15.4.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 113/1

---

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

7. jaanuar 2014,

seoses ettepanekuga, mis käsitleb määrust finantsinstrumentide ja -lepingute puhul korraldatud näitajatena kasutatavate indeksite kohta

(CON/2014/2)

2014/C 113/01

Sissejuhatus ja õiguslik alus

18. oktoobril 2013 ja 28. oktoobril 2013 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt taotluse seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb finantsinstrumentide ja -lepingute puhul korraldatud näitajatena kasutatavaid indekseid (1) (edaspidi koos „ettepandud määrus”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määruse sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi kaasabi finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta elluviimisele, millele osutab lepingu artikli 127 lõige 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.   Ettepandud määruse eesmärk

1.1.   Ettepandud määrusega kehtestatakse ühine Euroopa Liidu õigusraamistik, mis reguleerib avaldatud indekseid, mida kasutatakse korraldatud näitajatena finantsinstrumentide ja -lepingute (näiteks hüpoteegikrediidilepingute) puhul, või investeerimisfondi tootluse mõõtmiseks, et tagada nende usaldusväärsus ja täpsus ning seeläbi edendada siseturu toimimist ning saavutada tarbijate ja investorite kaitse kõrge tase (2).

1.2.   Uus raamistik reguleerib kogu korraldatud näitajate kindlaksmääramise protsessi, alates noteeringute ja muude sisendandmete esitamisest turuosaliste poolt, korraldatud näitajate korraldamisest ja kontrollist kuni nende levitamise ja avaldamiseni. Eelkõige on ettepandud määruse eesmärgiks korraldatud näitajate usaldusväärsuse ja kindluse tagamine, turuosaliste poolt korraldatud näitajatega manipuleerimise ohu vähendamine ja korraldatud näitajate kindlaksmääramise protsessi läbipaistvuse suurendamine. Seda püütakse saavutada peamiselt korraldatud näitajatena kasutatavate indeksite sisendandmete kvaliteedi järelevalve ja esitamise metoodika tõhustamise (3) ning korraldatud näitajate korraldajate juhtimise ja kontrolli parandamise abil. Ettepaneku kohaselt on liidus asuvad korraldajad kohustatud taotlema oma riigi pädevalt asutuselt tegevusluba (4). Kuna korraldaja on korraldatud näitaja kindlaksmääramisel keskse tähtsusega ja kasutab sisendandmete korraldatud näitajaks tõlgendamisel kaalutlusõigust, peab korraldaja vastu võtma käitumisjuhendi ning tagama, et andmete esitamist ei mõjutaks mis tahes huvide konflikt (5). Komisjonil on õigus otsustada, millised liidus asuvad korraldatud näitajad on „olulised korraldatud näitajad”, ning koostada liidu tasandil oluliste korraldatud näitajate loetelu (6).

1.3.   Järelevalve ja jõustamise osas peavad liikmesriigid ettepandud määruse kohaselt määrama asjaomaste ülesannete eest vastutava(d) asutuse(d) (7) ning teavitama Euroopa Väärtpaberiturijärelevalvet nendest asutustest. Kuna olulistel korraldatud näitajatel on suurema tõenäosusega piiriülene mõju, peab korraldaja pädev asutus moodustama pädevate asutuste kolleegiumi, kuhu kuuluvad asjaomane asutus, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, sisendandmete esitajate pädevad asutused ja kohastel juhtudel muud pädevad asutused, ning kehtestama kolleegiumi raames kirjaliku korra, mis käsitleb muu hulgas asjaomasele pädevale asutusele osutatavat abi teatud meetmete jõustamisel, mis puudutavad kohustuslikku sisendandmete esitamist olulise korraldatud näitaja jaoks (8). Kui kolleegiumi raames ei jõuta konkreetsete meetmete võtmise suhtes kokkuleppele, (9) võib nimetatud küsimuses otsuse vastu võtta korraldaja pädev asutus, eeldusel et iga kõrvalekallet kolleegiumi teiste liikmete ning kohastel juhtudel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvamusest on täielikult põhjendatud. Muu hulgas juhul, kui pädevad asutused ei jõua kirjaliku korra suhtes kokkuleppele või puudub üksmeel võetava meetme suhtes, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastu võtta otsuse teise kolleegiumi liikme poolt talle lahendamiseks esitatud küsimuses või omal algatusel seoses kohustusliku vahenduse raames lahendatava küsimusega (10). Ettepandud määrus kehtestab kolmandates riikides korraldatavate korraldatud näitajate samaväärsuse korra, mida haldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (11).

1.4.   Ettepanek täiendab ka komisjoni hiljutist ettepanekut, mille kohaselt tuleks korraldatud näitajate manipuleerimist käsitada turu kuritarvitamisena ning karistada selle eest uue turu kuritarvitamise vastase korra kohaselt rangete haldustrahvidega (12). Rahvusvahelisest seisukohast on tunnistatud ettepandud direktiivi kooskõla Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) poolt 2013. aasta juulis kokku lepitud finantssektori korraldatud näitajate põhimõtetega (13).

