6.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 67/53

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on jälginud komisjoni algatusi ühtse turu taaskäivitamiseks alates 2010. aastast. Arvamuses ühtse turu akti I (1) kohta loetles komitee rea meetmeid, mis komitee arvates komisjoni ettepanekutest puudusid (2). Arvesse oleks tulnud võtta dokumendis „2010. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta: ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamine” (3) esitatud märkusi ja järeldusi. Komitee juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et ühtse turu ees on praegu rohkem takistusi, kui oli selle loomisel (4).

1.2

Komitee on üks peamisi partnereid ühtse turu kuu korraldamisel. Ühtse turu taaskäivitamiseks vajalike meetmete asjakohaseks suunamiseks on äärmiselt vajalik kodanikuühiskonna organisatsioonide panus, sest need meetmed puudutavad just neid.

1.3

30 aasta järel vajab ELi majandus uut suunda ning loobumist arvamusest, et vabal turul on alati võime parandada mittetoimivat turukäitumist. Hiljutine majandus- ja finantskriis on avaldanud kodanikele tugevat mõju. Nende ohverdustele peavad järgnema uued väljavaated või muidu väheneb toetus Euroopa integratsioonile veelgi. Selles kontekstis peetakse ühtse turu aktide I ja II vastuvõtmist ja elluviimist liiga aeglaseks.

1.4

Tuleb võtta konkreetseid meetmeid, et võidelda finantskriisist põhjustatud igasuguse vaesusega (nagu kütteostuvõimetus, tarbimine, ülelaenamine jne), mis takistab ühtse turu lõpuleviimist.

1.5

Komitee on korduvalt nõudnud, et liikmesriigid võtaksid vastutuse nõuetekohasel rakendamisel ja jõustamisel, et saavutada nõuetekohaselt toimiv ühtne turg. Jõustamisel peab olema uus, koostööd hõlmav piiriülene mõõde. Tulevikus toimiv ühtne turg tuleb rajada jätkusuutlikule, väga konkurentsivõimelisele majandusele, mis põhineb säästvatel protsessidel ja toodetel, inimväärsel töökeskkonnal ja innovatsioonil. On oluline, et komisjon seaks 500 miljonit ELi kodanikku ühtse turu keskmesse. Nemad on oluline majandustugevus, mille kulutused moodustavad komisjoni koostatud tarbijakaitse tegevuskava andmetel 56 % ELi SKPst (5).

1.6

Kooskõlas sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna õigustikuga peab ühtne turg olema vahend, mis annab käegakatsutavaid tulemusi. Ühtse turu aktide I ja II raames võetavaid algatusi tuleb kooskõlastada majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks võetavate meetmete ja astutavate sammudega (fiskaalpakt, Euroopa stabiilsusmehhanism, laiendatud euroala pakt jne).

1.7

Vabakaubanduslepingute üle peetavaid läbirääkimisi tuleks kasutada võrdsete tingimuste loomiseks, näiteks tollitariifide vastastikuse tunnustamise abil, säilitades samas kõrged tarbija-, keskkonna- ja sotsiaalkaitse standardid. Globaalsete osalejatega konkureerimisel peab EL tagama oma konkurentsivõimet suurendavad elemendid, nagu kättesaadavad energiavarud, kvalifitseeritud tööjõud ja paindlik tööturg.

2.3.1

Pärast andmekaitse muudetud määruse vastuvõtmist on oluline, et liikmesriikidele edastatakse suunised konkreetsete sätete kohta ning tagatakse seeläbi nende sidus rakendamine.

2.3.2

Eritähelepanu tuleks pöörata eraelu puutumatust käsitlevate standardteadete väljatöötamisele. Uus määrus sisaldab sätet, mille kohaselt peab eraelu puutumatust käsitlev poliitika olema läbipaistev ja tarbijatele mõistetav. Eraelu puutumatust käsitlevate standardteadete väljatöötamine aitab tagada, et tarbijaid teavitatakse nõuetekohaselt nende isikuandmete töötlemisest ning et eraelu puutumatust käsitlev poliitika ei koosne enam keerulistest õigustekstidest. Tuleb tagada, et ettevõtetele, eriti VKEdele, ei tekiks ebaproportsionaalset halduskoormust ega liigseid kulusid.

