19.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 65/157

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Birma/Myanmari kohta, eelkõige 20. aprilli 2012. aasta (1), 13. septembri 2012. aasta (2) ja 22. novembri 2012. aasta (3) resolutsioone,

—

võttes arvesse oma 23. mai 2013. aasta resolutsiooni Myanmarile/Birmale antud üldiste tariifsete soodustuste taastamise kohta, (4)

—

võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 22. aprilli 2013. aasta järeldusi Myanmari/Birma kohta,

—

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni 27. novembri 2012. aasta avaldust Myanmari inimõiguste olukorda käsitleva ÜRO Peaassamblee 2012. aasta resolutsiooni kohta,

—

võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 1. juuni 2013. aasta avaldust Myanmari/Birma valitsuse ja katšinite iseseisvusorganisatsiooni Kachin Independence Organisation vahel sõlmitud kokkuleppe kohta,

—

võttes arvesse ELi rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Kristalina Georgieva 9. augusti 2012. aasta avaldust rohingya moslemite olukorra kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni delegatsiooni lõpparuannet Birma/Myanmari külastamise kohta 3.–5. aprillil 2013,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu kehtestatud piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu 26. aprilli 2010. aasta otsuses 2010/232/ÜVJP ja mida on viimati muudetud nõukogu 27. oktoobri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1083/2011,

—

võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 23. märtsi 2013. aasta avaldust vägivaldsete kokkupõrgete kohta Meiktila linnas Birmas/Myanmaris,

—

võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 2. aprilli 2013. aasta avaldust 13 lapse surma kohta moslemite kooli põlengus Birmas,

—

võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—

võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—

võttes arvesse 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 24. detsembri 2012. aasta resolutsiooni 67/233 inimõiguste olukorra kohta Myanmaris,

—

võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 13. novembri 2012. aasta üleskutset Kagu-Aasia riikide valitsustele hoida oma piirid Birmast meritsi põgenevate inimeste jaoks lahti,

—

võttes arvesse ÜRO eriraportööri 6. märtsi 2013. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Birmas/Myanmaris ning tema 11. juuni 2013. aasta avaldust, mille kohaselt on rohingyade inimõiguste rikkumised Arakani osariigis levinud ja süstemaatilised,

—

võttes arvesse Aun San Suu Kyi 27. mai 2013. aasta avaldust kahe lapse poliitika kehtestamise kohta rohingya moslemitele,

—

võttes arvesse 2011. aasta novembris toimunud Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) tippkohtumise otsust kuulutada Birma/Myanmar 2014. aastal ASEANi eesistujariigiks,

—

võttes arvesse Human Rights Watchi 22. aprilli 2013. aasta aruannet „Jääb veel ainult palvetada. Rohingya moslemite vastu toime pandud inimsusvastased kuriteod ja etniline puhastus Birma Arakani osariigis” („All You Can Do is Pray: Crimes against Humanity and Ethnic cleansing of Rohingya Muslims in Burma’s Rakhine State”),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.

arvestades, et rohingyade vähemuse tagakiusamine ja nende vastu suunatud vägivald üha sageneb, kusjuures eelkõige hävitatakse nende vara ja pühakodasid, aga esineb ka massilist vahistamist, meelevaldset vangistust, piinamist ja vägistamist ning liikumisvabaduse, abiellumisõiguse ja hariduse kättesaadavuse piiramist;

B.

arvestades, et Arakani osariigist alguse saanud usuline vägivald on levinud üle kogu riigi, ning arvestades, et 2013. aasta märtsist maini anti Rangooni piirkonnas, Mandales, Bagos ning Katšini ja Šani osariikides teada mitmest moslemite vastu suunatud rünnakust, milles sai surma 46 inimest ja mille tagajärjel pidi kodudest lahkuma üle 14 000 inimese;

C.

arvestades, et usurühmade vaheline vägivald on nüüd levinud ka järgmisesse Birma piirkonda, sest 28. mail 2013. aastal põletasid rahvahulgad Šani osariigis Lashio linnas poode ning 4. juunil 2013. aastal tapsid politseinikud Pareini külas ümberasustatud vähemusrühma eluaseme üle puhkenud konfliktis kolm rohingya naist;

D.