2.   Üldised märkused

EKP toetab ettepandud määrust, mille eesmärk on kehtestada ühised liidu eeskirjad finantsinstrumentide (14) ja -lepingute (15) korraldatud näitajate kindlaksmääramiseks finantssektori korraldatud näitajate kindluse ja usaldusvääruse tagamiseks ning investorite ja tarbijate kaitsmiseks laiemalt. EKP leiab, et seadusandlik algatus on põhjendatud ja korraldatud näitajate kindlaksmääramise protsessis tuvastatud puuduste suhtes proportsionaalne. Finantssektori korraldatud näitajate usaldusväärsuse ja üldsuse kindlustunde taastamine on oluline ka hiljutiste süüdistuste valguses, mille kohaselt on manipuleeritud pankadevahelise intressimäära korraldatud näitajaid Libor ja Euribor ning mis on paljudel juhtudel lõppenud märkimisväärsete trahvidega ja muude indeksite kuritarvitamise süüdistustega. Eurosüsteemi jaoks on korraldatud näitajate kindluse ja usaldusväärsuse tagamise juures esmatähtis indeksite sisendandmete kvaliteedi ja korraldajate usaldusväärsuse kindlustamine.

Eurosüsteemi vastuses komisjoni 2012. aasta avalikule arutelule indeksite reguleerimise üle (16) rõhutas EKP korraldatud näitaja Euribori süsteemset olulisust finantsstabiilsuse tagamisel ning esitas konkreetseid soovitusi nii lühiajaliste kui ka pikaajaliste meetmete kohta Euribori ja muude korraldatud näitajate kindluse ja usaldusvääruse tagamiseks. EKP koos eurosüsteemi riikide keskpankadega (RKPd) on koostanud ka eurosüsteemi vastused muudele samalaadsetele aruteludele korraldatud näitajate tuleviku üle nii Euroopa Liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil (17).

EKP sooviks esitada ka mõned tulevikku suunatud märkused oluliste intressimäärade korraldatud näitajate reformi kohta. Kuigi juhtimisprotsessi tugevdamisel ja usaldusväärsuse taastamisel on tehtud edusamme, on vajadus edasiste sammude järele. EKP toetab kindlalt turualgatusi, mille eesmärk on määratleda Euribori täiendavad või asendavad tehingupõhised viitemäärad, mis lihtsustaksid turuvalikuid muutuvas finantssüsteemis, võimaldades kasutajatel valida vajadustele vastava viitemäära. Pealegi peab uute viitemäärade kujundamisel arvestama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve ja IOSCO poolt kehtestatud usaldusväärsete viitemäärade põhimõtetega. Seetõttu kutsub EKP turuosalisi üles aktiivselt osalema viitemäärade kujundamise protsessis, et tagada kujundatavate viitemäärade vastavus turuvajadustele. Samuti on uutele viitemääradele ülemineku protsessis väga oluline, et liidu õigusraamistik oleks turuosaliste jaoks toimiv. Eelkõige on see oluline seetõttu, et ettepandud määruse reguleerimisala on väga lai. EKP soovib rõhutada, et alljärgnevad erimärkused keskenduvad peamiselt määruse mõjudele intressimäärade korraldatud näitajatele.

3.   Erimärkused

3.1.   Reguleerimisala, keskpankade korraldatavad indeksid ja näitajad ning mõisted

3.1.1.   EKP toetab ettepandud määruse laia reguleerimisala, mis hõlmab kõiki korraldatud näitajaid, mida kasutatakse viitena finantsinstrumentide puhul, mis on lubatud kauplemisele või millega kaubeldakse reguleeritud kauplemiskohtades (näiteks energia, kaubad ja valuutatuletisinstrumendid), ning finantslepingute ja investeerimisfondide väärtuse puhul (18). See on kohane, arvestades korraldatud näitajate laialdast kasutamist siseturul ja rahvusvahelistel finantsturgudel ning seega nende arvestatavat potentsiaali mõjutada negatiivselt vähemkeeruliste finantstoodete (näiteks hüpoteegid) investoreid ja tarbijaid.

3.1.2.   EKP toetab Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) keskpankade selgesõnalist väljajätmist ettepandud määruse reguleerimisalast, kuna asjaomased keskpangad on juba kehtestanud korra, mis tagab kooskõla ettepandud määruse eesmärkidega (19). EKP teeb siiski ettepaneku jätta reguleerimisalast välja kõik keskpangad, sest keskpankade korraldatavaid näitajaid ja indekseid kontrollivad avaliku sektori asutused juba praegu. Asjaomane kontroll on kujundatud selliselt, et see vastaks põhimõtetele, nõuetele ja menetlustele, mis tagavad korraldatud näitajate ja indeksite täpsuse, usaldusväärsuse ja sõltumatuse (20). Arvestades et korraldajate üle teostaks järelevalvet riigi pädev asutus, oleks keskpankade ja üldisemalt avaliku sektori asutuste hõlmamise näol tegemist topeltnõuete kehtestamisega. Seetõttu ei ole vajalik hõlmata ettepandud määrusega keskpanku ning nende poolt korraldatavaid näitajaid ja indekseid; (21) EKP ei oleks vastu ka erandi laiendamisele kõikidele avaliku sektori asutustele. See on kooskõlas IOSCO korraldatud näitajate kindlaksmääramise põhimõtetega – hiljutise aruandega, mille kohaselt ei reguleeri põhimõtted korraldatud näitajate korraldamist avalikes huvides riigi ametiasutuste poolt (22).

