19.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 65/98

—

võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (COM(2011)0933),

—

võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust komisjonile ja sellega seotud Euroopa Parlamendi 24. mai 2012. aasta resolutsiooni noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta (1),

—

võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta teatist „Noorte tööhõive suurendamine” (COM(2012)0727),

—

võttes arvesse oma 16. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni noortegarantii kohta (2),

—

võttes arvesse 7.–8. veebruaril 2013. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldusi,

—

võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta,

—

võttes arvesse komisjoni 12. märtsi 2013. aasta teatist „Noorte tööhõive algatus” (COM(2013)0144),

—

võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni rändajate integreerimise, selle mõju kohta tööturule ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise välispoliitilise mõõtme kohta (3),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et 2013. aasta aprilli andmetel on ELis 23,5 % noortest töötud ning töötuse määr ulatub 7,5 %st Saksamaal ja 8 %st Austrias kuni 62,5 %ni Kreekas ja 56,4 %ni Hispaanias, mis osutab märkimisväärsetele geograafilistele erinevustele;

B.

arvestades, et 8,3 miljonit alla 25-aastast eurooplast ei tööta, õpi ega omanda kutset; arvestades, et see arv üha kasvab, millega kaasneb nn kadunud põlvkonna oht;

C.

arvestades, et kehvadest oludest pärit noortel on suurem oht lahkuda haridus- ja koolitussüsteemist ilma keskharidust omandamata;

D.

arvestades, et 15 % lastest jätab kooli pooleli ilma keskharidust omandamata ning 10 % ELi kodanikest elab töötute leibkondades;

E.

arvestades, et esimesed kooli poolelijätmise märgid on oluline eelhoiatus, mis viitab vaesuse tsükli kordumisele;

F.

arvestades, et 2011. aastal oli noorte tööturult kõrvalejäämisest põhjustatud majanduslik kahju hinnanguliselt 153 miljardit eurot, mis on 1,2 % ELi SKPst; arvestades, et see kujutab endast tõsist sotsiaalset ja majanduslikku koormust;

G.

arvestades, et haridus- ja koolituspoliitika võib täita ülitähtsat rolli võitluses noorte suure tööpuuduse vastu ning sellega saab süvitsi toetada integratsiooni ja osalust; arvestades, et rohkem on vaja investeerida kutseharidusse ja -koolitusse, õppestruktuuridesse integreerumisse, kõrgharidusse ja teadusesse; arvestades, et ametioskuste parandamine on väga tähtis, et ette valmistada inimesi kvaliteetsete töökohtade jaoks sektorites, kus töökohtade arv kasvab, nagu rohelised töökohad, IKT ja hooldus;

H.

arvestades, et noorte tööpuuduse üldiselt kõrgele määrale vaatamata on teatavates sektorites – näiteks IKT- ja tervishoiusektoris – üha raskem leida vabadele ametikohtadele kvalifitseeritud töötajaid;

I.

arvestades, et noori mõjutavaid poliitikameetmeid kujundatakse praegu asjaosalisi ja teisi sidusrühmi kaasamata;

J.

arvestades, et mõnes liikmesriigis käibiv duaalne süsteem, milles ühendatakse kutseõpe akadeemilise ja kutsealase kraadiõppe kursustega, on praktilisele töökogemusele keskendumisega tõendanud oma väärtust eelkõige kriisi ajal, sest tänu sellele on vähenenud noorte tööpuudust ja suurenenud nende võimalus tööd leida;

1.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Ülemkogu on tunnistanud noorte tööhõive olulisust heaolu tagamisel Euroopas; nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu ja komisjon suurendaksid pingutusi võitluses noorte tööpuudusega osana laiemast tegevusest, mille eesmärk on edendada sotsiaalseid õigusi ja vähendada sotsiaalset tasakaalustamatust Euroopa Liidus; rõhutab, et Euroopa Parlament kontrollib tähelepanelikult edusamme ja jälgib lubatud meetmete rakendamist, eelkõige mis puudutab noortegarantiid;

2.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid noorte ja tööhõive suhtes õiguspõhise lähenemisviisi; rõhutab, et eelkõige sügava kriisi ajal ei tohi halveneda noortele pakutava töö kvaliteet ning et põhilised töönormid ja muud töö kvaliteediga seotud normid peavad olema tähtsal kohal;

3.

juhib tähelepanu asjaolule, et üha suurenevad sisemised lõhed liikmesriikide vahel, eelkõige mis puudutab tööhõivet ja eeskätt noortega seonduvaid sotsiaalseid näitajaid; nõuab koheseid ELi meetmeid nende lõhede vähendamiseks Euroopa poolaasta raames;

4.

kutsub eelöeldu taustal komisjoni üles välja töötama sotsiaalsete investeeringute ühiseid näitajaid, arvestades eeskätt noorte töötust;

5.