arvestades, et laagrites ja muudes piirkondades viibib endiselt üle 130 000 ümberasustatud rohingya, kuid Birma/Myanmari valitsus on võimaldanud ohtlikku olukorda sattunud rohingyadeni toimetada vaid piiratud koguses ja ebapiisavat humanitaarabi; arvestades, et paljud neist on sunnitud viibima piirkondades, kus toimub sageli üleujutusi ning kus nad ei leia kaitset ei mussoonvihmade ega ka tsüklonite eest; arvestades, et neil puudub võimalus koju tagasi pöörduda, sest vägivald ei ole vaibunud, nende kodud on hävitatud või ei luba julgeolekujõud neil lahkuda laagritest, kus neid kinni peetakse;

E.

arvestades, et kümned tuhanded rohingyad on tagakiusamise eest meritsi põgenenud, ning arvestades, et sajad rohingyad on paadiõnnetuste või merele tagasisaatmise tõttu elu kaotanud; arvestades, et väidetavalt viibib ligikaudu 1 700 Birmast põgenenud rohingyat Tais sisserändajate kinnipidamiskeskustes, kus neid hoitakse ebainimlikes tingimustes;

F.

arvestades, et 2012. aasta augustis Arakani osariigi usurühmadevahelise vägivalla uurimiseks moodustatud sõltumatu uurimiskomisjon avaldas 23. aprillil 2013. aastal aruande, mis sisaldas ka soovitusi pingete leevendamiseks, kuid samas ei tunnistatud selles rohingyade identiteeti ega peetud kedagi rahutuste käigus toimunud inimõiguste rikkumiste eest vastutavaks – selle asemel eelistati hoopis moslemite ja budistide kogukondade ajutist lahushoidmist ning soovitati rakendada moslemitele täiesti vastuvõetamatut perepoliitikat;

G.

arvestades, et kuigi Birma/Myanmari president U Thein Sein lubas 6. mail 2013. aastal peetud kõnes, et tema valitsus tagab Arakani osariigis moslemitele põhiõigused, ning arvestades, et kuigi ta on tõesti võtnud kodanikuvabaduste laiendamiseks teatavaid meetmeid, võib rohingyade ülitõsine olukord ja terve kõnealune rahvustevaheline probleem kahjustada kogu Birma/Myanmari reformiprotsessi; arvestades, et usaldusväärsetes sõltumatutes aruannetes väidetakse, et ka Birma ametivõimud on osalenud rohingyade kogukonna vastu toime pandud inimsusvastastes kuritegudes, mille tagajärjel valitseb suuremas osas Arakani osariigist usupõhine segregatsioon;

H.

arvestades, et Birma/Myanmari valitsus andis hiljuti teada, et kehtestab uuesti kahe lapse poliitika; arvestades, et Birma/Myanmari inimõiguste olukorraga tegelev ÜRO eriraportöör Tomás Ojea Quintana mõistis selle hukka, kuna selline Arakani osariigi rohingyade vastu suunatud meede on diskrimineeriv ja sunniviisiline ning sellega rikutakse nii rohingyade peamisi inimõigusi kui ka Birma inimõigustealaseid rahvusvahelisi kohustusi ja lubadusi;

I.

arvestades, et rahvusvaheline üldsus on esitanud Birma/Myanmari valitsusele tungivaid nõudmisi vaadata läbi oma 1982. aastal vastu võetud kodakondsusseadus, eesmärgiga tagada rohingyadele kodakondsus ning nende kaua kestnud diskrimineerimise põhjuste lahendamine;

J.

arvestades, et 2012. aasta juunis vahistati Arakani osariigis dr Tun Aung, 65-aastane arst ja lugupeetud kogukonnavanem, kellele mõisteti 17 aasta pikkune vanglakaristus, kusjuures inimõiguste rühmad, sh Amnesty International, on talle esitatud süüdistused avalikult hukka mõistnud, väites, et need olid poliitilist laadi;

K.

arvestades, et Human Rights Watchi 22. aprilli 2013. aasta aruande „Jääb veel ainult palvetada. Rohingya moslemite vastu toime pandud inimsusvastased kuriteod ja etniline puhastus Birma Arakani osariigis” („All You Can Do is Pray: Crimes against Humanity and Ethnic cleansing of Rohingya Muslims in Burma’s Rakhine State”) kohaselt on möödunud aasta jooksul rohingyade vastu toime pandud rikkumised omandanud inimsusvastaste kuritegude ja etnilise puhastuse mõõtme, kusjuures nendega on väidetavalt olnud seotud ka riigiasutused; arvestades, et nimetatud aruandes esitatakse tõendid ka nelja 2012. aastast pärineva massihaua olemasolu kohta Arakani osariigis;