Lisaks märgib EKP „pankadevahelise intressimäära korraldatud näitaja” mõiste kohta, (23) et II lisas sätestatud erikord hõlmab vaid korraldatud näitajaid, mis põhinevad intressimääradel, millega pank võib anda laenu teistele pankadele või võtta laenu teistelt pankadelt. EKP on arvamusel, et asjaomane kord võiks olla vähem piirav ning hõlmata ka selliseid korraldatud näitajaid, mille alusvara on määr, millega pank võib anda laenu hulgimüügiturule või võtta laenu hulgimüügiturult (24). Hulgimüügiturul võivad peale pankade tegutseda ka muud isikud.

3.2.   Korraldatud näitaja kindlus ja usaldusväärsus ning korraldajatele tegevusloa andmine ja nende järelevalve  (25)

3.2.1.   EKP toetab nõuet, mille kohaselt peavad sisendandmete esitajate esitatavad sisendandmed olema tehinguandmed ja muid andmeid võib kasutada vaid juhul, kui olemasolevad tehinguandmed ei ole piisavad, et täpselt ja usaldusväärselt kajastada korraldatud näitajaga mõõdetavat turu- või majandustegurit, tingimusel et need andmed on kontrollitavad (26).

3.2.2.   Liidu seadusandlikud kogud peaksid siiski olema ettevaatlikud ja tagama, et ettepaneku põhjendatud eesmärkide taotlemisel ja korraldajatele rangemate nõuete kehtestamisel (27) ei demotiveeritaks nii olulise valdkonna uusi korraldajaid ega pandaks olemasolevaid korraldajaid valdkonnas tegutsemisest loobuma, eelkõige just praegusel uutele viitemääradele ülemineku perioodil (28). Selliste sisenemistõkete tulemuseks võivad olla ebaoptimaalsed korraldatud näitajad, mis ei vasta kasutajate huvidele.

3.2.3.   Selleks, et määratleda piirmäära „50 % tehingute väärtusest turul”, mis ettepandud määruse artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt on vajalik selleks, et korraldaja saaks otsustada, kas mittetehingupõhistel korraldatud näitajatel on olemas alusvaraga kauplev turg, on vaja täpsustada, kuidas peaks korraldaja jõudma kindla ja ümberlükkamatu hinnanguni selle kohta, mida kujutab endast turg asjaomase otsustuse mõistes, arvestades et „turg” on konkurentsiõigusest tuletatud majanduslik mõiste, mida ettepandud määruses täpsemalt ei määratleta.

3.2.4.   Samuti märgib EKP, et ettepandud määruse kohaselt teostavad korraldajate ja liidu korraldatud näitajate jaoks sisendandmete esitajate üle järelevalvet liikmesriikide määratud pädevad asutused ning et korraldatud näitajate korraldajad peavad taotlema asjaomastelt asutustelt tegevusluba. EKP on eelnevalt väljendanud oma arvamust, (29) mille kohaselt peaks Euroopa järelevalveasutused olema kaasatud järelevalve teostamisse Euribori kindlaksmääramise protsessi üle, arvestades Euribori süsteemset olulisust liidu finantsturgude jaoks ning Euribori rolli rahapoliitika ülekandemehhanismis. EKP arvab, et sellistel asutustel nagu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Pangandusjärelevalve on head eeldused selle rolli täitmiseks. Seetõttu toetab EKP komisjoni ettepanekut võtta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud tehniliste standardite põhjal vastu delegeeritud õigusaktid teatud korraldatud näitajate heakskiitmise protsessiga seonduvate küsimuste kohta, ettepaneku kohta anda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele volitused „õiguslikult siduva vahendusmehhanismi” raames liidu pädevate asutuste vahelise koostöö korraldamiseks (30) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rolli kohta kolmandates riikides asuvate korraldajate registreerimisel ja registreerimise kustutamisel (31). Lisaks peaks ettepandud määruses määratletud juriidiliste ja füüsiliste isikute asukoha mõistet kasutama järjepidevalt kogu teksti ulatuses (32). EKP toetab ka asjaolu, et pädevad asutused võivad ettepandud määrusega antud ülesandeid delegeerida poolte kokkuleppel osaliselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (33).

3.3.   Sektoripõhised nõuded, olulised korraldatud näitajad ja kohustuslik sisendandmete esitamine  (34)

3.3.1.   Ettepanekus on kehtestatud nõuded erinevat tüüpi korraldatud näitajate ja sektorite kohta ning „oluliste korraldatud näitajate” erikord (35). EKP toetab sellise rangema korra kehtestamist oluliste korraldatud näitajate suhtes. Samuti toetab EKP ettepandud määruse nõuet, mille kohaselt on järelevalve alla kuuluvad üksused kohustatud esitama oluliste korraldatud näitajate sisendandmeid (36). See on oluline tagatis olukorras (mida ei saa välistada), kus turutõrgete tõttu saavad tehingupõhised andmed otsa või ei ole kättesaadavad (37). EKP tunneb siiski muret, kas „olulise korraldatud näitaja” praegune määratlus, (38) mille kohaselt peab enamik sisendandmete esitajaid olema järelevalve alla kuuluvad üksused ja „mida kasutatakse viitena finantsinstrumentide puhul, mille tinglik väärtus on vähemalt 500 miljardit eurot”, loob piisavalt turvalise aluse uute oluliste korraldatud näitajate (nagu näiteks pankadevaheliste intressimäärade) kujundamiseks. Lisaks võimalike sisenemistõkete põhjustamisele on ettepandud määratluse miinuseks ka arvulisele lävendile vastavuse hindamise keerulisus. Seetõttu peab EKP otstarbekaks kasutada paindlikumat määratlust, mis põhineks finantsstabiilsuse kaalutlustel (39).

3.3.2.   EKP tunneb tõsist muret ettepandud lävendi sõnastuse pärast, mis annab aluse volituseks nõuda kohustuslikku sisendandmete esitamist. Praeguse sõnastuse kohaselt annab artikkel 14 korraldaja pädevale asutusele teatud volitused, mida pädev asutus võib kasutada, et tagada korraldatud näitaja jaoks sisendandmete esitamine järelevalve alla kuuluvate üksuste poolt. Samuti võib pädev asutus nõuda järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt muude sammude astumist (40) olukorras, kus „vähemalt 20 % olulise korraldatud näitaja jaoks sisendandmete esitajatest on aasta jooksul lõpetanud sisendandmete esitamise või kui on piisavalt märke selle kohta, et vähemalt 20 % sisendandmete esitajatest lõpetab tõenäoliselt aasta jooksul sisendandmete esitamise”. Võib aga tekkida olukord, kus sisendandmete esitajate rühma kuuluvad asutused lõpetavad sisendandmete esitamise mitme aasta jooksul, samal ajal kui igal aastal eraldi võetuna (liikuva ajavahemiku või kalendriaasta alusel) ei ületa lõpetamiste maht 20 % korraldatud näitaja jaoks sisendandmete esitajate koguarvust ega anna seega pädevale asutusele sekkumiseks alust. Selle tulemuseks võib olla olulise korraldatud näitaja vaikne hääbumine ilma kohustusliku skeemi rakendamise võimaluseta. Sellel võivad olla tõsised tagajärjed sisendandmete esitajate rühma esinduslikkusele. Kuigi korraldajal on kohustus tagada, et sisendandmed hangitakse usaldusväärselt ja esinduslikult sisendandmete esitajate rühmalt või valimilt, (41) võib korraldatud näitaja sisendandmete puudujäägil ilma sisendandmete kohustusliku esitamise aluseta olla tõsised tagajärjed finantsstabiilsusele ja turgude korrapärasele toimimisele. Arvestades korraldatud näitajate olulisust ning võttes arvesse finantsstabiilsust ja turu sujuvat toimimist, soovitab EKP tungivalt mitte tugineda arvutustele, millest on lihtne mööda minna ja mis ei pruugi kunagi anda alust volituste kasutamiseks, vaid asendada need finantsstabiilsuse kaalutlustega seotud kvalitatiivsete kriteeriumidega. Seetõttu soovitab EKP tungivalt kohustada korraldajat regulaarsete ajavahemike järel ning iga kord, kui sisendandmete esitajate rühma suurus kahaneb, hindama, kas rühm on endiselt esinduslik ning eelkõige kas rühma suuruse kahanemine toob kaasa sisendandmete kogumise sisendandmete esitajate kogumilt, mis ei ole piisavalt esinduslik (42). Selles osas märgib EKP, et ettepandud määruse artikli 7 lõike 1 punkt b kohustab korraldajat hankima sisendandmed „usaldusväärselt ja esinduslikult sisendandmete esitajate rühmalt või valimilt, et tagada neil sisendandmetel põhineva korraldatud näitaja usaldusväärsus ja korraldatud näitajaga mõõdetava turu- või majandusteguri kajastamine piisava esindatusega („esinduslikud sisendandmete esindajad”)”. Sellega seoses soovitab EKP artikli 14 lõikes 2 sõnaselgelt sätestada, et teatud järelevalve alla kuuluvad üksused, keda kohustatakse esitama korraldatud näitaja jaoks sisendandmeid, võivad hõlmata ka järelevalve alla kuuluvaid üksuseid, kes ei ole sisendandmete esitajate rühma kuuluvad asutused.

3.3.3.   Oluliste korraldatud näitajate puhul kohustab ettepandud määrus sisendandmete esitajate pädevaid asutusi „abistama” korraldatud näitaja korraldaja pädevat asutust artikli 14 lõike 1 punktides a ja b sätestatud meetmete jõustamisel, (43) sätestades muu hulgas nõude, mille kohaselt on järelevalve alla kuuluvad üksused kohustatud esitama korraldatud näitaja jaoks sisendandmeid kohustuslikus korras. EKP mõistab, et olukorras, kus korraldaja pädev asutus on võtnud vastu otsuse mis tahes nimetatud meetme kohta, kuid kolleegiumi liikmete hulgas puudub rakendatava(te) meetme(te) osas üksmeel, või kus korraldaja pädeva asutuse poolt meetmete jõustamiseks koostatavas kirjalikus korras ei jõuta kokkuleppele, võib kõnealuse küsimuse esitada lahendamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, kes võib langetada otsuse määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 sätestatud korra kohaselt.

3.4.   Järelevalveasutuste koostöö

Ettepandud määrus sätestab kohustuse moodustada iga olulise korraldatud näitaja puhul pädevate asutuste kolleegium (44). EKP tunneb muret, kas selline kord on oluliste finantssektori korraldatud näitajate puhul toimiv, eelkõige eriolukorras, näiteks turutõrgete puhul. Pealegi ei tohiks selline kord mõjutada EKP pangandusjärelevalve kohustusi vastavalt määrusele, millega antakse EKP-le eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega (45). Asjaomase määrusega antakse EKP-le usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kohustused, kuid mitte krediidiasutuste äritegevuse järelevalvega seotud kohustused (46). Seetõttu on EKP seisukohal, et korraldatud näitajate järelevalve kohustus jääb endiselt riikide pädevatele asutustele. Selleks, et välistada igasugune kahtlus seoses ühtse järelevalvemehhanismi (SSM) alla kuuluvate asutuste finantskäitumist puudutavate järelevalveülesannete täitmisega riikide pädevate asutuste poolt, peaks määrus täpsustama, et liikmesriigi määratav pädev asutus peab olema riigi pädev asutus.

3.5.   Läbipaistvus ja tarbijakaitse

3.5.1.   EKP märgib, et ettepandud määruse artikli 16 lõike 1 kohaselt on korraldaja kohustatud avaldama korraldatud näitaja kindlaksmääramisel kasutatud sisendandmed viivitamata pärast korraldatud näitaja avaldamist, välja arvatud juhul, kui avaldamisel oleksid tõsised negatiivsed tagajärjed sisendandmete esitajatele või see kahjustaks korraldatud näitaja usaldusväärsust või kindlust - sellisel juhul võib avaldamise edasi lükata ajavahemiku võrra, mis neid tagajärgi oluliselt vähendab. EKP mõistab, et ettepandud määruse sätteid, millega keelatakse pädeval asutusel, pädeva asutuse töötajatel või volitatud isikutel avalikustada „ametisaladuse alla kuuluvat teavet” mis tahes isikule, ei kohaldata korraldatud näitaja korraldaja suhtes ning et seega ei takista asjaomased sätted korraldajal sisendandmeid lõpuks avaldamast, ka juhul, kui andmed sisaldavad ettepandud määruse artiklis 16 osutatud teavet. On küsitav, kas asjaomane teave pakub kasutajatele lisandväärtust. Selle asemel peaks ettepandud määrus asjakohaste järelevaatamis-, järelevalve-, arhiveerimis- ja auditeerimismeetmete abil tagama, et kasutajad saaksid olla kindlad andmete usaldusväärsuses. Pealegi võib tehingupõhiste korraldatud näitajate puhul tekkida olukord, kus avaldatavad sisendandmed sisaldavad äriliselt tundlikku teavet või konfidentsiaalset äriteavet, näiteks juhul, kui sisendandmed sisaldavad andmeid tehingumahtude kohta. Seetõttu ei tohiks korraldajat kohustada andmeid avaldama (ka juhul, kui avaldamist on edasi lükatud), välja arvatud juhul, kui asjaomane sisendandmete esitaja on eelnevalt andnud selleks oma nõusoleku. Piisaks sellest, et korraldajat kohustatakse säilitama andmeid teatud ajavahemiku, mille jooksul pädeval asutusel oleks võimalik nõudmisel andmetele ligi pääseda (47). See oleks sisendandmete esitajate jaoks vähem koormav, võimaldades samas korraldaja pädeval asutusel juurdepääsu andmetele täpsuse ja piisavuse kontrollimiseks.

3.5.2.   Läbipaistvust reguleerivad sätted kohustavad korraldatud näitaja korraldajat avaldama korra, mis käsitleb meetmeid, mida korraldaja peab korraldatud näitaja muutmisel või selle korraldamise lõpetamisel võtma. Samuti kohustatakse järelevalve alla kuuluvaid üksusi ja kasutajaid koostama konkreetne kirjalik kava, milles kavandatakse meetmed, mida nad sellisel juhul võtavad (48). Asjaomastes sätetes ega ka üleminekumeetmeid reguleerivates sätetes (49) ei ole kehtestatud kohustust koostada kriisikava, mis käsitleks korraldatud näitaja ootamatu häire korral võetavaid meetmeid. Seetõttu soovitab EKP kehtestada ettepandud määrusega nõude, mille kohaselt on korraldatud näitaja korraldaja kohustatud välja töötama indeksite lõppkasutajate jaos läbipaistvad talitluspidevuse tagamise meetmed. EKP teeb ettepaneku lisada asjaomased sätted ettepandud määruse I lisa D jao punkti 1 täiendava nõudena korraldatud näitaja korraldaja käitumisjuhendisse (50).

3.5.3.   Järelevalve alla kuuluvad üksused (näiteks krediidiasutused) on kohustatud hindama, kas finantslepingu puhul asjaomasele korraldatud näitajale viitamine on tarbija jaoks sobiv. Sobivuse tagamiseks on üksus kohustatud koguma vajalikku teavet asjaomase korraldatud näitaja kohta, sealhulgas korraldaja avaldatud korraldatud näitaja teate põhjal (51). EKP soovitab liidu seadusandlikel kogudel täpsustada, kuidas nimetatud kohustust kajastada komisjoni ettepanekus elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute kohta, (52) kuna ettepandud määruse finantslepingute mõiste hõlmab ka hüpoteeke.

3.6.   Kolmandate riikide korraldajate korraldatud näitajate kasutamine  (53)

3.6.1.   EKP märgib, et artiklis 20 kavandatava samaväärsuse korra kohaselt peavad kolmandas riigis asutatud korraldaja korraldatavad näitajad vastama teatud tingimustele, sealhulgas komisjoni otsuse vastuvõtmine, millega tunnistatakse selle kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad samaväärseks ettepandud määruse nõuetega, enne kui järelevalve alla kuuluvad üksused võivad liidus selliseid korraldatud näitajaid kasutada. Samuti märgib EKP, et asjaomaste korraldatud näitajate suhtes ei näi kohalduvat artikli 39 üleminekusätted, sest need sätted näivat reguleerivat vaid olemasolevaid korraldatud näitajaid, mille korraldaja peab esitama tegevusloa taotluse korraldaja asukoha liikmesriigi – st liidus asuva korraldaja – pädevale asutusele.

3.6.2.   EKP tunneb muret kavandatava samaväärsuse korra toimivuse pärast, eelkõige juhul, kui selline kord kehtestataks koos ettepandud määruse teiste sätetega. Paljud olulised investeerimistooted liidus, eelkõige tuletisinstrumendid ja investeerimisfondid, viitavad liiduvälistele korraldatud näitajatele. Kuigi IOSCO on avaldanud korraldatud näitajate kindlaksmääramise põhimõtted ja innustab riike neid rakendama, (54) jääb kõnealune küsimus iga riigi enda otsustada, mistõttu ei ole sugugi kindel, kas kõik IOSCO liikmesriigid rakendavad neid põhimõtteid seadusega. Kuna komisjoni samaväärsust tunnistav otsus peab ettepandud määruse kohaselt märkima, et kolmanda riigi õigusraamistik tagab, et määruse nõuded, sealhulgas korraldajate juhtimis- ja kontrollinõuded, on õiguslikult siduvad ja nende üle teostatakse tõhusat järelevalvet ja riiklikku sundi, (55) võib samaväärsustingimustele vastamine osutuda paljude riikide, sealhulgas G20 riikide õigusraamistikus keeruliseks, näiteks juhul, kui riik ei ole kehtestanud korraldaja ja sisendandmete esitajate suhtes järelevalvenõudeid (56). Seetõttu võib juhtuda, et paljud kolmandate riikide korraldatud näitajatele viitavad tooted tuleb tagasi võtta. Sellel võib aga olla oluline mõju finantsstabiilsusele.

3.6.3.   EKP märgib lisaks, et kavandatav samaväärsuse kord ei anna täpsemaid juhiseid mõjude kohta olemasolevatele korraldatud näitajatele viitavatele lepingutele olukorras, kus asjaomased näitajad samaväärsuse testi ei läbi, sest artikli 39 üleminekusätted näivad kohalduvat vaid liidu korraldatud näitajatele.

3.6.4.   Nimetatud põhjustel soovitab EKP liidu seadusandlikel kogudel selle asemel, et liiduväliste korraldatud näitajate kasutamine otsustamata jätta, kaaluda vähemalt samaväärsuse korra pikema rakendusperioodi kohaldamist, mille jooksul võiks jätkata teatud laialdaselt kasutatavate, kolmandate riikide (eelkõige G20 riikide) korraldatud näitajate kasutamist liidus kuni pikema, kolmeaastase üleminekuperioodi lõpuni. Selliste korraldatud näitajate puhul oleks kolmandas riigis asuv korraldaja kohustatud tõendama oma asukohariigi õigusraamistiku vastavust IOSCO põhimõtetele. Tõendamise tulemusena vabastataks korraldatud näitaja ajutiselt ettepandud määruse artiklis 20 sätestatud samaväärsuse nõuetest. Oluline on siiski, et liidu finantsstabiilsuse tagamise eesmärk oleks tasakaalus liidus laialdaselt kasutatavate oluliste korraldatud näitajate korraldajatele võrdsete tingimuste tagamise eesmärgiga. Tasakaalu saavutamiseks võiks EKP arvates teha Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kohustuseks perioodiliselt komisjoni nimel hinnata, kas samaväärsuse korra rakendamise edasilükkamine väljaspool liitu asuvate korraldajate suhtes (57) on endiselt õigustatud.

4.   Muud rahvusvahelised aspektid

Eurosüsteemi vastuses komisjoni 2012. aasta avalikule arutelule indeksite reguleerimise üle (58) rõhutas EKP, kui oluline on tagada riigi ja liidu tasandi õigusloomeliste algatuste koordineerimine rahvusvaheliste algatustega. Sellega seoses osutab EKP, et finantsstabiilsuse nõukogu asjaomane töögrupp (Official Sector Steering Group), mille liige on ka EKP, arutab praegu koos turuosalistega pangandussektori korraldatud näitajate tulevikku puudutavaid küsimusi.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud direktiivi ettepanekut muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

---

(1)  COM(2013) 641 (final).

(2)  Vt ettepandud määruse artikkel 1. Ettepandud määruse reguleerimisala on lai ja hõlmab väga erinevaid korraldatud näitajatena kasutatavaid indekseid, sealhulgas korraldatud näitajaid, mida kasutatakse selliste finantsinstrumentide puhul, millega kaubeldakse reguleeritud kauplemiskohas (näiteks energia, kaubad ja valuutatuletisinstrumendid).

(3)  Vt ettepandud määruse artiklid 7 ja 8.

(4)  Vt ettepandud määruse artikkel 22. Seega võib järelevalve alla kuuluv üksus artikli 19 kohaselt kasutada ettepandud määrusega hõlmatud korraldatud näitajat vaid juhul, kui seda korraldab kooskõlas artikliga 23 tegevusloa saanud korraldaja või kooskõlas artikliga 21 registreeritud korraldaja.

(5)  Näiteks kui korraldaja või tema poolt hallatava sisendandmete esitajate rühma liikmete hulgas on indeksi jaoks sisendandmeid esitavaid turuosalisi.

(6)  Vt ettepandud määruse artikkel 13. Oluliste korraldatud näitajate puhul peavad korraldajad pädevat asutust käitumisjuhendist teavitama ning saama selleks heakskiidu.

(7)  Vt ettepandud määruse artikkel 29. Pädevate asutuste järelevalve- ja uurimisvolitused on sätestatud artiklis 30 ning halduskaristused artiklis 31.

(8)  Vt ettepandud määruse artikli 34 lõiked 1 ja 6. Asjaomane kohustuslike sisendandmete esitamise meede on sätestatud artikli 14 lõike 1 punktides a ja b.

(9)  Need hõlmavad kohustuslikku sisendandmete esitamist (artikkel 14), korraldajate tegevusluba (artiklid 23 ja 24) ning haldusmeetmeid ja -karistusi (artikkel 31) puudutavaid meetmeid.

(10)  Kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84) artikliga 19.

(11)  Vt ettepandud määruse V jaotis. Liidu järelevalve alla kuuluvad üksused ei või korraldatud näitajat liidus kasutada enne, kui kolmandate riikide korraldatud näitajate korraldajad on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet korraldatud näitajast teavitanud ja selle registreerinud ning komisjon on asjaomase kolmanda riigi õiguskorra tunnistanud samaväärseks liidu õiguskorraga.

(12)  Vt muudetud ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb siseringitehinguid ja turuga manipuleerimist (turu kuritarvitamist), COM(2012) 421 (final), ja muudetud ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb siseringitehingute ja turuga manipuleerimise korral kohaldatavaid kriminaalkaristusi, COM(2012) 420 (final).

(13)  Vt IOSCO 17. juuli 2013. aasta lõpparuanne finantssektori korraldatud näitajate põhimõtete kohta, avaldatud IOSCO veebilehel www.iosco.org.

(14)  Vt ettepandud määruse artikli 3 lõike 1 punkt 13.

(15)  Ettepandud määruse artikli 3 lõike 1 punkti 15 kohaselt on finantslepingud asjaomastes liidu direktiivides määratletud krediidilepingud ja elamukinnisvaraga seotud krediidilepingud.

(16)  Vt European Commission’s public consultation on the regulation of indices – Eurosystem’s response, november 2012, lk 2–3, avaldatud www.ecb.europa.eu.

(17)  Vt Eurosystem’s response to the EBA and ESMA’s public consultation on the principles for benchmark-setting processes in the EU ja Eurosystem’s response to IOSCO’s consultation report on financial benchmarks, mõlemad avaldatud 2013. aasta veebruaris.

(18)  Ka rahaturufondid võivad indekseid kasutada viitena nende poolt kaubeldavate finantsinstrumentide hinna puhul. Vt ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb rahaturufonde, COM(2013) 615 (final), ja mille kohaselt peavad rahaturufondid juhul, kui turuhindades hindamine ei ole võimalik, oma varasid hindama mudelipõhiselt ehk kasutama korraldatud näitaja tüüpi meetodit (vt eelkõige ettepandud määruse põhjendus 41 ja artikli 2 lõige 10). Rahaturufondid klassifitseeritakse tavaliselt kas alternatiivsete investeerimisfondide valitsejateks või vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjateks ning on sellisena hõlmatud järelevalve alla kuuluva üksuse mõistega (vt ettepandud määruse artikli 3 lõike 1 punkti 14 alapunktid e ja f).

(19)  Vt ettepandud määruse artikli 2 lõike 2 punkt a ja põhjendus 16.

(20)  Vt muudatused 1 kuni 3.

(21)  Selles osas tuleb märkida, et Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni (ECON) 15. novembri 2013. aasta aruande eelnõus tehti ettepanek hõlmata ettepandud määruse reguleerimisalasse ka RKPd (vt aruande eelnõu muudatus 20). Samas tunnistatakse aruande eelnõus (põhjendus 20), et arvutusteenuse sisseostmine, kui valemi rakendamisel ei kasutata kaalutlusõigust, ei tähenda, et arvutuste tegija on korraldaja käesoleva määruse tähenduses. Komitee ei ole aruande eelnõu üle veel hääletanud. Avaldatud Euroopa Parlamendi veebilehel www.europarl.europa.eu.

(22)  IOSCO lõpparuanne finantssektori korraldatud näitajate kohta, vt allmärkus 13.

(23)  Vt ettepandud määruse artikli 3 lõike 1 punkti 19 ja II lisa.

(24)  Vt muudatus 5. Vt ka intressi viitemäärade peatükki EKP kuubülletäänis, oktoober 2013, lk 69, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(25)  Vt ettepandud määruse II ja VI jaotis.

(26)  Vt ettepandud määruse artikli 7 lõike 1 punkt a.

(27)  Vt ettepandud määruse II jaotise 1. peatükk.

(28)  Vt punkt 3.3.2, kus on käsitletud kohustusliku sisendandmete esitamise nõude toimivuse küsimusi.

(29)  Vt European Commission’s public consultation on the regulation of indices – Eurosystem’s response, november 2012, lk 3.

(30)  Sätestatud ettepandud määruse artiklis 34 viitega määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19.

(31)  Vt ettepandud määruse artiklid 20 ja 21.

(32)  Vt muudatus 9 seoses artikli 20 lõikega 1, kus kasutatakse mõistet „kolmandas riigis asutatud korraldaja”.

(33)  Vt ettepandud määruse artikli 26 lõige 2.

(34)  Vt ettepandud määruse III jaotis.

(35)  Vt ettepandud määruse artikli 3 lõike 1 punkt 21 ja artikkel 13. Eelkõige kohustatakse olulise korraldatud näitaja korraldajat esitama käitumisjuhendi riigi pädevale asutusele ja taotlema käitumisjuhendi heakskiitmist kooskõlas määrusega.

(36)  Vt ettepandud määruse artikkel 14.

(37)  Vt Eurosystem’s response to the EBA and ESMA’s public consultation, vt allmärkus 17.

(38)  Vt ettepandud määruse artikli 3 lõike 1 punkt 21.

(39)  Vt muudatus 6.

(40)  Vt ettepandud määruse artikli 14 lõike 1 punktid a–c.

(41)  Vt ettepandud määruse artikli 7 lõike 1 punkt b koostoimes I lisa C jaoga.

(42)  Vt muudatus 6.

(43)  Nimetatud säte annab korraldaja pädevale asutusele õiguse a) nõuda järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt korraldajale sisendandmete esitamist vastavalt metoodikale, käitumisjuhendile või muudele eeskirjadele ja b) määrata kindlaks sisendandmete esitamise vorm ja tähtaeg. Abistamise kohustus on sätestatud artikli 14 lõikes 3.

(44)  Vt ettepandud määruse artikli 34 lõiked 1 ja 2.

(45)  Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63). Vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1022/2013, 22. oktoober 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses Euroopa Keskpangale eriülesannete andmisega vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013 (ELT L 287, 29.10.2013, lk 5).

(46)  Vt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõige 1.

(47)  Vt ettepandud määruse artikkel 16 ja muudatus 7.

(48)  Vt ettepandud määruse artiklid 17 ja 39.

(49)  Vt ettepandud määruse artikkel 39.

(50)  Vt muudatused 8 ja 18.

(51)  Vt ettepandud määruse artikli 18 lõige 1.

(52)  Vt ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid, KOM(2011) 142 (lõplik).

(53)  Vt artiklid 20 ja 21.

(54)  Vt IOSCO 2013. aasta novembri kommünikee allmärkus 13.

(55)  Vt ettepandud määruse artikli 20 lõike 2 punkt b koosmõjus artikliga 5.

(56)  Nt seetõttu, et korraldaja on reguleerimata turul tegutsev ühing. Turuosalistelt kogutud tagasiside põhjal on EKP-l kujunenud arusaam, et vaid vähesed riigid väljaspool Euroopa Liitu kavatsevad reguleerida ka muid näitajaid peale intressimäärade ja teatud valuuta- ja kaubanäitajate.

(57)  Vt muudatus 16.

(58)  Vt European Commission’s public consultation on the regulation of indices – Eurosystem’s response, november 2012, lk 8.

---

---