rõhutab, et noorte tööpuuduse pakilise probleemi lahendamiseks on vaja parandada üldist majanduskeskkonda, näiteks tugevdada teenuste siseturgu ja digitaalmajandust, soodustada kaubandust vabakaubanduslepingute abil ning toetada VKEde ja mikroettevõtete huve, järgides samal ajal sotsiaalseid põhiõigusi; rõhutab, et võitluses tööpuudusega on pikemas perspektiivis kõige tõhusamaks vahendiks jätkusuutlik majanduskasv; lisaks on veendunud, et olulisel kohal on noortele suunatud erimeetmed, kuid põhiline on siiski tagada, et EL toetuks tugevale, konkurentsivõimelisele ja tänapäevasele majandusele; tunneb heameelt selliste lühiajaliste ja keskpika tähtajaga investeeringute üle, nagu seda on noorte tööhõive algatus, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et puuduvad pikaajalised struktuurimeetmed ja vajalikud reformid, mis võimaldaksid teatavate liikmesriikide haridussüsteemidel tulla toime tulevaste probleemidega tööalase konkurentsivõime tagamisel;

6.

rõhutab, kui oluline on suurendada vabatahtlikku liikuvust noorte seas, selleks tuleks kaotada praegused takistused piiriüleselt õpipoisiõppelt, praktikalt ja stažeerimiselt, et paremini tasakaalustada pakkumist ja nõudlust seoses noortele mõeldud tööalaste koolitusvõimalustega eeskätt piirialadel, samuti tuleks parandada pensioniõiguste ning töö- ja sotsiaalkaitse õiguste ülekantavust kogu ELis, võttes samal ajal arvesse ajude äravoolu ohtu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles astuma vajalikke samme, et vältida ajude äravoolu jätkusuutlike meetmetega, millega tagatakse, et suur osa kõrgelt kvalifitseeritud tööjõust jääks kas oma kogukonda või naaseks oma päritoluliikmesriiki, mis võimaldaks neil liikmesriikidel majandust elavdada ja elujõulist majanduskasvu saavutada;

7.

kutsub komisjoni üles koostama soovitusi, mis käsitleksid võimalust määrata ELis kindlaks töötu abiraha ühine tase seoses töötu varasema palgaga;

8.

tervitab nõukogu 28. veebruari 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta; nõuab noortegarantii kavade kiiret rakendamist kõigis liikmesriikides; rõhutab, et noortegarantii ei ole töökoha saamise tagatis, vaid vahend, mis tagab kõigile kuni 25-aastastele töötutele ELi kodanikele ja seaduslikele elanikele ning alla 30-aastastele äsja kõrghariduse omandanutele nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või ametlikus haridusasutuses õpingute lõpetamist kvaliteetse tööpakkumise või pakkumise osaleda täiendusõppes või tööpraktikas; rõhutab eriti, et noortegarantii kavad peaksid tõhusalt parandama nende noorte olukorda, kes ei tööta, õpi ega omanda kutset (nn NEET-noored);

9.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama noortegarantii kava jaoks välja selged eesmärgid ja näitajad, et selle algatuse mõju oleks võimalik tulemuslikult mõõta ja hinnata; rõhutab, et kavatseb tähelepanelikult jälgida kõiki liikmesriikide meetmeid noortegarantii realiseerimisel ning kutsub noorteorganisatsioone üles hoidma Euroopa Parlamenti kursis oma järeldustega liikmesriikide meetmete kohta;

10.

märgib, et koos noortegarantii kavadega tuleks kehtestada kvaliteediraamistik, et pakutava koolituse ja töökohaga kaasneks asjakohane palk, asjakohased töötingimused ning tervishoiu- ja ohutusstandardid;

11.

tervitab 6 miljardi euro eraldamist uuele noorte tööhõive algatusele ja nõuab, et selle kasutamine toimuks mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel, et kiiresti vähendada noorte tööpuudust ja rakendada noortegarantiisid; rõhutab, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni andmetel moodustavad noortegarantiide rakendamise kulud euroalal 21 miljardit eurot, ja nõuab seetõttu, et eraldatud summat mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise raames suurendataks; tervitab noortegarantii abikõlblikkuse rühma suurendamist nii, et see hõlmab alla 30-aastaseid;

12.

toetab ettepanekut vahetada Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” välja sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmiga (2014–2020), mis on väärtuslik vahend ka noorte jaoks ning mille eesmärk on uute, jätkusuutlike ja kvaliteetsete töökohtade loomine;

13.

rõhutab, et ELi vahendeid noorte tööpuudusega võitlemiseks saab kasutada juba enne 2014. aastat, selleks tuleb eelkõige läbi vaadata olemasolevad struktuurifondid ning täielikult ära kasutada majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppes ette nähtud Euroopa Investeerimispanga (EIB) 60 miljonit eurot; tervitab 16 miljoni euro ümberpaigutamist struktuurifondidest ja nende kiiret kasutuselevõtmist, eesmärgiga edendada noorte töövõimalusi ning aidata VKEdel rahastamisvahenditele juurde pääseda;

14.