L.

arvestades, et ajakirjandus- ja meediavabadus on nii veebis kui ka võrguväliselt inimõiguste rikkumiste tuvastamiseks ja dokumenteerimiseks ning valitsuste nende eest vastutusele võtmiseks äärmiselt oluline;

M.

arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni kohaselt on igaühel õigus otsida tagakiusamise eest varjupaika;

1.

mõistab hukka Birmas/Myanmaris rohingya moslemite vastu toime pandud tõsised inimõiguste rikkumised ja vägivalla ning kutsub kõiki osapooli üles vägivallast hoiduma;

2.

avaldab kaastunnet vägivalla ja ebaseadusliku tagakiusamise ohvritele Birmas/Myanmaris;

3.

tunnistab, et president U Thein Sein ja muud reformijad on võtnud möödunud aasta jooksul Birmas/Myanmaris demokraatlike reformide läbiviimiseks meetmeid; taunib sellegipoolest valitsuse suutmatust kaitsta rohingyasid organiseeritud vägivalla eest; kutsub valitsust ja kogu Birma/Myanmari ühiskonda üles võtma viivitamatult meetmeid, et lõpetada inimõiguste rikkumised ning võtta vägivaldsete rünnakute ja muude asjaomaste rikkumiste toimepanijad vastutusele;

4.

nõuab Birma/Myanmari valitsuselt tungivalt selle tagamist, et riigi julgeolekujõud teevad rohingya moslemite kaitsmiseks vägivallategude eest kõik endast oleneva; peab äärmiselt murettekitavaks väiteid, et Birma julgeolekujõudude liikmed on vägivallas osalenud, ning kordab oma tungivat nõudmist viia ÜRO abiga läbi nende väidete täielik ja sõltumatu uurimine;

5.

rõhutab vajadust võtta viivitamatult meetmeid, et tegeleda kõiki ümberasustatud isikuid ja eelkõige rohingyasid ohustavate humanitaarprobleemidega Birmas/Myanmaris; kordab Birma/Myanmari valitsusele esitatud üleskutset võimaldada ÜRO organitele ja humanitaarabi valdkonna vabaühendustele, aga ka ajakirjanikele ja diplomaatidele takistamatu juurdepääs riigi kõikidele osadele, sh Arakani osariigile, ning anda konflikti ja usurühmade vahelise vägivalla tõttu kannatanud kogukondadele piiramatu ja täielik juurdepääs humanitaarabile; kutsub Birma/Myanmari ametiasutusi üles parandama viivitamatult tingimusi laagrites, kuhu rohingyad on ümber asustatud;

6.

nõuab tungivalt, et selles piirkonnas asuvad riigid austaksid pagulaste suhtes võetud rahvusvahelisi kohustusi, st avaksid varjupaika otsivatele rohingyadele piirid ja võimaldaksid neile vähemalt ajutist kaitset, aidates samal ajal Birma valitsusel leida probleemi põhjuste kõrvaldamiseks kestvad ja tasakaalustatud lahendused;

7.

palub, et Tai valitsus lõpetaks viivitamatult vähemalt 1 700 rohingyast varjupaigataotleja kinnipidamise ebainimlikes tingimustes ning võimaldaks neil võtta ühendust pagulastega tegelevate ÜRO struktuuridega; peab kahetsusväärseks, et Tai valitsus ei ole siiani andnud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile luba viia rohingyadest varjupaigataotlejate seas läbi pagulasseisundi määramise kontrolli;

8.

nõuab tungivalt, et Birma valitsus annaks loa avada riigis ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, millel oleks haruosakonnad ka riigi eri piirkondades, et võimaldada inimõiguste olukorra asjakohast jälgimist Birmas/Myanmaris;

9.

peab tervitatavaks president U Thein Seini lubadust võtta kõik vägivallategude toimepanijad vastutusele; peab samuti kiiduväärseks presidendi pühendumist mitmekultuurilise, paljurahvuselise ja mitmeusulise ühiskonna loomisele; kutsub presidenti üles võtma õigusriigi põhimõtte jõustamiseks ja vägivalla algpõhjustega tegelemiseks täiendavaid meetmeid;

10.

peab kiiduväärseks president U Thein Seini 4. juuni 2013. aasta lubadust vabastada Birmas/Myanmaris kõik poliitvangid; kordab oma seisukohta, et kõikide poliitvangide (sh dr Tun Aungi) vabastamine peaks toimuma viivitamatult ja tingimusteta ning et nende õigused ja vabadused tuleks täielikult taastada;

11.

nõuab tungivalt, et valitsus jätkaks pingete algpõhjuste jaoks püsivate lahenduste otsimist ja rakendamist ning võtaks muu hulgas meetmeid rohingya rahva kodakondsuse küsimuse lahendamiseks; kordab oma varasemaid nõudmisi, mille kohaselt tuleb 1982. aasta kodakondsusseadust muuta või see tühistada, et anda rohingyadele võrdsed võimalused saada Birma kodakondsus, millega kaasnevad nii õigused kui ka kohustused (muudetud või uus õigusakt tuleks viia kooskõlla rahvusvaheliste inimõigustealaste normidega, aga ka kohustustega, mis riik on võtnud ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikliga 7);

12.

taunib Birma immigratsiooniministri Khin Yi 11. juuni 2013. aasta avaldust, milles väljendati toetust kahe lapse poliitika taastamisele;

13.

peab kiiduväärseks opositsiooniliidri Aung San Suu Kyi hiljutist avaldust, milles avaldati vastuseisu kahe lapse poliitika taaskehtestamisele rohingyade jaoks; nõuab tungivalt, et Birma valitsus tühistaks viivitamatult nii selle seaduse kui ka muud sunniviisilised või diskrimineerivad meetmed, eeskirjad ja õigusaktid;

14.

rõhutab, kui oluline on teha õigusaktides ja halduskorras muudatusi, et tagada Birma elanikkonna ja vähemuste võimalikult suur osalemine 2014. aastal toimuvatel valimistel;

15.

kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat üles käsitlema seda teemat Birma/Myanmari ning muude ASEANi liikmesriikidega suheldes võimalikult kõrgel poliitiliselt tasandil;

16.

tuletab meelde, et hiljuti taastas Euroopa Liit Birmale/Myanmarile üldiste tariifsete soodustuste kava raames tehtavad soodustused; kordab, et nende soodustuste andmise tingimuseks on põhivabaduste ja inimõiguste austamine; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks hoolikalt Birma ametiasutuste edusamme nende tingimuste täitmisel;

17.

palub, et kui komisjon esitab parlamendile ja nõukogule delegeeritud õigusakti ettepaneku üldiste tariifsete soodustuste kava Birmale/Myanmarile kohaldamise jätkamise kohta pärast 31. detsembrit 2013, lisaks ta sellele ka eelkõige rohingyadele keskenduva aruande, milles tõendatakse, et Birmas/Myanmaris ei toimu üldiste tariifsete soodustuste kava määruses loetletud konventsioonides esitatud põhimõtete tõsist ja süstemaatilist rikkumist;

18.

palub, et komisjon hindaks enne läbirääkimisjuhiste ettepaneku sõnastamist tõhusalt ja põhjalikult kavandatava kahepoolse investeerimislepingu mõju inimõigustele ning teeks selles protsessis tihedat koostööd parlamendi ja kodanikuühiskonnaga;

19.

ootab, et Euroopa välisteenistus konsulteeriks Birmaga/Myanmariga inimõigustealase dialoogi alustamise küsimuses Euroopa Parlamendiga ning annaks talle selle protsessi kohta korrapäraselt teavet; palub, et Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid koostaksid inimõiguste olukorra hindamise konkreetsete võrdlusaluste nimekirja, mis võimaldaks hinnata Birma ametivõimude edusamme reformide läbiviimisel; toonitab, et ELi ja Birma valitsuse vaheliste suhete edasiarendamise tingimuseks peaks olema kindlate edusammude tegemine, eelkõige seoses rohingyade olukorraga;

20.

nõuab, et kodanikuühiskonnal oleks käesoleval aastal asutatavas ELi-Birma rakkerühmas tugev ja nähtav roll ja et selles oleks esindatud ka rohingyad; nõuab, et kõnealuse algatuse puhul võetaks arvesse ELi-Egiptuse rakkerühmaga saadud kogemusi;

21.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Birma/Myanmari valitsusele ja parlamendile, ASEANi peasekretärile, ASEANi valitsustevahelisele inimõiguste komisjonile, Birma/Myanmari inimõiguste olukorraga tegelevale ÜRO eriesindajale, ÜRO pagulaste ülemvolinikule, ÜRO inimõiguste nõukogule ning muude piirkonna riikide valitsustele ja parlamentidele.