2.4.1

Euroopa Komisjoni endise voliniku António Vitorino soovituste kohaselt peab Euroopa Komisjon võtma järelmeetmeid tagamaks, et praegused autoritasude maksmise süsteemid kaotatakse järk-järgult. Lühiperspektiivis tuleks praegust süsteemi reformida ning lisaks tuleks selgitada, et litsentsilepingutega hõlmatud digitaalsisu täiendavalt ei maksustata, kui teenuseosutaja selle pilveandmetöötluse tehnoloogia abil üles laadib või seda säilitab. Samuti on oluline teha autoritasu nähtavaks lõppkasutajale ning arvutada tasud isiklikuks otstarbeks kopeerimisega põhjustatud majandusliku kahju alusel.

2.4.2

2001. aasta autoriõiguse direktiivi abil ei ole saavutatud eesmärki ühtlustada ELi liikmesriikide autoriõigust käsitlevad õigusaktid. Erandite ja piirangute osas esinevad suured erinevused, mis põhjustab õiguslikku ebakindlust nii tarbijatele kui ka õiguste omanikele. Direktiivi läbivaatamine peaks olema üks prioriteet.

2.4.3

Praegune audiovisuaalsisu levitamise süsteem, mis põhineb platvormidel ja territoriaalsel esilinastusel, vajab digikeskkonnaga kohandamist, et nii vastata tarbijate ootustele. Tuleks vähendada filmide kronoloogilist esilinastust eri meediakanalites (kinod, DVD, tellitav videoteenus) ja eri territooriumidel ning tuleks võimaldada teatavat paindlikkust. Meil on ruumi katsetada innovaatilisi ärimudeleid, mis võimaldaksid audiovisuaalsisu samaaegset esilinastust ühise kultuuri- ja keeletraditsiooniga riikides.

2.5.1

2011. aastal tarbijaõiguste direktiiviga algatatud ühtlustamisprotsessi tuleb jätkata, vaadates läbi ja ajakohastades 1999. aasta tarbekaupade müügi direktiivi, et see vastaks digitaalmajanduse väljakutsetele. Kiiresti on vaja õiguskaitsevahendeid, mida kohaldada vigase digitaalsisuga toodete puhul.

2.5.2

Komisjon peaks koostama suunised tarbijalepingute ebaõiglasi lepingutingimusi käsitleva õigusakti (direktiiv 1993/13/EMÜ) kohaldamiseks digitaalse infosisu pakkumisele.

3.1

2013. aasta septembris esitas Euroopa Komisjon õigusaktide paketi telekommunikatsiooni ühtse turu lõpuleviimiseks. Komitee väljendab kahetsust, et ettepanekus jäetakse kasutamata võimalus veelgi vähendada rändlustasusid ning seega parendada ühtset turgu ELi kodanike jaoks. Komitee tervitab eeskirju, millega lihtsustatakse tarbijate jaoks teenusepakkuja vahetamist, et tagada õiglased lepingutingimused ja kaubandustavad ning parem jõustamine ja tarbijate juurdepääs õiguskaitsele. Võrguneutraalsust käsitlevad eeskirjad on samm õiges suunas, kuid need vajavad edasist täiendamist.

3.2

Ühtlustatud ja ühtlustamata sektorite suhe vastab majanduse põhivajadustele. Muude kaupade sektorite ühtlustamist puudutavad lisameetmed peavad põhinema põhjalikul analüüsil. Vastastikuse tunnustamise põhimõtetega hõlmatud ühtlustamata sektorite jaoks peaks komisjon avaldama suunised selliste erasektori katseasutuste rolli ja õigusliku seisundi kohta, kes ei tunnista teiste riikide katseasutuste väljastatud sertifikaate. Euroopa Komisjoni veebilehel avaldatud kakskeelset loetelu ühtlustamata toodetest tuleks täiendada.

3.3

Jätkuvalt ei ole tarbijate jaoks lõpule viidud jaefinantsteenuste ühtne turg. Ettevõtlus- ja kaubandustõkete tõttu on tarbijatel praktiliselt võimatu osta finantsteenuseid välisriigis. Arvestades praeguseid suuri erinevusi pangaarvete, hoiuarvete, laenude jne kvaliteedi ja hindade vahel eri liikmesriikides, võiksid tarbijad olla huvitatud finantstoodete ostmisest teistest riikidest. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles analüüsima olukorda ja tegema algatuste ettepanekuid. Tarbijad ei saa sageli objektiivseid ja sõltumatuid soovitusi/nõuandeid pensionisäästude, muude investeeringute ja pikaajaliste laenudega seotud oluliste finantsotsuste tegemisel. Kogu Euroopas tuleks edendada sõltumatuid ja taskukohaseid finantsnõustamise mudeleid.

3.4

Õigusaktide jõustamine finantsteenuste valdkonnas ei ole ikka veel rahuldav: mõnedes liikmesriikides ei ole tarbijakaitseküsimuste eest vastutavat riiklikku asutust. Kui need on olemas, on nende õiguspädevus sageli liiga piiratud. Ka kaks aastat tagasi loodud Euroopa järelevalveasutustel (Euroopa pangandusasutus (EBA), Euroopa väärtpaberiturgude asutus (ESMA) ja Euroopa kindlustus- ja ametipensioniasutus (EIOPA)) ei ole tarbijakaitse valdkonnas piisavaid volitusi. Nende volitusi tuleks selles osas laiendada ning asutustel peab olema võimalik kooskõlastada tegevust riiklike asutustega.

3.5

Suurim arengupotentsiaal on ühtsel teenusteturul, mis hõlmab ka võrgutaristu teenused (telekommunikatsioon, elekter, gaas, transport ja kindlustus). Selleks et aidata direktiivi abil kaasa majanduskasvu ja töökohtade loomisele, tuleb suurendada ühtsete kontaktpunktide suutlikkust kõigis liikmesriikides. Komisjon peaks avaldama õiguslikud soovitused direktiivi rakendamist käsitlenud vastastikuse hindamise käigus esile tulnud takistuste kõrvaldamiseks (6). Komitee kutsub üles looma täieliku andmebaasi kõigist lubade süsteemidest, et määratleda parimad õigustavad ning teha kindlaks sellised lube väljastavate asutuste nõuded, mis on kasutud ja vastuvõetamatud.

4.1

Komitee toetab samme töötajate vaba liikumise parandamiseks, sealhulgas kvalifikatsioonide tunnustamise laadsete takistuste kõrvaldamiseks. Eriti vajalik on süsteemi ajakohastada ja liberaliseerida, suurendada kooskõlastamist tervishoiusektoris, vältimaks tööjõupuudust lähetavates riikides, suurendada sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist ja luua ühtne kontaktpunkt registreerimismenetluste lihtsustamiseks (7).

4.2

Üldine raamdirektiiv, sellega seonduvad direktiivid ja alaline järelevalve mitmeaastaste strateegiliste kavade abil on viinud töötajate, sh piiriüleses olukorras olevate (ajutiste ja liikuvate) töötajate tunnustatud ohutuseeskirjade (sh miinimumnõuded) lähenemiseni. Seda protsessi on alates 1978. aastast järjepidevalt järjestikuste tegevuskavade abil ellu viidud. Kui viimane tegevuskava 2012. aasta detsembris lõppes, komisjon enam uut ei alustanud. Lähenemisprotsessi jätkamiseks peaks Euroopa Komisjon kiiresti vastu võtma uue ELi strateegilise tegevuskava kõrgete ohutusstandardite edendamiseks (nagu on rõhutanud tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee) tihedas koostöös sotsiaalpartneritega.

4.3

Monti II määruse tagasivõtmine ei lahenda probleeme, mis Euroopa Kohus tekitas töötajate lähetamist käsitleval puudulikul ELi õigusaktil (8) ja selle rakendamisel põhinevate kohtuotsustega. Euroopa sotsiaalpartnerid ei ole selles asjas kokkuleppele jõudnud. Sellegipoolest peaks komisjon kaaluma ettepanekut liikmesriikidele lisada Euroopa aluslepingutele sotsiaalse arengu protokoll, milles sedastatakse, et sotsiaalsed õigused ei ole majandusvabadustest vähemtähtsad. See võiks selgitada, et ühtne turg ei ole eesmärk iseeneses, vaid see loodi ka kõigi ELi kodanike sotsiaalse arengu ja jõukuse saavutamiseks (9).

4.4

Kui põhilisi ELi õigusi ei järgita, peab töötajatel, tarbijatel ja ettevõtetel olema võimalus kasutada neile ELi õigusaktidega antud õigusi. Siiski viitab EL siinkohal vaid tarbijate ja ettevõtete õigustele. Ka töötajatel peab olema samasugune võimalus kasutada ELi õigusaktidest tulenevaid õigusi piiriüleste tööga seotud konfliktide korral. Kuigi sageli väidetakse, et töötajatel on juurdepääs õiguskaitsele ja õiguskaitsevahenditele, et nõuda töötingimuste ja õigussätete järgimist vastuvõtva riigi kohaliku kohtu vahendusel, suunatakse nad praktikas koduriigi kohtusse (10).

5.1

Uus väljakutse tarbijaõiguste jõustamisel tuleneb suurtest rahvusvahelistest ettevõtetest või assotsiatsioonidest, kes rakendavad üleeuroopalisi turundusstrateegiaid, mille vastu ei saa enam võidelda riiklike jõustamisvahenditega. Siinkohal tuleks püüelda riiklike jõustamisasutuste koostöö tõhustamise poole ja Euroopa Komisjoni väljapaistvama rolli poole kõnealuste meetmete ühisel koordineerimisel. Avaliku ja erasektori jõustajate (nagu tarbijaorganisatsioonid) koostoimet tuleks paremini ära kasutada.

5.2

Riiklike jõustamisasutuste koostööst on saanud oluline küsimus, kuid siiani ei ole see eriti edukas olnud. Euroopa Komisjonil peaks riiklike jõustamismeetmete koordineerimisel olema tugevam roll tarbijaõiguse rikkumise juhtudel, millel on üleeuroopaline mõõde. Lisaks tuleks täiendavalt arutada Euroopa Komisjonile ELi tarbijaõiguse (sarnaselt konkurentsiõigusega) (11) jõustamiseks volituste andmist.

6.2.1

Tuleks püüda ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi parema jõustamise poole, eelkõige digikeskkonnas ja eriti e-kaubanduse valdkonnas (nt tarbijaid nende garantiiõiguste osas eksitavad tavad, läbipaistmatud ja ebaausad lepingutingimused) ja õhutranspordisektoris seoses interneti teel tehtud broneeringutega jne.

6.3.1

Komitee tervitab 2012. aasta tarbijakaitse tegevuskavas esitatud algatust lepingueelse teabe standardimise kohta, mis on sätestatud tarbijaõiguste direktiivi artiklites 5 ja 6. See peaks aitama muuta lepingueelse teabe kõikehõlmavaks, läbipaistvaks ja hõlpsalt kättesaadavaks ja loetavaks. Standardimiseks on vaja tarbijaorganisatsioonide abi ja toetust ning võtta arvesse uuringuid tarbijate suhtumisest teabetulva (nt SWD(2012) 235 final, 19. juuli).

6.4.1

Siinkohal on vaja käsitleda piiriülese kättetoimetamise kõrge(ma)te hindade probleemi kodumaise kättetoimetamisega võrreldes ning luua konkurentsivõimelisemaid internetiturge. Piiriülese kättetoimetamise hind on sageli nii kõrge, et välisriigist ostmine ei anna tarbijatele tegelikku eelist, isegi kui kaubad on odavamad. 2011. aastal läbi viidud Euroopa Komisjoni uuring (12) kinnitas, et piiriüleste saadetiste kohta avaldatud hinnad on kodumaistest võrdlushindadest keskmiselt kaks korda kõrgemad.

6.5.1

Suur osa nii ELi kui ka liikmesriikide õigusest põhineb ideel, et teadlikud tarbijad on mõjukad tarbijad, kes oskavad valida parimaid tooteid ja teenuseid. Tarbijate teavitamine on jätkuvalt üks peamisi reguleerimisvahendeid, kuid selle piirid on hästi teada, kuna tarbijad ei loe ega mõista sageli lepingus olevat teavet, mis on kirjutatud ja esitatud arusaamatul viisil. Komisjon peaks uurima ja võtma poliitilisi järelmeetmeid, mille eesmärk on parandada tarbijate teavitamist ning kaasata ettevõtteid, reguleerivaid asutusi ja tarbijaorganisatsioone.

6.5.2

Komisjon on alustanud tööd võrdlusvahendeid puudutavate põhimõtetega, nagu sõltumatus ja erapooletus. See peaks kiiresti väljenduma konkreetsetes poliitikameetmetes, sealhulgas suunised reguleerivatele asutustele ja ettevõtetele.

6.6.1

Säästvus ja tooteohutus ühelt poolt ja tarbijausaldus teiselt poolt on ühe mündi kaks poolt. Toodete kavandatud aegumine (sisseehitatud vastupidavuse piirang) kui kaubandusstrateegia on vastuolus säästva tootmise ja tarbimise põhimõtetega. Euroopa Komisjon peaks uurima võimalikku vajadust siduda toote vastupidavusega seotud tarbija ootused õigusliku garantiiajaga. Komitee rõhutab, et vastupidavust ja kasutusiga, müügijärgset teenindust ja varuosade loendeid käsitlevad meetmed edendaksid säästvat tarbimist ja tootmist (13).

7.1

Komitee kutsub üles vähendama eelkõige VKEde halduskoormust, rõhutades samas vajadust kohaldada arukat reguleerimist ELi ja liikmesriigi tasandil (14). Liikmesriigid peaksid teavitama ELi õigusaktide ülevõtmisest internetis ja reaalajas, kaasates ülevõtmisprotsessi ka kodanikuühiskonna ja suurendades teadlikkust uutest eeskirjadest.

7.2

Komitee kutsub komisjoni võtma mõjuhinnangute ettevalmistamisel ja õigustekstide koostamisel arvesse VKEde rühma väikeste ja mikroettevõtjate iseärasusi. Lisaks leiab komitee, et mikro- väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid tuleks käsitleda kolme eraldi rühmana, mitte ühe, VKEdena määratletud rühmana (15).

7.3

Rahastamisele juurdepääs on otsustava tähtsusega eelkõige VKEde jaoks. EL peab toetama liikumist (suuresti domineerivatelt) pankade rahastamisvahenditelt teistele kapitalitoodetele, nagu riskikapital ja kapitaliturud. Selleks et see toimiks, peavad investorid tundma, et tegemist on stabiilse, pikaajalistel strateegiatel põhineva investeerimiskeskkonnaga.

7.4

Komitee soovitab hinnata võimalust luua Euroopa garantiirahastu, et pakkuda teatud põhikriteeriumidele vastavatele VKEdele rahalisi vahendeid sellise süsteemi kaudu, mis annaks kvalifitseerunud ettevõttele lihtsa juurdepääsu laenule ilma tagatise või muude tingimusteta, mida pangad tavaliselt esitavad. Selle süsteemi haldamises peaksid osalema tingimustele vastavaid ettevõtteid juhtivad ettevõtete esindusorganisatsioonid (16).