kutsub komisjoni üles taotlema erasektorilt aktiivselt toetust, algatusi ja muudes vormides koostööd noorte tööpuuduse probleemi lahendamiseks; julgustab Euroopa Investeerimispanka andma oma panuse noortegarantii rakendamisse, näiteks sidudes laenud töö- ja praktikakohtade loomisega või toetades duaalsete haridussüsteemide arendamist; rõhutab siiski, et EIB laene tuleks käsitleda kui täiendust toetuse vormis antavale liidu rahalisele abile, mitte kui selle asendajat;

15.

rõhutab, et noorte tööhõivesse investeerimine peab olema riiklike sotsiaalsete investeerimisstrateegiate oluline koostisosa;

16.

nõuab ambitsioonikat terviklikku poliitilist lähenemisviisi hariduse, väljaõppe, tööhõive ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamisega seotud algatustele, mis käsitleks terviklikul viisil kõiki noori kõikidel erinevatel tasanditel; kutsub liikmesriike üles pöörama rohkem tähelepanu üleminekule erinevate haridussuundade vahel ning tunnustama mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud oskusi; rõhutab, et sissetulekukindlus ja positiivsed tööturuväljavaated on olulised eeltingimused kõrghariduse kasuks otsustamisel ning et eriti mõjutab see suurema tõrjutuse riskiga noori;

17.

väljendab tõsist muret liikmesriikide eelarvekärbete pärast hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas ning rõhutab seetõttu vajadust liikmesriikide haridussüsteemide reformimiseks riiklike ja ELi vahenditega, et muuta noortele antav haridus kulutõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks;

18.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid otsustavaid meetmeid noorte tööpuuduse vastu võitlemiseks, eelkõige püüdes ennetada koolist või kutse- või õpipoisiõppe kavadest varajast väljalangemist (näiteks duaalse haridussüsteemi või samavõrra tõhusate raamistike rakendamine) ning töötaksid välja terviklikud strateegiad nende noorte jaoks, kes ei tööta, õpi ega omanda kutset (mittetöötavad ja mitteõppivad ehk nn NEET-noored);

19.

märgib, et sotsiaalsed investeeringud noorte toetuseks võivad hõlmata paljusid eri vorme, muu hulgas koolide, õppekeskuste ja kohalike või piirkondlike ettevõtete vahel partnerluse loomist, sihipärase kvaliteetse koolituse ning noortele mõeldud kvaliteetsete praktikaprogrammide pakkumist, kutseõppekavasid koostöös ettevõtetega, abi ja nõustamist vanemate töötajate poolt, et noori inimesi töökohal välja õpetada või tagada sujuvam üleminek haridusest tööellu, noorte ühiskonnaelus osalemise soodustamist ning piirkondliku, üleeuroopalise ja rahvusvahelise liikuvuse edendamist, milleks tuleks edasi liikuda kvalifikatsioonide ja oskuste vastastikuses tunnustamises; rõhutab, et sotsiaalsed investeeringud võivad toimida koos tõhusate soodustustega, näiteks noortele suunatud tööhõivetoetuste või kindlustusmaksetega, mis tagavad inimväärsed elamis- ja töötingimused, selleks et julgustada avaliku ja erasektori tööandjaid noori tööle võtma, investeerima kvaliteetsete töökohtade loomisse noorte jaoks, täiendusõppesse ja oskuste täiustamisse töötamise ajal, ning toetama noorte seas ettevõtlikkust;

20.

kutsub liikmesriike üles kaaluma läbiproovitud praktikate kasutuselevõtmist eelkõige nendest liikmesriikidest, kus on madal töötuse määr, ja selgitama välja, kas duaalse hariduse, koolituse ja kutseõppe põhimõtted ning juba rakendatud noortegarantii kavad võiksid nende endi riiklikesse süsteemidesse sobida; rõhutab, et praktilisele töökogemusele keskenduvad duaalne kutseharidussüsteem ja paralleelsed õpingud on majanduskriisi proovile väga hästi vastu pidanud, aidates vähendada noorte tööpuudust ja suurendades nende võimalust tööd leida, ning kutsub seetõttu kriisi tõttu kannatanud liikmesriike üles kaaluma oma koolitussüsteemide reformimist vastavalt sellele;

21.

rõhutab, et kriisiriikide praegune noorte töötuse määr on murettekitav;

22.

kutsub liikmesriike üles parandama ettevõtluse ja haridussektori vahelist koostööd kõigil tasanditel, et parandada õppekavade vastavust tööturu nõudmistele, näiteks laiendades valdkondlikke oskusühendusi ja teadmusühendusi; rõhutab, et tööturu tulevaste arengutega paremaks kohanemiseks on vaja paindlikumaid õppekavasid;

23.

rõhutab, et liikmesriigid peavad suurendama toetust noorte tegutsemisele füüsilisest isikust ettevõtjana, vältides samas maksejõuetust ja tegutsemist näilise füüsilisest isikust ettevõtjana;

24.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule.