlg IMFile). Lisaks mõnede Ukraina äriühingutest laenuvõtjate riiklikult tagatud kohustustele, nt Naftogazi poolt väljastatud riigi tagatisega eurovõlakirjad, võivad Ukraina äriühingute väliskohustused olla riigile süsteemselt olulised. Naftogazi võlg Venemaa Gazpromile gaasitarnete eest mõjutab otseselt riigi jooksevkontot, sest Gazprom kehtestab hinna sõltuvalt Naftogazi võla tagasimaksetest.

Tulenevalt jooksevkonto suurest puudujäägist, survest grivnale ja võlgade märkimisväärselt suurtest tagasimaksetest kahanesid 2013. aastal ametlikud reservid 16 % ehk 20,4 miljardile USA dollarile. See negatiivne suundumus jätkus jaanuaris ja veebruaris, mil reservid kahanesid 13 % kuus, langedes veebruari lõpuks 15,5 miljardile USA dollarile (kahe kuu impordikate). See arengusuund näitab selgelt maksebilansi suuremat haavatavust.

Valitsemissektori võlg, mis 2013. aasta lõpus oli 41 % SKPst, jääb kõrge riski künnisest allapoole. Samas koormavad lähitulevikus valitsemissektori võla tagasimaksmise kohutused, eelkõige need, mis on seotud välisvõla või välisvaluutas nomineeritud siseriikliku võlaga, märkimisväärselt riigi rahandust ja rahvusvahelisi reserve. Valitsusel ja Ukraina riigipangal on ülejäänud 2014. aasta jooksul vaja teenindada võlgu 10 miljardi USA dollari ulatuses. Võlgade tagasimaksed on suurimad juunist septembrini. Märtsist maini on võlgade teenindamise maht ligikaudu 2 miljardit USA dollarit. Lisaks sellele on Naftogazi tasumata võlg Gazpromile 2 miljardit USA dollarit. 2015. aastal küündivad võlakohustuste tagasimaksed ligikaudu 10 miljardi USA dollarini.

Ukraina riigipanga hinnangul on pangandussektor piisavalt likviidne, kuid alates veebruarist äriühingutele laenu ei anta. Hoiused vähenesid jaanuaris ligikaudu 2 % ja veebruaris 8 %. Vääringu edasine devalveerimine tekitaks probleeme pangandussektorile ja varade kvaliteet halveneks kiiresti. Pangandussektoris on vaja teostada varade kvaliteedi põhjalik läbivaatamine. Lisaks lühiajalistele riskidele on Ukraina pangandussektoril mõned struktuurilised nõrkused, millele keskendutakse tõenäoliselt reformikavas, mida toetatakse kavandatava IMFi rahastamiskokkuleppe kaudu. Pangandussektoris on panga järelevalves ja äriühingu üldjuhtimises ilmseid puudusi, samuti ei ole kaitstud võlausaldajate õigused.

Lisaks vajadusele restruktureerida ja tugevdada pangandussüsteemi on oluline tõsta struktuurireformide raames kommunaalteenuste tariife, mis praegu oluliselt mõjutavad eelarvepuudujääki,, ja tugevdada samal ajal sotsiaalset turvavõrgustikku, võidelda korruptsiooniga ja mitte ainult maksu- ja tollivaldkonnas, toetada erasektori arengut ja parandada ettevõtluskeskkonda investeeringute, sealhulgas välismaiste otseinvesteeringute soodustamiseks.

Eespool esitatud näitajate põhjal on Ukrainal vaja 2014. ja 2015. aastal katta märkimisväärne vajadus välisrahastuse järele, mis kajastab eelkõige ikka veel olulist jooksevkonto puudujääki, suuri välisvõla tagasimakse kohustusi ning vajadust taastada piisavad välisvaluutareservid. Erakapitali sissevool välismaiste otseinvesteeringute või eralaenude vormis jääb äärmiselt väikeseks. Lähinädalatel peaksid Ukraina ametiasutuste ja IMFi vahel toimuvate tehniliste arutelude tulemusel saama kättesaadavaks eelprognoosid Ukraina välisrahastuse vajaduse kohta. Juba praegu eeldatakse, et vajaduste katmiseks ja reformide edukaks läbiviimiseks on vaja laiemat rahvusvahelist toetust. Kavandatud ELi makromajanduslik finantsabi aitaks katta osa välisrahastamise vajadusest aastateks 2014–2015.

· Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsus 2002/639/EÜ Ukrainale täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta[1].

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2010. aasta juuli otsus nr 646/2010/EL Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmise kohta[2].

· Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

ELi soovib luua Ukrainaga üha tihedamad suhted, mis lähevad kaugemale tavapärasest kahepoolsest koostööst, hõlmates järk-järgulist poliitilist lähenemist ja majanduslikku integreerimist. Ukraina on oluline riik nii Euroopa Naabruspoliitika kui ka idapartnerluse raames. EL allkirjastas Ukrainaga 1998. aastal partnerlus- ja koostöölepingu, milles on sätestatud koostöö kõikides reformi põhivaldkondades ja see leping on jätkuvalt suhete õiguslik alus. Suhteid tugevdati novembris 2009, mil Ukraina ministrite kabinet võttis vastu ELi-Ukraina assotsieerimiskava, mida ajakohastati 2011. aastal (ELi–Ukraina koostöönõukogu kinnitas selle 2013. aasta juunis) ning mis valmistab ette ja aitab kaasa uue assotsieerimislepingu jõustumisele, mille üle peeti läbirääkimisi ajavahemikus 2007–2011 ja mis parafeeriti 2012. aastal ning allkirjastatakse lähiajal.

Majandussidemed ELiga on olulised. EL on Ukraina kõige olulisemate kaubanduspartnerite seas ja hõlmab ligikaudu kolmandiku Ukraina väliskaubandusest. 2012. aastal oli EList pärit impordi maht 23,8 miljardit eurot ja ekspordi maht 14,6 miljardit eurot. Ukraina sõltub EList suurel määral ka seoses välismaiste otseinvesteeringute ja muude finantsvoogudega. EL lõpetas 2011. aastal assotsieerimislepingu raames Ukrainaga läbirääkimised põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomise üle, eesmärgiga võimaldada Ukrainale täielik juurdepääs ELi ühtsele turule. Komisjon võttis 11. märtsil 2014 vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Ukraina ekspordile kehtestatud tollimaksude ajutise kaotamise kohta (COM 2014/166). Kavandatud meetmed, mille kaasseadusandjad peaksid lähikuudel vastu võtma, rakendatakse viivitamatult ja nende rakendamine lõpetatakse novembris 2014, mil algab põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna ajutine kohaldamine.

ELi makromajanduslik finantsabi täiendaks kokkuvõttes 1,565 miljardi euro suurust toetust, mis antakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi, naabruspoliitika rahastamisvahendi, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi ning ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarverea raames. ELi makromajanduslik finantsabi, mis toetab asjakohase makromajanduspoliitika raamistiku ja struktuurireformide vastuvõtmist Ukraina ametiasutuste poolt, suurendaks ELi osalemise lisandväärtust, tõhustades ELi üldisi meetmeid, sealhulgas muude finantsinstrumentide abil.

Lähiajal saab Ukraina üleminek olema väga raske ning poliitilise ja majandusliku krahhi oht jääb. Samas võttis uus valitsus avalikult kohustuse astuda märkimisväärseid samme poliitiliste ja majanduslike reformide suunas, mille eesmärk on ohjeldada korruptsiooni ning tugevdada institutsioone ja mehhanisme, sealhulgas õigusriigi põhimõtteid. Riik plaanib viia ellu ka majandusreformide kava, millega pandaks alus jätkusuutliku majanduskasvu mudelile.

Kavandatud makromajanduslik finantsabi on kooskõlas ELi valmisolekuga toetada Ukraina majanduslikku ja poliitilist üleminekut. See on ka kooskõlas põhimõtetega, mis reguleerivad makromajandusliku finantsabi kasutamist, sealhulgas erakorraline olukord, poliitilised eeltingimused, vastastikune täiendavus, tingimuslikkus ja finantsdistsipliin. Praegune tegevus toimub väga erilistes ja pakilistes tingimustes.

Komisjon jätkab makromajandusliku finantsabi andmise ajal kõnealuste kriteeriumide täitmise jälgimist ja hindamist. Poliitiliste eeltingimuste hindamisel teevad komisjoni talitused tihedat koostööd Euroopa välisteenistusega.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA TOIMUNUD KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

· Konsulteerimine huvitatud isikutega

Makromajanduslik finantsabi on osa Ukraina majanduse stabiliseerimiseks antavast rahvusvahelisest abist. Käesoleva makromajanduslikku finantsabi käsitleva ettepaneku koostamisel konsulteerisid komisjoni talitused Rahvusvahelise Valuutafondiga, kes kehtestab praegu mahukaid rahastamisprogramme, ning muid mitme- ja kahepoolseid rahastajaid ja võlausaldajaid. Samuti on komisjon olnud pidevalt ühenduses Ukraina ametiasutustega.

· Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Kiireloomulise heakskiitmise vajadusest tingituna koostab komisjon välisnõustajate abiga 2014. aasta aprillis ja mais Ukraina riigi raharingluse ja halduskorra kvaliteeti ja usaldusväärsust käsitleva tegevushinnangu.

· Mõju hindamine

Makromajanduslik finantsabi ning sellega seotud majanduslik kohandamisprogramm aitavad Ukrainal leevendada vahetu maksejõuetuse ja majanduskrahhi riski, kattes lühiajalisi rahastamisvajadusi ja toetades samal ajal poliitikameetmeid, mille eesmärk on tugevdada maksebilanssi ja eelarvepositsiooni ning edendada jätkusuutlikku majanduskasvu. Programmiga seotud tingimuste täitmine aitab parandada riigi rahanduse juhtimise tõhusust ja läbipaistvust; soodustada eelarvereforme kommunaalteenuste toetamise ja muude kulutuste vähendamiseks; toetada praegu sotsiaalse turvavõrgu tugevdamiseks tehtavaid püüdlusi; tugevdada finantssektori juhtimist ja järelevalvet; tugevdada korruptsioonivastaseid meetmeid, mis suurendab riigi tulusid, ning hõlbustada kaubandust ja investeeringuid reguleerivat raamistikku parandavate meetmete vastuvõtmist.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

· Kavandatud meetmete kokkuvõte

Euroopa Liit annab Ukrainale keskmise tähtajaga laenuna makromajanduslikku finantsabi maksimaalses kogusummas üks miljard eurot. Abi aitab katta Ukraina vajadust välisrahastuse järele 2014. aastal.

Abi makstakse välja ühe või kahe osamaksena ning see sõltub IMFiga sõlmitud rahastamiskokkuleppest ja konkreetsete struktuurireformimeetmete rakendamisest Ukrainas, milles komisjon lepib ELi nimel Ukrainaga kokku vastastikuse mõistmise memorandumis. Vastastikuse mõistmise memorandum valmistatakse ette koostöös IMFi ja Maailmapangaga. Pidades silmas Ukraina äärmist vajadust rakendada ranget makromajanduslikku poliitikat ja julgeid reforme, ei peeta asjakohaseks rakendada uut programmi konkreetsete tingimusteta. Selles kontekstis eelistatakse maksta abi välja kahe osamaksena, kusjuures esimene osamakse sõltub IMFiga sõlmitud rahastamiskokkuleppest ja teine osamakse kokkulepitud tingimuste täitmisest. Kahe osamakse vahele jääb vähemalt kolm kuud. Esimene osamakse (tõenäoliselt 500 miljonit eurot) tehakse eeldatavasti 2014. aasta juunis ja teine osamakse käesoleva aasta sügisel. Kui komisjon siiski otsustab, et rahastamisvajaduse pakilisust arvestades tuleb abi anda ühe maksena, seab komisjon selle eeltingimuseks kriitilist laadi eelnevate meetmete võtmise.

Komisjon keskendub abi väljamaksmise tingimuste ja eelnevalt võetavate meetmete nimekirja ettevalmistamisel struktuurireformidele, mille eesmärk on parandada üldist makromajanduslikku juhtimist ja jätkusuutlikuks majanduskasvuks vajalikke tingimusi (nt läbipaistvuse ja tõhususe tagamine riigi rahanduse juhtimises, eelarvereformid, finantssektori juhtimine ja järelevalve, sotsiaalset turvavõrgustikku tugevdavad reformid ning kaubandust ja investeeringuid reguleerivat raamistikku parandavad reformid).

Abi andmist korraldab komisjon. Vastavalt finantsmäärusele kohaldatakse erisätteid pettuste ja muude eeskirjade eiramise ärahoidmiseks.

Otsus anda kogu makromajanduslik abi laenudena tuleneb Ukraina arengutasemest (sissetulek inimese kohta) ja võlanäitajatest. See on kooskõlas käsitlusega, mida kohaldavad Ukraina suhtes Maailmapank ja IMF. Ukraina ei ole kõlblik sooduskrediidi saamiseks Rahvusvaheliselt Arenguassotsiatsioonilt ega IMFilt.

· Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 213. Pidades silmas asjaolu, et kui parlament ja nõukogu võtaksid otsuse vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 212, ei oleks võimalik hakata andma kavandatud abi 2014. aasta esimesel poolel ja seega ei saaks rahuldada Ukraina pakilisi rahastamisvajadusi, on põhjendatud ELi toimimise lepingu artikli 213 kasutamine, milles on sätestatud otsuse vastuvõtmine nõukogu poolt.

· Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek ei kuulu ELi ainupädevuse valdkondade hulka. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamisel lähtutakse tõdemusest, et liikmesriigid eraldi ei suuda Ukraina lühiajalist makromajanduslikku stabiilsust täielikult tagada, mistõttu on see eesmärk paremini saavutatav ELi tasandil. Selle peamiseks põhjuseks on riikide eelarvevõimaluste piiratus ning vajadus antavat abi mastaabiefekti ja tulemuslikkuse saavutamiseks piisavalt koordineerida.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas: ettepanek ei lähe lühiajalise makromajandusliku stabiilsuse saavutamiseks vajalikust kaugemale, leevendades võimalikku maksejõuetuse riski.

Ukraina 2014. ja 2015. aasta välisrahastamise vajadusi silmas pidades katab antav abi suhteliselt väikese osa vajadustest. Kahepoolsetelt ja mitmepoolsetelt rahastajatelt ning võlausaldajatelt Ukrainale lubatud abi silmas pidades käsitatakse seda ELi jaoks kohase koormusena.

· Vastastikune täiendavus

Kavandatav makromajanduslik finantsabi täiendab muude mitme- ja kahepoolsete rahastajate ja võlausaldajate kavandatavat abi IMFi rahastatud majandusprogrammi raames. ELi makromajanduslik finantsabi täiendab ka ELi koostöövahendite (eelkõige Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi) raames eraldatud ja Euroopa Investeerimispanga antavaid ELi toetusi ja laene.

· Vahendi valik

Projektide finantseerimine või tehniline abi ei oleks nimetatud makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks sobiv ega piisav. Muude ELi vahenditega võrreldes on makromajandusliku finantsabi peamine eelis see, et selle abil saab leevendada vajadust välisrahastuse järele ning aidata luua stabiilset makromajanduslikku raamistikku, edendades muu hulgas maksebilansi ja eelarve jätkusuutlikkust, ning aidata ühtlasi luua sobivat raamistikku struktuurireformide jaoks. Kuna makromajanduslik finantsabi aitab ehitada üles asjakohast makromajandus- ja struktuuripoliitika raamistikku, võib see aidata suurendada ka ELi muude, kitsamini piiritletud eesmärgiga finantsinstrumentide abil Ukrainas rahastatavate meetmete tulemuslikkust.

4.           MÕJU EELARVELE

Kavandatud abi antakse laenuna ning seda tuleks rahastada laenutehinguga, mille ELi nimel teeb komisjon. Abiga seotud eelarvekulu koosneb väljamakstud summadest 9 % määraga eraldiste tegemisest ELi välistegevuse tagatisfondi; raha kantakse eelarverealt 01 03 06 („Maksed tagatisfondi”). Eeldades, et laen antakse 2014. aastal ning kooskõlas tagatisfondi mehhanismi reguleerivate eeskirjadega, tehakse eraldised 2016. aasta eelarvest.

5.           TÄIENDAV TEAVE

· Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel

Ettepanek sisaldab aegumisklauslit. Kavandatav makromajanduslik finantsabi oleks kättesaadav ühe aasta jooksul alates esimesest päevast pärast vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist, võimalusega seda tähtaega vajadusel pikendada.

2014/0104 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 213,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[3],

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Liidu (edaspidi „liit”) ja Ukraina vaheliste suhete alus on Euroopa naabruspoliitika (ENP) ja idapartnerlus. Liidu ja Ukraina vaheline partnerlus- ja koostööleping jõustus 1. märtsil 1998. Kahepoolset poliitilist dialoogi ja majanduskoostööd on täiendavalt arendatud 23. novembril 2009 vastu võetud ELi-Ukraina assotsieerimiskava raames. Uue assotsieerimiskava, sealhulgas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna üle peeti läbirääkimisi ajavahemikus 2007–2011 ja see parafeeriti 2012. aastal. 21. novembril 2013 võttis Ukraina ministrite kabinet vastu otsuse peatada ettevalmistused assotsieerimislepingu allkirjastamiseks. Pärast valitsuse tagasiastumist 2014. aasta veebruaris kinnitas uus Ukraina valitsus soovi sõlmida lähiajal assotsieerimisleping. 6. märtsil 2014 kinnitas Euroopa Ülemkogu oma avalduses Ukraina kohta, et kohustub peatselt alla kirjutama kõikidele assotsieerimislepingu poliitilistele peatükkidele ja võtma ühepoolselt meetmed, mis võimaldavad Ukrainal saada märkimisväärset kasu põhjalikust ja laiaulatuslikust vabakaubanduspiirkonnast. Komisjon võttis 11. märtsil 2014 vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määruse kohta.

(2)       Praegune poliitiline kriis kahjustab oluliselt Ukraina niigi ebakindlat majandus- ja finantsstabiilsust. Ukraina maksebilanss ja eelarveseisund on hetkel väga nõrgad ja nõrgenevad kiiresti veelgi, samal ajal kui majandus on taas languses. Olukord halveneb veelgi, sest Venemaa külmutas 15 miljardi suuruse abipaketi ning 2014. aasta aprillis lõpetab Gazprom alandatud hinnaga gaasi müümise Ukrainale. Sellises olukorras on lähitulevikus tõsine oht, et Ukraina ei suuda oma kohustusi täita.

(3)       Pärast valitsuse tagasiastumist nimetas parlament vastavalt 22. ja 27. veebruaril 2014 ametisse ajutise presidendi ja uue valitsuse. Hoolimata 2004. aasta põhiseaduse taaskehtestamisest ja presidendivalimiste väljakuulutamisest 25. maiks 2014, ei ole Ukraina poliitilist stabiilsust saavutanud, sest Venemaa Föderatsioon rikkus hiljuti Ukraina sõltumatust ja territoriaalset terviklikust.

(4)       Selle taustal vajab Ukraina rahvusvahelistelt rahastajatelt ja võlausaldajatelt kiiresti finantsabi. Võttes arvesse, et kui parlament ja nõukogu võtaksid seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu otsuse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 212, ei oleks võimalik anda Ukrainale 2014. aasta esimesel poolel liidu makromajanduslikku finantsabi ega rahuldada Ukraina pakilisi rahastamisvajadusi, ning seega on põhjendatud liidu makromajandusliku finantsabi andmine ELi toimimise lepingu artikli 213 kohase nõukogu otsusega.

(5)       Abi pakilisus on seotud Ukraina kohese rahastamisvajadusega lisaks vahenditele, mida annavad muud rahvusvahelised finantsasutused ja kahepoolsed rahastajad, ning lisaks liidu makromajanduslikule finantsabile, mis on ette nähtud nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsusega 2002/639/EÜ Ukrainale täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta[4] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2010. aasta juuli otsusega nr 646/2010/EL Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmise kohta[5].

(6)       Ukraina praeguse kriisi puhul on ELi toimimise lepingu artikli 213 kohase kiirendatud menetluse erakorraline kasutamine põhjendatud. Otsus anda Ukrainale makromajandusliku finantsabi ei piira makromajandusliku finantsabi andmist tulevikus.

(7)       Ukraina valitsuse tagasiastumisest saadik on liit väljendanud mitmel korral valmisolekut toetada Ukraina uut valitsust olukorra stabiliseerimisel ja reformide läbiviimisel. Liit on väljendanud ka valmisolekut toetada täielikult rahvusvahelise kogukonna ja rahvusvaheliste finantsasutuste, eelkõige IMFi jõupingutusi seoses Ukraina pakilisi vajadusi rahuldava rahvusvahelise abipaketiga, mille aluseks on selge pühendumine reformidele. Liidu rahaline toetus Ukrainale on kooskõlas Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames sätestatud liidu poliitikaga.

(8)       Liidu antav makromajanduslik finantsabi peaks olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi toetust, mille eesmärk on toetada abisaaja jätkusuutliku välisrahastamise taastamist ja millega peaks kaasnema sellise poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmaks maksebilansi olukorra lühiajaliseks parandamiseks võetavaid tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid.

(9)       Ukraina ametiasutused ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) lepivad eeldatavalt peagi kokku majandusprogrammis, mida toetab IMFi rahastamiskokkulepe.

(10)     Ukraina järsult halvenenud maksebilansi olukorda silmas pidades teatas Euroopa Komisjon 5. märtsil 2014 abipaketi koostamisest, mis hõlmab kavandatud makromajanduslikku finantsabi. Erakorraline Euroopa Ülemkogu kiitis paketi heaks 6. märtsil. Pakett hõlmab finantsabi 11 miljardi euro ulatuses ajavahemikul 2014–2020, sealhulgas kokku kuni 1,565 miljardit eurot toetustena, mis antakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi, naabruspoliitika rahastamisvahendi, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarverea raames. Nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsusega 2002/639/EÜ Ukrainale täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta[6] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta otsusega nr 646/2010/EL Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmise kohta[7] ette nähtud liidu makromajanduslikku finantsabi saab anda niipea, kui IMFi programm on kehtestatud.

(11)     Arvestades, et Euroopa naabruspoliitika hõlmab Ukrainat, on tal õigus saada liidu makromajanduslikku finantsabi.

(12)     Pidades silmas asjaolu, et Ukraina järsult suurenev vajadus välisrahastuse järele on eeldatavalt palju suurem IMFi ja muude mitmepoolsete institutsioonide antavatest vahenditest, on praeguses erandlikus olukorras asjakohane anda Ukrainale liidu makromajanduslikku finantsabi ja vastata seega riigi taotlusele toetada Ukraina majanduse stabiliseerimist. Liidu makromajanduslik finantsabi toetaks Ukraina majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformide kava, täiendades IMFi rahastamisvahendeid.

(13)     Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada jätkusuutliku välisrahastamise taastamist Ukrainas, toetades seeläbi Ukraina majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

(14)     Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks Ukraina täiendav vajadus välisrahastuse järele ning võetakse arvesse Ukraina suutlikkust end rahastada omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja ressursse. Makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse samuti arvesse vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, Ukrainas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu osalemisega saavutatavat lisandväärtust.

(15)     Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi oleks õiguslikult ja olemuslikult kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muu asjaomase poliitikaga.

(16)     Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Ukraina suhtes. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peaksid tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd, et kooskõlastada liidu välispoliitikat ja tagada selle järjepidevus.

(17)     Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama Ukraina pühendumist liiduga ühistele väärtustele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõtte järgimisele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, säästvale arengule ja vaesuse vähendamisele, ning ka tema pühendumist avatud, eeskirju järgiva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.

(18)     Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimuseks peaks olema see, et Ukraina järgib tõhusaid demokraatlikke mehhanisme, nagu parlamentaarne mitmeparteisüsteem ja õigusriigi põhimõte, ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks peaksid liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsed eesmärgid suurendama Ukrainas riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustusi ning soodustama jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisele ja eelarve konsolideerimisele suunatud struktuurireforme. Komisjon peaks korrapäraselt jälgima nii eeltingimuste täitmist kui ka kõnealuste eesmärkide saavutamist.

(19)     Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Ukraina võtma asjakohased meetmed kõnealuse abiga seotud pettuste, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks. Lisaks tuleks sätestada, et komisjon teeb kontrolle ja Euroopa Kontrollikoda teostab auditeid.

(20)     Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata eelarvepädevate institutsioonide volitusi.

(21)     Makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.

(22)     Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks, et Euroopa Parlament ja nõukogu suudaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid abiga seotud suundumustest korrapäraselt teavitama ning edastama neile asjakohased dokumendid.

(23)     Et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks rakendamisvolitused anda komisjonile. Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 182/2011,[8]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.         Liit eraldab Ukrainale maksimaalselt üks miljard eurot makromajanduslikku finantsabi (edaspidi „liidu makromajanduslik finantsabi”), et toetada Ukraina majanduse stabiliseerimist ja reforme. Abi aitab katta Ukraina maksebilansi vajadusi, mis on kindlaks tehtud IMFi toetatud valitsuse majandusprogrammis.

2.         Kogu liidu makromajanduslik finantsabi antakse Ukrainale laenudena. Komisjoni volitatakse laenama liidu nimel vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt ja laenama need edasi Ukrainale. Laenude maksimaalne tähtaeg on 15 aastat.

3.         Liidu makromajandusliku finantsabi andmist korraldab komisjon kooskõlas IMFi ja Ukraina vahel sõlmitud kokkulepete või ühiste arusaamadega ning Euroopa naabruspoliitika raames ELi-Ukraina assotsieerimiskavas sätestatud majandusreformide peamiste põhimõtete ja eesmärkidega. Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu liidu makromajandusliku finantsabiga, sh abi väljamaksetega seotud suundumustest ning esitab nendele institutsioonidele õigel ajal asjakohased dokumendid.

4.         Liidu makromajanduslikku finantsabi on võimalik saada ühe aasta jooksul alates esimesest päevast pärast artikli 3 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist. Finantsabi andmise perioodi võib komisjoni ettepaneku põhjal nõukogu otsusega pikendada.

5.         Kui Ukraina rahastamisvajadus väheneb liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil olulisel määral võrreldes algsete prognoosidega, vähendab komisjon antava abi summat või peatab või tühistab abi andmise, kasutades artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust.

Artikkel 2

1.         Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et Ukraina järgib tõhusaid demokraatlikke mehhanisme, nagu parlamentaarne mitmeparteisüsteem ja õigusriigi põhimõte, ning tagab inimõiguste austamise. Komisjon jälgib kõnealuse eeltingimuse täitmist kogu liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodi jooksul. Käesolevat artiklit kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL[9].

Artikkel 3

1.         Komisjon lepib vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele Ukraina ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks olevad ning sõnaselgelt määratletud majanduspoliitilised ja finantstingimused, mis keskenduvad struktuurireformidele ja riigi rahanduse usaldusväärsusele ning mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis, mis hõlmab muu hulgas kõnealuste tingimuste täitmise ajakava. Vastastikuse mõistmise memorandumis kindlaks määratud majanduspoliitilised ja finantstingimused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 3 osutatud kokkulepete ja ühiste arusaamadega, sealhulgas Ukraina poolt IMFi toetusel rakendatavate makromajanduslike kohandamis- ja struktuurireformiprogrammidega.

2.         Nende tingimuste eesmärk on eelkõige suurendada Ukraina riigi rahanduse juhtimise süsteemide, sealhulgas liidu makromajandusliku finantsabi kasutamise tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustusi. Poliitikameetmete väljatöötamisel tuleb nõuetekohaselt arvestada ka turgude vastastikusel avamisel tehtavaid edusamme, eeskirjadel põhineva ja õiglase kaubanduse arengut ning liidu välispoliitika muid prioriteete. Kõnealuste eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude üle teeb komisjon korrapärast järelevalvet.

3.         Liidu makromajandusliku finantsabi üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Ukraina ametiasutused.

4.         Komisjon kontrollib korrapäraselt, et artikli 4 lõikes 3 osutatud tingimused oleksid jätkuvalt täidetud, sealhulgas kontrollib komisjon Ukraina majanduspoliitika sobivust liidu makromajandusliku finantsabi eesmärkidega. Seejuures teeb komisjon tihedat koostööd IMFi ja Maailmapanga ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Artikkel 4

1.         Komisjon eraldab liidu makromajanduslikku finantsabi lõikes 3 sätestatud tingimuste kohaselt ühe või kahe laenumaksena. Iga osamakse suurus määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.

2.         Liidu makromajanduslik finantsabi tuleks vajaduse korral eraldada vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 480/2009[10].

3.         Komisjon teeb otsuse osamaksed välja maksta kõikide järgmiste tingimuste täitmise korral:

(a)        artiklis 2 sätestatud eeltingimus;

 (b)       sellise poliitilise programmi jätkuv ja rahuldav elluviimine, mis hõlmab tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid, mida toetab IMFi mitte-ennetav krediidikokkulepe. Maksete tegemine algab niipea, kui IMFi programm on kehtestatud.

(c)        vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste täitmine teatava ajavahemiku jooksul.

Juhul, kui nähakse ette teine osamakse, tehakse see kõige varem kolm kuud pärast esimese osamakse tegemist.

4.         Kui lõikes 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud, peatab või tühistab komisjon ajutiselt liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksed. Sellisel juhul esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule peatamise või tühistamise põhjendused.

5.         Liidu makromajanduslik finantsabi makstakse välja Ukraina riigipangale.

Artikkel 5

1.         Liidu makromajandusliku finantsabiga seotud laenuvõtmis- ja laenuandmistehingud tehakse eurodes ühe ja sama väärtuspäeva kursiga ning nende puhul ei kohaldata liidu suhtes laenutähtaegade muutmist ning nendest ei tulene liidule valuuta- ja intressimäärariski ega mingeid muid kommertsriske.

2.         Kui asjaolud seda võimaldavad ning kui Ukraina seda taotleb, võib komisjon võtta vajalikke meetmeid, et tagada laenulepingu tingimustesse varasema tagasimaksmise klausli lisamine ning vastava klausli lisamine ka laenuvõtmistehingute tingimustesse.

3.         Kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandamist ning kui Ukraina seda taotleb, võib komisjon otsustada esialgse laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või asjaomased finantstingimused ümber korraldada. Refinantseerimine või ümberkorraldamine toimub kooskõlas lõigetega 1 ja 4 ega põhjusta asjaomase laenu kestuse pikenemist ega refinantseerimise või ümberkorraldamise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.

4.         Ukraina kannab kõik liidu kulud seoses käesoleva otsuse alusel laenu võtmise ja andmise tehingutega.

5.         Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingute arengust.

Artikkel 6

1.         Liidu makromajanduslikku finantsabi rakendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012[11] ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012[12].

2.         Liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel kasutatakse otsest haldamist.

3.         Ukraina ametiasutustega sõlmitavad vastastikuse mõistmise memorandum ja laenuleping sisaldavad sätteid, millega:

(a)        tagatakse, et Ukraina kontrollib korrapäraselt liidu eelarvest eraldatud vahendite nõuetekohast kasutamist, võtab asjakohaseid meetmeid rikkumiste ja pettuste ärahoidmiseks ning vajaduse korral ka õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi kõik käesoleva otsuse alusel antud ebaseaduslikult omastatud rahalised vahendid;

(b)        tagatakse liidu finantshuvide kaitse ning eelkõige kehtestatakse konkreetsed meetmed liidu makromajanduslikku finantsabi mõjutavate pettuste, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks, tehes seda vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95,[13] nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96[14] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013;[15]

(c)        antakse komisjonile, sealhulgas Euroopa Pettustevastasele Ametile, või tema esindajatele sõnaselged volitused kontrollimiste, sealhulgas kohapealsete kontrollide ja uurimiste läbiviimiseks;

(d)       antakse komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale sõnaselgelt õigus teostada liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodil ja selle järel auditeid, sealhulgas dokumentide auditeid ja kohapealseid auditeid, nagu näiteks tegevuse hindamine;

(e)        tagatakse, et liidul on õigus nõuda laenu ennetähtaegset tasumist, kui on kindlaks tehtud, et Ukraina on liidu makromajandusliku finantsabi haldamise kontekstis olnud seotud mis tahes pettuse või korruptsioonijuhtumiga või mõne muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

4.         Liidu makromajandusliku finantsabi rakendamise ajal korraldab komisjon tegevuse hindamisi, et kontrollida Ukraina finantskorra, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust, kui see on abi andmise seisukohast oluline.

Artikkel 7

1.         Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.         Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 8

1.         Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal ja hinnangu sellele. Aruandes

(a)        analüüsitakse liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel tehtud edusamme;

(b)        hinnatakse Ukraina majanduslikku olukorda ja väljavaateid ning edusamme, mida on tehtud artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitikameetmete rakendamisel;

(c)        näidatakse, et vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised tingimused, Ukraina jooksvad majandus- ja eelarvetulemused ning komisjoni otsus teha liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksed on üksteisega seotud.

2.         Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kaks aastat pärast artikli 1 lõikes 4 osutatud abiperioodi lõppemist järelhindamise aruande, milles hinnatakse liidu makromajandusliku finantsabi tulemusi ja tõhusust ning seda, mil määral on liidu makromajanduslik finantsabi aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 9

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, mille mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Makromajanduslik finantsabi Ukraina Vabariigile

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[16]

Poliitikavaldkond:    Jaotis 01 – Majandus- ja rahandusvaldkond

Tegevus:        03 – Rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

„Suurendada heaolu ka väljaspool ELi”

Peamised valdkonnad, millega on seotud majanduse ja rahanduse peadirektoraadi tegevus:

1. Euroopa naabruspoliitika rakendamise edendamine, süvendades majandusanalüüse ja tugevdades poliitikadialoogi ja nõuandeid tegevuskavade majandusaspektide kohta.

2. Koostöös rahvusvaheliste finantseerimisasutustega kolmandatele partnerriikidele antava makromajandusliku finantsabi arendamine, seire ja rakendamine.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1: „Makromajandusliku finantsabi andmine kolmandatele riikidele, et aidata lahendada nende maksebilansi probleeme ja taastada välisvõla jätkusuutlikkuse tase”.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile: rahvusvahelised majandus- ja finantssuhted, ülemaailmne valitsemine.

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Kavandatud abi seisneb ELi kuni 1 miljardi euro suuruses laenus Ukraina Vabariigile (edaspidi „Ukraina”), et aidata muuta Ukraina maksebilanss jätkusuutlikumaks. Abi aitab riigil ületada majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, millega tal on tulnud tegeleda riigisiseste ja piirkondlike rahutuste tagajärjel. Samuti edendab see struktuurireforme, mille abil toetatakse jätkusuutlikku majanduskasvu ja parandatakse riigi rahanduse juhtimist.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Ametiasutused peavad andma komisjoni talitustele korrapäraselt aru mitme näitaja kohta ning esitama enne abi andmist põhjaliku aruande selle kohta, kas nende tegevus vastab kokkulepitud poliitikatingimustele.

Komisjoni talitused jätkavad Ukraina rahanduse juhtimise jälgimist ka pärast käesoleva ettepaneku ettevalmistamise käigus korraldatud raharingluse ja halduskorra hindamist. ELi delegatsioon Ukrainas esitab abi jälgimise seisukohast olulistel teemadel korrapäraselt aruandeid. Komisjoni talitused suhtlevad tihedalt IMFi ja Maailmapangaga, et saada osa nende kogemustest seoses käimasoleva tegevusega Ukrainas.

Kavandatud seadusandliku otsuse ettepanekuga on ette nähtud iga-aastase aruande esitamine nõukogule ja Euroopa Parlamendile, mis hõlmab hinnangut abi andmise rakendamise kohta. Kahe aasta jooksul pärast rakendusaja lõppu teostatakse abi sõltumatu järelhindamine.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Abi väljamaksed sõltuvad Ukraina ja IMFi vahel edaspidi sõlmitava rahastamiskokkuleppe rahuldavast rakendamisest. Lisaks lepib komisjon Ukraina ametiasutustega kokku konkreetsetes poliitikatingimustes, mis loetletakse vastastikuse mõistmise memorandumis.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Aidates riigil riigisisestest ja piirkondlikest rahutustest tingitud majandusvapustustest üle saada, toetab kavandatud makromajanduslik finantsabi riigis makromajandusliku stabiilsuse ja majandusreformide edendamist. Täiendades rahvusvaheliste finantseerimisasutuste, ELi ja teiste rahastajate eraldatud vahendeid, aitab see parandada kriisi järel rahvusvaheliste rahastajate kogukonna kokkulepitud finantstoetuse paketi üldist tulemuslikkust.

Ühtlasi tugevdab kavandatud programm valitsuse jõupingutusi reformide elluviimisel ja püüdlusi tihendada sidemeid ELiga. Seda aitab muu hulgas saavutada abi väljamaksmiseks asjakohaste tingimuste seadmine. Laiemas kontekstis annab programm piirkonna teistele riikidele signaali selle kohta, et EL on valmis majanduslikult raskel ajal toetama selliseid riike, kes on selgelt alustanud poliitiliste reformide elluviimist.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Alates 2004. aastast on makromajandusliku finantsabi andmise kohta teostatud kokku 15 järelhindamist. Kõnealuste hindamiste järelduste kohaselt aitab makromajandusliku finantsabi andmine parandada abisaava riigi maksebilansi jätkusuutlikkust, makromajanduslikku stabiilsust ja struktuurireformide elluviimist, kuigi mõnikord on selle mõju tagasihoidlik ja kaudne. Enamikul juhtudel on makromajandusliku finantsabi andmisel positiivne mõju abisaavate riikide maksebilansile ning see on aidanud leevendada survet nende eelarvele. Ühtlasi on see kaasa toonud mõnevõrra suurema majanduskasvu.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

EL on üks Ukraina peamisi rahastajaid. Ajavahemikul 2014–2020 on EL andnud oma korrapärase koostöö raames 1,565 miljoni euro ulatuses toetusi Ukraina poliitilisele ja majanduslikule reformikavale.

Muude ELi vahenditega võrreldes on makromajandusliku finantsabi peamine eelis selle kiire rakendamine, et leevendada Ukraina vajadust välisrahastuse järele ning aidata luua stabiilset makromajanduslikku raamistikku, edendades sealhulgas maksebilansi ja eelarve jätkusuutlikkust, ning aidata ühtlasi luua sobivat raamistikku struktuurireformide jaoks. Makromajandusliku finantsabi raames ei anta korrapärast finantsabi ega toetata abisaavate riikide majanduslikku ega sotsiaalset arengut. Makromajandusliku finantsabi andmine tuleb lõpetada kohe, kui riigi rahanduse välispositsioon on taas jätkusuutlik.

Makromajanduslik finantsabi peaks ühtlasi täiendama rahvusvaheliste finantseerimisasutuste kavandatud meetmeid, eelkõige IMFi ning Maailmapanga arengupoliitika laenudega toetatavat kohanemis- ja reformiprogrammi.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– X  Ettepaneku/algatuse kehtivusaeg on üks aasta alates vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumisest, nagu on sätestatud otsuse artikli 1 lõikes 4

– X  Finantsmõju avaldub aastatel 2014–2016

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[17]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Kõnealune abi on makromajanduslikku laadi ning kooskõlas IMFi toetatava majandusprogrammiga. Komisjoni talitused lähtuvad meetmete üle järelevalve teostamisel IMFi rahastamiskokkuleppe rakendamisel tehtud edusammudest ja Ukraina ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitavate konkreetsete reformimeetmete elluviimisest (vt ka punkt 1.4.4).

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

Kavandatud makromajandusliku finantsabi juures on väärkasutuse, sisepoliitiline ja välispoliitiline oht.

Esineb oht, et kuna makromajanduslik finantsabi ei ole ette nähtud konkreetsete kulutuste tegemiseks, võidakse seda kasutada pettuse eesmärgil. Üldiselt on see oht seotud selliste teguritega nagu keskpanga ja rahandusministeeriumi juhtimissüsteemide kvaliteet ning sise- ja välisauditi suutlikkus.

Teine oluline oht seoses abi andmisega tuleneb majanduslikust ja poliitilisest ebakindlusest asjaomases piirkonnas, mis tuleneb eelkõige Venemaa provotseerimata rünnakust Ukraina sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Riigisiseselt on peamine oht seotud poliitiliste ja majandusreformide protsessi keerukusega. Rahvusvahelise kogukonna toetatavate stabiliseerimis- ja reformimeetmete, sealhulgas kavandatud makromajandusliku abi andmise täielikku rakendamist võib kahjustada ühiskondlik rahulolematus, mis võib viia rahutusteni.

Ohud võivad tuleneda ka Euroopa ja üleilmse majanduskeskkonna võimalikust halvenemisest.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetodid

Makromajandusliku finantsabi suhtes kohaldatakse kinnitamis-, kontrolli- ja auditeerimismenetlusi, mille eest vastutavad komisjon, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), ja Euroopa Kontrollikoda.

2.2.3.     Kontrollimisega seotud kulud ja tulud ning tõenäoline mittevastavuse tase

Komisjoni põhikulusid seoses kinnitamis- ja kontrollimeetoditega, aga ka enne abi andmist koostatava raharinglust ja halduskorda käsitleva tegevushinnanguga on kirjeldatud tabelis 3.2.1. Peale selle kaasnevad kulud seoses Euroopa Kontrollikoja ja OLAFi võimalike meetmetega. Tegevushinnang ei aita mitte üksnes hinnata rahaliste vahendite väärkasutamisega seotud riske, vaid pakub lisaeelisena kasulikku teavet riigi rahanduse juhtimise valdkonnas vajalike reformide kohta. Seoses tõenäolise mittevastavuse tasemega hinnatakse mittevastavuse ohtu (laenu tagasimaksmata jätmise või rahaliste vahendite väärkasutamise näol) väikeseks, tuginedes makromajandusliku finantsabi vahendi valdkonnas alates selle loomisest saadud kogemustele.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Pettuse eesmärgil abi kasutamise riskide maandamiseks võetakse mitu meedet.

Esiteks hõlmab Ukrainale antava makromajandusliku finantsabi kavandatud õiguslik alus pettuste vältimise meetmeid käsitlevat sätet. Kõnealuseid meetmeid kirjeldatakse täpsemalt vastastikuse mõistmise memorandumis ja laenulepingus, milles esitatakse mitu sätet kontrollimise, pettuste ärahoidmise, auditite ja rahaliste vahendite tagasinõudmise kohta pettuste või korruptsiooni korral. Peale selle nähakse ette, et abiga seotakse mitu konkreetset poliitikatingimust, peamiselt riigi rahanduse juhtimise valdkonnas, et tugevdada tõhusust, läbipaistvust ja aruandekohustust.

Teiseks koostavad komisjoni talitused koos nõuetekohaselt volitatud välisekspertidega Ukraina rahandusministeeriumi ja riigipanga raharingluse ning halduskorra kohta tegevushinnangu, et täita Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse nõudeid. Kõnealune läbivaatamine hõlmab selliseid valdkondi nagu juhtimisstruktuur ja -korraldus, rahaliste vahendite haldamine ja kontroll, IT-süsteemide turvalisus, sise- ja välisauditi valmidus ning keskpanga sõltumatus, ja selle põhjal otsustatakse, kas makromajandusliku finantsabi usaldusväärse finantsjuhtimise raamistik on Ukrainas piisavalt tulemuslik. Kõnealust hindamist arvesse võttes võib kokkuleppel riigi ametiasutustega kehtestada abisaajate rahaliste vahendite haldamise suhtes kohaldatavad erimehhanismid. Lisaks makstakse abi Ukraina riigipangas spetsiaalselt selleks loodud kontole.

Lõpuks kohaldatakse makromajandusliku finantsabi suhtes kinnitamis-, kontrolli- ja auditeerimismenetlusi, mille eest vastutavad komisjon, sealhulgas OLAF, ja Euroopa Kontrollikoda.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, mille mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

01 03 02: Makromajanduslik abi

01 03 06 – Maksed tagatisfondi

Järjestatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus…...….] || Liigendatud/ liigendamata ([18]) || EFTA riigid[19] || Kandidaatriigid[20] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

4 || 01 03 02 Makromajanduslik abi || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

4 || 01 03 06 Maksed tagatisfondi || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

01 03 06 – Euroopa Liidu tagatis ELi laenudele, mis on suunatud makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele. Makseid välistegevuse tagatisfondi tehakse vastavalt muudetud fondimäärusele. Nimetatud määruse kohaselt arvestatakse laene aasta lõpu seisuga väljamaksmata laenusumma järgi. Fondi makstav summa arvutatakse „n” aasta alguses sihtsumma ja fondi „n–1” aasta lõpu netovara vahena. Kõnealune makstav summa sisestatakse „n” aastal „n+1” aasta eelarveprojekti ja kantakse „n+1” aasta algul ühe maksena üle eelarverealt „Maksed tagatisfondi” (eelarverida 01 03 06). Seepärast võetakse sihtsummana „n–1” aasta lõpus fondi makstava summa arvutamisel arvesse 9 % väljamakstud summast (ehk maksimaalselt 90 miljonit eurot).

Laenu suhtes kohaldatavat eelarvetagatist kajastavat eelarvekirjet („p.m.”) rakendatakse ainult tagatise tegeliku realiseerimise korral. Eeldatakse, et eelarvetagatist ei realiseerita.

¨¨ Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: ei kohaldata.