7.5

Läbipaistvuse ja aruandekohustuse parandamine peaks olema kõrgeim prioriteet, et tagada ühtse turu tõhus panus kõigi sidusrühmade õiguspäraseid huve austava õiguskeskkonna arendamisse. Ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonna algatused peaksid hõlmama allhanke ja alltöövõtu võimalikku kuritarvitamist, eriti seoses piiriülese teenuseosutamise ja/või tööjõu värbamisega. Tuleb kaaluda ELi õigusvahendit, mille abil võidelda VKEde jaoks konkurentsimoonutusi põhjustavate riiulifirmade poolt ja nende suhtes toime pandava kuritarvitamise, töönormidest kõrvalehoidmise ja kohustuslike maksete vältimise vastu. Õiguslike meetmete võtmist üle Euroopa tegutsevate fiktiivsete ettevõtete vastu tuleb lihtsustada mitte üksnes päritoluriigis, vaid ka teistes liikmesriikides.

8.1

Selleks et võidelda ELis kuni triljon eurot moodustava maksudest kõrvalehoidmisega, tuleb teha paremat koostööd pangaarvete läbipaistvuse ja neid puudutava teabe osas liikmesriikide vahel ja ülemaailmselt. Komitee kutsub üles saavutama kiire kokkuleppe ELi hoiuste intresside maksustamise direktiivi üle ning volituste üle pidada läbirääkimisi tugevamate maksustamiskokkulepete üle Šveitsi ja teiste riikidega.

9.1.1

2012. aasta novembris vastu võetud komisjoni teatis „Toimiv energiaturg” on oluline samm energia siseturu loomise suunas 2014. aastaks. Tuleks teha suuremaid edusamme, võttes arvesse Euroopa energiatarbijate tegelikkust. Tuleb lihtsustada energiatarnijate vahetamist ning tarbijatel peab olema võimalik saada sõltumatut nõustamist, et otsustada, mis on nende jaoks parim. Ühtse turu seisukohalt on võtmetähtsusega ennetavad riiklikud reguleerivad asutused, kellel on piisavad volitused arveldamiste, teenusepakkuja vahetamiste ja tarbijate kaebuste järelevalveks.

9.1.2

EL peab mitmekesistama oma energiaimpordi allikaid, leidma alternatiive ja looma võrgustikke. Mõningate taastuvate energiaallikate toetamine võib viia turumoonutusteni ning seepärast tuleks sellist toetust järk-järgult vähendada. Lubade väljastamise menetluste kiirendamiseks, läbipaistvamaks muutmiseks ja lihtsustamiseks tuleks luua ühtsed kontaktpunktid. See vähendaks märkimisväärselt energiataristusse investeerimist kaaluvate edendajate halduskoormust.

9.2.1

Ebaõiglaste tingimuste vohamine õhutranspordilepingutes on järjest suurenev probleem kogu ELis. Viimastel aastatel on mitmed tarbijaorganisatsioonid rakendanud õiguslikke meetmeid Euroopa peamiste lennuettevõtjate vastu, mille tulemusena on liikmesriikide kohtud kuulutanud mitmed lennuettevõtjate poolt ühiselt kasutatavad tingimused ebaõiglaseks. Euroopa Komisjon ei kasutanud võimalust käsitleda seda küsimust lennureisijate õigusi käsitleva määruse 261/2004 läbivaatamisel. Euroopa Komisjon peaks koostama siduva loetelu lennureisijate suhtes ebaõiglastest lepingutingimustest.

9.2.2

Ühtse turu paremaks toimimiseks on vaja edendada raudteekaubaveo teenuseid ja mitmeliigilist transporti (17). Tuleb teha suuremaid jõupingutusi koostalitluse tehnilise kirjelduse vastuvõtmiseks (18).

9.2.3

Maanteel kaupade vedajate piiriülene tegevus on jätkuvalt piiratud. Tingimusi ELi autoveoturu edasise avamise võimaldamiseks ei ole loodud. Muudatused ELi eeskirjades veoturule juurdepääsu kohta (sh kabotaaž) peaksid olema seotud jõustamise ning sotsiaal- ja eelarvevaldkonna ühtlustamisega. Ilma nende eeltingimusteta võib kabotaažieeskirjade muutmine avaldada negatiivset mõju ausale konkurentsile ja sektori jätkusuutlikkusele. Samal ajal tuleb jõustada kehtivad eeskirjad (19).