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 4 || || || [Nimetus: EL kui ülemaailmne partner]

|| Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || KOKKU ||

|| Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || ||

|| Eelarverida 01 03 06 – Maksed tagatisfondi || Kulukohustused || (1a) || || || 90 || || 90 ||

|| Maksed || (2a) || || || 90 || || 90 ||

|| Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[21] (tegevushinnang ja järelhinnang) || || || || || ||

|| Eelarverida nr 01 03 02 || Kulukohustused || (3) || 0,1 || 0,2 || || || 0,30 ||

|| || Maksed || (3a) || 0,1 || 0,1 || 0,10 || || 0,30 ||

|| Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 0,1 || 0,2 || 90 || || 90,3 ||

|| Maksed || =2+2a +3 || 0,1 || 0,1 || 90,1 || || 90,3 ||

|| Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 0,1 || 0,2 || 90 || || 90,3 ||

|| || Maksed || (5) || 0,1 || 0,1 || 90,1 || || 90,3 ||

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 0,1 || 0,2 || 90 || || 90,3 ||

Maksed || (5) || 0,1 || 0,1 || 90,1 || || 90,3 ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 0,1 || 0,2 || 90 || || 90,3 ||

Maksed || =5+ 6 || 0,1 || 0,1 || 90,1 || || 90,3 ||

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || „Halduskulud”

|| || || || || ||

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || KOKKU

Ÿ Personalikulud || 0,528 || 0,132 || 0,066 || || 0,726

Ÿ Muud halduskulud || 0,028 || 0,012 || 0,004 || || 0,044

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,556 || 0,144 || 0,070 || || 0,770

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,556 || 0,144 || 0,070 || || 0,770

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 0,556 || 0,144 || 0,070 || || 0,770

Maksed || 0,556 || 0,144 || 0,70 || || 0,770

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || || || || || ||

||

|| || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 1[22] || || || || || || || || || || ||

|| || Aasta 2013 || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || ||

|| Väljundi liik || Nr || Kulu || Nr || Kulu || Nr || Kulu || Nr || Kulu || Nr || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

1. väljund || Tegevushinnang || || || 1 || 0,1 || || || || || || || 1 || 0,1

2. väljund || Järelhinnang || || || || || 1 || 0,2 || || || || || 1 || 0,2

3. väljund || Maksed tagatisfondi || || || || || || || 1 || 90 || || || 1 || 90

Erieesmärk nr 1 kokku || || || 1 || 0,1 || 1 || 0,2 || 1 || 90 || || || 3 || 90,3

KULUD KOKKU || || || 1 || 0,1 || 1 || 0,2 || 1 || 90 || || || 3 || 90,3

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| [23] || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || || ||

Personalikulud || || 0,528 || 0,132 || 0,066 || || || || || 0,726

Muud halduskulud || || 0,028 || 0,012 || 0,004 || || || || || 0,044

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || 0,556 || 0,144 || 0,070 || || || || || 0,770

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[24] välja jäävad kulud || || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || || ||

KOKKU || || 0,556 || 0,144 || 0,070 || || || || || 0,770

Haldusassigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

|| || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Ÿ Ametikohtade loeteluga ettenähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

01 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || || 4 || 1 || 0.5 || || || ||

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuvälised töötajad (täistööaja ekvivalendis: täistööajale taandatud töötajad)[25]

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || || || || || || || ||

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || || ||

XX 01 04 aa[26] || - peakorteris || || || || || || || ||

- delegatsioonides || || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustada) || || || || || || || ||

KOKKU || || 4 || 1 || 0.5 || || || ||

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadisiseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Direktoraadi D direktor: tegevuse juhtimine ja järelevalve, suhtlemine nõukogu ja parlamendiga otsuse vastuvõtmiseks ja vastastikuse mõistmise memorandumi heakskiitmiseks, läbirääkimiste pidamine Ukraina ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimiseks, aruannete läbivaatamine, lähetuste juhtimine ning tingimuste täitmisel tehtavate edusammude hindamine. Direktoraadi D üksuse juhataja/ D üksuse juhataja: direktori abistamine tegevuse juhtimisel, suhtlemine nõukogu ja parlamendiga otsuse vastuvõtmiseks ja vastastikuse mõistmise memorandumi heakskiitmiseks, läbirääkimiste pidamine (koos direktoraadiga L) Ukraina ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumi ja krediidikorralduse lepingu sõlmimiseks, aruannete läbivaatamine ja tingimuste täitmisel tehtavate edusammude hindamine. Osakonna ökonomistid, makromajandusliku abiprogrammi sektor (direktoraat D): otsuse ja vastastikuse mõistmise memorandumi ettevalmistamine, suhtlemine ametiasutuste ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, kontrollkäikude tegemine, komisjoni personali aruannete koostamine, komisjoni menetluste ettevalmistamine seoses abi haldamisega, suhtlemine välisekspertidega seoses tegevushinnangute ja järelhindamisega. Direktoraat L (üksused L4, L5 ja L6 direktori juhtimisel): krediidikorralduse lepingu ettevalmistamine, läbirääkimiste pidamine Ukraina ametiasutustega ja heakskiidu saamine vastutavatelt komisjoni talitustelt ning allkirjade saamine mõlemalt poolelt. Krediidikorralduse lepingu jõustumisejärgne kontroll. Komisjoni otsus(t)e ettevalmistamine laenutehingu(te) kohta, rahastamistaotlus(t)e esitamise järelevalve, pankade valimine, rahastamistehingute ettevalmistamine ja teostamine ning väljamaksete tegemine Ukrainale. Järelevalve teostamine laenu(de) tagastamise üle. Sellist tegevust käsitlevate aruannete koostamine.

Koosseisuvälised töötajad || ei kohaldata

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele          

X       Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

[1]               EÜT L 209, 6.8.2002, lk 22–23.

[2]               ELT L 189, 22.7.2010, lk 28.

[3]               ELT C […], […], lk […].

[4]               EÜT L 209, 6.8.2002, lk 22-23.

[5]               ELT L 189, 22.7.2010, lk 28.

[6]               EÜT L 209, 6.8.2002, lk 22–23.

[7]               ELT L 189, 22.7.2010, lk 28.

[8]              Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

[9]               Nõukogu otsus, 26. juuli 2010, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

[10]             Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009, 25. mai 2009, välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 10).

[11]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012 , mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

[12]             Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

[13]             Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 18. detsember 1995, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

[14]             Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

[15]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, 11. september 2013 , mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

[16]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB − tegevuspõhine eelarvestamine.

[17]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[18]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[19]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[20]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[21]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[22]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud „Erieesmärk/eesmärgid ...”

[23]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[24]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[25]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid. renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides;

[26]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read).